Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kustutamaks mis klassi põlenguid ?
  • Mis on B klassi põlengud nimeta 3 põlevat ainet ?
  • Mis on A klassi põlengud nimeta 3 põlevat ainet?
  • Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ?
  • Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti?
  • Kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
  • Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
  • Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ?
  • Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ?
  • Mida vajab vingumürgituse saanud isik ?
  • Miks tulekustuti punane on?
  • Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes?
  • Millised on elektrilise ohu allikad loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat?
  • Millest on need tingitud?
  • Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale?
  • Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale?
  • Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
  • Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust?
  • Mis on radioktiivsus?
  • Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
  • Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid?
  • Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist?
  • Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
  • Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe?
  • Milline on keskmine aastadoos Eestis?
  • Millised on peamised põhjused et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?
  • Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?
  • Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
  • Milles seisneb tuleoht keemialaboris?
  • Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
  • Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris?
  • Kuidas seda vältida?
  • Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris?
  • Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad?
  • Mis on zoonoosid?
  • Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
Kordamisküsimused 2018
I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust.
  • Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas
  • Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab . Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks.
  • Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim , vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained
    Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased)
  • Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti ja vaht -või vesikustuti.
  • Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti ? B klassi tulekahjuks, õli, bensiin , lahustid, rasv jne.
  • Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ?
    16%
  • Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ?
    Pulberkustuti või kustutustekk
  • Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 omadust ?Värvitu, lõhnatu ja maitsetu. Jõuab organismi sissehingamise kaudud.Poorseid materjale läbiv ja vees halvasti lahustuv. Õhuga kergesti segunev. (Tunni oma)
  • Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Ei
  • Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon - kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas
  • Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? 3min-5 min
  • Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? 112
  • Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ?Mis on juhtunud, Võimalikult täpne asukoht, kas on kannatanuid, oma nimi ja telefon, jälgi juhiseid ja ole rahulik, ära katkesta kõnet ilma loata. (Tunni oma)
  • Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama?18-22 sekundit
  • Evakuatsiooniteel asuv tuletõkkeuks, millised on sellise ukse nõuded tuleohutuse seisukohast ? Varustatud sulustega, mis võimaldavad ukse avada ilma abivahenditeta, isesuguv ja varustatud avamisseadmega, peab suunduma hoonest otse maapinnale. Ei tohi olla blokeeritud. (Tunni oma)
  • Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ?
    viivitamatult sellest ruumist lahkuda ja avada aknad
  • Kas Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esimesel kohal tulekahjude arvu ja tules hukkunute osas ?Ei ole
    18 . Kas koolides tuleb 1 kord aastas läbi viia tuletõrje – ja evakuatsiooniõppuseid ?jah tuleb , seda nõuab tuleohutuse seadus.
  • Kas kodus (korteris, elumajas ) on nõutud seadusega 6 kg pulber või 6 liitrine tulekustuti ? Ei ole nõutud
  • Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema1 kg kontrollitud tulekustuti ?jah
  • Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma)
    Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma)
    II Elektriohutus . Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
    Elektrilöök-I aste-Lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta
    II aste-sama koos teadvuse kaotamisega.
    III aste-teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus v südame fibrillatsioon .
    IV aste-kliiniline surm
    elektritrauma -põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused.
    kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt( pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112.
    Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist.
  • Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi
  • Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
    • Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu
    • I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
    • II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega
    • III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed

  • Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 6 ohu allikat)?
    Lahtised elektriseadmete osad, halva isolatsiooniga juhtmed , ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed , elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad
  • Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva šokini) ja millest on need tingitud? Lihaste krambid-tahtele allumatu voolu tõttu, hingamise lakkamine-hingamislihaste krambi tõttu, südame seiskumine-südamelihaste krambi tõttu, südame vatsakeste fibrillatsioon-selle tagajärjel sydame seiskumine, luumurrud -lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs – tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool . Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid , Põletused – sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades.
    III Optiline ohutus.
    1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale ?
    2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju
    3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum?
    IV kategooria- meditsiinilised seadmed
    IV Kiirgusohutus.
    1. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke.
  • Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime?
  • Mis on isotoop ?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom .
    Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv
    Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma
  • Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta
  • Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele.
  • Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest?
  • Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk)
  • Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit???
  • Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan , raadium, toorium .
    Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid.
  • Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid?Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia ), uurimis - ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport)
  • Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus
    V Keemilised ohutegurid ja ohutus.
  • Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus.
    Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara.
    Kemikaalid jagunevad:

    Kemikaaliriskid.
    Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel:
  • plahvatusohtlikud
  • oksüdeeruvad
  • eriti tuleohtlikud
  • väga tuleohtlikud
  • tuleohtlikud
  • väga mürgised
  • mürgised
  • kahjulikud
  • sööbivad
  • ärritavad
  • ülitundlikkust põhjustavad
  • kantserogeensed
  • mutageensed
  • teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid
  • keskkonnaohtlikud
    Kemikaaliriskide vähendamine.
  • Mürkide jaotus.
  • Mis on toksikoloogia .
    Toksikoloogia – on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele.
  • Toksiliste ainete bioloogiline toime. Peaks teadma, et toksiidid jagunevad: (närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad).
    Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad
    Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid
    tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne..
  • Narkootikumid , nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited.
  • Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral).
  • Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist
  • Anna esmaabi:
  • peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest)
  • anna elutähtsat esmaabi, kiiresti!
  • kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde
  • anna tavalist esmaabi
  • ole teadlik rohkem kui ühest võimalikust tagajärjest (nt. samaaegselt silma ja nahapõletik)
  • kasuta ohtralt vett
  • ära paku/kasuta ergutusvahendeid (k.a. sigaretid )
  • hoia alles kemikaali juhend
  • Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses.
    Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded:
  • kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta
  • kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks.
  • ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
  • käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile
  • oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel
  • kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist
  • õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust
  • Ettevõtte teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja
  • Kemikaalist lähtuva reostuse korral peab vastutaja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonna järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju
  • Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile?
    Kemikaali ohutuskaardile kantavad omadused on:
  • identifitseerimine
  • koostis
  • ohtlikkus
  • esmaabi andmise viis
  • tegutsemine tulekahju korral
  • õnnetuse vältimise abinõud
  • käitlemine ja hoiustamine
  • mõju inimesele, isikukaitsevahendid
  • füüsikalised ja keemilised omadused
  • püsivus ja reaktsioonivõime
  • terviserisk
  • keskkonnarisk
  • jäätmekäitluse viis
  • veonõuded
  • muu teave
  • peab olema eesti keelne
  • Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline , tuleohtlik, ärritav, plahvatusohtlik, oksüdeeriv, söövitav, keskkonnaohtlik aine).
  • Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis võivad põhjustada ja kuidas vältida?
    Võivad põhjustada tuleohtlikud ained, gaasi põletid, keetjad, elektriseadmed jms. tuleb olla ettevaatlik, kergesti lenduvate ühendite puhul kasutada tõmbekappi
  • Milles seisneb plahvatusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
    Plahvatusohtu võivad põhjustada kergestisüttivad või plahvatusohtlikud ained mis võivad tekkida reaktsioonidel või olla laboris. Vaakum ja surveanumad . Kontrolli alt väljunud reaktsioonid. Plahvatusohtlikud segud ( O2 + tolm)
    Et vältida: kasutada vastavaid kaitsevahendeid, töötada väikeste ainekogustega, hoida eemal süttivad ained, ventileerida.
  • Milles seisneb mürgitusoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida?
    mürgitust võivad põhjustada mürgiste ainete aurud, mürgiste ainete imendumine läbi naha, mürgiste ainete sisse söömine
    vältimine: tuulutamine, isikukaitsevahendid, laboris ei tohi mitte midagi süüa/juua isegi mitte kaasa võetud asju
  • Millist ohtu kätkevad vaakuum ja surveanumad?
    Vaakum ja surveanumad võivad plahvatada kui neid ei käsitleda ettevaatlikult, samuti võib juhtuda õnnetus, kui reaktsioon väljub kontrolli alt
  • Keskkonna saastumine, keemilised saasteained
    KESKKONNAMÜRGID-
    *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4
    *tahked elemendid: Hg, As, Pb
    *pestitsiidid
    *väetised
    * naftasaadused
    *sünteetilised pesemisvahendid
  • Jäätmete jaotus: ohtlikud, olme-, tööstus-, taaskasutatavad jäätmed
    *ohtlikud, *olme-, *tööstus-, *taaskasutatavad jäätmed
    Füüsikaliste omaduse järgi
    Tekkekoha järgi
        • olmejäätmed
        • kaubandusjäätmed
        • tööstusjäätmed
        • põllumajandus jäätmed
        • ehitus- ja lammutusjäätmed
        • kaevanduste jäätmed
    Toimeviisi poolest
        • ohtlikud
        • tavajäätmed – kõik mis ei ole ohtlikud

  • Ohtlike jäätmete kogumine, käitlemine, kahjutustamine
  • ei tohi vedada lihtsalt prügilasse (vaja erikäitlust)
  • ei tohi põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada
  • ei tohi aineid omavahel segada
    Käitlemiseks peab omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. (kogumine, vedu, taas kasutamine, kõrvaldamine). Litsents 50-l asutusel.
  • Prügilad (mõiste, jaotus). Kui kaua jäätmed hinnanguliselt prügilas lagunevad? (too näited).
    Jäätmekäitlus koht, kus jäätmed ladustatakse maa peale või maa alla.
    1) jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene);
    2) jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või kauem
    Ei ole…1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada edasiseks veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
    2) koht jäätmete ladustamiseks enne nende töötlemist või taaskasutamist juhul, kui töötlemine või taaskasutamine toimub üldjuhul kolme aasta jooksul pärast ladustamist;
    3) koht jäätmete ladustamiseks enne nende kõrvaldamist juhul, kui kõrvaldamine toimub aasta jooksul pärast ladustamist
    Jagunevad
    1)ohtlike 2)tava 3)püsijäätmete- ca 300.
  • Nimeta isikukaitsevahendid: (Isikukaitsevahendite (IKV) nõuded sätestav direktiiv 89/686/EECjärgi). (Vastus: Need on hingamiskaitse, jalgade kaitse, pea-silmade ja näo kaitse; keha kaitse st kaitseriietus , käte kaitse.).
    VI Ohutustehnika geenitehnoloogia laboris. Loe läbi ohutustehnika eeskiri ( http://geen.ttu.ee ). Selle osa peale tuleb paar üldist laadi küsimust ja tõenäoliselt mõni allpool esitatud küsimustest. Kui loengumaterjalis sa ei leia vastust mõnele allpool esitatud küsimusele, siis proovi leida see vastus Google jne abil.
  • Milliste kartsinogeensete ja mutageensete kemikaalidega võite te
    geenitehnoloogia laboris kokku puutuda ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleb sel puhul kasutada? (too näited).
    Formaldehüüd, Kloroform, Akrüülamiid, Tetrametüületüüleendiamiin (TEMED)
    * Kasuta alati kindaid . Suhtu sellisel juhul kinnastesse kui saastunutesse.
    * Kaalu tõmbe all.
    * Töötades pead tähistama ala, kus sa nendega töötad, ja selle katma lauakattega.
    * Kui soovid seda ainet labori piires ühest kohast teise viia, pead alati kasutama õhukindlalt suletavat konteinerit.
    * Kokku puutunud prahti käideldakse ohtlike jäätmetena.
    Akrüülamiid, teised kahe komponendiga polümeerid ja naatrium dodetsüülsulfaat (SDS)
    * Ära kunagi puutu neid ühendeid otseselt. Pulbri kaalumisel kasuta alati kindaid, soovitavalt ka kaitseprille ning suukaitset. Kaalu alati tõmbe all.
    Fenool
    * Fenooli nahale sattumise oht on võrdlemisi suur, aga sügelusega kergesti märgatav ning veega mahapestav.
    Etiidiumbromiid
    * EtBr läheb latekskindast läbi, aga nitriilkindast mitte.
    * Geeli mitte kätega puutuda.
    * Ruumid, kus asub geelipildistamise aparatuur , tuleb lugeda EtBr-ga saastunuks.
  • Mis on zoonoosid? Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks?
    Zoonoosid-
    A-tüüpi salmonelloosid.
  • Millised on olulisemad infektsioonid , mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega?
    HIV, hepatiidid (b, c, d), süüfilis.
  • Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?
    Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat.
  • Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud?
    Veri , suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel).
  • Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV-infektsiooni korral?
  • Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest
  • Julgen pakkuda, et 50:50.
  • Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid?
    Regulaarne tervisekontroll , tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid , mis kaitseksid töötajat.
    VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran’i kõik loengumaterjalid)
    VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS
    1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid , toidu lisaained , keskkonnasaaste( raskmetallid , kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid , hallitused, pärmid, bakterid ja viirused .
    immunoloogilised (allergeensed) ja
    tahkete osakestega seotud ohud.
    2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid - Herbitsiidid , fungitsiidid, insektitsiidid , pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne)
    toidulisaained,
    pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.- osoon , anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid
    3. Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid. -pruunistumine( maillardi reaktsioon), toiduaroomid, potentsiaalsed kantserogeensed ühendid
    4. Bioloogilised ohud – parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused.
    5. Mikroobide kasvu takistusskeem.
    6. Peamised patogeenid ja nende tekitatud tervisekahjustused ( botulism , kampülobakterioos, listerioos ).
    Botulism-
    Kampülobakterioos- allikad: linnuliha , saastunud vesi, toorpiim. Tunnused: kõrge palavik , kõhulahtisus, kõhukrambid
    Listerioos-kesknärvisüsteemi põletikud( meningiit ) või soolepõletikud(gastroenteriit)
    7. Ristsaastumine - kätelt suhu ja toitu, veest suhu ja toitu, ja saastuvad ained satuvad käe peale ja vette. ja selle vältimine.- osta kontrollitud vett, pese mitu korda päevas käsi, eriti siis kui tegeled toiduga v hakkad sööma, kindlalt pesta ka peale õueskäiku
    8. Toidumürgituste ja nakkuste vältimine (sh pesu 4 toimetegurit).
    -Hoia toores liha eraldi valmistoodetest, väldi ristsaastumist
    -Jälgi toidu valmistamise ja säilivus aja puhul instruktsioone
    -Sobiv temperatuur külmkapis
    -isiklik hügieen
    -ära söö toorest liha ja mune
    -ära hoia valmistoitu soojas pikka aega
    -kui kahtled kas toit kõlbab v mitte- viska see ära
    Pesu 4 tegurit:
    Temperatuur, aeg, pesuaine ja konts, mehaaniline töö
    9. Mikroorganismide näiteid meie toidus. Bakterid, pärmid, hallitused
    Nt. Pärm piimas: klyveromyces
    Hallitus teraviljas-mucor
    Bakter lihas-bacillus
    10. Mikroobide resistentsuse teke antibiootikumide suhtes ja selle levik.
    Palju baktereid(?) -> antibiootikumid tapavad neid ja kogemata ka häid ning tekitavad haigusi->bakter, kes on antibiootikumi immuunne kasvab -> osa annab oma immuunsust ka teistele bakteritele, mis tekitavad suuri probleeme
    Levib:
    Loomaliiha kaudu, kes on elusloomadena saanud antibiootikume, haige inimene levitab seda haiglas teistele patsientidele ja nii ka kodus perele edasi, levib loomalt taimedele ja me sööme hiljem sisse seda
  • Vasakule Paremale
    Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #1 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #2 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #3 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #4 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #5 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #6 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #7 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #8 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #9 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #10 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KerdaT Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused 2018

    Sarnased õppematerjalid

    Risk ja ohutus kordamise vastused
    17
    docx

    Risk ja ohutus kordamise vastused

    Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass ­ tahked ained, B ­ klass - põlevvedelikud ja C ­ klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A ­ klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B ­ klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A ­ klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A ­ klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku

    Riski- ja ohuõpetus
    Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias
    14
    doc

    Riski ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias

    Riski ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 1. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi. 2. Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokku

    Keemia
    Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020
    33
    pdf

    Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020

    Tuleohutus. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlev materjal ja kõrge temperatuur 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? A, B ja C tulekustutusklass 3. Mis on B – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A – klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). A klass - Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. Puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained. B klass - Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained. Õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste. C klass - Gaaside tulekahjud. Maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik. 4. Millised tulekustutid sobivad A – klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulber-, vaht- ja vesikustuti 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 – süsihappegaas tulekustuti? Õli, bensiin, plastid, rasvad, kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmed ja -seadmed. 6. Põl

    Kategoriseerimata
    Ohtlikud kemikaalid
    76
    ppt

    Ohtlikud kemikaalid

    MÕISTED  Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend.  Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.  Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.  Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS  tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt  rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist;  sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega;  arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Ka

    Keemia
    Ohtlikud jäätmed Eestis - Powerpoint
    25
    pptx

    Ohtlikud jäätmed Eestis - Powerpoint

    Ohtlikud jäätmed Eestis Mis on ohtlikud jäätmed? Jäätmeseadus § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad: 1) H1 ­ plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen; 2) H2 ­ oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; 3) H3A ­ väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ºC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumene

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Eksami küsimused - Ohutus-ohutusteave-meeskonnatöö
    7
    doc

    Eksami küsimused - Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö

    Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT ­ selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR ­ temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin,

    Ohutus ja ohuteave
    Ohtlikud jäätmed
    52
    ppt

    Ohtlikud jäätmed

    Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8. Jäätmete kahjulik toime Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtli

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Elu ja töökeskkond eksam vastused
    18
    docx

    Elu ja töökeskkond eksam vastused

    F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad

    Elu ja töökekskkond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun