potentsiaalne keha. Mida suurem on potentsiaal, seda suurema töö võib see laetud keha teha. =E*d potentsiaal (V) E elektrivälja potentsiaal (V/m) d laengu kaugus nullpotentsiaalist (m) 6. Mis on pinge? Pinge on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Mida suurem on potentsiaalide erinevus, seda suurem on pinge. U=A/q U=E*d U pinge (V) A töö (J) q laeng (C) 7. Mis on sammupinge? Maha kukkunud elektriposti piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögii, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). 8. Elektrimahtuvus. Mis on, millest sõltub, kondenseerumine. Kahe keha omavaheline elektrimahtuvus näitab, kui suure laengu üleviimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1 volt
2. plaatide vaheline kaugus pöördvõrdeliselt mida väiksem kaugus seda suurem mahtuvus 3. dielektriku dielektrilisest läbitavusest võrdeliselt. 2 keha omavaheline mahtuvus näitab kui suur on pinge 1 volt kon omadused a)alalisvool ei läbi aga vahelduv läbib b)salvestab laenguid ja võib neid ka ära anda c)pinke tekitamine d)ühtsustab voolu e) võib end tühjendada väga kiirelt aga laeb kaua sammupinge tekib 2 jalatalla vahel, kui kõndida äikese ajal maapinnal potentsiaalväli on elektrostaatiline väli, kuna laetud kehade paigalseis on väljas tähtis. Potentsiaali pinge . on 2 potentsiaali vahe ( pinge 2 punktivahel on võrdeline nulliga) A ühik- 1v (volt) valem U= mahtuvus. f.suurus, mis võrdub kon laengu ja pinge suhtega, st- kui palju saab kon laenguid paigutada.ühik- 1F (farad)
teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine,seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. Nt. teleri kineskoop 15-25 kV, autoaku 16V, elektrikalad 600V Juht elektriväljas. Juhi sees elektriväli puudub Dielektrik elektriväljas- nõrgendab elektrivälja Varjestamine seisneb selles, tundlik seade kaitstakse
Nt solenoidi ehk rulli keeratud traadi sees. 15. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. , ,E- elektrivälja tugevus, d- kehtib homogeense magnetvälja kohta, nt kahe plaadi vaheline kaugus. q - laeng, A- töö, U - pinge. Elektronvolt - eV, töö mida elektriväli teeb elementaarlaengu viimisel ühest väljapunktist teise kui pinge 1V 16. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Kui välk lööb maasse, siis on maapinna potentsiaal välgust tabatud kohas hetkeks oluliselt erinev Maa üldisest potentsiaalist. Selle tagajärjel muutub potentsiaal piki maapinda lähenemisel välgust tabatud kohale. Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potentsiaalide erinevus (pinge) tekib tema kahe jala vahel
1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas.
kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-juht juht, mis toimib nii kaitse- kui ka neutraaljuhina Maandur, maanduselektrood maaga kontaktis olev juhtiv osa, mis võib olla paigutatud juhtivasse eriainesse, nt betooni või koksi Sammupinge pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. Elektriala isik isik, kelle küllaldane haridus ja kogemused võimaldavad tal teadvustada elektrist tuleneda võivaid riske ja vältida elektriohtusid Lekkevool elektrivool mööda soovimatut juhtivusrada, normaaltalitlusoludes on see kõikidel elektrit juhtivatel asjadel
Homogeene ühtlane, ühesugune Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia ; wp=qEd Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U= 1 2 ; ; A=qEs; Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt, tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse keha viimisel ühest punktist teise Sammupinge - Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m.
