Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Poola Vabariik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Poola Vabariik #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisits38 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
odp

Poola Vabariik

Poola Vabariik Poola Vabariik Pealinn: Varssavi Rahvaarv: 38,1 miljonit Riigikeel: poola Pindala: 312 683 km2 Iseseisvus: 11.november 1918 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m). Suuremad jõed on Wisla ja Odra. Suurim järv on niardwy järv (110 km²).

Geograafia
thumbnail
2
docx

Poola Vabariik

Poola Vabariik Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus :3014 km, rannajoone pikkus 524 km.Pindala Poolal: 312 683 km2 Rahvaarv : 38 161 000 (juuli 2009) Majanduskasv (2010. a.): 3,8%. Inflatsioon (2010. a.): 3,8% Töötuse määr (12.2010. a.): 12,3% Linnas elab rahvastikust : 62% Sündimus ja suremus on tasakaalus. Kesmine eluiga M: 71 N: 79 aastat. Kirjaoskus : 99,8% Haritav maa: 40% Rahvastiku tihedus: 123,5 in/km2 Sisemajanduse kogutoodang: 631,833 miljardit USD (USA dollarit) SKT elaniku kohta: 16 599 USD.Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Valdav usk on katoliiklus.Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice. Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Prae

Geograafia
thumbnail
3
doc

Poola Vabariik

Poola Vabariik Üldinfo Poola kohta Pindala: 322 577 km², Rahvaarv: 38,6 miljonit Keskmine eluiga: mehed 69,7 a., naised 78,0 a. Rahvuslik koosseis: 98% poolakad, 1,3% sakslased, 0,7% leedulasi, juute, valgevenelasi ja ukrainlasi. Pealinn: Varssavi, elanike arv üle 1,6 miljoni. Põhiseadus: Kehtib 1997. a. kevadel vastu võetud uus põhiseadus, mille järgi Poola on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võim on kahekojaline. Religioon: Umbes 95% elanikkonnast on rooma katoliiklased. Riigikeel: poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka. Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola. Metsade all on umbes 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht

Geograafia
thumbnail
2
doc

LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp ­ kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv ­ 3 329 300 (2010) Riigikord ­ parlamentaarne vabariik President ­ Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik ­ leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind ­ valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef

Kategoriseerimata
thumbnail
26
doc

Poola Vabariik

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1

Turismi -ja hotelli...
thumbnail
62
pdf

EESTI VABARIIK

Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. 7 3. RIIGIKORD Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on

Andme-ja tekstitöötlus
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga. · 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias. · 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik. · 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse. · 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda. · 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba, Puertoriiko, Filipiinid, ja Guami. · 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid. · 19

Geograafia



Lisainfo

poola vabariik.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun