TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID Essee Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud
keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne: 1. Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel. 2. Seab ta piirid tõlgendamisele endale Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama. Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus
tsiviilõiguse normides sisalduvate reeglite elluviimist või realiseerimist. Rakendamisel on oluline eristada kolme staadiumit: tuleb leida õige norm, mis vastab elulisele situatsioonile selgitada, kas tegelikkuses on olemas normi koosseisu tunnused ehk faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajätg kokku viia. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendada võib mitmel viisil: Grammatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine Tsiviilõiguse kehtivus Territoriaalne kehtivus Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus on mehhaninsm, mis aitab erinevate sotsiaalsete riskide puhul inimest taas ühiskonda integreerida, tema elu taas inimväärseks luua. Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii
Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad
riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. Õiglase otsuse tagab see, kui otsuses väljendub õiguse rakendaja veendumus lahendi õiglases iseloomus. Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse rakendamise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks . Õigusaktide tõlg.viisid: 1. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. 3. Ajalooline tõlgendamine - annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. 4
Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb
väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. 20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide
küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid.
16. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise vahendatud viis, kus vajalik on volitatud riigiorgani või ametiisiku olemasolu ja tegevus. Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18
• Kiireloomulisena- (§166+ PSRS §3 lg6) 4 korda rohkem kui vastuhääli, PS muutmise seadus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega (68) Põhiseaduse areng 1. 25.02.2003- Kiireloomuline muutmine §156 lg1, jõustus 17.10.2005 2. 14.09.2003- Rahvahääletusel muudeti PSTS 3. 20.02.2007/12.04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“ 4. 06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8 Põhiseaduse tõlgendamine Tõlgendamise mõiste 1. Kõige laiemas mõistes tõlgendamine largissimo sensu (kõige laiem)- arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades võimet, siduda esemega mõte 2. Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest 3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1
minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine TSÕ tõlgendamine tähendab pm TSÕ normi ehk üldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on? 1. Normi läbilugemine grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2. Üldiste, abstraktsete normide mõistmine (nt TSÜS § 6 lg 4 ,,Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava lepingu kehtivusest.") ehk süstemaatiline tõlgendamine (normide sisu nende seoses). Tuleb kontrollida mitme
Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring. Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandusteaduses oluliseks kirjandusteose tõlgendamine selle seesmiste tähenduspaaride, kunstilise struktuuri jaotuste alusel.
Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad naised pidasid poisi kisa tähtsaks tulevikumärgiks, lõid imestusest käsi kokku ja ennustasid: 'Oi, sellest poisist tuleb alles suur ja tähtis mees!'"(J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) Tulemused: biografism: teose tõlgendamine autori eluloost lähtudes: ,,Joosep Tootsi, ulja Kentuki Lõvi prototüübiks on Raadivere külast Mäeotsa talust pärinev Voldemar Tootson. Elavaloomuline ja vallatu Tootson valmistas kihelkonnakooli päevil õpetajaile palju peamuret. (...) Teistegi koolipoiste (Imelik, Tõnisson) puhul on autor kasutanud üksikuid jooni ühelt või teiselt koolikaaslaselt, kuid Kevade ühel peategelasel Georg Aadniel Kiirel pole Palamusel olnud kindlat algkuju
creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism. Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
Kohtuliku uurimise printsiip (kriminaalprotsessis) – kohtunik pole seotud sellega, mida pooled s.o. prokurör, süüdistatav v tema kaistja, väidavad. Kui süüdistaja pole võimeline süüd tõendama, tehakse õigeksmõistev otsus ehk in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks. Maxime – tõendite kogumise viis, kui neid koguvad kohtunik ja pooled koos. Non liquet – kohtunik pole suuteline tõde või mittetõde välja selgitama tuginedes poolte väidetele. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Tõlgendamine – tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. teqevus, millega selgitatakse välja õigusnormi teqelik sisu (mõte). Probleem on eelnevalt tekkinud õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Lisaks võib olla tõlgendamine vajalik, kuna
õiguse järgimine 2.õiguse kasutamine-õigus midagi nõuda ja vastavalt normidele käitumine 3.õiguse rakendamine ehk kohaldamine-pädev riigiorgan võib seda teha. Sinna hulka kuulub haldusotsuste vastuvõtmine, kohtuotsuste tegemine jne. Esimene staadium on faktiliste asjaolude välja selgitamine. Teiseks staadiumiks on õigusnormi esialgne valik ja analüüs-normi kehtivuse analüüs on esimeseks, seal tehakse ka teo kvalfitseerimine ehk asjaolude kokkuviimine. Kolmandaks staadiumikd on tõlgendamine, püütakse normi tähendust välja selgitada. Neljandaks on õigusliku otsuse tegemine. Viiendaks on rakendusakti vastuvõtmine. Kuuendaks on otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: · 1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine) · 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
o Tsiviilõigusrikkumised o Distsiplinaarsüüteod Juriidiline vastutus: o Vastutus aktiivses aspektis o Vastutus retrospektiivses aspektis Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus Õiguse tõlgendamine Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid: o õigusaktide alluvus o üldnorm vs erinorm o õigusaktide ajaline kehtivus o analoogia Riigiõigus
mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
..............23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang......................................................28 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID..................................................................29 10.1Grammatiline tõlgendamine...........................................................................................29 10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine.......
suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Tee selgeks faktilised asjaolud (uurimine, tõendamine) 2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?) 3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel. 4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg) 5) Rakenda tagajärge TÕLGENDAMINE Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt lahtimõtestamine. Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast. Mitteametlikud tõlgendused on teadlaste tõlgendused, mis on avaldatud arvamusartiklites, teadusartiklites, ekspert- ja muudes arvamustes, sisalduvad teadustöödes või õppekirjanduses. TÕLGENDAMISE VIISID
Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Seega on jurisprudents normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudentsi poolt pakutavad lahendused on vajadusel abiks õiguskeelest arusaamisel, v.a juhud, kui keelelistest väljenditest arusaamine toimub mittereflektoorselt (õiguse realiseerimise käigus tabatakse väljendi mõte vahetult), samas väidetakse, et igasugune arusaamine on alati tõlgendamine e reflektoorne. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. Õiguse kasutamine- õiguse objektid kasutavad juriidilisi õigusi enda toimetuste läbiviimiseks. Õiguse kinnipidamine- järgimine, subjektiivsete õiguste kasutamine. Õiguse kasutamine ja õiguse kinnipidamine kujutavad endast õiguse vahetu realiseerimise viise
Kliimaseade Kliimaseadme hooldus · Kliimaseadme külmuaaine ahela hooldamiseks kasutatakse kliimaseadme hooldusseadet / -hooldusjaama · Kliimaseadmete elektroonilise juhtimise diagnoosimiseks kasutatakse süsteemidiagnoositestrit AK 08/2008 27 Kliimaseade Rõhunäidikute tõlgendamine Rõhunäidikute lugemine: - Kas külmaainet on süsteemis piisavalt. - Kas rõhkusid mõjutav välisõhu temperatuur ning kliimaseadme ehituslikud eripärad vastavad remondijuhises toodu väärtustele "Juhises toodud andmete võrdlus" - Kas rõhk kõrgrõhuahelas on u. 8x suurem, kui madalarõhu ahelas "Rõhkude võrdlemine"
Teadasaamise funktsioon laias plaanis võimaldab näha seoseid ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel. 2.4. Õigusdogmaatika e praktiline õigusteadus e jurisprudents Vanim õigusteaduse osa, tekkis III saj. e.Kr Roomas. Jurisprudents uurib kehtivate normide sisu ja süstematiseeritust. Siia kuulub näiteks ka võrdlev õigusteadus. Teadust kehtivast õigusest võiks nimetada õigusteaduse haruks, mis tegeleb kehtivate normide tõlgendamise ja süstematiseerimisena. Tõlgendamine on sisu selgitamine. Jurisprudentsi ja õiguspraktika juures eristuvald selgelt väline ja sisemine aspekt. Õigusteadlane on süsteemiväline vaatleja, ta ei tee kunagi konkreetseid otsuseid kaasustes, vaid tegeleb tüüpjuhtumitega. Vastupidiselt kohtunik tegeleb alati konkreetsete kaasustega. Ühisosa kohtuniku ja teadlase juures võiks olla õigusnormi sisu selgitamine ehk tõlgendamine. Kohtunik aga
1) seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2) põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; 3) õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. 1
Ühine õigusest kinnipidamise ja õiguse kasutamisega on siin see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormist tulenev nõue. Erinev aga see, et seaduse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib
19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27
Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada. See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha. (Freud, Unenägude tõlgendamine) Näide 2 ,,Reisipiltide" osas, pealkirjaga ,,Lucca kuurordid", loob H. Heine [...] Hirsch-Hyacinthi vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees suhetega rikka parun Rothschildiga ja ütleb viimaks: nii tõesti kui Jumal peaks olema mulle armuline, härra, ma istusin Salomon Rothschildi kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961)
Inimesed on pööranud oma öistele nägemustele suurt tähelepanu vähemalt aastast 3000 enne Kristust. Assüürlased, sumerid ja babüloonlased vaatlesid unenägusid üsna üldisest vaatevinklist, unenägija isiksust või tema elukogemust ei peetud oluliseks. Unenägusid peeti pigem unenägude jumala An Za Qari poolt valitsevate deemonite õelateks tempudeks. (Guiley 2009: 123) 3.1. Vanade kreeklaste ja egiptlaste unenägude tõlgendamine Vanad kreeklased ja egiptlased suhtusid unenägudesse suure tõsidusega, just egiptlased lõidki oneiromantia, unenägude tõlgendamise teaduse. Need tsivilisatsioonid pidasid unenägusid jumalate sõnumiteks ja seetõttu niisama reaalseks nagu iga sündmust, mis juhtus ärkveloleku ajal. Jumalikke sõnumeid kutsuti spetsiaalsete võtete abil tahtlikult esile ja püüti ka unenägu näha teatud eesmärgil, et mõnele küsimusele vastust leida mida tehakse ju siiamaani
Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. 34. Juriidiline vastutus. Isiku kohustus vaieldamatult täita talle seaduse alusel seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Liigid on tsiviilvastutus, kriminaalvastutus, haldusvastutus ja distsiplinaarvastutus. 35. Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine 36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid
1) Õigusaktide hierarhias ülal pool (suurema õigusjõuga õigusakt kummutab madalama) 2) Eriseadus kummutab üldseaduse 3) Hilisem seadus kummutab varasema Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, kuid võib ka hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. 26. Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid: Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi: a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27
hajutatud tsentralisatsiooni põhimõttel). Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3. Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4. Õigusliku otsuse tegemine (argumenteeritud subsumptsioon); 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. 1. Faktiküsimuse lahendamine Faktiküsimuse lahendamine tähendab sündmuse või teo tehiolude (asjaolude) igakülgset väljaselgitamist e tuvastamist. Faktiküsimuse lahendamise staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) tõendamiskogumi, st sündmuses või teos ilmnenud faktiliste e eluliste asjaolude e
teha tehinguid. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Seaduse tõlgendamine · Grammatiline tõlgendamine lähtutakse eelkõige keele reeglitest. · Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigusloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist. · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine, lähtub normi eesmärgist. · Ajalooline tõlgendamine tuleb vaadata millised olid akti looja eesmärgid selle loomisel, peab asetama ennast tema aega. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
-Kompetentse organi poolt otsuse tegemine -Tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamise tingimused: -Rakendamise seaduslikkus – lähtutakse kehtivast õigusest (kirja pandud, avaldatud, olevase kõrgema õigusega kooskõlas, vastu võetud läbi normi protseduure) -Rakendamise põhjendatus – kaalutletus ja välja selgitatus -Rakendamise otstarbekus -Rakendamise õiglus – nii riigi kui ka ühiskonna õiglustunde seisukohalt (jaotav ja võrdsustav õigus) Õiguse (normi, sätte) tõlgendamine -Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). -Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi võtteid ja viise kui abivahendit, et eesmärki saavutada. -Tõlgendamise esemeks on õigusakti tekst – ei tohi tähelepanuta jätta ühtegi õigusnormi osa ega ka omaltpoolt midagi juurde lisada. Tõlgendamine on vajalik selleks, et jõuda ühtlasele arvamusele, kuna iga üks saab erinevalt aru. Tõlgendamise liigid
Peaks olema Teemavalik, varasemate uurimistulemustega tutvumine tehtud 10. oktoober Uurimisprobleemi, uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamine, uurimistöö kava koostamine ? Valmistumine andmekogumiseks (dokumendianalüüsid (kui jätad sisse), ankeetküsitlused, intervjuud) ? Andmete kogumine ? Andmete töötlemine ? Tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine ? Töö vormistamine 1. aprill Esitamine
kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 22. Õigusnorm on alati abstraktse mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja välja selgitama normi sisu ja mõtte, mis toimub läbi tõlgendamise. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. F.C.Savigny, kellelt pärineb "klassikaline" tõlgenduskriteeeriumide käsitlus, on öelnud tabavalt tõlgendamise
c) Läti d) EEsti 51. Selgita, millist rolli ELis mängib eesistuja(riik) Euroopa Liidu eesistujariik on Euroopa Liidu liikmesriik, kellel lasub ajutiselt vastutus Euroopa Ülemkogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras ning kohustused antakse üle iga kuue kuu järel. 52. Millises ELi ametlikus väljaandes avaldatakse ELi õigusaktid? Euroopa Liidu Teataja 53. Nimeta Euroopa kohtutes kasutatavaid õiguse tõlgendamise viise Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine; Ajalooline tõlgendamine; Süstemaatiline tõlgendamine; Teleoloogiline ehk eesmärgipärane tõlgendamine 54. Selgita, mida tähendab eesõiguseta hageja Kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee, aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutavat akti või üldkohaldatavat akti, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. 55. Mis on acquis communautaire?
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlge...
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord
SIGMUND FREUD (6. mai 1856-23.sept 1939) Austria psühholoogil ja ,,psühhoanalüüsi" leiutajal Sigmund Freudil oli tohutu mõju Lääne vaimuloole ja filosoofiale. Tema parimad tööd on koondatud raamatute ,,Unenägude tõlgendamine", ,,Argielu psühhopatoloogia", ,,Kolm uurimust seksuaalsusest" ja ,,Illusiooni tulevik" kaante vahele. Kuigi ta sai hariduse pigem arstiteaduses kui filosoofias, on Freud öelnud: ,,Kui ma noor olin, igatsesin ma vaid filosoofiliste teadmiste järele ning nüüd, kus ma olen liikumas meditsiinilt psühholoogiale, olen ma teel oma eesmärgi saavutamise poole." Elulugu Sigmund Freud sündis 1856 a Freibergi linnas, mis asub tänapäeva Tsehhis.
Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond · Esseenid-ootasid maailmalõppu · Seloodid-usulis-poliitiline vabadusliikumine Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud >> Tallinna Uus sünagoog Pühakiri- Tanah (Vana-Testament?) koosneb 3st osast, kirjutatud rullraamatule -Toora: koosneb 5 Moosese raamatust (kirjas kõik see, mis teeb judaismist judaismi, milliseid
b. Analüüs kui õiguse tõlgendamise etapp. 3. Õigusele vastava otsustuse tegemine otsustus vormistatakse õiguse rakendamise aktina. · Õiguse rakendamine on teatud tegevused, millele on oma ajaline ja ka loogiline järjekord. Õigusnormi valik ja analüüs · Rakendamiseks vajaliku normi leidmine on alguspunkt õigusele vastava tagajärje rakendamiseks. · Juhusenormi leidmisest algab tee otsustamisnormini. Õiguse tõlgendamine ehk õiguse mõtte enda jaoks selgeks tegemine. Õigusnormi tõlgendamine ehk analüüs · Õiguskord ei ole täielik. · Rakendaja peab täpsustama, austades stabiilsust, paindlikkust, mis viib tõlgendamise. · Kui seadusandja ei tunne keele võimalusi, siis võib juhtuda, et õiguskord on mittetäielik. · Keele enda probleemid võivad ka kaasa tuua mittetäielikkuse. · Seadusandja on üldise regulatsiooni asemel üleüldise regulatsiooni koostanud
........................................................................................................................ 5. Unenägusid nähakse enamasti kerge une staadiumis. ....................................................................... ................................................................................................................................................................ 6. Psühholoogias juhtis unenägudele esmalt tähelepanu Sigmund Freud teoses ,,Unenägude tõlgendamine."....................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................ III Täida lünktekst. Teadvuse seisund, mida inimene ise endale esile saab kutsuda nimetatakse ................................. Mediteerides pööratakse väljapoole orienteeritud .................
Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid 1. Grammatiline tõlgendamine 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine 3. Ajalooline tõlgendamine 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist lähtuv tõlgendamine 11. Lüngad õiguses ja nende ületamine kehtiva õiguse lünga all mõistame neid juhtusi kus seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähtust kuid ebapiisavalt. Seadusandja ei ole suutnud ettenäha kõiki tüüpilise juhte ühiskonnas. Lünkade ületamiseks kasutatakse analoogiat. 12
uurimine nende asjaolude juriidilise iseloomu s.o. juriidiliste faktide tuvastamine, faktilise koosseisu määramine 2) õigusnormi valik: tuleb leida õigusnorm, millele vastab esimeses staadiumis fikseeritud faktiline koosseis teha kindlaks valitud õigusnormi kehtivus veenduda, et õigusakti tekst, milles valitud norm sisaldub, on ametlik 3) õigusnormi tõlgendamine: tõlgendamisvõtete kasutamine kohaldaja poolt laiendava või kitsendava tõlgendamine võimaluste väljaselgitamine 4) otsuse vastuvõtmine, s.o. õiguse kohaldamine, selle obligatoorsedja/või fakulatiivsed osad ning rekvisiidid nähakse ette spetsiaalsetes õigusaktides Õiguse rakendamise akti osad ja põhilised obligatoorsed rekvisiidid:
4.P III AKT see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Akti lisamine tekitab pigem segadust kui loob selgust. Sõnaselgus on muutmise soovitatav tingimus. VII PS ARENG (oli tehtud 4 muudatust) 1. §156 (§166) (4a) 2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS) 3. Preambul (§165) (eesti keele) Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3. §4 PS TÕLGENDAMINE I Tõlgendamise mõiste 1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese). 2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest 3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses.
• Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja otsustati määrata ametisse prohvetinna • Algul laulnud kuulutusi noor neitsi, kuid hiljem määrasid delfilased, et kuulutusi jagaks üle
Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelistes seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsestes elulistes asjaoludes (S) on tõepoolest üks abstraktse faktilise koosseisu (T) juhustes. 1. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb ka sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tõlgendamise esemeks on vähemalt selle algfaasis õiguse
- Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik), distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid 2 – vastutust kohaldava organi järgi: kohtulik vastutus, haldusvastutus(väärtegu, haldustrahv) 35. Õiguse tõlgendamise vormid. - Keeleline tõlgendamine (grammatiline) – uuritakse sõnastust ja lauseosade, väljendite mõtet. - Süstemaatiline tõlgendamine – analüüsitakse erinevaid sätteid koosmõjus. - Ajalooline tõlgendamine – kuidas olid püstitatud seaduse eesmärgid? - Teleoloogiline tõlgendamine – seaduse eesmärgi välja toomine (seletuskirja abil, protokollid, seaduse kommentaarid). 36. Riigiõiguse olemus. Määrab kindlaks riigi toimimise, organite ülesehituse, käsitletakse
süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemi puhul väga lähedal asuvad mõisted. Süsteemi organiseeritus ehk korrastatus nõuab arengut, mida korrastatum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord, kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguskord sisaldab reegleid, mis nõuavad teatud käitumist. Õiguse tõlgendamine lubatud tingimusel, et eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna mitte reeglist ei tulene õigus, vaid olemasolevast õigusest peab loodama reegel. Tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid on pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses lause vorm õiguslause
annaabi.ee 
