Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Riski- ja ohutusõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Riski- ja ohutusõpetus #1 Riski- ja ohutusõpetus #2 Riski- ja ohutusõpetus #3 Riski- ja ohutusõpetus #4 Riski- ja ohutusõpetus #5 Riski- ja ohutusõpetus #6 Riski- ja ohutusõpetus #7 Riski- ja ohutusõpetus #8 Riski- ja ohutusõpetus #9 Riski- ja ohutusõpetus #10 Riski- ja ohutusõpetus #11 Riski- ja ohutusõpetus #12 Riski- ja ohutusõpetus #13 Riski- ja ohutusõpetus #14 Riski- ja ohutusõpetus #15 Riski- ja ohutusõpetus #16 Riski- ja ohutusõpetus #17 Riski- ja ohutusõpetus #18 Riski- ja ohutusõpetus #19 Riski- ja ohutusõpetus #20 Riski- ja ohutusõpetus #21 Riski- ja ohutusõpetus #22 Riski- ja ohutusõpetus #23 Riski- ja ohutusõpetus #24 Riski- ja ohutusõpetus #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mix mees Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
pdf

Riski- ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud ­ lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus. Inimese keha elektritakistus moodustub: a keha väikesest sisetakistusest (600...1000 oomi); a voolu sisenemise ja väljumise koha takistusest, s.o. naha kahekordsest takistusest. Kogu takistusest põhilise osa moodustab naha pealmise, ehk sarvkihi takistus (kuni 20 000 oomi). Naha takistus on erinevatel inimestel väga erinev ja ka sama inimese erinevates kehapiirkondades samuti väga erinev. Eriti ohtlik on elektriline kontakt nn.

Füüsika
thumbnail
17
docx

Risk ja ohutus kordamise vastused

Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret. Vesi juhib väga hästi elektrit, mistõttu on väga ohtlik katsuda elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või dusi all olles. Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
14
docx

Riskiohutuse eksam

II aste ­ sama koos teadvuse kaotusega III aste ­ teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste ­ kliiniline surm Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 78minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatanud päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 35. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral? Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega. 36. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral?

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
11
doc

Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti j

Riski- ja ohutusõpetus keemias...
thumbnail
14
doc

Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokku

Keemia
thumbnail
5
doc

Riski- ja ohutusõpetuse kontrolltöö vastused

-valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust soovituslikud valgustatused erinevates kohtades: kirjutamine & lugemine 500 lx; söökla 200-300 lx; trepid 150 lx;joonestamine 750 lx; spordisaalid 300 lx; 48. Arvutitöö peamised tervistkahjustavad tegurid -koormatud ainult teatud lihasgrupid -silmade pinge -halb mikrokliima -ebaratsionaalne valgustatus 49. Õnnetusjuhtumite kulud Õnnetused ja kutsehaigused võivad põhjustada ettevõtetele suuri kulusid. -Kohustused :Töötajad või kindlustusfirmad saavad sisse nõuda tööõnnetustest või kutsehaigustest tingitud kahjusid -Seaduslikud mõjutusvahendid, trahvid: Tööinspektsioon saab määrata rahalisi karistusi, nõuda tingimuste parandamist või ajutiselt tootmise seisata

Riski- ja ohuõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
39
docx

Elektriohutus

Töökoht Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid. Pingealune töötsoon ohutsoon- pingestatud osi ümbritseb ruumi osa, mille isolatsiooni tase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata.(DL) Pingelähedane tsoon- väljaspool pingealusest töötsooni asub, teatava kauguseni ulatav ruumiosa.(DV) DL-pingealuse töötsooni välispiiri määrav kaugus. Dv- pinge lähedase tsooni välispiiri määrav kaugus. Töötsoonide välipiiride väärtused sõltuvad võrgu nimipingest Võrgu nimipinge Tsooni välispiiri määrav õhuvahemik efektiivväärtus Un (KV) Pingealusel töötsoonil DL Pingelähedane tsoon Dv (mm) (mm) 1 kokkupuuteta 200

Elektriohutus ja seadusandlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun