Poola Vabariik (0)

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I
KONSPEKT
VANA-KREEKA  MUUSIKA  
Lääne  muusika ( kunstmuusika ) ajalugu
Kreeka mõiste musike(muusade  kunst )-lauldes ette  kantud  luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab
poeesia  ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi.
Kreeklaste  jaoks muusika  põhialus oli  rütm ,  muusikat  nähti  osana  reaalainete  kogumist.  Samuti  oli
muusika  jumaliku  päritoluga. 
Pillid  ja jumalad:
Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik
Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 
4- keeleline  formiks, millest arenes kitara.
Barbiton,  harf , paanivile, tamburiin. 
Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku:
1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine
nimi   on    hümn .   Kujunes  nomose  mõiste-reeglite   kogum,   mida   peab   kitara   saatel   lauldes
mängima.   7saj.   eKr   hakkas   Lesbose   saarel   arenema   kreeka    lüürika -monoodiline   lüürika(üks
autor  Alkaios ) ja koorilüürika(Pindaros). 
2. Klassikaline-5saj-330eKr.  Keskne  zanr oli  tragöödia , mis arenes Dianysose kultusest, rajajad
Sophpkles,    Euripides .   5saj.  kujunes   „uus  muusika“-keerukam    väljenduslaad .   Sellest   ajast   on
säilinud koorifrakmendid tragöödiast „Orestes“.
3. Hellenismi ajajärk-330-146 eKr-Säilinud mõnikümmend muusikanäidet-tähtsamad:Delfist päris
hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 
4. Rooma  võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist.
Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad.  Dooria - mehelik , meelekindlust sisendav. Früügia-
metsik,   kirglik.   Lüüdia-õrn,   intiimne.   Arvatakse,   et   helisüsteemi   matemaatilised   suhted   fikseeris
esimesena   Pythagoras-tema   arvamuse   kohaselt   muusika   peegeldab   kogu   maailmakorraldust.
Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne.  Platon  kaitses muusikas ranget korda ja
traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära
keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane  Aristoteles  oli teist meelt: rõhutas
muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju.
Miks teame antiikmuusikast nii vähe?
 Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust,
 Materjale pole palju
 Kultuuri  katkestus-võib   oletada,  et  kreeka   muusika  mõjutas  kristlasi,  kuid  teisest  küljest ei
pruukinud paganlike kreeklaste matkimine kristlastele meelejärgi olla. Kuid kindlasti on Euroopa
muusikat   mõjutanud   kreeklaste   õpetus   muusikast.   Sillaks   kreeka-rooma   ja   kristliku   kultuuri
vahel peetkase filsoof Boethiust. 
KESKAEG
1
Varakristlik muusika
Kristluse sünd Palestiinas. 
 Öeldi lahti paganlikest eesmärkidest
 Muusika eesmärk oli läheneda  Jumalale
 Võeti vanast ajast üle ühehäälsus
Varakristlikud  hümnid -keskuseks Rooma ja Milano-piiskop Ambrosius. Temaga  seostatakse  sümboolselt
lääne   kirikumuusika   sündi. Tema järgi nimetati ambroosiuse laul. Rooma suurem tähtsus kasvas, kui
paavstiks sai  Gregorius  Suur, kes võttis kasutusele uue  liturgia . Legendi järgi sosistas valge tuvi talle
laule kõrva. 
Mida Gregorius tegi?
 Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste
 Greooriuse laulu reformi  algataja
Gregooriuse    laul-ühehäälne    liturgiline    laul,   loomu   poolest   saateta.  Tekstid   valdavalt   ladinakeelsed,
vahetult tekstist lähtuv rütm. 
Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia. 
Keskajal üks levunumaid  vaimuliku  luule vorme oli  sekvents , tuntumaiks on saanud 20 stoofi  pikkune
surnumissa sekvents Dies irae (looja  Thomas ). Laulutüübid võib jagada 3ks:
1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot
2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti
3. kaunistatud stiil
Kristlik  kirikulaul  on seotud 2 liiki liturgiaga:
1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites.
2.  Missa -igapäevane   jumalateenistus.   Missa   korduvaid   osi   nim.   ordinaariumiks,   muutuvaid   osi
propriumiks. 
Päeva teenistuste korraldus:
Matutinum-enne koitu
Laudes(kiitus)-päikesetõusul
Prima-1. päevatunnil
Teria-3. päevatunnil
MISSA
Sexta-6. päevatunnil
Nona-9. päevatunnil
Vesper-päikses loojangul
Completorium-öö tulekul
Missa ülesehitus
Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles
Gloria –au olgu jumalale kõrges
Credo-Nikaia usutunnistus
Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala
Agnus  Dei-Kristus jumala  tall
Keskaegsed helillaadid
 4 põhilaadi, mis ehitatakse d, e, f, g-st. Igaühele on kõrvale leiutatud  tuletatud  laad.
 Igal laadil on 2 põhiheli: finalis-nagu toonika, lõpuheli ja tenor-domineeriv heli, mille ümber
liigub  meloodia . 
Noodikiri
Vajadus   noodikirja   järele   tekkis   8.   saj.   ning   oli   seotud   Frangi   suurriigi   kujunemisega-see   riik   lõi
esimesena võimaluse ja vajaduse ühtlustada kirikulaul suurel territooriumil. Kasutusele võeti neumad ja
11. saj alguses Guido Arezzost poolt noodijooned. Sama mees  arendas  välja ka tähtnimetuste kõrvale ka
2
silnimed, mis olid võetud kaitsepühak  Johannese  auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol-
la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 
9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod   troop -
traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid,
milles sündis liturgiline  draama . 
Keskaegne ilmalik laul
Esimeste   ilmalike   laulude   kirjapanijaiks   olid   goljaarid   ehk   vagandid-rändavad   üliõpilased   või
teenistuseta   vaimlikud.   Suurim   vagandiluule   kogu   on   „Carmina   Burana“.   Kõige   enam   on   sälilinud
rüütlilaule   ja   neid   esitasid  trubaduurid( laulikud    Lõuna-Prantsusmaal)   ja  truväärid(laulikud   Põhja-
Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja
Saksamaal   ilmalik.  Hispaaniast   pärit  suurim  keskaegne  laulukogu  kannab  nime   „Cantigas  de  Santa
Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt.  Nimesid : truväär  Richard  I Lõvisüda.
Pillid ja  pillimuusika
Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist.  Põhilisteks  poogenpilli tüüpideks
fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks:  lauto , keelpill
organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid
MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL
Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. 
Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid:
1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse.
2. Parafoonia-meloodia dubleerimine  kvart  või  kvint  kõrgemalt või madalamalt.
3. Heterofoonia-ühe meloodia pisut erinevate  variantide   kooskõla . 
4.
Kuidas toimus mitmehäälsus?
Vox principalis-peahääl
Vox organalis-teine hääl
Esimesed   näited   mitmehäälsusest   on   päris   10.   sajandist-sellest   ajast   teame   mitmehäälsuse   tüüpi
organum .
Pariisi Notra-Dame koolkond
1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed  heliloojad -
Leoninus ja  Perotinus . 
Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid,  kirjaviis  eristab kahte noodivältust-longa ja
brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3.  daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v
v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“. 
Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine. 
13. sajandi  prantuse  muusikas ilmus  prganumi kõrvale  motett .  Kõige tüüpilisemas   gooti  motetis on
3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine  hääles  oli  ladinakeelne  vaimulik tekst ja
kolmandas   prantsuskeelne   ilmalik   tekst.   .   1260   muusikateoreetik   Kõlni    Franco    lõi   uue
notatsioonisüsteemi-iga noot ja paus sai kindla vältuse. 
Keskajal muusikas eristati 3 suurt kategooriat:
1. Musica mundana-universumi muusika
2. musica humana-inimmuusika
3. musica instrumentalis-kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid.
3
RENESANSS
Muutused:    roomakatoliku     kirik    elas   üle   tõsist   kriisi   14.   saj.   Saja   aasta   pärast   tõusis   kriis   esile
reformatsiooniliikumisena.   Kirik   lakkas   olemast   inimese   maailmapildi   minatelg.   14.   saj   muutus   ka
Euroopa poliitiline pilt. Prantsuse-Inglise sõda. Esile hakkas kerkima Itaalia, kus renessanssi aluseks
võib  lugeda  humanistlikku   mõtlemist.   15-16 saj. vahetusel   arendas  Veneetsia    trükkal  Petrucci   välja
nooditrükitehnika.   14-15   muusikakirjutised   hakkasid   rohkem   väärtustama   ilu,   seda,   mis   inimesele
kuulates või vaadates ilus või harmooniline näis.  Renessanss  lepitab   vastuolusid inimese ja Jumala
vahel. Maailikunst oli muusika arengust eest. Kuna renessanssi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos on
nii erinevad, räägivad muusikaloolased selle asemel Madalmaade  vokaalpolüfoonia  ajastust. 
14. sajandil ilmalikes teostes sündis uus väljenduslaad, mida võime pidada muusikaliseks renessansiks.
Selle stiili tähtsamad jooned:
1. Kujuneb uus kõlaideaal. Kui varem oli põhiliseks kvint, kvart, oktav, siis nüüd lähtub muusikaline
kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled   luuakse  korraga, mitte järjestikku.
2. Muusika on enam seotud tekstiga . Tekst hakkab  määrama  ka  muusikalist  vormi.
3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik  liigendus  on seotud
inimese hingamisega. 
Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle  suurkuju on Josquin Desprez . 
14. sajandi muusika ARS NOVA
Ars nova stiili iseloomustab  helilooja  põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba
korraldusega.
Nimetusega  ars   nova  tähistatakse   muusikastiili   Prantsusmaal   ajavahemikus   1320- 1380 .   Mitmed
muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida
nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on
veel üks märk uue ajastu algusest. 
Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites:
1.   12-13   saj   olid   olulisemad    zanrid    organum   ja   conductus,   nüüd   hakati   komponeerima   missa
oridinaariumiosi.
2. Motett sai 14. sajandil kõige esinduslikumaks zanriks.
3. Kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul.-ars nova muusika olulisim zanr.
Üks ajastu säravamaid isiksusi Prantsusmaal oli  Philippe  de Virty, keda peetakse ars nova alusepanijaks.
Üks tema peateos on muusikateoreetiline  traktaat  „Ars nova“. Virty kolleeg oli Johannes de Muris.
Uuenduseks   oli   taktimõõtude   kasutuselevõtt.   Kompositsiooni   korrastamise   huvitavaks   võtteks   sai
pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine ehk  isorütmika.  Korduva rütmjärgnevuse nimeks oli
talea ja korduva helikõrguste järgnevuse nimeks color. 
Guillaume  de Machaut(u 1300-1377)
 Ars nova silmapaistvaim helilooja
 Suur luuletaja
 Kõige keerukamas  laadis on tema  loodud motetid, kus on kasutatud matemaatilist korda ja
iserütmilist  tehnikat . Samas oli tema looming laulva meloodia ja tundelise väljendusega.
 Teda on nimetatud ka  viimaseks  truvääriks. Tema loomingu hulgas on hulk  lai’sid(tantsulaulu
vorm) ja virelai’sid(prantsuse  ilmaliku  luule ja muusika üks tähtsamaid vorme)
 Tema looming on tähelepanuväärne ka seetõttu, et esmakordselt tõuseb ilmalik laul vaimulikust
muusikast kõrgemale.
 Tema   kuulsaim   teos   on   esimene   terviklik   neljahäälne   missatsükkel  „La   messe   de   Nostra
Dame“-kuueosaline
Ars nova ajastu lõpp, Ars subtilior.
Machaut looming oli 14. saj prantsuse muusika kõrgpunktiks, ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga.
Ajavahemik   1380- 1420    oli   prantuse   kultuuris   kriisiaeg-poliitiline    lõhe    roomakatoliku   kirikus.   Seda
4
ajastut  , mis ei sünnita uusi muusikavorme, nim.  ars subtiliori’ks. Seda ajastut iseloomustab peen ja
maneerlik    kunst .   Julgemalt   kasutati   lühikesi   noodivältusi,   lubati   endale   helide   kõrgendamist   ja
madaldamist. 
Muusika 14. sajandi Itaalias.  Trecento
Trecento   tähistab   14.   sajandi   kultuuri   Itaalias-tugevate   linnriikide   ja   majandusliku   tõusu   sajand.
Muusikaajaloos tähistab mõiste  omapärast  mitmehäälset muusikakultuuri. Trecento loomise suukuju on
pime  muusik  Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta
jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis. 
Madrigal  ja  caccia
Tähtsaim  lauluvorm  Itaalias  14. saj  oli madrigal-enamasti  kahehäälne,  alumine  hääl  lihtsam,   sisuks
karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine
hääl kõige rahulikum. 
MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND
Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi) keelt.
Madalmaades   kujunenud   muusikaline   väljenduslaad   ühendas   jooni   eri   maadelt   ja   saavutas
universaalsuse ja üldmõistatavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks.  Seepärast mõistame muusikas
renssansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16saj vokaalpolüfooniat. Inglise muusika mõjutas suuresti
muusikate   segunemist,   kui   saja-aastase   sõja   inglastele   kõige   võidukamal   perioodil   oli   palju   inglasi
Prantsusmaal.   Väljapaistvam   inglane,   kes   Mandri-Euroopa   muusikat   kõige   enam   mõjutas   oli   John
Dunstable, kes jõudis läbinisti heakõlalise stiilini. Kooskõla aluseks said tertsid ja sekstid.
Uue zanrid 15-16. sajandi muusikas.
Esiplaanile   tõusis   taas   kirikumuusika,   kõige   esinduslikumaks   zanriks   sai   missa   ordinaarimiosade
tsükkel . 15. sajandi missatsüklid on ühendatud tervikuks ühe põhimeloodia- cantus  firmuse  abil, mille
meloodiat laenati mujalt, kui kirjutati ise. Cantus-firmus missa kõrval oli tähtis ka paroodiamissa, mille
aluseks on terve  polüfooniline  teos.
Teiseks   põhizanriks   jäi   motett,   kuid   kaotas   15.   sajandil   isorütmilisuse   ja   mitmetekstilisuse.
Renessanssiaja motett ja ladinakeelne polüfooniline laul. 
Madalmaade koolkond
See   koolkond   kujunes    Burgundia    hetsogiriigi   hiilgeajal,   tähtsamaiks   muusikakeskuseks   oli   sel   ajal
hertso Philippe Hea  õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas:
 Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine
 Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline  polüfoonia . Selle viimistletuim vorm on kaanon . 
 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek.
 Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga.
Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks:
I PÕLVKOND( tegevusaeg  1420-1460)
I põlvkonna tegevusajal kujunes uus stiil: pehmeloomuline meloodia, tertsil, sekstil põhinev  harmoonia ,
imitatsiooniline polüfoonia ja uued zanrid: missatsükkel, ühehäälne ladinakeelne motett, polüfooniline
ilmalik laul.
Stiili alusepanijaks on Guillaume Dafay
 Pärit Burgundia riigi vaimuelu keskusest Cambraist, sai preestriks.
 Säilinud 200 teose käsikirjad.
 Muusikas suutis ühendada prantsuse rütmitehnika, inglise kooskõlad ja itaalia laulva meloodia.
5
 Tema legendaarseim teos on motett „Äsja rooside õisi“
Põlvkonna teine meister oli  Gilles Bichois,  kelle loomingus domineerivad prantsuskeelsed  ilmalikud
laulud. 
II PÕLVKOND(tegevusaeg 1460- 1490 )
Põlvkonda   iseloomustab   muusika   kompositsiooni   muutus   gootilikumaks-mõistuspärasemaks,
keerukamaks. Meloodia liigendus asendus pideva arenguga, rütm muutus vabamaks ja kaotas seose
tekstiga. Kõige iseloomulikum zanr on kaanon. Kaanonis võis kasutada erinevaid võtteid: peegelkuju e.
inversioon, vähikäik ehk retrogaad ja inversiooni retrogaad. 
Tähtsaim helilooja on Johannes Ockegem
 Peamiselt tegutses Pariisis, kus sai kuningakapelli liikmeks ja selle juhiks
 Üks tema kuulsaimatest teostest on polüfooniline reekviem-missa. Paljud teosed, mis arvati
olevat tema kirjutatud, on nüüd omistatud teisele heliloojatele.
III PÕLVKOND(tegevusaeg 1490-1520)
Periood langeb kokku kõrgrenessansiga Itaalia  kujutavas kunstis.  Muutused muusikas:kaanonivõtted
haaravad   kõiki   hääli,   eelistati   pala   selget   liigendust,   isegi   sümmeerilist   ülesehitust,   rütm   lihtsustus,
harmoonia   mängib   järjest   suuremat   rolli,   tekst   hakkab   järjest   rohkem   inspireerima   muusikalist
väljendust. 
Üks selle põlvkonna varasemaid meistreid on Jakob Obrecht
 Looming peamiselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel, vormiselgus.
Suurim põlvkonna helilloja oli Josquin Desprez
 Sünd. Põhja-Prantsusmaal, õppis arvatavasti Ockeghemi juures. 
 Kokku on temalt säilinud 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 
 Talle   on   iseloomulik   reljeefselt   liigendatud,   harmooniliselt   tasakaalustatud   ja   selge   vorm,
isikupärane väljenduslaad, sageli jõuliselt emotsionaalne. 
 Tema muusikas on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. 
 Meisterlikud   missad   on kirjutatud  konservatiivses   laadis  ja kasutatud  mõnd  ilmalikku   laulu
cantus firmusena. 
 Kuulsaim motett on „Ave Maria.. virgo serena“-kirgas lahendus, peene tundelisus.
 Petrucci avaldas tema teoseid.
IV PÕLVKOND(tegevusaeg 1520- 1560 )
See aeg oli Euroopa kultuurile kriitiline: läänekirikut lõhestas reformatsioonilaine. Muutused muusikas:
Hinnati isikupära, 4-häälsuse kõrval esineb ka 5-häälsust, muusika väljenduslaad muutus peenemaks ja
maneerlikumaks. 16. sajandi teisele poolele on iseloomulik mõiste  musica reservata-väikesele suletud
kuulajaskonnale mõeldud muusika. Helilloojaid: Nicolas Combertm, Papa, Willaert. 
V PÕLVKOND(tegevusaeg 1560-1600)
Sel perioodil tõusid esile itaallased.  Muutused muusikas:  ideaaliks sai jõuline, värvirohke  väljendus ,
polüfooniareeglid   kaotasid   oma   ranguse,   suurema   tundelisuse,   ekspressiivsus   ja   dramatism
iseloomustavad seda ajajärku kõige paremini.
Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de  Monte . 
Euroopa imetletuim muusika oli  Orlandus   Lassus
 Tema teoseid üle 2000. 
 Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud.
 Suure osa elust pühendas kirikumuusikale,  elu hilisemas   perioodis  domineerib  kannatuse ja
surma teema. 
 Kasutas vähendatud ja  suurendatud  intervalle, suuri dünaamikakontraste,  helistike  ootamatuid
vastandusi. 
6
Hilisrenessanssi kirikumuusika
1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus  mõistis  hukka patukustutuse 
sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku  kirikust  lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis 
suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku 
kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks-aluseks stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. 
Koguduselaulu saatmine orelil sai üldtuntuks alles 18.saj. lõpul. Esimesed luterlikud lauluraamatud 
ilmusid 1524 ja sisaldasid ka Lutheri loomingut (tuntumad „Üks kindel linn ja varjupaik“, „Ma tulen 
taevast ülevalt“).
 Reformatsiooni kalvinistlik suund suhtus kultuuritraditsioonidesse erinevalt-orelid lõhuti välja, 
puhastati kunstist, pole kunstmuusikale kohta, ei lubata  laulda  tekste, mis pole Piiblist pärit. 
Vastureformatsioon-Trento kirikukogus arutati reformatsiooni leviku üle ning püüti protestantidega 
leppida. Viisid sisse mitmeid reforme, mis pidid Rooma kirikut tugevdama. 1) gregooriuse laulu 
lihtsustamine, kaunistuste lühendamise teel. Üldine otsus oli, et muusikas ei tohi olla midagi kirglikku ja
ebapuhast. 
Rooma koolkond
Rooma koolkond kujunes kirikukogu juhiste järgijatest. Kõige tähtsam esindaja oli G.P da  Palestrina . 
Teda tuntakse eelkõige missatsüklite põhjal, neid on säilinud 104, neis kuulsaim on paavst  Macellus II 
pühendatud missa. Tema peamine kompositsiooniline  taotlus  on elementide harmoonia. Ideaaliks 
kulgev, iseseisev meloodia, astmeline liikumine, peamiselt kolmkõlaharmoonia, dissoneerivaid 
kooskõlasid vähe. Kokkuvõtvalt: konservatiivne stiil, puhtus kompositsioonis. Palestrina tuntuim 
õpilane oli T.L de Victoria. 
Veneetsia koolkond-linna vaimu väljendab Püha Markuse kirik, kus asub 2 orelit ning sellest sai alguse 
mitmekoorimuusika, kus lõpuks polnud haruldased isegi 12, 16 ja 20-häälsed kompositsioonid, armastati
kajaefekti, kasutati mitmeid pille. A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia
koolkonna silmapaistvaim helilooja. 
Inglise kirikumuusika-16.saj I poole  silmapaistev  helilooja oli John Taverner. Sajandi keskel viidi sisse
uus liturgia. Omapärane  anglikaani  kirikumuusika hakkas juurduma  Elisabeth  I valitsuse all, seda 
iseloomustavad lihtne akordiline stiil, mille keskpunktiks inglisekeelne tekst. Anglikaani kirikumuusika 
2 põhilist vormi on service (kindlad osad)ja  anthem (vastab ladina motetile)  Full  anthem-tervikune 
polüfoonilises stiilis  kooriteos  ja verse anthem-loodud ühele või  mitmele  soolohäälele ja sellele lisatakse
lühikesed  koorilõigud.
Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil
16.sajandil trükiti kunstmuusikat väga palju ning seda võidi
a. kõiki hääli laulda
b. kõiki hääli mängida,  kusjuures  pillikoosseis oli vabalt valitav
c. hääli võis vabalt jagada mängijate ja lauljate vahel
d. kõiki hääli võidi laulda ja neid pillidel dubleerida.
Prantsuse sansoon-pr. Keelse ilmaliku laulu üldnimetus. 16. saj oli see valdavalt 4-häälne ja 
armastussisuga. Clement Janequin-sansoonide looja. Sajandi teisel poolel kaotas sansoon oma 
polüfoonilisuse ning peameloodiaks sai ülemine hääl. 
Itaalia lauluvormid-16. sajandi ilmalikus laulus eristati 2 suunda.
a. hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid peamiselt itaallased
b. peen madrigal, mille kujunemine oli seotud eelkõige madalmaade heliloojatega.
Rahvalikku laulu üldnimetus 16. sajanil oli frottola-lihtsas vormis dtroofiline tekst, sageli korduv 
refrään, ülemises hääles meloodia. 
Madrigal-sai alguse 1530.a paiku. Iseloomulikud jooned: vaba värsivorm, puändiga lõpetus paaris 
viimases reas. Sisult  armastuslaulud, sageli ka filosoofilise, erootilise või religioosse alltekstiga. Varane 
madrigal oli 4-häälne, zanri kõrgajal 1550-80 kirjutati 5 ja 6-häälseid madrigale. Madrigalide suurimad 
autorid on P. de Monte, Palestrina, O. Lassus. Hiline  madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku 
intiimsuse. Sajandi lõpus ilmusid soolomadrigalid.
Saksamaa-seal püsis pikka aega ühehäälne laulukunst tänu minnensingeritele. Polüfooniline laul  kerkib  
esile 16. sajandil. Tähtsaim laululooja oli H. Isaac. 
7
Inglismaa-Ilmaliku laulu kõrgajaks oli Elisabeth I ajastu. 16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega 
soololaul, mille meistriks oli John Dowland.
Instrumentaalmuusika 16.sajandil
Varaseimad pillimuusika näited on enamasti  vokaalmuusika  seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes 
välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses 
peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel  orel ,  klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest
kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, 
tsink . Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, 
saltarello. 
BAROKK
16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. 
Ratsionaalne  õpetus inimeste tundeseisundeist- afektiõpetus , millele pani aluse Descartes. Muusika 
eesmärgiks sai rõõmu valmistamine.
Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki 
tähistatakse aastatega 1600-1750, täpsemalt jaotatud:
a. varane periood-uute väljendusvahendite ja vormide kujunemine 1580-1630
b. keskmine periood-erinevate stiilide väljakujunemine 1630-80
c. hiline periood-ajastu zanrite  kõrgaeg  1680- 1740
Uue stiili kujunemine

 Ooperi sünd

Polüfoonia asemel tuli  monoodia , mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias.

Firenze  koolkond Camerata . 

Kontsertstiil

17. sajandil uue stiili tekkimisel jäi kasutusele ka vana ning sel perioodil peaks eristama 3
stiili:
a. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi
b. Kammerstiil-hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele.
c. Teatraalne stiil-kõige uudsem ja julgem- tundeline  ja kirglik väljenduslaad.
 Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia(suurimaks meistriks  Claudio  
Monteverdi .
  Basso continuo ,  generaalbass -muusikat pidevalt  saatev  bassihääl, millele ehitatakse 
saateharmoonia ning mida mängiti basspillidega või harmooniapillidega(klavessiin, orel)
Ooperi sünd
Ooperi idee sündis Firenzes Cameratas 1600 aasta paiku. Seal tegutses ka Ottavio Rinuccini, kes oli 
esimeste ooperilibretode autor. Esimene  ooper „ Daphne “ etendati 1597. aastal-tekst Rinuccini, muuiska 
Jacopo Peri . Esimene suur ooperilooja on siiski Claudio Monteverdi. 
 1607 valmis tema ooper „ Orpheus “
 Paljud tema ooperitest on kadunud, säilinud on veel „Odysseuse kojutulek“ ja „Poppea 
kroonimine“.
Vokaalmuusika barokiajastu  Itaalias
Kirikumuusika-1602 Lodovico Viadana kogumik pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso 
continuo saatel. Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus sooloaaria ja duetiga. 17. sajandi peamised 
vokaalzanrid olid  kantaat ,  oratoorium  ja ooper. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo- aaria  
vorm(ABA vorm).
Retsitatiiv -kõnelähedane laul. Secco-retsitatiiv-retsitatiivi saadetakse vaid basso continuo harvade 
akordidega. Saatega retsitatiiv-retsitatiivile lisatakse  ansambel  või orkester ja ta muutub 
meloodilisemaks. 
Kantaat-algselt tähendas vaid vokaalteost, 17 sajandil kujunes kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi
ja aaria paarist.
8
Oratoorium-kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Oratoorium sündis Roomas, oratooriumi 
libreto võib olla nii itaalia-kui ladinakeelne. Ladinakeelse oratooriumi suurim meister oli Giacomo 
Carissimi. Itaaliakeelse oratooriumi hiilgeaeg oli 1700.a paiku ja tähtsaim helilooja  Alessandro  
Scarlatti.
Ooper-esimene avalik ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Veneetsia ooperi üks juhtivaid 
heliloojaid oli Cavalli, kes oli Monteverdi õpilane. 17. sajandi lõpul kujunes  Napoli  ooperikoolkond, 
kes keskendus rohkem  muusikale  ja  laulule . Ideaaliks oli kõrge laulukultuur nn. bel canto, mille 
tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus. Draama jäi Napoli ooperis 
tahaplaanile(Veneetsias oli tähtis). Loodi nii tõsiseid oopereid( opera   seria ), koomilisi oopereid(opera 
buffa ) kui ka meelelahutuslikke vahemänge(intermeediume). Koolkonna tähtsaim helilooja on 
Alessandro Scarlatti(kirjutas 114 ooperit).
Barokiajastu instrumentaalmuusika
17. saj pillimuusikas oli oluliseks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. See oli 
seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas( N. Amati, A. Guarnieri, A. Stradivari). Itaalia 
barokkmuusikas oli tavalisemaks pilliansabliks  barokktrio , mille  koosseisus  olid 2 meloodiapilli  ja basso
contnuo. Barokktrio oli aluseks ka itaalia orkestri tekkimisele. 
Sonaat -ansamblile loodud teost nim. sonaadiks. 1700. a paiku kujunes välja 2 sonaaditüüpi: 
1)kirikusonaat-4osaline-aeglane-kiire-aeglane-kiire. Ja 2) kammersonaat-koosneb sissejuhatusest ja 2-4 
tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli . Kesk-Euroopa 
väljapaistvaim  viiuldaja -helilooja oli H.I. F. Biber. 
Kontsert -koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi:
         1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme.
         2. Concerto  grosso -barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso)
         3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. 
Peamine helilooja Antonio  Vivaldi . Tema tuntum teos on „ Aastaajad “. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe 
ooperi „ Tito  Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. 
Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile 
Saksamaal ka  kindlam  vorm:
1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants
2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants
3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik  hispaania  tants
4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa. 
Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi. 
Klaviirimuusika -klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi. 
Barokkmuusika Prantsusmaal
1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse 
tulemusena sündis õukonnaballett. 1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille 
aluseks on sõnaline komöödialavastus.  Kuulsaks  tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste  Lully .
Lully(1632-87)
 Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks.
 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper. 
 1673. valmis esimene prantsuse stiilis tõsine ooper ehk  lüüriline  tragöödia „Cadmus ja 
Hermione“
 Tema  kuulsamad   ooperid on „Alkestis“, „Theseus“, „Attis“, „Roland“, „Armide“.
 Pani oma varastes ballettides aluse prantuse stiilis avamängule(ouverture)
 Tema  ooperites  hinnati enim efektseid koori-ja tantsutseene. 
 Surres oli ta kogunud endale kõik  tiitlid , mis sel ajal muusik võis saada. 
 Ta on ajalukku läinud esimese suure orkestri-ja teatrijuhina.
 Tema surmast räägitakse selliseid lugusid: teost juhatades oli ta dirigeerimissauaga vastu maad 
põrutanud, varvast vigastanud ja gangreeni surnud. 
9
Vaimulik muusika oli prantsuse barokis tagaplaanil. Esimene barokiliku kirikumuusika looja oli Henri 
Du Mont. Tähtsaim esindaja oli M-A. Charpentier-tema kuulsaim teos on pidulik hümn „Te Deum“. 
Prantsuse klavessiinimuusika tipuks on Francois Couperini looming, mida on nimetatud ka prantsuse 
muusika kokkuvõtteks. Prantsuse hilisbaroki suurkuju oli J-P.  Rameau . Tema  1722 . aastal ilmunud 
„Harmooniatraktaat“ rajas klassikalise õpetuse hramooiast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. 
Muusika 17. sajandi Inglismaal
Inglise muusika kõrgaeg lõppes Elisabeth I surmaga. Sellele järgnenud puritanismist innustatuna hävitati
noote ja pille. 1660 aastal võimule tulnud Charles II püüdis vana korda taastada, kuid võttis eeskuju 
Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana 
inglise muusikatraditsioon.
Henry  Purcell-baroki aja suurim Inglise helilooja. 
 Poisina laulis kuninglikus kappellis, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja ja 1679 
Westminister  Abbey organist, 1682 kuningliku  kapelli  organist ja laulja. 
 Tema tähtsaim lavateaos on ooper „ Dido ja  Aeneas “. Teos jutustab Kartaago lesestunud 
kuninganna Dido ja  Trooja  sõja kangelase Aenease traagilise loo. 
 Kirjutas hulga pidulikke oode ja pühendusteoseid enamasti kuningaperekonna  liikmetele .
 Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. 
 Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku  uhkust . 
Barokkmuusika Saksamaal
Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis 
siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael 
Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu 
muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. 
Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich 
Schütz, Johann Hermann   Schein  ja  Samuel  Scheidt. 
Johann Hermann Schein
 Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht  Weimaris  ja kantoriamet(muusikaõpetaja)  Leipzigi  
Tooma  kirikus.
 Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid.
Samuel Scheidt
 Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos.
Heinrich Schütz(1585-1672)
 Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli  õpetanud  kõiki 
heliloojaid kirjutama muusikat saksa keeles. 
 Muusika loomine algas tema jaoks sõnadest.
 Sündis Saksimaal varaka kaupmehe pojana, vanemate soovil läks ülikooli õigust õppima, kuid 
krahv Moritz astus sellele vahele ja andis talle raha, et ta võiks muusikaliselt end Veneetsias 
harida. Veneetsias  viibis  ta 4 aastat ja naases seejärel Saksamaale, kui sai kuurvürsti õukonna 
kapellmeistriks.
 Kolmekümne aastase sõja ajal kirjutati muusikat ainult kammerlikele koosseisudele, kuna suured
kapellid olid lagunenud või virelesid.
 1628-9 käis taas Veneetsias, kus puutus kokku Claudio Monteverdiga.
 Schütz pani aluse saksa oratooriumile, mis kujunes kiriklikuks zanriks. Saksa oratooriumi 3 
peamist süzeed on: jõululugu, Jeesuse kannatuslugu ja tema ülestõusmise lugu. Oratooriumi 
tähtsaimaks alaliigiks protsetantlikus muusikas sai  passioon -Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on
võetud kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeeliumist. 
 Schützi tähtsaim motetikogu on 1648. a ilmunud „Vaimlik  koorimuusika “(Geistliche Chormusik)
10
Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel
Saksamaa peamisteks muusikakeskusteks said Hamburg ja Lübeck. Hamburgis avati 1678. aastal 
Saksamaa esimene ooperiteater.  Hamburgi  tähtsaim ooperilooja oli Reinhard Keiser.
Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks 
väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika . 
Tema juures õppis ka  Bach . 
Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli  fuuga . Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, 
mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus  laadi  V astme helistikus. 
Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. 
Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a  kandis  Tallinna 
õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“
Georg Philipp  Telemann (1681-1767)-tema  kuulsust  varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. 
Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna 
muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga  produktiivne  helilooja: vähemalt 1500
kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti
silmas pidamata, et Telemann oli avatud kõigele uuele ning pidas sammu kiiresti areneva 
muusikamaitsega. Ta rajas 1704. aastal Leipzigi ülikooli juurde muusikaühingu Collegium Musicum.
JOHANN SEBASTIAN BACH( 1685 -1750)
Bach võtab kokku väga pika aja kunstmuusika kogemused ning teda peetakse üheks suurimaks meistriks
muusikaajaloos. 
Bach sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid tema ema ja isa ning elas ja sai suure osa 
muusikaharidusest vennalt Johann Christophilt. Tal oli oma aja kohta hea kooliharidus-Eisenachi ladina 
kool, Ohrdurfi gümnaasium ja Lüneburgi Michaeli kool. Bachi  elukäik on tavaks elukohtade ja  ametite  
järgi jagada 4 perioodi.
I Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08)
1703 sai viiuldaja koha Weimeris, kuid lahkus sealt kiiresti Arnstadti, kus vabanes organisti koht. Sel 
perioodil käis Bach Lübeckis Buxtehude juures õppimas. 1707 vahetas organisti koha samasuguse vastu 
Mühlhausenis, kus tauniti kunstmuusikat ning seega see polnud Bachile vastuvõetav.
II Weimar (1708-1717)
1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik. Seal puutus kokku ka Vivaldi 
teostega ning see mõjutas tema käekirja. Weimari aastatel sündis enamik tema oreliteostest. 1714. 
ülenadati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks. Ilmselt lahkus ta Weimarist konflikti tõttu hertsogiga.
(ilmselt väljendas ta oma lahkumissoovi teravalt, sest enne lahkumist pidi Weimaris kuu aega arestis 
olema)
III  Köthen (1717- 1723 )
Selle perioodi alguses kolis Bach Köthenisse, kus sai kapellmeistri koha. Koha  vürst  oli  kalvinist , siis ei 
olnud vaja kirikumuusikat ning Bach pühendus  kammer -ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele. 1720.
aastal reisilt naastes leidis ta oma abikaasa Maria Barbara juba maetult. Nende kooselust sündis 7 
last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest  abielust  sündis 
13 last(7surid  sündides  või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, 
mille ta endale sai(kõheldes).
IV  Leipzig (1723-1750)
Leipzigis sai tema ülesandeks linna muusikaelu eest hoolitsemine, 50-60 õpilase koolitamine ning 
esinemine igal pühapäeval kantaadiga koos koori, solistide ja orkestriga. 1723 valmis üks säravamaid 
vokaalteoseid Magnificat ja järgmisel aastal Johannese passioon. 1729. võttis ta üle Collegium 
Musicumi juhtimise. 1740 aasta paiku hakkas aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Bachi 
nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel 
kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema lihvitud kompositsioonikunsti nt. Missa h- moll , 
lõpetamata jäänud „ Fuugakunst “. Elu lõpus jäi  pimedaks , talle tehti ebaõnnestunult 2 silmaoperatsiooni 
ning peale seda hakkas ta tervis halvenema ning ta suri 28. juuli 1750.
11
LOOMING
Vokaalmuusika
Lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi. Kantaat pärineb 17. sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli 
võetud Piiblist või luteri koraalist. Enamik kantaate pärineb Leipzigi perioodist. 
Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis-tema 5 passioonist on tuntud 2-Johannese ja Matteuse
passioon. Matteuse  passiooni  võib pidada Bachi peateoseks. Teine peateos on Missa h-moll-see on 
koostatud varemloodust. 2-tunnine teos. 
Instrumentaalmuusika. Orelimuusika
Tema tuntuim oreliteos on  Toccata  d-moll. Korduvale bassiteemale loodud variatsioonide hiilgavaim 
teos kogu barokiajastul on Bachi Passacaglia c-moll. 
Klaviirimuusika-suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Tuntud on tema kogumikud 
„Hästitempereeritud klaviir I ja II“. Bach ei teinud midagi eriti selleks, et kuulsaks saada, ta toimetas 
trükki  vaid 4 kogumikku klaviirimuusikat. „Goldbergi variatsioonid“
Orkestrimuusika-kirjutas Köthenis ja Leipzigis, kus juhtis 2 head  orkestrit . Tema tähtsamad 
orkestriteosed on 6 kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime 
all. Bachi viiulikontsertidest on säilinud 3, orkestrisüitidest 4. 
Kammermuusika -„Muusikaline ohver“, „Fuugakunst“-mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses 1 
põhiteema, mida on püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. Esimene neist on loodud piduliku 
annetusena Preisi  kuningale   Friedrich   Suurele , kelle juures töötas Bachi poeg. „Fuugakunst“ valmis 
tõenäoliselt viimase 5 eluaasta  jooksul ja peale meistri surma viisid pojad selle trükki. Tsükkel on 
lõpetamata-14. fuuga jäi lõpetamata, kuid on arvatud, et see pidigi olema viimane. Üks põhjus nii arvata 
on seotud mõnel pool Bachi kasutatud arvsümboolikaga: numbritähestik annab Bachi nimearvuks 14(B-
2, A-1, C-3, H-8). Eelmise sajandi sajandi ühe kuulsama Bachi monograafia autor  Albert  Schweitzer 
määratleb helilooja koha ajaloos nii:“Bach on lõpp. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani“. 
GEORG FRIEDRICH  HÄNDEL (1685-1759)
Sündisid samal aastal ja lähedastes linnades, samuti olid nende eeskujud samad, kuid kujunesid väga 
erinevateks isiksusteks. Händel avaldas end põhiliselt oopertis-ainsas zanris, mis Bachil puutumata jäi 
ning  Händeli  muusikas pole ühtki olulist kirikumuusikateost. 
Händel sündis  Halles  23. veebruaril 1685.a. Tema isa oli tunnustatud  kirurg  ja õhutas poega õigusteadust
õppima. Ühel perekondlikul visiidil kuuldi Händeli orelimänguoskust ning soovitati muusikaõpinguid, 
mispeale anti poiss  Halle  organisti Friedrich Wilhelm Zachow käe alla. 1702 astus ta Halle ülikooli, 
kus õppis õigusteadust. Kuid kuna Halles polnud tema muusikalistele abitsioonidele ruumi, siis lahkus ta
1703. aastal Hamburgi.
I Hamburg(1703-1706)
Hamburgis sai temast  esmalt  viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, seejärel orkestrijuht ning 1705
aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „ Almira “ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada
organistikoht, kuid  tingimuseks  oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, 
ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning 
veetis järgnevad aastad Itaalias.
II Itaalia ja Hannover (1706-12)
1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja 
Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli 
suur menu . 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi  õukonnas , kes 
pretendeeris inglise troonile.  1712 . aastal sai Händel vürstilt loa uueks Londoni reisiks(oli seal enne 
olnud 8 kuud), tingimusel, et ta tuleb varsti tagasi. Kuid seda ei juhtunud.
London (I) Ooperid
Ta võeti Inglismaal kuninganna Anne’i pool hästi vastu ning tema ooper „Rindaldo“ mida esitati 
Kuninglikus Teatris, sai suure menu  osaliseks . Kuninganna Anne suri 1714 ja troonile sai Hannoveri 
kuurvürst nüüd juba Georg I-na. 1719 rajati ooperiteater ning Händelist sai selle muusikaline juht. 1728  
tuli lavale „ Kerjuseooper “, mis saavutas ülisuure menu. Ooperiakadeemia(Royal  Academy of Music) 
läks täielikult  pankrotti  1733. aastal(esimest korda 1728.a). Sellega algas Händeli elu raskeim aeg. 
London II.. Oratooriumid
12
Mjanduslikult väga raske periood sundis Händelit  1730 .ndatel leidma uusi võimalusi-ta hakkas oma 
muusikat trükis avaldama. Olulisim muutus selle aja mehe loomingus oli tagasipöördumine oratooriumi 
juurde. 1732 . aastal Kuninglikus Teatris esitatud „Esther“ oli ilmselt esimene oratoorium, mida 
Londonis kuuldi. Siit algas Händeli uus tõus-üks põhjus võis olla selles, et ta kirjutas inglise keeles. 
Inglise oratooriumi kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. aastast teostega „ Saul “ ja „Iisrael 
Egiptuses“. Eriline koht on oratooriumil „ Messias “-3-osaline. 1-osa-ettekuulutused. 2-osa Jeesuse 
kannatuslugu, surm ja ülestõusmine 3-osa- lunastus  ja igavene elu. Kuigi meistri tervis hakkas nüüd 
nõrgenema, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu  keskpunkti . 1751. aastal kui ta komponeeris oma 
viimast oratooriumi „ Jefta “, hakkas kiiresti ta nägemine nõrgenema. Järgmisel aastal tehti talle 3 edutut 
silmaoperatsiooni ja ta jäi pimedaks. Ta suri 14. aprillil  1759 ja maeti Westminister Abbey’sse. 
Sakslased ja inglased pole kuidagi suutnud teda jagada-päritolult  sakslane , sai ta Briti kodanikuks, kuid 
muusikalistelt maneeridelt võiks hoopis itaallased teda omaks pidada.
KLASSITSIM ld keeles classicus-esmaklassiline, parim
Muusika, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, nimetatakse 
klassikaliseks muusikaks, Kitsamas tähenduses on see seotud 3 Viini  klassiku -Haydni, Mozarti ja 
Beethoveniga ning 18 sajandi teise poole ja järgmise sajandi algusega. Klassikaline stiil sai alguse itaalia
ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. a paiku sündinud uutest vooludest.
 Ajavahemikku 1720-60 võib nimetada eelklassitsismiks, mil tekkisid uued muusikavormid ja 
zanrid. 
 Ajavahemikku 1760-80 võib pidada varaklassitsismiks, mil vormid ja zanrid jõudsid küpse 
kunstilise väljenduseni,
 Ajavahemikku 1780-1810 peetakse klassitsismi kõrgajaks. Nendesse aastatesse jäävad Haydni ja
Mozarti olulisemad teosed. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud 
muutused-põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni  sõjad . 
Klassikalise stiili kujunemine
Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon  asendus 
ratsionaalse  moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid
heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid 
mitmed  kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis.
Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati,
mis valmistasid ette klassikalise  sonaadivormi , mis koosneb reeglina 3 lõigust:
1. Ekspositsioon-esitleb  omaette  lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti 
kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 
2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis 
arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 
3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam 
vormiosa. 
Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades.
Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid:
1. 3-osaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire. 
2. 4-osaline sümfooniatsükkel. Eelmise tsükli ette on lisatud  menuett  või  skertso :kiire-aeglane-
menuett/skertso-kiire. 
18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes:kaduma hakkas basso 
continuo. Tavalisim koosseis  klassikalis -romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveriduo koos mõne
meloodiapilliga.
Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. 18. sajandist pärinevad ka
esimesed uusaegseid haridusideaale  kandvad  muusikaõpikud.
Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel
13
Sajandi aluses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper, opera seria. Opera seria süseed vältisid 
igapäevaprobleeme, tegelased pärit tihti kreeka-rooma mütoloogiast,  keskseks  on väärtuste konflikt-
truudus, meelekindlus, alatus, salakavalus. 18. sajandi keskel saab valdavaks aga  koomiline  ooper, mis 
toob vaataja reaalse elu keskele. 
Koomiline ooper ja laulumäng Koomilise sisuga ooper, opera buffa, oli Itaalias tuntud juba 17. saj. 
Tuntud olid ka intermeediumid-naljakas ja põhiooperit parodeerivad  stseenid . Kuulsaim intermeedium 
on  Giovanni  Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“, mida on  peetud esimeseks opera buffaks. Selle 
teose legendaarseimad etendused toimusid 1752. aaastal Pariisis, millest vallandus vaidlus itaalia uue 
ooperi ja prantsuse muusika vanade väärtuste ümber. Prantsuse muusika auväärseim kaitsja oli Jean-
Philippe Rameau ning tema ägedaim vastane Jean. Jacques   Rousseau , kes lõi samal aastal prantsuse 
laulumängulaadse ooperi. Saksa  Singspiel  sündis sajandi keskel ning selle rajajaks oli Johann Adam 
Hiller. 
Tõsise ooperi reform- 18 sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, nende hulgas Händel, 
muuta napoli stiilis opera  seriat  lavaliselt dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformijaks sai aga 
Christoph  Willibald Gluck
 Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 
 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. 
 Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett 
„Don Juan “( 1761 ), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 
 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. 
Ooperi sisu: I  vaatuses  ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast 
ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, 
aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta  arvab , et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta 
uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu.
 Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“. 
 Kui varem oli ooperi ajal inimestel kombeks jalutada ja vestelda, siis nüüd jälgiti kogu ooperit 
pingsalt vaikides.
VIINI KLASSIKUD
JOSEPH  HAYDN  (1732-1809)
Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Mozarti ja Haydni varajane looming sündis ühel ajal: 
Haydnil 30 eluaasta paiku ja Mozartil väga noores eas. 
I Kujunemisaastad(1732-1761)
Haydn sündis 31. märts 1732. Alam-Austrias Rohrau külas. Paar aastat käis ta koolis Hainburgis, kus oli
ka kooripoiss. Väidetakse, et tema isa armastas väga muusikat ning mängis harfi. 1740. aastal kutsus 
Viini Stephani toomkiriku kapellmeister ta kooripoisiks. Seal toomkoolis õppis ta ligi 10 a. ja lahkus 
peale häälemurret. Kuna poiss ei läinud vaimulikuks õppima, lõppes ka vanemate toetus. Aastaid teenis 
ta elatist klaveritundide andmisega  ja viiulimänguga. Tema elu vabakutselise muusikuna lõppes 1759. 
kui ta sai töö krahv Morzini kapelli  juhina . 2 aasta pärast läks aga  kapell  laiali ja ta oli taas tööta. Selle 
perioodi loomingust ei ole kuigi palju säilinud.
II Eszterhazy õukond(1761-1790)
1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda  Gregor  Werneri kõrvale. Peale surma sai ta 
ülemkapellmeistri tiitli. Haydn kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat õukondlikuks meelelahutuseks 
ha regulaarselt 2 korda nädalas toimuvateks kontsertideks-sellega on seletatav ka tema suur sümfooniate
arv-104. Aega 1768-1772 nimetatakse Haydni „tormi ja tungi“ ajastuks-kirjutas palju. 1776. aastast 
toimusid Eszterhazy lossis ka regulaarsed ooperietendused. Haydn ise on 24 ooperi autor. Tema teenistus
lõppes vürst Nikolausi surmaga 1790. aastal. 
III London ja  Viin (1791-1809)
Peale vürsti surma sai ta palju tööpakkumisi, ta võttis vastu Johann Peteri ettepaneku, mille järgi ta pidi 
kirjutama 6 sümfooniat, 1 ooperi ja sai palju kontserte Londonis. Ta sai ka Oxfordi ülikooli 
muusikadoktori kraadi ja sel puhul esitas ta ühe  sümfoonia , mida sealtpeale tuntakse nime all 
14
„ Oxford “(nr.92, G- duur ). 1795. pöördus mees lõplikult Viini tagasi. Londoni periood oli talle väga 
rikkas, tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada orkestriloomingu tipuks. 1797. kirjutas ta 
„Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid 
rahulikult . Kui  Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna 
koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809.
Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta 
ka 14 missat. Esimese oratooriumi „Tobia tagasitulek“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. 
Haydni tähtsaim oratoorium on „Loomine“. „Loomine“ kujutab pilte maailma ja eluslooduse loomisest 
ja lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Tema teine tuntuim 
oratoorium on „Aastaajad“
Instrumentaalmuusika- Sümfoonia oli 1750. aastatel üsna pretensioonitu orkestriteos. Haydni „Tungi ja 
tormi ajastut“ iseloomustavad pingestatud väljenduslaad, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid
ja harjumatu harmoonia. Selle ajajärgu tuntuim teos on sümfoonia nr 45 fis-moll, 
„Lahkumissümfoonia“. Kammerzanritest oli Haydni jaoks tähtsaim keelpillikvartett. 
WOLFGANG  AMADEUS  MOZART  (1756-1791)
Temast rääkides kasutatakse ülivõrret. Tema isa Leopold Mozart oli Kesk-Euroopa väljapaistev muusik. 
Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal Salzburgis. Ta 
oli vanemate 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid neist ainult Mozart ja tema õde Anna 
Maria(hüüdnimega Nannerl). Isa pani tema esimesed klaveripalad kirja 5 aastaselt. 1762. oli laste 
esimene esinemine ja sealt peale algasid väsitavad kontsertreisid.
I Pariis, London, Viin ja Itaalia(1763-73)
Mozarti isa eesmärk oli laste esitlemine kõigis tähtsamates muusikakeskustes. Londonis oli Mozartil 
kokkupuude Johann Christian Bachiga, kelle eeskujul ta kirjutas esimesed sümfooniad. 1769. aasta 
veetsid Mozartid kodus ja Mozart võeti õukonnakapelli asekontsertmeistrina tööle.  Reisimine  polnud 
aga läbi: 1770-73 tegid isa ja poeg 3 väga edukat Itaalia reisi. Ta sai Rooma paavstilt Kuldkannuse 
ordeni  rüütli staatuse.
II  Salzburg  (1773-1381)
Salzburgis 1770 aastal komponeeris ta enamiku oma vaimulikest teostest. Salzburgis tuli võimule uus 
vürstpeapiiskop Colloredo, kes oli raske iseloomuga ning Mozart ei olnud  harjunud kellelegi alluma. 
Vastuolu piiskopiga kasvas iga aastaga ning 1777-78 reisis ta koos emaga, kuna isa Leopold ei 
söendanud oma kohustusi piiskopi ees jätta. Tema tee viis Mannheimi, kus ta armus 16-aastasesse 
sopranilauljasse Aloysia Weberisse, kellest ta tahtis teha tõelise primadonna, kuid isa vihane kiri lõpetas 
selle plaani.  1778. jõudsid nad pariisi, kus ta polnud kuigi suurt edu ning pealekauba suri ema juulis. 
Jõudes tagasi koju, olid järgnevad aastad üsna sündmustevaesed, kuni 1780 aastal sai ta ooperitellimuse 
ja asus kirjutama oma tähtsaimat opera seriat „Idomeneo“.
III Viin(1781-1791)
1981. aastal oli Mozart peapiiskoppi saatmas  Viinis  ja seal jõudis  haripunkti  nende konflikt, mispeale 
Mozartist sai taas vabakutseline muusik. Nende aastate tähtsaim teos oli singspiel „Haaremirööv“.  1782 .
aastal ta abiellus Aloysia  noorema  õe Constanze Weberiga. 1786. aasta pühendas ta oma tähtsaime opera
buffa „ Figaro pulm“ loomisele. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid ometi ei kaasnenud sellega suuri 
tellimusi. Tema elu lõpuaastad oli majanduslikult ebakindlad, kuid ta polnud ka kõige parem 
majandaja(teenrid ja tõld kuulusid majapidamise juurde). 1791. valmis tema armastatuim ooper 
„ Võluflööt “. Mozart suri 5. detsember 1791 ja tänini ei teata, mis haigus ta täpselt hauda viis, siis on see 
andnud alust romantilistele legendidele. Ta maeti ühishauda(jällegi teadmata miks). 
Reekviem-Mozarti tähtsaim teos on surmaga võidu joostes kirjutatud ja lõpetamata jäänud Reekviem d-
moll. Legend räägib, et keegi salapärane võõras oli talt käinud surnumissat tellimas. Tegelikult oli tellija 
krahv Walsegg, kes tahtis seda esitada kui enda teost. Reekiviem lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr. 
Viini ooperid –Tähtsaimad ooperid on „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“. „Don 
Giovanni“ süsee aluseks on 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine „kivist 
külalisest“-hauamonumendist, kes tuleb kätte maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Mozarti viimane 
ooper „Võluflööt“ on lugu täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on 2 võimu: valeliku 
15
Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema 
hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. 
Viimased  sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul 
loodud 3 sümfooniat: Es-duur, g-moll ja C-duur ehk „Jupiter“. 
LUDWIG  VAN  BEETHOVEN  (1770-1827)
Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, kuid ei ole Haydni ega Mozarti 
põlvkonnakaaslane, kuna siis kui Beethoven alustas 1780ndail, olid Haydn ja Mozart jõudnud juba 
küpse loominguni, Beethoven alustas aga juba teistsuguses muusikalises keskkonnas.
I Bonn(1770-1792): kujunemisaastad
Beethoven sündis 1770 aasta detsembris(täpne päev teadmata) Bonnis. Tema isa Johann andis talle 
esimese muusikalise hariduse klaveri-ja viiuliõppe näol. Peale legendide on tema lapsepõlvest vähe 
teada. Lood räägivad, et ta isa olnud joomakalduvustega, samuti, et isa tahtis teha temast teist Mozarti  
ning esitles poega nooremana(viimane võib isegi tõsi olla, sest täiskasvanuna pidas ta end ise aasta või 
paar nooremaks, kui ta tegelikult oli). Tema esimeseks tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefet, kes oli
Bonni õukonnaorganist. 1787. sõitis ta esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks. Ilmselt oli 
kontakt vaid põgus ja ta naasis Bonni, kus tema ema suri. Alaliselt asus ta Viini elama 1792. aastal ning 
juba siis võib märgata talle omaseid jooni: marsikarakter, variatsioonivorm ja c-moll, mida ta on 
kasutanud mitme olulise teose puhul. 
II Viin (1792-1802): varane looming
Beethoven sai väheses ajaks ka Haydni õpilaseks, kuid on koguni  öelnud , et ta ei  õppinud  temalt midagi.
Kuni 1800 aastani elas ta kontserdi ja teoserahadest. 1808 aastal pakuti talle kapellmeistri kohta ja ta sai 
aastapalgana 4000 kuldnat. 2. aprillil 1800 toimus Viinis Burgtheateris avalik esinemine, kus kõlas tema 
I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks üks tema hinnatumaid teoseid. 1795. a. märkas esmakordselt oma 
kuulmisvaegust ning 1801-2 elas läbi kriisi, sest mõistis et haigus viib ta nii või teisiti kurtuseni. 1802 
aastal kirjutas ta oma vendadele ning tunnistab , et lahendab olukorra vabasurma minekuga, sest kirja 
tuntakse Heiligenstadti testamendina. Kuid siiski saabus isikliku kriisiga erakordne loominguline 
aktiivsus.
III Aastad 1802- 1812 : loomingu kõrgaeg
1803 kirjutas ta oma ainsa oratooriumi „Kristus õlimäel“. Samal aastal algas töö ka III sümfooniaga, mis
on kirjutatud/pühendatud Napoleonile. Beethoveni ainus ooper on „Fidelio“, mille 3 versioon  saavutas 
alles edu. Sellel perioodil valmisid ka V ja VI sümfoonia. 1809 talliti Beethovenilt muusika  Goethe  
draamale „Egmont“ ning sellest sai keskmise perioodi viimane jõuline laine. Beethoveni isiklik elu oli 
keerukas-ühestki tema arvukaist suhtest ei sündinud midagi püsivat. 6-7. juulil 1812 kirjutas ta Teplitzis 
oma kuulsaima ja ühtlasi kõige õrnema ja isiklikuma armastukirja, mille anonüümset adressaati tuntakse
„Surematud armsamana“ (peale tema surma leiti see tema asjade hulgast). Beethoveni biograaf M. 
Solomon  väidab, et kirja adressaadiks oli Antonie Brentano. 
IV Aastad 1813-15: kriis
Peale aktiivset perioodi saabusid mitu aastat vaikust. Sellel perioodil loodud sümfoonilist lahingupiolti 
„Wellingtoni võit“ peetakse tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. 1815 mängis ta viimast 
korda publiku ees  klaverit (mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks 
suuteline)
V Aastad 1816-27: hiline looming
Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks.  1818 . aastast ei aidanud ka enam 
sõbra Mältzeli konstrueeritud kuuldetorud. Beethoven oli kurt ning jõi üsna ohtralt. Aastatesse 1822-24 
jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Ta ise on oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist  
(pidulik missa). IX sümfoonia esiettekanne toimus koos 3 Missa solemnise osaga 7. mail 1824 ningsee 
oli tema viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli küll ise dirigendipuldis, kuid tegelikult juhtis seda 
kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori osutamast heliloojale vähematki tähelepanu. 
Beethoven suri 26. märtsil 1827. a. 
LOOMING
16
Helilooja on ise oma muusikat nimetanud „poeesiaks helides“. 
Klaverisonaadid-klaver jäi talle olulisimaks pilliks elu lõpuni. Kõige olulisemaks klavverizanriks on 
sonaat. Väga tuntud on tema sonaat cis-moll, mille  Ludwig Rellstab ekslikult nimetas 
„ Kuupaistesonaadiks“, kuna ta  arvas  seal kuulvat sentimentaalset loodulüürikat. Klaverirepertuaari 
üheks nõudlikumaks teoseks võib pidada Beethoveni klaverisonaat nr 29-B-duur. 
Sümfooniad-Viini klassikute hulgas on näha hästi selle zanri muutumist: haydnile 104 sümfooniat, 
Mozartil 50 ja Beethovenil 9. Tema I ja III sümfooniat nähakse tavaliselt kui ettevalmistust. III 
sümfoonias nähakse küpse orkestristiili ja ühtlasi kogu 19 sajandi sümfonismi algust. V sümfoonia on 
Beethoveni heroilise sümfonismi iseloomulikem näide ja tema teostest armastatuim ning kannab nime 
„Saatussümfonia“ , kuna Beethoveni sõber ja biograaf väitis, et helilooja oli teose algustaktide 
muusikalist kujundit seletanud sõnadega: „Nõnda koputab saatus uksele“. IX sümfoonia valmis tema 
elutöö kokkuvõttena. Teos kestab kuskil 70 minutit. Teose põhiideena võib näha saatuse ja rõõmu 
vastandumist. 
Võrreldes oma eelkäijatega Haydni ja Motzariga kirjutas ta põhjalikult muutunud Euroopas-see polnud 
enam Friedrich Suure ja  Voltaire ’i, viad Napoleoni ja Goethe Euroopa. Ta oli omapärane  geenius , kes ei 
suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. 
17