* Laetud kehade paigalseis on tähtis * Homogeenne elektriväli * Raskusjõu väli. * Välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. * Potentsiaalne väli - * Väli, milles töö ei sõltu liikumistee (trajektoori) kujust 5. Jõujooned * Näitavad : Välja kuju, välja suunda, välja tugevust * Need on abiks elektrivälja kirjeldamisel 6. Potentsiaal, pinge (sammupinge) * Suurused, mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisest tööd * Potentsiaal Suunata suurus. Näitab, kui suur on selles punktis positiivse laenguga keha potentsiaalne energia * Pinge Kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. * Sammupinge Võib esineda ka elektrijuhtmetestiku rikke tagajärel. Vältida suurte
q Valem: U = või U =1 -2 Ühik: V = 4 0 r 13. Defineeri pinge ühik 1 V. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 J. 14. Mis on sammupinge, kus tekib ja mille poolest on see ohtik? Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Näiteks, kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. 15. Kuidas käitub juht elektriväljas, milline on väljatugevus sellise juhi sees
mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad sammu kaugusel. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga. Madalpingeliinid (alla 1000v), ohutu ala see, mis jääb kaugemale kui 5m. Mida niiskem pinnas, seda ohtlikum juhtmele lähenemine. Astudes erineva potensiaaliga rõngaste tsooni - elektrlöök jalast jalga! Ahela katkestamine: Tõsta üks jalg üles, seista või hüpata ühel jalal juhtmest eemale
energialt erinevad oluliselt looduslikust nähtavast valgusest. Võimalik metalli tükikeste sattumine silma. Kaitseks prillid nii UV kiirguse kui sulanud metalli vastu. 5) Mehaanilised kahjustused – krampidest naha, veresoonte, närvikuidude rebendid, liigeste traumad, isegi luumurrud ja kukkumised (ka teadvuse kaotusest), millede tagajärjeks vigastused, luumurrud, veresoonte rebendid jne. RASKED TRAUMAD. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. Voolu toime organismi sõltub voolutugevusest, -kestusest ja –liigist, voolu kulgemise teest kehas ning organismi tervislikust seisundist. Vool tugevusega 0,03A pole üldjuhul ohtlik. Voolu tugevusega 0,1A 3 sekundi jooksul loetakse surmavaks. Vahelduvvool on ohtlikum, kui alalisvool, kuna organism reageerib peamiselt voolu suuna muutusele. Kui inimene või loom puudutab isolatsiooni rikke vm põhjusel maa suhtes pingestunud elektriseadme pingealdist osa, sattub ta puutepinge alla
Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine. Orienteerunud dipoolid tekitavad ainele mõjuva välja suhtes vastassuunalise
tõukab.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 8. Pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 9. Homogeenseks nim välja, mille jõujooned on omavahel paralleelsed ja konstantse tihedusega. !!!!!!!!!!!!!!!!!+JOONIS 10. A=qEd Elektrivälja töö seisneb elektronide liikumapanekus elektrivälja mõjul. 11. Et vältida suure sammupinge tekkimist, soovitatav liikuda lühikeste sammudega. Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potensiaalide erinevus(pinge)tekib tema kahe jala vahel. 12. Elektri- ja magnetvälja jõujooned on teineteise suhtes risti. Elektrivälja jõujooned asetsevad juhtmetevahelises ruumis (kulgevad ühelt juhtmelt teisele) ja magnetvälja jõujooned on iga juhtme ümber. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 13
q- keha laeng, E- elekrtivälja tugevus, s- nihe. Elektrivälja jõud: F= qE. 2. Elekrtivälja potentsiaal. Potentsiaal näitab, kui suur on sellest punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia.Homogeense välja potentsiaal: =Wp /q = Es. Potentsiaal: = 3. Elektriline pinge. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Sammupinge: Mida rohkem on inimese üks jalg, seda suurem potentsiaalide erinevus(pinge) tekib kahe jala vahel. Piksevarras: Välk tahab lüüa teraviku pihta ja seepätast suutema tõenäosusega lööb ta piksevarda pihta kui maja pihta. 4. Juht elektriväljas. Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad juhis liikuma, kuna väli mõjutab neid jõuga. Pos laengukandjad liiguvad elektrivälja suunas ja neg vastassuunas. Seal, kus välja jõujoonued juhti sisenevad, tekib neg laeng
tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP UP U 2 maandatud osa 1 3 US Joonis 7.1. Puutepinge üksikmaanduselektroodi korral. U - kogupinge, Up -
*Liikumisel jõujoonega ristuvas suunas jääb potentsiaal konstantseks. ELEKTRILINE PINGE elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. *Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest kohast teise. *Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J. *Elektrivälja tugevus juhtiva keha pinna lähedal sõltub pinna kujust. *Sammupinge mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem potentsiaalide erinevus e pinge tekib tema kahe jala vahel. *1V/m üks volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, mille potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi võrra. JUHT ELEKTRIVÄLJAS *Aine nõrgendab elektrivälja. *Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Selle tagajärjel laaduvad juhi pinnad
Potesiaalne väli-väli kus ei sõltu trajektori kuju Wp=q*E*d Potesiaal fii näitab, kui suur on selles punktis ühikuliselt positiivse laenguga keha potensiaalne energia Potensiaal on skalaare suurus Fii=k*q/r Ekvipotensiaalpind-ühesugust potensiaali omavad elektrivälja punktide hulk Pinge- elektriväli kahe punkti potensiaalide vahel Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengu liigutamisel ühest punktist teise , kui pinge nende vahel on 1v EKG-elektrokardiograafia- uuritakse südame talitluse käigus tekkivaid pinge impulsse
tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27. Millised ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes? Depressandid, südameravimid. 28. Millal tekivad eluohtlikud reaktsioonid pärast herilase pistet või rästiku salvamist? 29. Millised on eluohtlikud allergilised reaktsioonid? Kõriturse, anafülaktiline sokk. 30. Kui suur on sammupinge ohutsooni raadius, kui maa peal lebavad pinge all elektriliinid? Hindan olukorda. Madalpingeliinide puhul 5 meetri ulatuses, kõrgepingeliinide puhul 20 30 meetrit. Märg maa lisab meetreid juurde. Esmaabi käsiraamat (2000, 2006) Kirjastus Pegasus.
Dielektrikud- isoleerivad, ehk elektrit mittejuhtivad ained Pooljuhid- on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute, ehk kahe äärmuse vahel Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel
24. Defineeri pinge mõiste. (valem) Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. U= A/q 25. Defineeri pinge ühik 1 V. Kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1J, siis on pinge nende punktide vahel üks volt. 26. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. Üks volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril ühe voldi kohta 27. Mis on sammupinge? Mida rohkem on inimese üks jalg välgutabamuse asukohale lähemal kui teine, seda suurem pinge tekib tekib tema kahe jala vahel. Niisugust pinget nimetatakse sammupingeks. 28. Selgita, mida väljendab 1 eV. Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elektroni viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on üks volt.
Dielektrikud- isoleerivad, ehk elektrit mittejuhtivad ained Pooljuhid- on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute, ehk kahe äärmuse vahel Voolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t Columbi seadus- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Pinge- elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet U=A/q Sammupinge- pinge kahe elektrivälja punkti vahel Elektriline varjestamine- kaitsmine väliste elektriväljade mõjude eest Dipool- dielektrilise aine molekul, mis on välja venitatud, millel on kaks õlga, elektrivälja mõjul Piesoelektriline efekt- ainete omadus polariseeruda venituse või kokkuvajutuse tagajärjel Piesoelektriline pöördefekt- ainete omadus muuta oma füüsilist kuju elektrivoolu tagajärjel või elektrivälja sattumisel
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist ...
kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad. Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib saada elektrilöögi, kuna tema jalgade vahele tekib elektripinge, mida nimetatakse sammupingeks. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga (mõlemad jalad, käsi ja jalg). Elektrilöögi saamine tuleneb sellest, et mõlemad puutepunktid asuvad juhtme maaga puutumise kohast erineval kaugusel ja seetõttu on nad erineva pinge all. Mida suurem on nende vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sammupinge on seda suurem, mida pikem on samm. Ohu piirkonnas võib seista jalad
nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse.
· Elektrimõõtetööriistad suure takistusega · Madalpinge Kaitseastmed- Rikkekaitseks kasutatadavad võtted: rikkevoolukaitse seade, Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse Puutepinge- isolatsioonirikke ajal kahe üheaegselt puudutavate osade vahel tekkida võiv pinge, Pinge, mille alla võib sattuda inimene, kes asub maandatud seadmest kaugusel, milleslt ta saab seda seadet puutuda Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga, maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral. Potensiaaliühtlustus- eesmärk on ennetada ohtlike pingeerinevuste esinemist selliste juhtivate osade vahel, mida on võimalik puudutada üheaegselt. · Latt: valgustite juhtivad metallsiinid - juhtivad vee, kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud
47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise jääbki ainsaks takistuseks inimkeha takistus,kui vool kulgeb käest läbi keha ja jalgade maase siis liitub keha takistusele veel jalatsite ja põranda takistus. Seega suurendavad voolujuhtivad ja niisked jalanõud ning voolujuhtiv põrand ohtu. Suurim vool tekib siis ,kui inimene seiseab paljajalu palja maapeal . 48.mis on sammupinge ja millises olukorras võib ta esineda?lk259 Välgu puuse või pingestatud juhtme maha langemisel voolab laeng mööda maad laiali ning maapinnal takistuse tõttu tekib ta kahe punkti vahel pinge( U=I * R) nn.sammupinge .inimene kes läheneb sellisele juhtmele võib saada elektrilöögi maakaudu läbi jalgade. Lk.264 küs.: 49, 50, 53, 54, 58 49. Kuidas tuleb abistada elektrilöögi saanud inimest? Elektrilöögi saanud inimene tuleb kõigepealt pinge alt vabastada, sest ta ei saa seda
Tähtis on potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahe tähis on U PINGE! Fii1-fii2 = U Pinget nimetatakse potentsiaalide vaheks. Teine nimi. A Pinge def = U= q Kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühiklaengu nihutamisel punktist A punkti B. Pinge on kõrguste vahe(potentsiaalide vahe) U E= d d = kaugus. NELI JÕUDU Gravitatsioonijõud Elektromagneetiline jõud Tugev tuumajõud Nõrk tuumajõud Kahe jala vahele tekkib sammupinge. Joostes ei teki. 80% välkudest on pilvede vahel 20% lööb maa peale Proovilaeng on positiivne. Juhi sees on ka väli, esialgse väljaga vastassuunaline Juhi sees tekib täpselt sama suur väli, aga vastassuunaline. Elektrostaatiline Induktsioon kõik tõmbab kõike Dielektrikuks vabasid laenguid ei ole, laeng nulliks ei lähe. Tüüp A dielektrikud Polariseerimata aatom
19. Kuidas leida elektrivälja tööd? Valem 20. Mida nimetatakse energia 0-nivooks? 21. Kuidas leida punktlaendu potentsiaalset energiat elektriväljas? Valem. 22. Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. Valem 23. Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnks? Mis on sellel liikudes iseärast? 24. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 25. Defineeri pinge mõiste. Valem. 26. Defineeri pinge ühik 1V. 27. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. 28. Mis on sammupinge? 29. Selgita, mida väljendab 1eV. 30. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud juhile. 31. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud dielektrikule. 32. Milles seisneb polarisatsiooni nähtus? 33. Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse? 34. Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks? Valem. 35. Defineeri mahtuvuse ühik 1F. 36. Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse? 37
sõltub kestva kormusvoolust ning jahutustingimustest, seega tarbija võimsusest ja juhtmete paigaldamiseviisist.Kaablitele ja juhtmetele on sõltuvalt nende soonte ristlõikest, arvust ning materjalist, isolatsiooni materjalist ja paigaldamiseviisist ette nähtud lubatavad kestvad koormusvoolud, mis käsiraamatutes on esitatud sellekohastes tabelites nii vask- kui alumiiniumsoontega juhtmete kohta. 47.Puute-ja sammupinge Sammupinge - Inimese jalgade vaheline pinge. Kui maapinnale langeb pingestatud juhe ,siis juhtme ja maa potensiaal võrdne juhtme potentsiaaliga.Ohtlikus piirkonnas sammuva inimese jaögade vaheline pinge on seda suurem,mida pikem on samm.Ohu piirkonnas võib siesta jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega,siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere
osade vahel, mida on võimalik puudutada üheaegselt Kaitsejuht, PEjuht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest. Maandusjuht juht, mis loob juhtiva ühenduse või osa juhtivast ühendusest võrgu, paigaldise või seadme teatud punkti ja maandun vahel. Talitlusmaandusvõrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamine muul kui elektriohutuse eesmärgil. Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. (maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral) Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja - elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus).
Kahjustused põletused, vere temperatuuri tõus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemine, vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine · Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest ja sagedusest · Esmaabi 7. loeng 19. slaid · Sammupinge ,,sammu kaugusel" asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. · Nõuanded 1. Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit 2. Elektriseadme häire korral reageerige koheselt
vere ja koevedelike lagundamine, normaalsete talitlusprotsesside lõhkumine Inimkeha takistus sõltub naha seisukorrast, voolujuhiga kokkupuutumise tihedusest, kokkupuute pindalast, keha läbiva voolu tugevusest, rakendatud pingest, voolu toime kestusest ja sagedusest Esmaabi – 7. loeng 19. slaid Sammupinge – „sammu kaugusel“ asuvate maapinnapunktide vahelised pinge erinevused. Ilmneb pingestatud kehade ümbruses. Mida suurem on punktide vaheline pingete erinevus, seda suurema voolu alla inimene jääb. Sõltub õhuliini pingest ja inimese kaugusest mahakukkunud juhtmeni. Nõuanded – 1. Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit 2. Elektriseadme häire korral reageerige koheselt
· Elektrilöök jätab kehasse sisenedes mustunud või punetavad haavad, nn voolumärgid, mis tavaliselt ei veritse. · Ära unusta riietest tõmmates inimest vooluvõrgust eemaldada. Kuid juhtmed vedelevad maapinnal, ära lähene knnatanule enne , kui vool on väljas. · Ohusoon kannatanu ümber on kuiva maa korral 15m raadjuses, märja maa koral veel enam. Võib tekkida sammupinge. *helistada 112 · Veendu et kannatanu ei oleks vooluringis. Hoidu ise vooluringi sattumisest. · Lülita vool välja · Jälgi teadvust, hingamist pulssi. · Kui inimene on teadvusel, aga tema kehal on voolumärgid, vii ta haiglasse, sest hiljem võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired. Minestamine · Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest.
..30 ms. Inimese kaitseks tuleb elektriseadme pingealdid osad maandada või ühendada kaitsejuhiga. Miks? Kui pingealt osa on maandatud või ühendatud kaitsejuhiga, siis rikke korral tekib sellise tugevusega vool, millele reageerib õigesti valitud kaitseelement. Kui pingealt osa on maandatud või ühendatud kaitsejuhiga, siis on inimesega rööbiti ühendatud vooluahel, mille takistus on väike (väiksem kui 4 oomi) ja voolul on võimalus inimesest mööda minna. 46. Puute- ja sammupinge. Sammupinge - Inimese jalgade vaheline pinge. Kui maapinnale langeb pingestatud juhe ,siis juhtme ja maa potensiaal võrdne juhtme potentsiaaliga.Ohtlikus piirkonnas sammuva inimese jaögade vaheline pinge on seda suurem,mida pikem on samm.Ohu piirkonnas võib siesta jalad koos või liikuda väga lühikeste sammudega,siis sammupinge kaob või väheneb tunduvalt. Puutepinge-faasipinge.Kui näiteks mähise isolatsioonirikke tõttu kolmefaasilise asünkroonmootori kere
oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: - niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit; - kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid; - kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. 8 Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Sammupinge tekib ka madalpinge puhul ja see on kuiva maa korral 5 m. Märja maa korral poole rohkem. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses.
..1 m) o sirgmaandurid (ühe- või mitmekiirelised: 2...6 kiirt ) o kontuurmaandurid (rõngas-, ristkülik- ja võrkmaandurid; Dmin 2 m, võrgu silma laius kuni 20 m ) · püstmaandurid Maandurid koosnevad elektroodist või elektroodide süsteemist. Elektroodiks võib olla: · ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64
Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded 9.2. Ohutusvahemikud 9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad 9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad 9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused 9.6. Alajaamade piksekaitse 10. Alajaamade omatarve 11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon
3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 v Rein Oidram _____________________________________________________________________
annaabi.ee 
