Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020 (0)

Risk ja ohutus kordamine



Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber,
tekstiil, põlevad kiudained.
B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv,
enamik plaste.
C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? Alla 14% 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Vesi- ja vahtkustuti, tulekustutusvaip 8. Iseloomustage vingugaasi  ja nimetaga 3 omadust ? Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi sissehingamise kaudu. Kuna CO
ühineb hapniku transportimiseks vajaliku verevärvnikuga (hemoglobiiniga) 200 korda
tugevamini kui hapnik, kandub gaas kiiremini vere kaudu kudedesse laiali. Organism ei saa
enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse
suhtes aju, samuti närvisüsteem ja südamelihas. CO läbib poorseid materjale ja on vees
halvasti lahustuv ning õhuga kergesti segunev gaas.


9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Optiline suitsuandur ei tuvasta vingugaasi olemasolu. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Tulekustuteid peaks kontrollima kord aastas. 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Esimesed 3-5min 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber  üle Eesti ? 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Räägi, mis on juhtunud; Teata võimalikult täpne asukoht; Ütle, kas keegi on kannatanud; Ütle
oma nimi ja telefoninumber; Vasta lühidalt ja täpselt; Järgi juhiseid; Olukorra olulistest
muutustest tuleb teatada 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel  6 kg tulekustuti töötama? 18-22 sekundit 15. Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks, millised on sellise ukse nõuded tuleohutuse seisukohast? Peab olema isesulguv, varustatud evakutsioonisuluse ehk avamisseadmega. Uks peab olema
kinni. 16. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett  või sooja tekki ? Värsket õhku, palju vedelikku, tuleb vältida alajahtumist. 17. Kas Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esimesel kohal tulekahjude arvu ja tules hukkunute osas ? Jah 18. Kas koolides tuleb 1 kord aastas läbi viia tuletõrje – ja evakuatsiooniõppuseid ? Jah, seda nõuab tuleohutuse seadus. 19. Kas kodus (korteris, elumajas) on nõutud seadusega 6 kg  pulber  või 6 liitrine tulekustuti ?


Ei 20. Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema1 kg kontrollitud tulekustuti ? Jah Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0-klass - Tavalise pistikuga elektriseadmed. Tagab ohutu kasutamise ainult seadme
põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhitavaid osi ei ole ette nähtud ühendada
kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme
ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega
ruumis. Enamikus Euroopa riikides on nende tootmine ja müük keelatud, kujutavad suurt
elektritrauma ohtu.
I-klass - Elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse
olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
II-klass - Kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega. Põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi
tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi
elektriseadmeid ja tarvikuid ei kaitsemaandata.
III-klass - Kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed. Inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget
kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jms toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata, enamkasutusel
on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrivoolu kahjustav füüsiline toime - lihaste krambid, hingamise lakkamine, südame
seiskumine, südame vatsakeste fibrillatsioon, luumurrud, haavandid, põletused. Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade
kahjustused, mehaanilised kahjustused.
I aste - lihaste krambid teadvuse kaotuseta
II aste - lihatse krambid teadvuse kaotusega
III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon
IV aste - kliiniline surm


● Tee kindlaks kannatanute arv
● Lülita elektrivool välja
● Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest
● Ära kasuta kannatanu liigutamiseks esemeid, mis juhivad elektrit
● Lähene kannatanule pinnasest isoleerituna
● Ära lähene kõrgpingevoolu all olevale kannatanule, oota päästjaid Esmaabi: ● Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole.
● Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. ● Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmetest. ● Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks ja jälgi hingamist. Jää kannatanu juurde abi saabumiseni. Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta
südamemassaaži: ● Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere.
● Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel.
● Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole.
● Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale.
● Suru 30 korda küünarliigesest sirgete käsivartega rindkerele surumissagedusega 100 korda minutis. ● Keskmist kasvu täiskasvanu puhul on survejõud õige kui rindkere vajub umbes 4-5 cm. ● Jätka suust suhu hingamist ja südamemassaaži nii kaua kui abi saabub või kuni sa enam ei jaksa. Kunstlik hingamine: ● Aseta kannatanu näole kaitsemask.
● Suru kannatanu ninasõõrmed kahe sõrmega kokku ja puhu õhku läbi kaitsemaski kannatanu kopsudesse. ● Puhu õhku kannatanu kopsudesse vähemalt ühe sekundi jooksul.
● Tõsta oma pea üles, lase kannatanul välja hingata.
● Korda sissepuhumist teist korda.
● Vaata kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel.
● Ära lõpeta enne kui kannatanu ilmutab toibumismärke või kohale jõuab kiirabi, või sa enam ei jaksa. Šokk tekib elektriõnnetusel, kui voolu tugevus ületab 50mA. Ilma esmaabita kaotab šokis
inimene väga kiiresti teadvuse.
Tunnused: ● Kiire ja nõrk pulss.


● Kahvatu ja külmhigine nahk.
● Sage hingamine.
● Rahutus, hiljem meeltesegadus.
● Janu ja iiveldus.
● Teadvusekadu Esmaabi: ● Pane kannatanu lamama ja tõsta jalad 25-30° kõrgemale.
● Peata väline verejooks.
● Väldi valu põhjustamist.
● Kaitse kannatanut külma eest.
● Ära anna kannatanule juua.
● Rahusta kannatanut.
● Ära jäta kannatanut üksinda.
● Helista numbril 112 ja kutsu abi. 3. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? Takistus esineb piirides 600-100 000 oomi, arvutustes 1000 oomi. 4. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)? ● Põlev seade vooluvõrgus
● Põleva elektriseadme kustutamine veega
● Ei loeta uue elektriseadme kasutusjuhendit
● Elektriseadme rikke korral ei reageerita kohe/Kasutatakse nähtavate kahjustustega elektriseadmeid ● Niiskes ruumis kasutatakse elektriseadmeid ilma pritsmekindlate pistikupesadeta
● Elektritöid tehakse ise
● Pistikupesadesse pannakse mittesobivaid pistikuid
● Valgustis kasutatakse vale võimsusega pirni
● Ühendatakse mitu pikendusjuhet omavahel 5. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva šokini) ja millest on need tingitud? Elektrivoolu kahjustav füüsiline toime - lihaste krambid, hingamise lakkamine, südame
seiskumine, südame vatsakeste fibrillatsioon, luumurrud, haavandid, põletused. Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade
kahjustused, mehaanilised kahjustused. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel
organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt
elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud
elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.


Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? Kitsa spektriga optiline kiirgus (laser)
Inimene ei taju seda valgusena ehk ei järgne kaitsereaktsiooni (silmade sulgemist, kulmude
kissitamist, iirise kokkutõmbumist) ning tulemuseks võib olla silmapõhjade pöördumatu
kahjustus, võivad kahjustuda silma võrkkestad. Laser on tehislik valgus, ohtlik ka kaugel
lähteallikast, ei suuda tungida sügavale organismi seega kahjustuvad peamiselt silmad ja
nahk. Laia spektriga optiline kiirgus
Hajub märgatavalt kauguse suurenedes. Elektromagnetlainete spekter on lõpmatult lai ehk
valguseks nimetatakse spektriosa, mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Kuna laseri valgus on kontsentreeritud kitsasse valguskiirde. Kontsentreeritud valguskiir
põhjustab juba paari sekundi jooksul retina kahjustust, valgus läbistab pupilli. 1mW
fookustatud laser on erksam kui päikese pind. 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? Neljanda klassi seadmed. Nt. telemeter, CO2 power laser mehaanilisteks töödeks, nt
keevitamine.
IV kategooria kõige ohlikum, laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud
kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellesse klassi.
(meditsiinilised seadmed). Kiirgusohutus. 1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv kiirgus on osakeste voog, mis omab piisavalt energiat aatomitest elektronide
väljalöömiseks (ioniseerimiseks). Tekivad ioonid, mis mõjutavad kaudselt biomolekule.
Ioniseeriva kiirguse allikad on radioaktiivsed isotoobid ja elektrilised kiirgusallikad, nagu
röntgenseadmed või kiirendid. Ioniseeriva kiirguse neeldumisel aine ei muutu radioaktiivseks.


Mitteioniseeriv kiirgus ei põhjusta molekulides positiivsete ja negatiivsete laengute
(ioonipaaride) teket. Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus, infrapunakiirgus, raadio- ja
mikrolained, pehme ultraviolettkiirgus. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? Mitteioniseeruv kiirgus on ohtlik organismide proportsinaalsele soojapidavusele. Kui
puutuda kokku intensiivse otsese mitteioniseeruva kiirgusega, siis võib tekkida kudedes
kuumakahjustus. Mitteioniseeruv kiirgus ei sisene eriti sügavale kudedesse, aga suurendab
silma- ja nahakahjustuste riski. ● Liigne UV-kiirgus põhjustab nahapõletusi, enneaegset naha vananemist, silmakahjustusi ja nahavähki. ● Intensiivne ja otsene kokkupuude raadio- või mikrolainetega võib põhjustada koekahjustusi kuumuse tõttu. Nt võib koekahjustuse (või muude kahjustuste) risk
suureneda, kui töötada pidevalt vastavate masinatega (eriti kaitseta). 3. Mis on isotoop? Mis on radioktiivsus? Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Isotoop - sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi
aatom. Isotoopide keemilised omadused on samad. Tähistus (nt. vesinik): H-1, H-2, H-3 või
¹H, ²H, ³H, kus number tähistab massiarvu. Radioaktiivsus - ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv, tuumast vabaneb
energia ja toimub radioaktiivne lagunemine. Radioaktiivne kiirgus koosneb alfa- ja beetaosakestest ning gammakiirgusest. 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Kiired elektronid on beetakiirguse osakesed. 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Efektiivdoos on kiiritusedoosi suurus, mis arvutatakse ekvivalentdooside kaalutud liitmisel.
See väljendab kogu inimkeha saadavat kiiritust. Mõõtühikuks siivert, tähis E. Summeeritud
on üle kõigi kudede ja eri kudede erinevat kiirgustundlikkust arvestav koefaktor. Neeldumisdoos on dosimeetria põhisuurus, tähis D. Kiirgusenergia hulk, mis neeldub aine
massiühikus. Mõõtühikuks on 1 Grei(Gy)=J/kg.


6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? ● Spetsiaalne kaitseriietus, kus on kasutuses tinaplaadid.
● Kaitsemaskid.
● Pidev kiirguse taseme mõõtmine.
● Radioaktiivne aine peab olema märgistatud. Joodi tabletid vähendavad radioaktiivse kiirguse mõju, ajutine evakuatsioon, saastatud toidu ja vee tarbimise keeld. ● Väga tugeva kiirgusallika puhul vajalik varjend.
● SPF, telefoni kasutamise piiramine. 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlik ehk määratud toime seisneb suures doosis, mis kahjustab paljusid rakke
korraga ja selle toime on äge. Samuti saab selle toimet sõltuvalt doosi suurusest määrata
ning toime ilmneb pärast lävidoosi ületamist. Näiteks esineb kannatanul äge kiirgushaigus. Stohhastiline ehk juhuslik toime seisneb väikeses doosis, mis võib kahjustada ka ühte rakku
ja selle toime ilmneb hiljem. Toime esinemise tõenäosus sõltub doosi suurusest ning sel
puudub lävidoos. Näiteks võib kannatanul hiljem areneda välja vähk. 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? Keskmine looduslik kiirgusfoon Eestis – 0,08 mikroSv/h. Tavapärane looduslik foon Eestis
jääb vahemikku 0,04 – 0,30 mikroSv/h. 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium, kosmiline kiirgus, gammakiirgus maapinnast. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Tehislikud kiirgusallikad on radionukliidid, kasutuses on üle 100 erineva radionukliidi.
Inimtegevuse tulemusena tekkinud (eesmärgipäraselt või kaassaadusena). ● Meditsiiniasutused – röntgendiagnostika, tuumameditsiin, radioteraapia (kiiritusravi)
● Tööstusasutused – tööstuslik radiograafia, tehnilise protsessi jälgimine, suurenenud looduskiiritusega seotud tegevus ● Uurimis- ja teadusasutused – röntgenanalüüs, märgitud aatomite meetod
● Teenindusasutused – kiirgusallikate transport, kiirgusallikate paigaldamine, hooldus ja remont, radioaktiivsete jäätmete käitlemine 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt  asub Paldiski lähedal?


Paldiski endine tuumaobjekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla. Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja  vastavalt ka nende ohtlikus. Kemikaaliriskid. Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse
tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende käitlemisel tekkinud
sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda, ohustades töötajate tervist või keskkonda.
Kemikaaliriskide hindamiseks tuleb mõõta kemikaalide (aurud, tolm, gaasid, aerosoolid jm)
sisaldust töötsooni õhus. Kui selgub, et kemikaali(de) sisaldus ületab lubatud piirnormi, tuleb
kasutusele võtta abinõud töötsooni õhu puhtuse tagamiseks. Jälgida tuleb ka kemikaalide
kokkupuudet nahaga ja võimalikku allaneelamist. Kemikaalid jagunevad: ● Tolm, aur, gaas Tolmu ohtlikkus: ➔ Püsivus – ohtlik osakeste suurusega kuni 5 μm
➔ Kuju – ohtlik pikergune, plaadikujuline, kiuline – klaas, kvarts, asbest, tekstiil
➔ Adsorptsioonivõime (tolm+õhk=plahvatusoht)
➔ Keemiline koostis – tekitab kopsuvähki
➔ Allergilisus Tolmust põhjustatud haigused: ➔ Hingamiselundite kahjustused - kopsude sidekoestumine (pneumokinoos), limaskesta põletik (trahheiit, bronhiit) ➔ Silmade kahjustused - põletik, mehaaniline vigastus
➔ Nahakahjustused - dermatiit, ekseem, põletikud
➔ Seedetrakti limaskesta põletik - gastriit ● Lahustid on vedelad orgaanilised ained, omaduseks lahustada rasvu ja määrdeaineid. Satuvad organismi läbi naha, allaneelamisel, sissehingamisel. On
tuleohtlikud, ärritavad silmi ja hingamisteid. ● Metallid ja nende ühendid  satuvad organismi tolmu või auru kujul või läbi naha. ➔ Hg - närvisüsteemi mürk
➔ Pb – kahjustab mitmeid elundeid
➔ Ni - allergeen, mõned vähkitekitavad ühendid
➔ Cr - allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda esile sünnidefekte
➔ As ühendid - ärritav ja närvisüsteemi kahjustav, vähkitekitav. ● Happed ja alused satuvad organismi aurude sissehingamisel või naha kaudu. Kudedele söövitav toime, plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. ● Orgaanilised ühendid, taimekaitsevahendid, biotsiidid.


➔ Fosfororgaanilised ühendid - putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele, (klorofoss, demetoon, paratioon…). ➔ Kloororgaanilised ühendid - bioakumuleeruvad (DDT, aldriin…)
➔ Karbamiid - insektitsiid (putukamürk) ja fungitsiid (seenhaiguste mürgid). Inimesele mürgised, (ditiokarb, karbarüül…). 2. Kemikaaliriskide  vähendamine. ● Kemikaalide ohtude hindamine
● Vajadusel asendamine
● Isikukaitsevahendid
● Ventilatsioon
● Õige hoidmine
● Puhtus ja kord 3. Mürkide jaotus. Mis on toksikoloogia.  Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid,
fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka
ärritavad). Toksikoloogia on õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust
elusorganismidele. Toksiliste ainete bioloogiline toime: ● Üldtoksiline - üldseisundi halvenemine (elundite talitlushäired)
● Lokaalne - ärritus nahal, limaskestadel
● Sensibiliseeriv - allergeen
● Mutageenne - muutused DNA-s
● Kantserogeenne - pahaloomuliste kasvajate teke
● Teratogeenne - väärarengud
● Gonadotroopne- sugurakkudele
● Embrüotroopne
● Düstroopiline - kudede ja rakkude enneaegne vananemine Mürkide jagunemine: ● Närvimürgid - Süsivesinikud, alkoholid, väävelvesinik (pärsib südametegevust ja hingamist), metanool (tugev nägemiskahjustus). Kutsuvad esile peapööritust, üldist
nõrkust, teadvuse kaotust. ● Veremürgid - Benseen, tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku)


● Maksamürgid - Halogeensüsivesinikud (väikestes kogustes narkootilised)
● Fermentide mürgid - Sinihape (toimib hingamisfermentidele), Hg (seob valgufermente, mis mõjutab närvirakkude ainevahetust), fosfororgaanilised ühendid ● Vähkitekitavad - Asbest, bensopüreen, Cr(VI) ühendid, tahm, aromaatsed amiinid
● Hingamisteid ärritavad - Ammoniaak, vääveldioksiid, kloorgaas, vesinikloriid
● Nahka ja limaskesti ärritavad - Happed, alused 4. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited. Narkootikumid on keemilised ained, mis põhjustavad muutusi inimese vaimsetes,
füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. Jagunemine toime alusel: ● Euforica - sedatiivsed mürgid, rahustav toime psüühhikale (oopium, morfiin, kokaiin)
● Fantastica - taimsed, kutsuvad esile nägemusi (marihuaana, hašiš)
● Sünteetilised preparaadid - põhjustavad erutust, hiljem joovastust, raskemeelsust (LSD, alkohol, bensiin) ● Hypnotica - uinutid (barbituraadid jt.)
● Taimsed materjalid - psüühhikale ei mõju (tubakas, kofeiin) Jagunemine klassidena: ● Psühhostimulaatorid - kemikaalid, mis põhjustavad sarnaseid nähte psühhoosiga Kokaiin - põhjustab eufooriat, kõrgendatud meeleolu, üledoos äkksurma
Amfetamiin - stimuleerib kesknärvisüsteemi, suurendab lihaste jõudlust, ülioptimismi
Ecstasy (metüleendioksümetamfetamiin) - põhjustab õnnelikku emotsionaalset
avatud tunnet, põhjustab kehatemperatuuri tõusu, ülekuumenemise oht. Võib viia
jääva ajukahjustuseni, põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. ● Hallutsinogeenid LSD kutsub esile meelepetteid, muutub meeleolu, teadvus kahestub Seenepreparaadid ● Kanepi preparaadid Marihuaana (kuivatatud kanepidroog) - iiveldus, külmavärinad, mõnu või eufooria
Hašiš (pressitud kanepivaik) - nõrk valuvaigistav toime ● Opiaadid - oopium, morfiin, heroiin Sünteetilised dihüdrokodeiin, buprenofiin. Põhjustavad eufooriat ja subjektiivset
mõnutunnet. Ülikiire sõltuvuse teke. ● GHB ehk gammahüdroksübutüraat - eufooria, jutukus, oksendamine, südame seiskumine. Narkootikumide sümptomid: ● Vererõhk - tõusnud amfetamiinidest
● Pulss - tõusnud hallotsinogeenide ja stimulantide mõjul


● Hingamine - depressioon unerohtude, opiaatide, rahustite mõjul
● Kehatemperatuur - tõusnud amfetamiini ja ecstasy mõju; langenud morfiini või unerohtude mõjul ● Silmad - silmaterad ahenenud heroiinist; lainenenud kokaiinist ja amfetamiinist; normaalne silmatera, mis reageerib aeglaselt või üldse mitte marihuaanast, alkoholist ● Kaalulangus - amfetamiinid ja kokaiinid
● Oksendamine - opiaadid
● Kõhukinnisus - opiaadid
● Kõhulahtisus - marihuaana või opiaatide ärajäämisel
● Kõhuvalu - hallutsinogeenid või amfetamiinid, opiaatide ärajäämisel
● Värinad - hallutsinogeenid või stimulandid, pikaajaline alkoholi tarvitamine, uinutid või opiaadid Esmaabi narkootikumide üleannuse korral: ● Rahusta kannatanut, säilita rahu
● Palaviku korral mähi märgadesse linadesse, vii jahedasse õhutatud ruumi, palavikku alandavad ravimid ei aita ● Ecstasy korral soolavett
● Oksendamise korral külili
● Opiaatide üledoosi korral ära lase uinuda
● Suukaudu manustatud narkootikumide korral kutsu esile oksendamine, anna sooja vett ● Kiirabi peaks kutsuma kui esinevad hingamishäired, kehatemperatuur üle 40oC ja rohkem, pulss üle 120x/min, teadvuse- või psüühikahäired 5. Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral). Mürgistuskeskus TEL. 16662 ● Kaitse ennast, ära saa järgmiseks ohvriks.
● Anna esmaabi, kutsu abijõud
● Ole teadlik enam kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegne silma- ja nahapõletus) ● Kasuta ohtralt vett, see on efektiivne ja saadaval
● Ära paku ergutusvahendeid
● Hoia alles kemikaali pakend hilisemaks tuvastamiseks Üldine esmaabi:


Suukaudselt manustatud kemikaal: ● Suud loputada ja teralised ained pesta limaskestadelt, nahalt maha veega. Riided eemaldada. Juua väikeste lonksudena vett. ● Süsihappegaasi sisaldavaid jooke tuleb vältida!
● Allaneelatud kemikaali ei tohi teiste ainetega neutraliseerida.
● Oksele ajamist tuleb vältida.
● Aktiivsütt tuleb anda esimese 30 min jooksul, aga pole mõtet manustada järgmiste ainete puhul: alkoholid, petrooleumitooted, söövitavad happed ja alused, fluor,
tsüaniid, metallid. Mürgine aine nahal: ● Võta saastunud riided seljast vältides täiendavat kokkupuudet kemikaaliga
● Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul
● Tugeva valu, põletushaavade või põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda kohe arsti poole ● Helista 16662. Kemikaal silmas: ● Loputa silmi rohke veega minimaalselt 15 minutit
● Kui tekivad tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb pöörduda arsti juurde ● Helista 16662 Sissehingatud kemikaal: ● Kannatanu toimetada värske õhu kätte.
● Kui tekivad tugev köha, õhupuudus või muud sümptomid, helista 16662. Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses.


1. Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile? ● Kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine
● Teave koostisainete kohta
● Ohtlikkus
● Esmaabimeetmed
● Tulekustutusmeetmed
● Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
● Käitlemine ja hoidmine
● Kokkupuute ohjamine ning isikukaitse
● Füüsikalised ja keemilised omadused
● Püsivus ja reaktsioonivõime
● Teave toksilisuse kohta
● Ökoloogiline teave
● Jäätmekäitlus
● Veonõuded
● Kohustuslik teave märgistusel 2. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine). Oht - Kõik ebasoodus, mis võib tekitada kahju (võib viga saada) või ka olukord, mis viib
õnnetusele või katastroofile ● Toksiline - Mürgine väikeses koguses sissehingamisel või läbi naha imendumisel, võivad põhjustada surma. ● Tuleohtlik - Võib süttida. Leekpunkt on vahemikus 21-55 kraadi.
● Ärritav - Sügelus, ebamugavus, kipitus, põletik


● Plahvatusohtlik - Aine reageerib eksotermiliselt õhuhapnikuta eraldades gaase, mis võivad plahvatada, äkitselt süttida. ● Söövitav - Materjali ja nahka läbiv aine
● Keskkonnaohtlik - Lagunedes eritab keskkonnale ohtlikke aure jne. Reostab, hävitab pindu, mõjub ohtlikult organismidele. ● Oksüdeeriv - Kokkupuutel plahvatusohtlike kemikaalidega põhjustab ägeda eksotermilise reaktsiooni. 3. Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida? ● Lahtine ja hooleta jäetud leek.
● Tuleohtliku aine leegile lähedal hoidmine.
● Millegi ülekuumenemine.
● Suitsetamine laboris.
● Mitte töökorras seadmed, neid tuleks tihti kontrollida.
● Ohutusreegleid peab igaüks, kes laboris töötab, tundma.
● Iga keemiline aine peab oma kohale tagasi jõudma.
● Ohtlikemate ainete kasutamisel teha katseid tõmbekapis. 4. Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Plahvatus tekib kui kütus (põlevaine) on segunenud õhuga (on piisavalt hapnikku)
plahvatuspiirnormi piires ning on olemas süüteallikas.
Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained, mis võivad
tekkida reaktsioonidel või olla laboris olemas. ● Vaakum ja surveanumad.
● Kontrolli alt väljunud reaktsioonid.
● Plahvatusohtlikud segud(O 2 + tolm) Plahvatusohu vältimiseks kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida. 5. Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida? Mürgitust võivad põhjustada mürgiste ainete aurud, mürgiste ainete imendumine läbi naha,
mürgiste ainete sisse söömine
Mürgituse vältimiseks tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi
süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju. 6. Millist ohtu kätkevad vaakum ja surveanumad?


Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib
juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt. 7. Keskkonna saastumine, keemilised saasteained Keskkonnasaaste e. keemiline stress - keemilist ainet esineb keskkonnas hulgal, mis
põhjustab muutusi elusorganismide normaalses füsioloogilises seisundis ja selle kaudu ka
ökoloogilistes seostes. Keskkonnamürgid: ● gaasid: SO 2, H2S, NO, NO2, NH3, CO, CO2, CH4 ● tahked elemendid: Hg, As, Pb
● pestitsiidid
● väetised
● naftasaadused
● sünteetilised pesemisvahendid 8. Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed Ohtlikud jäätmed on sellised jäätmed, mis mingi ohtlikku omaduse tõttu võivad kahjulikult
mõjuda loodusele, inimese tervisele või varale. ● Ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (seega ei tohi neid paigutada koos tavajäätmetega ühte konteinerisse), vaid nad vajavad erikäitlust. ● Ei tohi  põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusese paigutada. ● Ei segata ka omavahel ● Firmadel kogumis- ja transpordisüsteem ● Bioloogiline materjal, mis pole tehtud kahjutuks. Akrüülamiidiga geelid; geelid etiidiumbromiidiga; materjalid, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale; pipetiotsikud, mis
on kokku puutunud bioloogilise materjali või ohtlikke kemikaalidega. Ohtlikke jäätmete käitlemiseks on vaja keskkonnaluba. Käitlemine: identifitseerimine,
pakkimine, märgistamine, transport, töötlemine Taaskasutatavad jäätmed Jäätmed lakkavad olemast jäätmed ja muutuvad taas tooteks, kui nad on läbinud
taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtu. Vastavad konkreetsetele kriteeriumidele (määrused), mis töötatakse välja kooskõlas jäätmeseaduses sätestatud
tingimustega. Olmejäätmed


Olmejäätmete kogumiskohta ei tohi korjata: ● Ohtlikke jäätmeid
● Üle 40 °C kuuma tuhka
● Lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid
● Vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid
● Käimlajäätmeid
● Kogumiskaevude setteid
● Nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid
● Radioaktiivseid jäätmeid
● Erikäitlust vajavaid jäätmeid
● Jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, rügila töötajaid või jäätmeveovahendeid 9. Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine Kogumine Tallinnas 4 jäätmejaama. Vanad ravimid saab lisaks jäätmejaamadele anda apteekidesse ning
patareisid ja akusid saab lisaks jäätmejaamadele üle anda kõigisse patareide ja akude
müügikohtadesse. Lisaks jäätmejaamadele on olemas ohtlike jäätmete kogumisringid, mille
kohta leiab infot linnaosadest ja veebist. Käitlemine Identifitseerimine, pakkimine, märgistamine, transport, töötlemine. Ohtlike jäätmete
käitlemiseks väljastatakse edaspidi keskkonnaluba infosüsteemis KOTKAS ning ohtlike
jäätmete vedaja registreeritakse Keskkonnaametis. Juriidilised isikud peavad ohtlikud
jäätmed üle andma ohtlike jäätmete keskkonnaluba ja jäätmeluba omavale jäätme käitlejale.
Eestis on kaks ohtlike jäätmete käitluskeskust. Kahjustustamine Enamasti töödeldakse termiliselt. Vabaneb soojus, mida saab energiana edasi kasutada.
Jäägiks tuhk. Eestis on keelatud halogeenide põletamine. Termilisel töötlemisel lenduvad
heitgaasid. Mõnesid jäätmeid saab ka neutraliseerida, näiteks akusid. 10. Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited). Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Jagunemine: ● Ohtlike jäätmete prügilad
● Tavajäätmete prügilad


● Püsijäätmete prügilad 11. Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi). Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse, keha kaitse st
kaitseriietus, käte kaitse. Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. 1. Milliste kartsinogeensete ja mutageensete kemikaalidega võite te geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb
sel puhul kasutada? (too näited). Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED) ● Kasuta alati kindaid. Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse.
● Kaalu tõmbe all.
● Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.
● Kui soovid seda ainet labori piires ühest kohast teise viia, pead alati kasutama õhukindlalt suletavat konteinerit. ● Kokkupuutunud prahti käideldakse ohtlike jäätmetena. Akrüülamiid, teised kahe komponendiga polümeerid ja naatrium dodetsüülsulfaat (SDS) ● Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt.
● Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset.
● Kaalu alati tõmbe all. Fenool ● Tööta tõmbe all
● Kanna kitlit, kindaid, kaitseprille
● On söövitav ja võib tekitada raskeid põletusi
● Nahale sattudes tekitab esialgu sügeluse, mis mõne aja pärast tuimestub, kuid süveneb koe- ning süsteemseteks kahjustusteks. Fenool on kergesti maha pestav,
tuleb reageerida kohe. ● Silma sattudes põhjustab tugevaid silmakahjustusi, ka pimedaksjäämist


Etiidiumbromiid ● EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte.
● Sildista kõik lahused, jäätmed kogu kokku.
● Geeli mitte kätega puutuda.
● Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur, tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks.
● Ärritav, mutageenne, võib kahjustada reproduktiivsüsteemi ning võib olla kantserogeenne. ● Nahale sattudes pese rohke veega vähemalt 15 min. Bioloogiline ohutus - ohtlikud ained ● Grupp A1 – Keelatud kemikaalid (kartsinogeenid)
● Grupp A2 – Piiratud kasutusega kemikaalid (võib kasutada vastava loa alusel): kartsinogeenid, ärritavad kemikaalid, reproduktsiooni häirivad kemikaalid ● Grupp C – Kartsinogeensed ühendid, mille kasutamine suurima ettevaatlikkusega on lubatud ● Väga külmad ja kuumad ained või materjalid (vedel lämmastik, kuiv jää)
● Tavalised orgaanilised ühendid, mille kasutamine on lubatud tõmbekapi all (atsetoon, DMSO, metanool, fenool, isopropanool). Kõiki orgaanilisi ühendeid tuleb
käsitleda, kui potentsiaalselt ohtlikke ning nendega ka vastavalt käituda. 2. Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? Zoonoosid on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest või
vastupidi. Laboris kõige tõenäolisem saada A-tüüpilisi sallmonelloose katseloomadelt, seetõttu tuleb
kasutada kaitsevahendeid. 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? B-hepatiit, HI-viirus,  HCV ehk C-hepatiit 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: ● 30°C juures säilib kuni 6 kuud
● -20°C juures kuni 15 aastat 5. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud?


Veri, seemnevedelik (levib sugulisel teel) 6. Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral - Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust
vereosakesest
b) HIV-infektsiooni korral - 0,3 % 7. Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis
kaitseksid töötajat. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri
kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu
või ohutuma bioloogilise teguriga.
Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja
töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja
kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud
ennetusabinõud BSL1: Ohutegurid ei põhjusta inimeste haigesutumist.
Bakterid (nt. E. coli), pärmid, amööbid, taimeviirused, bakteriofaagid, mõned loomaviirusvektorid, imetajate rakuliinid. Töö koekultuuridega, rakukultuuridega ning 1.
ohuklass patogeenidega.
BSL2: Ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja
tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad
ennetus- ja ravivahendid.
Patogeensed bakterid (nt. Helicobacter pylori, Borrelia burgdorferi, Salmonella typhi),
transformeeritud imetajate rakuliinid, loomaviirusvektorid, viirused (nt. mumpsiviirus,
leetriviirus, papilloomiviirus, herpesviirus, A-,B-,C-hepatiidi viirus).
BSL3: Ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad
tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on
osaliselt olemas ennetus- ja ravivahendid.
Viirused (Dengue viirus, SARS, SARS-CoV-2, marutõveviirus, Chikunguya viirus), parasiidid
(Plasmodium falciparum), bakterid (Yersinia pestis (katk), Shigella dysenteriae, Mycobacterium Tuberculosis).
BSL4: Ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt
töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad
ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.
Ebola viirus, Marburgi viirus, Lassa viirus, Rõugeviirus (Smallpox, Variola major, Variola
minor)


Toit ja toitumisega seotud ohutus. 1. Keemilised, bioloogilised, immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. ● Keemilised (aine tüüp, kontsentratsioon ja doos)
● Bioloogilised (mikroorganismide liik ja kogus) Mikroorganism – paljunemiseks või pärilikkustegurite ülekandmiseks võimeline
mikrobioloogiline olemisvorm, kaasa arvatud viirus, viroid ning loomne või taimne
rakukultuur Geneetiliselt muundatud mikroorganism (GMM) – mikroorganism, kelle pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis erineb geneetilise materjali looduslikust
vahetumisest ● Allergeensed (allergeeni tüüp, kontsentratsioon ja doos)
● Tahked osakesed (suurus, kogus) 2. Keemilised ohud - taimekaitsevahendid, pakendid, toidulisaained, pesuvahendid ja desinfektandid. Taimekaitsevahendid Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid


Pakendid Pakendi puhul tuleb arvestada: ● Pakendi temperatuuri ja pH taluvus
● Toiduaine alkoholi- ja rasvasisaldus
● Toiduaine konsistents (kuiv, vedel, viskoosne) Kõige parem pakend oleks klaas, sest see on kõige inertsem, kuid seda on raske transportida.
Tuleb nt. järgida polümeeride kooshoidmiseks kasutatavate plastifikaatorite norme
(ftalaadid, epoksüvaigud jm). Toidu lisaained ja toidulisandid ● Säilitus-, lõhna-, maitse-, värvained, magusained, emulgaatorid  on toidu lisaained.
● Vitamiinid, kalamaksaõli, mineraalained jne on toidulisandid. Ebaseaduslikel toidulisanditel puudub müügiluba, sisaldavad keelatud tervisealaseid väited, puudub
koostisosade loetelu vms. ● Ka looduslikud toidu lisaained võivad tekitada mõnel inimesel peapööritust ja on seepärast potentsiaalselt ohtlikud (nt sorbiin- ja bensoehape). Pesuvahendid ja desinfektandid ● Aluseline (rasvad) ja happeline (valgujäägid) pesu
● Desinfektandid ➔ Klooriühendid (nt. hüpokloorhape)
➔ Kvaternaarsed ammooniumi ühendid (mitte toiduga kokkupuutuvatele pindadele, inhibeerivad juuretisi) ➔ Vesinikperoksiid, per-happed
➔ Osoon
➔ Anioonsed ühendid Pesuvahendid ja desinfektandid võivad jääda toitu. 3. Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid. ● Pruunistumine – Maillardi reaktsioon (reaktsioon aminohapete ja suhkrute vahel)
● Paljud toiduaroomid
● Söestunud toitu ei tohiks süüa.
● Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Furfuraal tekib ka mee kuumutamisel. 4. Bioloogilised ohud – parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. ● Hallituse ohuks on see, et hallitusega tekkivad eosed on väga lenduvad.
● Toidu fermentatsioon - protsess toiduainete töötlemises, mille käigus muudetakse anaeroobsetes tingimustes süsivesinikud alkoholiks või orgaanilisteks hapeteks
kasutades mikroorganisme ehk pärme või baktereid. ● 1 bakterikoloonias on 1 miljard bakterit; 1 mm peale saab ritta panna 100-1000 bakterit.


● Enamik mikroorganisme kasvavad väga hästi toatemperatuuril, aga paljud toiduga seotud mikroorganismid on võimelised kasvama ka 2-3 kraadi juures. Ohtlik tsoon
20-50oC. Toidus esinevad mikroorganismid on nende patogeensuse ja nakkusohtlikkuse alusel
jaotatud 4 rühma:


5. Mikroobide kasvu takistusskeem. The hurdle concept.


● Temperatuur, pH, vee aktiivsus, hapnikusisaldus, säilitusained jmt mõjutavad kõik mikroobide kasvu. (Kolm tegurit = temperatuur, vee aktiivsus ja pH.) ● Soola lisamisel vee aktiivsus langeb.
● Mida rohkem on tegureid, mida saab mõjutada, seda efektiivsemalt saab mikroobide kasvu kontrollida. 6. Peamised patogeenid ja nende tekitatud tervisekahjustused (botulism, kampülobakterioos, listerioos). Botulism ● Närvimürk, mis blokeerib signaaliülekande. Piisab 1 ng/kg.
● Põhjustajaks peamiselt Clostridium botulinum (bakter). Moodustab spoore, mis säilivad ka 120 kraadi juures, kui neid ei kuumutata piisavalt kaua. ● Toksiin hävib vähemalt +85°C kuumutamisel või keetmisel ≥5 minuti jooksul. Kampülobakterioos ● Põhjustajaks Campylobacter jejuni, G-negatiivne mittesporogeenne mikroaerofiil.
● Võib põhjustada kõhulahtisust, oksendamist, kõhukrampe, kõrget palavikku. Peiteaeg on 2-5 päeva. ● Kuumtöötlus 75 kraadini on piisav, et see bakter hävitada.
● Põhilised allikad on linnuliha, saastunud vesi, toorpiim. Listerioos ● Enamasti tervetele inimestele ohtu ei põhjusta. Riskirühmaks on immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad, pensionärid, lapsed. ● Põhjustajaks Listeria monocytogenes, G-positiivne fakultatiivne anaeroob. Talub väga erinevaid keskkonnatingimusi (10% soolasisaldust, vee aktiivsust 0,92, pH 4,
temperatuuri 0 kraadi; kuivatatud pindu, nt kuivatatud kala), mida paljud teised
mikroorganismid ei talu. ● Listerioosi põhjustaja, tavaliselt kesknärvisüsteemi põletikud (meningiit) või ka soolepõletikud (gastroenteriit) 7. Ristsaastumine ja selle vältimine. ● Hoia toores liha eraldi valmistoodetest, väldi ristsaastumist.
● Järgi instruktsioone toidu säilitamise aja ja tingimuste, küpsetamise (T, aeg) kohta.
● Kindlusta sobiv temperatuur külmkapis.
● Isiklik hügieen! Käed peavad olema pestud ja kaitseriietus seljas.
● Ära söö toorest liha ega mune.
● Ära hoia valmistoitu soojas pikka aega.
● Kui kahtled toidu kõlblikkuses, viska see ära. 8. Toidumürgituste ja nakkuste vältimine (sh pesu 4 toimetegurit).


Kummitihendeid torustikel tuleb regulaarselt vahetada. Torud peavad olema hästi
puhastatavad. Pesu 4 tegurit: ● Temperatuur
● Pesuaine ja selle kontsentratsioon. Happelist pesuvahendit kasutatakse valgujääkide pesemiseks, aluselist rasvajääkide eemaldamiseks. ● Aeg
● Mehaaniline töö Kui ühe teguri osalemine pesuprotsessis ei ole piisav, siis suureneb teiste tegurite
osatähtsus. 9. Mikroorganismide näiteid meie toidus. ● Mikroorganismide sisaldus toidus on sama tähtis kui toitainete sisaldus toidus.
● Üle 99 % toidus olevatest mikroorganismidest ei oma ohtu inimesele.
● Mikroorgansimid on vajalikud, et inimesel töötaksid seedimine, immuunsüsteem jm funktsioonid. ● Fermentatsioon. Juust, jogurt, hapupiim, hapukoor, keefir, hapukurk, hapukapsas jt. 10. Mikroobide resistentsuse teke antibiootikumide suhtes ja selle levik. Mikroobid kohanevad antibiootikumide kontsentratsiooniga. Nt bakterid jagavad plasmiide,
et jagada ka teistele resistentsusgeene.


ESMAABI (Dr. Sirje Marran’i kõik loengumaterjalid) Alustada helistamisest kõigi sinu nähes toimuvate äkksurmade korral (kokkukukkumine,
teadvuseta olek, ei hinga).
Alustada elustamisega ja siis helistada, kui surma põhjuseks on lämbumine, trauma, ravimite
mürgistus, kõikide laste äkksurmade korral.
Üldiselt enne helistada. Suremisprotsess
Üheks suremisprotsessi staadiumiks on kliiniline surm, mis kestab 5 minutit peale
vereringe seiskust. Prognoos ellujäämiseks sõltub võimalikult varakult alustatud
elustamisvõtetest. Kliinilise surma kestvust vähendavad vanadus, kõrge kehatemperatuur,
verejooks, rasked kaasuvad haigused. Võimalik on taastada hingamine, südametegevus,
neerude jne tegevus. Ei suudeta päästa peaaju.
Kliinilisele surmale järgneb bioloogiline surm. Tunnused: ● Lillakad/sinakad laigud allpool asetsevatel kehaosadel


● Koolnukangestus 2h peale vereringe seiskust, algab näolihastest
● Silmade hägustumine
● Koolnu lagunemine Elustamine kliinilisest surmast: 1. Läheneda pea poolt.
2. Hinda, kas on näha suurt verejooksu.
3. Püüa aru saada, kas inimene on teadvusel või mitte.
4. Veendu, kas reageerib valule.
5. Veendu, kas hingab. Tuleb vabastada hingamisteed, selleks painuta kannatanu pea kuklasse ja aseta põsk kannatanu suu lähedale, vaata kas rindkere liigub. Pea
kuklassed painutamist tuleb vältida kaelatrauma korral. Veendu, et hingamisteedes ei
oleks võõrkeha. Vead kunstlikul hingamisel: ● Vale pea asend, hingamisteed suletud
● Suud ei haarata hermeetiliselt
● Ei hingata küllaldase mahuga, unustatakse teha eelnevalt sügav sissehingamine või hingatakse liiga suure mahuga ● Hingatakse sisse samaaegselt südamemassaaziga
● Hingatakse sisse mitmeid kordi järjest, laskmata õhul väljuda
● Unustatakse suhu puhudes sulgeda nina ja vastupidi
● Magu täitub õhuga ja oksemassid satuvad hingamisteedesse Südamemassaaž: ● Patsient on kõval alusel
● Käed küünarliigestest sirged, kasuta ülakeha raskust
● Soovitav on võtta sõrmed seongusse


● Surumiskoht rinnaku keskjoonel
● Täiskasvanu rinnak peab liikuma 4-5cm alla
● Loetle surumiskordi kõva häälega
● Korrektne südamemassaaž on väsitav, võimalusel vahetagekompressioonide tegijat iga 2min tagant ● Tehke 30 rindkere kompressiooni ja seejärel 2 kunstlikku hingamist. Tempo on 80-100x minutis. Vead tingitud tavaliselt: ● Vale koht
● Vale tugevus Põhjustab: ● Rinnaku ja roiete murrud
● Maksa ja/või põrna rebend
● Jääb surnuks Välistingimustest tingitud kahjustused Allergia
Võimalikud allergia põhjustajad on toit, putukate hammustused, parfüümid, uued riided,
uued kodukemikaalid, seenmikrooborganismid, ravimid. Putukahammustuste korral tekib nõelamiskohal kohalik reaktsioon - turse, punetus,
sügelemine, valu. Võib minna kriitiliseks kui kahjustatud piirkond on suu-, neelu-, limaskest.


Tekib näo, kaela, keele turse, hingamisraskus, iiveldus, oksandemine, pearinglus,
teadvusetus sõltumata nõelamiskohast. Allergiline reaktsioon võib ilmneda 24h jooksul.
Esmaabi: ● Eemalda astel
● Ära pigista
● Külmakompress
● Pese haav puhta vee ja seebiga Uppumine
Surma põhjusena kolmandal kohal õnnetusjuhtumitest, 45% täiskasvanutest on joobes.
Põhjused on paanika ootamatult sügavast veest, vees nööridesse jms kinnijäämine, alkohol
ja ravimid, alajahtumine, enese ülehindamine või trauma. Uppumise vormid: ● Aspiratsioonivorm ehk tõeline uppumine (20%) - hingamisteed täituvad veega
● Spastiline vorm (35%) - hingamisteede ärritusest veega tekib kõrispasm
● Reflektoorne vorm (10%) - hingamise ja südametegevuse üheaegne lakkamine
● Segavorm (35%) Sukeldusrefleks - kaitsereaktsioon, soodustab ellujäämist
Sukeldussündroom - eluohtlikud südamerütmihäired Esmaabi uppumise korral: ● Kui uppunu on toodud kaldale, tuleb kontrollida teadvust, hingamist ja pulssi.
● Taga vabad hingamisteed, vajadusel peata edasine soojakadu.
● Vees jahtub 25x kiiremini maha, teadvuseta mahajahtunud inimest ei keerata külili.
● Anna süüa šokolaadi, juua sooja.
● Ei tohi murda ja mudida jäsemeid. Kuumakahjustused ● Kuuma lõpetamine, pealisriided seljast
● Jahutamiseks vesi, ventilaatorid, kubemesse ja kaenlaauku jääd
● Kuumas võib minna krampi - ei soovitata mudida, soovitatakse sirutada ja juua soolast jooki Põletused
I astme põletused - nahk punane, tursunud ja hell
II astme põletused - põletust iseloomustab villide teke
III astme põletused - nahk kahjustunud kogu paksuses
IV astme põletused - kahjustunud ka naha all asuv rasvkude, lihased, kõõlused, luud (kõige
sagedamini esineb elektrikahjustuste korral)


Oluline arvestada põletusastmeid, põletuspinna %, põletuse lokalisatsiooni, kaasuvaid
haiguseid ja vanust.
Hingamisteede põletuse tunnusteks on põletusjäljed näol, kulmu- ja ninakarvade kõrbemine,
neelu põletus, hääle kähedus, vilisev hingamine, tahmane röga. Esmaabi põletuste korral: ● Kiire jahutamine
● Eemalda pigistavad esemed
● Puhas side põletuskohale Ära kasuta jahutamiseks jääd, pane põletushaavale kleepplaastrit, kasuta alkoholi sisaldavaid
aineid, katsu põlenud nahka, lõika pealt ville, eemalda nahalt sinna kleepunud esemeid. Elektritruma on elektriohutuse all olemas Lämbumine
Lämbumise ehk kiire surma üldtunnused on täppverevalumid silmade sidekestal,
silmalaugudel, suu limaskestal, kaelal, rindkerel; näo sinakus; intensiivsed tumelillad
koolnulaigud; tahtmatu urineerimine, roojamine, seemnevedeliku eritumine. Söövitused keemiliste ainetega ● Uhu saastunud kohta 15min voolava veega
● Eemalda saastunud ehted ja riided
● Pärast naha puhastamist tee puhas side
● Vajadusel pese pead ja keha Happe või aluse sissevõtmisel ärge kutsuge esile oksendamist või kasutage neutraliseerivaid
lahuseid. Andke juua võimalikult palju vett või piima. Narkootikumide tunnused ja esmaabi on narkootikumide all. Verejooksud. Luude ja liigeste kinnised ja lahtised vigastused.
Verejooks on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse (sisemine
verejooks) või välikeskkonda (väline verejooks). Verejooks ja verekaotus on vigastuste kõige
sagedasemad ja ohtlikumad tüsistused, surmapõhjuste hulgas esikohal. Verejooksu liigid: ● Arteriaalne verejooks - veri väljub pulseerides, suure surve all, on helepunane
● Venoosne verejooks - veri väljub haavast immitsedes ja ühtlaselt, on tume
● Kapillaarne verejooks - kõige sagedasem, tekib peenete veresoonte katkemisel, kaasneb marrastuse või pindmise lõikehaavaga


Täiskasvanu ringleva vere maht on 70ml/kg, 7-9% kehakaalust. Normaalne vererõhk
140/80mmHg. ● Kuni 10% kaotus ringlevast veremahust ei põhjusta häireid
● Kuni 20% põhjustab mõõdukat kahvatust, nõrkust, pulsisageduse tõusu kuni 100 lööki/min, RR langust 100mmHg. ● Kuni 30% on kahvatus, külm higi, pulss üle 120 löögi/min, RR alla 100mmHg
● Üle 30% on teadvuse kaotus, pulss üle 140 löögi/min, RR väärtused on kriitilised Massiivse verejooksu (šoki tunnused): ● Kahvatud huuled
● Jahe ja niiske nahk
● Kaebab janu
● Tugev nõrkus
● Kiire ja nõrk pulss
● Kannatanu on rahutu
● Pindmine hingamine, kannatanu haigutab ja ahmib õhku
● Võib kaotada teadvuse Prognostiline verekaotus: ● Roidemurd 125ml
● Reieluumurd 1-2l
● Sääreluumurd 0,5-1l
● Vaagnaluude murd 1-5l Esmaabi verejooksu puhul: ● Kiire ja abistajale ohutu peatamine
● Pane kannatanu lamama
● Jäsemevigastuse puhul tõsta jäse kõrgemale
● Suru haav kinni
● Kui verejooks ei lakka, tee rõhkside
● Kui verejooks ei lakka, suru rusikaga kinni jäset varustav arter
● Kui verejooks ei lakka, aseta jäsemele žgutt
● Pärast verejooksu peatamist tee haavale side
● Kannatanu kiire transport haiglasse
● Väldi villasti riidematerjali ja vatti Rõhksidemega õnnestub sulgeda mittetugev arteriaalne ja suurem venoosne verejooks
jäsemetest. ● Pane verd jooksvale haavale haavalapp
● Haavalapi peale seo 1-2 sidemerulli
● Kinnita sidemerullid pealtpoolt mitme marlisideme pöördega küllaldase surve all


● Ära pinguta sidet liiga tugevalt, sest siis sulguvad jäseme veresooned täielikult Žguti kasutamine: ● Absoluutsed näidustused - jäseme traumaatiline amputatsioon, verejooksu ei õnnetunud peatada muude vahenditega ● Žgutina kasuta mittevenivat materjali, žguti alla kaitsev riie, žgutt jäsemele verejooksust ülespoole ● Ära pane žgutti liigese piirkonda
● Pinguta žgutti nii palju, et verejooks lakkaks; surve rõhk peab ületama vererõhku
● Ära lõdvesta žgutti transportimise ajal
● Žguti juurde paber, millele märgi asetamise kellaaeg (mida vähem žgutt peal on, seda parem) ● Talvel kata jäse soojalt Põrutuste, venituste, sidemerebendite ravi üldpõhimõtted: ● Vigastatud piirkond tõsta kõrgemale
● Panna vigastatud kohale külma
● Anda vigastatud piirkonnale rahu, mitte koormata