100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
188 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janka
Õppematerjali autor
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Pulberkustuti j
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille ku
Iseseisev töö nr.2 Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Kemikaali seadus Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Mille alusel kemikaale identifitseeritakse? Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. Mis on ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte? Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Mida sätestab kutsehaiguse loetelu? Kutsehaiguste loetelu sätestab haigused, mida loetakse kutsehaigusteks (Haigus loetak
Selliste kiirguste näiteks on nähtav valgus, infrapunakiirgus, raadio- ja mikrolained, pehme ultraviolettkiirgus. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? Mitteioniseeruv kiirgus on ohtlik organismide proportsinaalsele soojapidavusele. Kui puutuda kokku intensiivse otsese mitteioniseeruva kiirgusega, siis võib tekkida kudedes kuumakahjustus. Mitteioniseeruv kiirgus ei sisene eriti sügavale kudedesse, aga suurendab silma- ja nahakahjustuste riski. ● Liigne UV-kiirgus põhjustab nahapõletusi, enneaegset naha vananemist, silmakahjustusi ja nahavähki. ● Intensiivne ja otsene kokkupuude raadio- või mikrolainetega võib põhjustada koekahjustusi kuumuse tõttu. Nt võib koekahjustuse (või muude kahjustuste) risk suureneda, kui töötada pidevalt vastavate masinatega (eriti kaitseta). 3. Mis on isotoop? Mis on radioktiivsus? Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus?
2) ohusümboli «C» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «X» märgistusel kohustuslik; 3) ohusümboli «E» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbolid «F» ja «O» märgistusel kohustuslikud; 4) ohusümboli «Xn» kohustuslikul kasutamisel ei ole ohusümbol «Xi» märgistusel kohustuslik. Riskilausetega (risk phrases, edaspidi R-laused) iseloomustatakse ainete ja valmistuste ohtlikkusest tulenevat riski kemikaalide kasutamisel Märgistusel esitatakse üldjuhul mitte rohkem kui kuus R-lauset, kusjuures riski ühendlauset arvestatakse üksiku lausena. Erandjuhtudel esitatakse enam kui kuus R-lauset. Kemikaali märgistusel ei ole vaja kasutada R-lauseid «Eriti tuleohtlik» või «Väga tuleohtlik», mis kordavad ohusümboli tähendust. Ohutuslausetega (safety phrases, edaspidi S-laused) esitatakse tingimused kemikaalide ohutuks käitlemiseks ettenähtud kasutusalal
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP) Söe tõrvast lenduvad ühendid Vinüülkloriid LOÜde emissioon Aastane emissioon 30-60 milj t 26 õhus levivat LOÜd on võimalikud kantserogeenid või mutageenid benso(a)püreen Ohtliku kemikaali pakendi märgistus selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus; 6) kemikaali kogus. Teave Terviseamet – mürgistusteabe keskus Infotelefon
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega võ
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid