E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS (0)

E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS

E- õppesüsteemi olemus

• riigid peavad harima oma elanikke;
  
• ärid peavad oma töötajaid koolitama;
  
• haridusasutused peavad pakkuma innovatiivseid programme .
  

• tasemeõppe kursused kindlas ainekavas, eelkõige mõeldud tudengitele;
  
• vabaaine kursused, eelkõige mõeldud tudengitele;
  
• täiendkoolituse kursused, mõeldud kõikidele soovijatele.
  

• õppematerjalide parem kättesaadavus ja kvaliteet;
  
• tudengite liiga suur arv kursusel;
  
• tudengitega suhtluskoha puudumine;
  
• õppurite asetsemine eri paikades;
  
• õppimiseks sobiva aja leidmise probleem (eelkõige töö kõrvalt õppijatel);
  
• erivajadustega õppurid, kellel puudub võimalus külastada loenguid;
  
• sobiva õppejõu puudumine paigas kus õppetööd korraldatakse jms.
  

Rollid e-õppe protsessis

E-õppe protsess

• kursuse kavandamine projektijuhi poolt ja seejärel tellimine konkreetselt õppejõult;
  
• kursuse kavandamine või koostamine õppejõu poolt ja seejärel enda tasemeõppe kursuse läbiviimine e-õppena, või kursuse pakkumine täiendkoolituseks või ka tasemeõppeks. Pakkuda võib kursust nii enda teaduskonna õppeks, teiste teaduskondade või kolledžite õppeks või täienduskoolituseks täienduskoolitust korraldavale asutusele.
  

E-ÕPPESÜSTEEMI ANALÜÜS

Probleemid e-õppesüsteemis

Õppetööga ja õppematerjalidega seotud probleemid

• nad võivad muutuda kättesaadavaks vaid kursustel osalejatele ;
  
• nende materjalide olemasolust isegi ei teata;
  
• e-kursuste objektide säilimine hetkekujul tulevase õppetöö, teadustöö ja kui kultuuriväärtusena pole paika pandud. (Trükise ”igavese” säilitamise ja kättesaadavuse garanteerib sundeksemplari seadus, arhiivraamatukogud);
  
• e-kursus on ühe inimese arendatud ja tema puudumisel ei saa seda edaspidi kasutada.
  

Tehnilised probleemid

Turunduslikud ja majanduslikud probleemid

Kvaliteedi tagamine

• kas kursuse materjalid on kvaliteetsed;
  
• kas kursuse läbiviimine on kvaliteetne;
  
• kas õppur omandab materjali piisavalt hästi;
  
• kas kursuse läbib ja tööd teeb ikka õppur iseseisvalt.
  

• Täiendav kontroll auditooriumis, ei pruugi olla kõigile, aga algul teatatakse, et lõputöö tuleb ka auditooriumis. Tudengite tasemeõppe korral peaks kõik tegema lõputöö auditooriumis. Ka siis kui lõputöö on ka veebipõhine.
  
• Kui tudengil ei ole võimalik lõputööks näiteks teise linna sõita, võib kolledž organiseerida töö tegemise enda ruumides. Kolledž garanteerib õppejõule, et tudeng lahendas töö kolledži auditooriumis iseseisvalt. Kui töö oli paberil , saadetakse see õppejõule parandamiseks. See oleks kolledži üks funktsioone e-õppe keskusena.
  
• Varieerima peaks kontrollmeetodeid, mitte kasutama ainult testi, kui kõige mugavamat vahendit. Kasutada rohkem probleemülesandeid, arutelusid, esseede kirjutamist jms. läbiviidud kursusel.
  

• Esimene kokkusaamine võiks toimuda auditooriumis. Võimaluse korral võiks esimese kokkusaamise läbi viia meeskonnatöö treeninguna. Siis saavad õppurid üksteisega tuttavaks ja tekib rohkem ühtse kursuse tunne. See tagab ka parema motiveerituse õppetööks.
  
• Läbiviimisel on oluline, et õppur ei tunneks ennast üksikuna. Hea kui tekib kursusel ka ühtse seltskonna tunne. Kui ka seda ei teki, tuge peab õppur kindlasti saama. Peaks tekkima tunne, et ka õppejõud on huvitatud, et õppur materjali omandaks.
  
• Tuutori poolt peab olema pidev suhtlemine, teavitamine tegevustest. Ka peab õppur teadma, millise aja jooksul tuutor tema küsimusele vastab. Vastama peaks vähemalt küsimuse saabumisele järgneva tööpäeva jooksul.
  
• Kursus ei tohi venima jääda. Töödel peavad olema ranged tähtajad ja nendest kinnipidamist tuleb jälgida.
  

• Kui õppejõul eelnevat kogemust ei ole, oleks väga soovitav osaleda e-õppe koolitustel, uurida erinevaid e-õppe kursusi.
  
• Jälgida metoodikaid ja kvaliteedijuhiseid. Heaks abiks on näiteks Eesti e-Ülikooli osalusega Socrates -Minerva projekti UNIVe raames välja töötatav e-õppe kvaliteediraamistik.
  
• Jälgida e-ülikooli poolt pakutavaid abimaterjale e-kursuse koostamiseks ja läbiviimiseks.
  
• Koostada õpijuhised kogu kursuse ja iga tunni kohta. Ka iga ülesanne tuleb väga põhjalikult lahti seletada: mis on eesmärk, mida tuleb teha, kuidas edastada, mis ajaks, kuidas hinnatakse. Olulised on kursuse struktuur ja ajakava .
  
• Kursuse ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse tuleks kaasata rohkem inimesi kui ainult üks õppejõud. Parimal juhul tuleks moodustada kursuse ettevalmistamiseks meeskond . Meeskond ei pruugi olla koostatud ainult ühe teaduskonna baasil, sinna võib kaasata ka spetsialiste teistest kõrgkoolidest ja asutustest. Moodustuvad nn temaatilised võrgustikud, mille abil saaks tunduvalt tõsta kursuse kvaliteeti. Võrgustikes olevad inimesed vaatavad üle üksteise materjale ja oskavad anda soovitusi täiendamiseks.
  
• Kursuse materjalide valmistamisesse tuleks läheneda nagu toote valmistamisse. Kõigepealt tuleb teha sihtgrupi analüüs, määrata kellele on toode, millised on selle sihtgrupi teadmised ja võimalused. Analüüsi käigus määratakse ka teostamise ja läbiviimise võimalused ning piirangud (näiteks rahalised, ajalised, inimressursi piirangud). Seejärel toimub kursuse planeerimine (disain), mille jooksul pannakse paika kursuse kava ja ülesehitus. Järgnevalt toimub materjalide tehniline valmistamine. Lõpuks on testimine. Testima peaks nii eriala inimesed kui inimesed, kes sisuga kursis ei ole. Peale kursuse läbiviimist toimub kursuse hindamine. Selline lähenemine on muidugi väga ajamahukas ja seetõttu kallis, aga sinnapoole püüdlema peaks.
  

• terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil (e-õpe põhihariduses, keskhariduses, kutseõppes ja kõrghariduses);
  
• ühtne e-õppe keskkond kõigile kõrgkoolidele, kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, mis kergendaks koolidevahelist koostööd ja ühiskursuste läbiviimist;
  
• ühtne õppeinfosüsteem, mis vastaks kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide vajadustele;
  
• ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andmebaasid;
  
• haridustehnoloogiakeskus, kust on võimalik vajalikke õppematerjale tellida;
  
• e-kursuste, elektroonsete õppematerjalide sidumine riiklike õppekavadega (abiks algajatele õpetajatele, väldib kattumisi);
  
• selgelt reguleeritud omandiõiguste küsimus.
  

• juhtkonna IKT- ja haridustehnoloogiaalane pädevus;
  
• juhtkonna moraalne toetus ja e-õppe tunnustamine (nt konkursid jms);
  
• motiveeriv e-õppe tasustamis- ja koormuse arvestamise süsteem;
  
• hea juhtkonna, haridustehnoloogilise toe ja õpetajate vaheline koostöö ning infovahetus .
  

• õpilastel ja õpetajatel pidev ligipääs arvutile ja Internetile ( arvutid ,
  
• internetiühendus, arvutiklassid jne);
  
• hea tehnoloogiline varustatus klassides (IKT vahendite ja Interneti pidev
  
• kasutusvõimalus klassides, tarkvara jne);
  
• hea ligipääs IT- ja haridustehnoloogilisele toele;
  
• hea ligipääs koolitusvõimalustele, õpetajate pädevuste hindamine.
  

• vajalikud IKT ja e-õppealased pädevused õpetajatel ja õpilastel;
  
• toimivad õpetajate- ja koolidevahelised koostöövõrgustikud;
  
• motiveeritud ja entusiastlikud õpetaja, õpetajate meeskonnad;
  
• motiveeritud ja ennastjuhtivad õpilased.
  

Finantsanalüüs

• Õpiobjekti väljatöötamine (kaks õppejõudu)
  

• Metoodiline ainekava oli juba olemas (tavaõppeks)
  
• Osa materjali oli elektrooniliselt juba olemas, vajas aga kohandamist
  
• WebCT kogemus oli õppejõududel olemas E-ülikooli poolt olemas teatud kvaliteedinõuded ja ka e-kursus loomise praktiliste sammude kava.
  
• Multimeedia lahendused on siiani tegemata (vajaks tugisüsteeme)
  
• Konkreetne aeg aine viimiseks õppekeskkonda – 100 tundi
  

• Õppematerjali esitamine (100 õppurit)
  

• 15 õppuri kohta 10 tundi praktikatunde, seega umbes 65 tundi
  
• tundide ettevalmistusaeg 35 tundi
  

• Konsulteerimine
  

• iga õppuri kohta 2 tundi (e-õppe keskkonnas), kokku 200 tundi
  

• Hindamine
  

• 8 hinnatavat elementi, iga töö peale keskmiselt 15 minutit, kokku 200 tundi
  

• Maine ja töökeskkonna kulusid ei arvesta
  
• Tulud/kulud kokku:
  

• Ühekordne toetus E-ülikoolilt 24 000.- krooni / 100 tundi ettevalmistuseks
  
• 100 õpilase õppemaks – 50 000.- krooni / 500 tundi tööaega
  

• Õpiobjekti väljatöötamine (3,5 AP)
  

• 200,000 krooni/AP, kokku 700 000.-
  

• Läbiviimisekulud
  

• 100,000 krooni/AP, kokku 350 000.-
  
  • Tulud/Kulud
    

• Toetusi pole
  
• õppemaksuga 800 kr/AP oleks läbiviimise kulud kaetud 125 õppuriga
  
• koos väljatöötamisega on kulud kaetud 375 õppuri korral,
  
• selgus, et kui igaaastane uuenduskulu oleks 100 000.- kr, siis 300 õppuriga aastas tasuks kursus ennast ära.
  

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS

Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs