Esmaabi, kannatanu abistamine (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1. ESMAABI EESMÄRK 4
2. ESMAABI ANDMINE 5
2.1 Hädaabi kutsumine 5
3. TEADVUSETUS 7
4. PÕLETUS 9
4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt 9
4.2 Keemiline põletus 10
5. ELEKTRITRAUMA 11
6. VEREJOOKS 13
7. NIKASTUSED, VENITUSED , PÕRUTUSED 14
8. KUUMARABANDUS 15
9. MÜRGISTUSED 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD 18

SISSEJUHATUS

Esmaabi peaks oskama anda meist igaüks, sest kunagi ei või teada, millal seda oskust vaja võiks minna. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuse vajalikkust, peame end vigastatu olukorda mõtlema. Kui meie oleme hädas, ootame , et meid abistataks, seega oleks aus ja õiglane, kui me isegi teaksime, kuidas hädaolukordades toimida. Lisaks on just kodu koht, kus juhtub kõige rohkem äkkhaigestumisi ja õnnetusi. Seega on esmaabi oskus vajalik nii enesele kui ka perele.
Inimesi on erinevaid. Paljud meist lähevad meeleldi abi andma ning teavad, kuidas seda teha, mõned aga ei mõtlegi selle peale. Lisaks on veel inimesi, kes tahaksid appi minna, kuid ei oska – seepärast tulebki meelde tuletada, kuidas abivajajat õigesti abistada, päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku ning professionaalse lisaabi kutsumise eest.

1. ESMAABI EESMÄRK

Esmaabi on üks osa abiandmise ahelast. Enne esmaabi toimub kannatanu päästmine, siis kannatanu abistamine ehk esmaabi ja pärast neid toiminguid esmane meditsiiniline abi, transportimine ja ravi. (2)
Esimesena õnnetuskohale saabunu peab vajaduse korral toimetama ehk päästma kannatanu ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, näiteks kustutama ta põlevad riided. Esmaabi ülesanne on aga päästa kannatanu kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi
halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. (1)

2. ESMAABI ANDMINE

Õige esmaabi andmine koosneb kolmest tegurist: esmaabi oskamisest, olukorra hindamisest ja tegutsemisest. (4)
Kõigepealt tuleb korrektse pilguga vaadata üle õnnetuspaik ja kindlaks määrata, kas on midagi, mis ohustab kannatanuid või ennast, mitu inimest on saanud viga ja vajadusel tähistada õnnetuspaik. Kui on lisaõnnetuse ohtusid, tuleb sellest teavitada ka kõiki teisi. Järgnevalt tuleb välja selgitada, kas kannatanu(d) on teadvusel või mitte. Teadvuseta kannatanu tuleb lamama panna küljele, katta ta soojalt ja helistada häädaabinumbrile 112. Meeles tuleb aga pidada, et lisaabi saabumine sõltub õnnetuskoha asukohast ja ligipääsevusest. (3)

2.1 Hädaabi kutsumine

Eestis kehtiv hädaabinumber on 112. Päästeametisse tuleb helistada siis, kui kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Helistades tuleb olla võimalikult täpne, konkreetne ja hea diktsiooniga. (5)
SELGITA, MIS JUHTUS

Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega
Avarii - mis konkreetselt on juhtunud
Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud
Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus

SELGITA, KUS JUHTUS

Täpne aadress
Telefoninumber
Kuidas pääseda kannatanu juurde
Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu

SELGITA, MILLAL JUHTUS

Kas praegu või tükk aega tagasi

SELGITA, KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS

Kas üks või mitu kannatanut
Täiskasvanu - laps
Mees - naine

SELGITA, MIS SEISUNDIS ON KANNATANU

Teadvus, hingamine, pulss
Kas kannatanu on purjus

SELGITA, MILLISED ON VIGASTUSED

Veri purskab , voolab
Jäse ebaloomulikus asendis
Haavad erinevates piirkondades

OOTA LISAJUHISEID

Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise.
ÄRA LÕPETA KÕNET ENNE, KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD!

3. TEADVUSETUS

Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel.

Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind.

Raputa kannatanut kergelt.

Näpista teda või rulli ta kõrvu.
Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta.
Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi . Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi . (2)
Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga kuuleme hingamist, põsega tunneme õhu liikumist ja silmaga näeme, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. (1)
Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota , et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Raskes olukorras ja teadvuseta vigastatu tuleb panna külili ja mahajahtumise vältimiseks katta soojalt, võimalusel isoleerida pinnast. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1)
Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass. Nina tuleb kannatanul sõrmedega sulgeda täielikult ning haarata kannatanu suu, puhuda kaks korda tema kopsudesse. (1)
Kui kannatanu pulss on taastunud, tuleb jätkata puhumisega sagedusel 12-16 korda minutis . Pulssi tuleb kontrollida unearterilt. Kui pulss on tunda, siis kannatanu süda töötab. Kui ei, siis tuleb viivitamatult alustada südame massaaziga. (1)
Selleks, et kannatanut elustada, peab ta lamama kõval pinnal. Masseerimiseks tuleb asetada oma käed rinnaku alumisele kolmandikule hoides küünarliigesed sirged. Tegevust tuleb rütmiliste tõugetega teha 80-100 korda minutis. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni. (1)

4. PÕLETUS

Kui üle poole inimese keha katvast nahast saab tõsiselt kahjustada on häiritud ka soojustasakaal, tõuseb infektsioonioht, häirub vedelike ja soolade ainevahetus ning kaob mehhaaniline kaitse vigastuste eest. Põletuse korral vabanevad kemikaalid, mis koos rakufunktsiooni-, hormonaalse tasakaalu-, PH tasakaalu- ja vererõhu muutusega, võivad põhjustada ulatuslikku terviseriket ja surma. (6)
Põletuse sügavusi on kolme liiki: I astme põletus, II astme põletus ja III astme põletus. III astme põletuse korral vajab kannatanu kiirelt arstiabi . Lisaks on olukord kriitiline, kui vigastatu on laps või vanur , kui kõik põletused haaravad nägu, labakäsi või –jalgu, genitaalidepiirkonda, kui põletus segab elamistoimingute sooritamist või kui keha on suures ulatuses põletushaavaga kaetud. Samuti tuleb koheselt pöörduda kiirabisse, kui me ei oska kannatanu põletushaavade tõsisust hinnata. (6)
Õige esmaabi väldib põletuse süvenemist, vähendab valu ja hoiab ära põletusšoki, millest võib sõltuda kannatanu tervis ja elu. Põletushaava paranemine oleneb suuresti sellest, kui kvaliteetne on esmaabi. (7)

4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt

Kõikide põletuste puhul tuleb esmaselt likvideerida põletuse tekitaja , et vältida tulekahju tekkimist või uut õnnetust. Järgnevalt peaks toimima nii:

Põletada saanud kehaosa pealt tuleb likvideerida riided.
Kuuma saanud kehaosa tuleb panna jaheda voolaga kraanivee alla (18–20 °C)
Kehaosa tuleb jahutada 15-20 minutit
Meeles tuleb pidada, et jahutamiseks EI SOBI jää või jäävesi, sest see võib põletuse tõsidust suurendada. Kui käepärast vett pole, tuleb jää panna puhtasse rätikusse.
Leegipõletuse korral, tuleb kannatanu toimetada kõhuli, riided tuleb kustutada ja panna kannatanu vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutit.
Jahutamise tagajärjel tuleb põletuskoht katta puhta riidega ja soojalt.
Haav tuleb hoida puhtana.
Haavale võib panna vaid selleks ettenähtud ravimeid! Põletusele EI TOHI panna mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (õli, hapukoor, aaloe , mesi, vaseliin jt). (8)

4.2 Keemiline põletus

Keemiline põletus tekib siis, kui kehapind puutub kokku happega või alusega.

Eemalda kiiresti kemikaal nahalt.
Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jooksul, et eemaldada kemikaal ja peatada selle kahjustav reaktsioon .
Happe või leelise sattumisel nahale tuleb loputada eriti hoolikalt ja pikalt, happeid 2 tundi ja leeliseid 12 tundi. Võimalusel ka transportimise ajal haiglasse.
Söövitust ei tohi hakata neutraliseerima.
Tuleb välja selgitada kindel kemikaal, mis nahka kahjustas.
Teavitama peab arsti. (8)

5. ELEKTRITRAUMA

Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool ), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8)
Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8)
Esmaabi:
• Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil.
• Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud , kätte kummikindad .
• Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit.
• Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama.
• Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad , siis
peab alustama elustamisega.
• Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.
• Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.
• Kutsu kiirabi. (tlu)
Elektrilöögi saanud inimene vajab alati haiglas üle vaatamist, sest inimese seisund võib iga hetk halveneda ning tekkida eluohtlikuid südamehäireid. Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala. Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad. Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega. (9)

6. VEREJOOKS

Abistajal peaksid olema käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega, nagu näiteks HIV, B- ja C- hepatiit . (2)
Esmaselt tuleb kannatanul kontrollida elulisi näitajaid ja eemaldada riided, et leida üles haav. Kui riietus on kleepunud haava külge EI TOHI seda eemaldada. Samuti kui keskkond võib olla saastunud, ei tohi haava paljastada. Halbadest ilmastikutingimustest tulenevalt ei tohi vigastatut lahti riietada, vaid tuleb käega libistada üleriiete alla ja avastada nõnda kompides verejook. Kannatanu tuleb panna lamama. (6)
Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. (2)
Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid. Väiksemate verejooksude puhul tuleb haav lihtsalt puhtalt siduda.
Kui verejook on kontrolli all, tuleb haav kindlalt kinni siduda, kuid mitte tugevalt. Side või puhas riie tuleb asetada otse haavale ja umbsõlm tuleb teha sideme servale, mitte haava kohale. Üle tuleb kontrollida, kas side on kindlalt haaval ega libiseks maha. (6)
Vajaduse korral tuleb minna haava näitama erakorralise meditsiini osakonda ja teha seda võimalikult ruttu, kindlasti aga esimese 24 tunni jooksul. Väiksemaid haavu võime kodus ise puhastada ja siduda, järgmistel päevadel peab aga jälgima, et haavas ei tekiks põletikku.
Põletiku tunnused on kuumus haava piirkonnas, valulikkus, punetus ja vahel ka mäda. Põletiku korral tuleb kohe pöörduda perearsti poole.
Kui verejooks on suur, tuleb kannatanut kaitsa külma ning võõrkehade eest, hoida teda soojas ning hoolitseda selle eest, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid tuleb ta asetada lamama nii, et ta jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ja kindlasti soojalt sisse mässitud. Jälgida tuleb elulisi näitajaid ja vajadusel peab alustama elustamisega. (6)
Verejooksu puhul peab olema äärmiselt ettevaatlik ja teadma, kudias tegutseda. Tihtipeale eksitakse lihtsate asjadega ning tehakse vigastus hullemaks. Sidet, mille juba korra haavale oleme pannud ei tohi eemaldada, vaid vajadusel tuleb sidemekihte juurde lisada. Kannatanul ei tohi katsuda pulssi sealt, kus on haav. Luumurru korral ei tohi jäset üles tõsta, peavigastuse korral tuleb hoida pea südamest kõrgemal. Mitte kunagi ei tohi eemaldada haavast seal kinniolevaid võõrkehi, nagu näiteks nuga või raudora. Võõrkeha tuleb kindlalt fikseerida, et vigastus veel suuremaks ei kujuneks. Kannatanut tuleb liigutada nii vähe kui võimalik ning oodata meditsiiniabi saabumist. (6)

7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED

Nende kolme juhtumi leevendamiseks tuleb kasutada kolme reeglit: külma, kõrgemale, kompressiooni.
Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved.
Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. (2)

8. KUUMARABANDUS

Kuumarabandus on tasakaaluhäire ainevahetuse käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel. Ülekuumenemine tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. (8)
Soojatootmine võib kümneid kordi tõusta palaviku või suure lihasaktiivsuse nagu näiteks krampide, füüsilise töö, kestva tantsimise korral. Soojatootmist soodustavad mõnuained amfetamiin ja kokaiin . Soojuse äraandmine toimub põhiliselt kiirgumise teel naha ja kopsude ehk hingamise kaudu. Soojuse äraandmist takistab kuum ilm ning suur õhuniiskus. (10)
Kuumarabandus on kõrge temperatuuridega ruumides nagu näiteks restorani köögis sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud.
Ülekuumenenud organismis tõuseb kehatemperatuur üle 40 kraadi, areneb äge veepuudus, tekivad soolade tasakaaluhäired, kesknärvisüsteemi kahjustusel on võimalikud krambid, teadvushäired ja kooma , areneda võib südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus ja neerupuudulikkus . (10)
Esmalt tekib higistamine, peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkidapeapööritus, oksendamine, minestus. Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambidning inimene võib kaotada teadvuse. Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra.
Kui on kahtlus , et kellelgi on tekkinud kuumarabandus, peab viivitamatult kutsuma kiirabi. Seejärel peab kannatanu toimetama varjulisse kohta või jahedasse ruumi. Teadvusel inimesele saab anda jahedat alkoholivaba jooki. Jahutamiseks võib kasutada ka külma vanni, külma kompressi vms.
Teadvuseta inimene tuleb keerata külili. Kui tekivad krambid, peab jälgima, et inimene end ei vigastaks ning peale krampide lakkamist tuleb samuti keerata kannatanu külili. Haiglas taastatakse tekkinud organismi vedelikukadu veenisiseste lahustega ning samuti jahutatakse keha kuni normaalse temperatuurini. (8)

9. MÜRGISTUSED

Mürkaine ehk toksiin on aine, mis on inimese tervisele eluohtlik või kahjustab seda. Mürgistused tekivad kui inimesed tarbivad õigete ainete asemel valesid. Hooletusetusest tulenevalt võivad inimesed ajada sassi sarnase kujuga ravimid , sarnased pakendid või ei pane tähele riknenud ja halvasti valmistatud toitu. Mürgistus tekib ka mõnu –ja seiklusjanu ning tahtliku suitsiidse enesekahjustamise tõttu. Mürgitada saavad ka inimesed, kes on suitsuses ruumis, kel ilmnevad allergilised reaktsioonid, puutuvad kokku pipragaasi, keskkonnareostuse ja muu sarnasega. (6)
Mürk satub organismi hingamisteede ja seedetrakti kaudu. Gaasid, aurud, suitsud , tolmud ja udud sadestuvad erinevates piirkondades ja jõuavad otse vereringesse, kui levivad sama teedpidi kui hapnik. Kõik süljes lahustuvad ühendid nagu fenoolid, tsüaniidid imenduvad keele alt ning lähevad otse verre. Maos, kus on tugevalt happeline keskkond, imenduvad rasvlahustuvad ühendid ja osad orgaanilised ained. Pimesooles imendub aga enamik mürgiseid ained, sest keskkond on seal aluseline. Mürk võib organismi sattuda ka naha kaudu ning süstimisel. (6)
Sissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistuse korral oksendamise esilekutsumine on rangelt KEELATUD.

KOKKUVÕTE

Inimesi on erinevaid. Paljud meist lähevad meeleldi abi andma ning teavad, kuidas seda teha, mõned aga ei mõtlegi selle peale. Lisaks on veel inimesi, kes tahaksid appi minna, kuid ei oska. Ka mina ei olnud oma võtetes varem kindel. Nüüd, kui olen seda teemat uurinud, õppinud erinevate vigastuste põhjusi ja teooriat, tean ka, kuidas hädaolukorras abivajajat abistada nii kaua, kuni saabub professionaalne abi. Kõikide vigastuste ja olukordade puhul on esmatähtis – kutsu kiirabi. Päästeameti telefoninumber peab olema selge ka une pealt. See, et me oleme esmaabi õppinud ja arvame teooriat teadvat, ei tähenda, et me abistades õigesti tegutseme. Praktikas on asjad hoopis teistmoodi ja just seetõttu ei saagi me end teise inimese eluohtlikkus olukorras täielikult usaldada. Nii kaua aga, kuni meditsiinitöötajad sündmuspaigale liiguvad, saame me vigastatut aidata lihtsate esmaabivõtetega, mis meile kõigile on jõukohased.

KASUTATUD ALLIKAD

1. http://www.estonian-warehouse.com/failid/37036037.pdf
2. Esmaabi. (2009). A. Saar: Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3. http://www.slideshare.net/karlis10/esmaabi-konspekt-2011
4. http://www.redcross.ee/pdf/EA_voldik.pdf
5. http://www.rescue.ee/301
6. http://tthkkesmaabi.weebly.com/
7. http://haav.bbraun.ee/
8. http://static.inimene.ee/index.html
9. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/esmaabi/elektritrauma.html
10. http://kiirabi.blogspot.com/

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 22 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ohioloves Õppematerjali autor

Referaat esmaabist ja kannatanu abistamisest.Esmaabi peaks oskama anda meist igaüks, sest kunagi ei või teada, millal seda oskust vaja võiks minna. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuse vajalikkust, peame end vigastatu olukorda mõtlema. Kui meie oleme hädas, ootame, et meid abistataks, seega oleks aus ja õiglane, kui me isegi teaksime, kuidas hädaolukordades toimida. Lisaks on just kodu koht, kus juhtub kõige rohkem äkkhaigestumisi ja õnnetusi. Seega on esmaabi oskus vajalik nii enesele kui ka perele.Inimesi on erinevaid. Paljud meist lähevad meeleldi abi andma ning teavad, kuidas seda teha, mõned aga ei mõtlegi selle peale. Lisaks on veel inimesi, kes tahaksid appi minna, kuid ei oska – seepärast tulebki meelde tuletada, kuidas abivajajat õigesti abistada, päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku ning professionaalse lisaabi kutsumise eest.

esmaabi põletus nikastus vigastus verejooks elustamine hingamine teadvusetus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Esmaabi konspekt 2011

ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.

Terviseõpetus

doc

Esmaabi

SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE...........................................................................

Tervis

docx

Tööohutusjuhend - Esmaabi juhend

.. (ees- ja perekonnanimi) ……………………….. (ametikoht) ESMAABIJUHEND ETTEVÕTTE NIMI KOOSTATUD 2021 erinevatest materjalidest ettevõtte Tööohutuse juhendiks LOGO SISUKORD 3.1. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA:..........................5 3.2. KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL................................................5 3.3. TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST..............................................5 3.4. TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE.........................6 4.1. TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED.............6 4.2. KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST!...............7 7.1 Ohutusnõuded abistajale.............................................................................

Kategoriseerimata

doc

Esmaabi andmise juhend

KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.

Esmaabi

doc

Esmaabi

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud

Rahvatervis

docx

Esmaabi

.................. 14 Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17 0 ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse, millele järgneb meditsiiniline abi kannatanule või äkkhaigestunule. Esmaabi ülesanne on inimese päästmine, tervisliku olukorra halvenemise ärahoidmine. Hoolitsemine lisaabi saabumise ja kannatanu või kannatanute raviasutusse saatmise eest. Iga inimene peab suutma ja tahtma esmaabi anda. Väga tähtis on matkadele ja kooliüritustele kaasa võtta korrlik esmaabikomplekt. Õnnetuse puhul tuleb käituda reegli järgi: aidake nii

Meditsiin

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................

Esmaabi

odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, - teadvusekaotus, - punetav ja kuumav pea. Esmaabi: - vii kannatanu varjulisse kohta, - aseta lamama tõstes ülakeha pisut

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid