ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
ELEKTRIPÕLETUSE 4 ASTET JA ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL
Referaat
Juhendaja :
Tallinn 2009
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ELEKTRIPÕLETUS 4
2. ELEKTRITRAUMA 5
2.1. Elektritraumade põhjustajad 5
2.2. Kokkupuude elektriga 5
2.3. Sümptomid ja avaldumine 6
2.4. Diagnoosimine 6
3. ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

SISSEJUHATUS

Käesolevas töös antakse ülevaade elektripõlengute ja esmaabi kohta elektritraumade korral.
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

1. ELEKTRIPÕLETUS

Elektripõletus - naha või organi põletus, mis on põhjustatud elektrivoolust kehas või keha pinnal.
Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku.
Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse . Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid . Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ( nekroos ) ning tihke .
Neljas tase on juba nahaaluste koede söestumine, ning surm.
Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).
Elektrilised poletused
1. Voolu sisenemis - ja valjumisavad võivad jääda märkamatuks, sest on väikesed.
2. Väline vigastus väike, sisemine suurem.
3. Tüsistusena tekib voolu läbiminekul müokardist ventrikulaarne fibrillatsioon –
taaselustamise juhend.
4. Kannatanu eemaldamine vooluringist peab toimuma enda jaoks ohutult.
5. Kannatanu südamerütmi monitoriseerimine, sest olemas rütmihäirete tekke oht.
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

2. ELEKTRITRAUMA

Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.

2.1. Elektritraumade põhjustajad

Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool ), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast.

2.2. Kokkupuude elektriga

Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav . Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja.
Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid:
1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms);
2.  Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms);
Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana ( elektrikud ).
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

2.3. Sümptomid ja avaldumine

Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha.
Näiteks tüüpilise vannitoatrauma (elektriliste vahendite kasutamine vannis, dušši all või seistes märjal põrandal) ning välgutabamuse korral on põletusarmid harvad , kuid tekib südameseiskus.
Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, šokk. Lisaks võivad esineda nõrkus, lihaskrambid, luumurrud, peavalu, kuulmislangus , südame rütmihäired, hingamispuudulikkus , kooma.

2.4. Diagnoosimine

Diagnoosimine ei valmista tavaliselt raskusi, kuna kokkupuude elektrivooluga selgub küsitluse (pealtnägijad, sugulased) käigus. Sageli on juba õnnetuspaigal viited elekrtivooluga kokkupuutele olemas.Lisauuringud olenevad kahjustuste raskusest ning asukohast.

3. ESMAABI ELEKTRITRAUMADE KORRAL

Ravis on olulised kolm aspekti: kannatanu eraldamine vooluringist, kiire esmaabi ning taastusravi . Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida:
1. Esimesel võimalusel lülitada välja elekter .
2. Kutsuda kiirabi
3. Kui voolu ei saa välja lülitada, kasuta elektrit mittejuhtivat abivahendit (tool, kummist vaip vms), et tõugata kannatanu vooluringist välja.
Ära kasuta metallist ega märga eset! Ära püüa päästa inimest aktiivsete kõrgepingeliinide juurest!
4. Kui kannatanu on vooluringist katkestatud, kontrolli tema hingamist ja pulssi . Kui need puuduvad või on väga harvad, peab alustama elustamisega (südamemassaaš ning suult -suule hingamine )
5. Kuna elektritrauma võib põhjustada ka luumurde, ära liiguta kannatanu pead ega kaela!
Edasine ravi toimub haiglas ning sõltub vigastuste iseloomust ning ulatusest.
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

KOKKUVÕTE

Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid.
Elektripõletuse asmed on:
I aste – Tekib punetus ning turse
II aste – Haarab naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid
III aste - naha söestumine
IV aste - nahaaluse koe söestumine
Elektritrauma korral peaks kõigepealt katkestama vooluringi, seejärel kustutama kannatanu leekidest, kui riided on põlema süttinud. Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga ja pulssi pole tunda, tee kunstlikku hingamist ja südame massaži. Ning kindlasti tuleb viia kannatanu raviasutusse.
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.inimene.ee/?disease=e&sisu=disease&did=973&idr=yqogg6Wc80suoJlHriEyO2ncUcf
http://www.tems.ee/ravijuhised/Tekst.pdf
10