Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOIGA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, person, tegevjuhi, ametikoht, haridus, intervjuu, personaliotsing, töötaja, projektijuht, tegevjuht, personaliotsingu, vastaja, statistikaamet, tehnoloogia, ettevõtetes, intervjueeritav, uuringus, küsitluse, valdkond, sector, marius, arras, tööintervjuu, recruit, curriculum, väärtusahel, tuhat, kuulutus, pooles, eeluuring, recruitmentinseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku
vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee, · ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised, · e-õpe, IKT haridus, · e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-... 17. IKT kui tugiteenus, näited. IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on näiteks IKT kui tugiteenus ettevõttes, mis ei tegele otseselt suure tehnoloogia väljatöötamiseks. Näiteks: Rehvimüüjad, kes ei kasuta müümisel ettevõttes suuri IKT süsteeme, vaid neid kasutatakse tugidena, ehk telefonid ja meilisuhtlus. (Erinevalt näiteks Elionist, kes müüb ja
· teenuse juurutamine · teenuse opereerimine · teenuse pidev uuendamine Ajaline areng · on muutunud üha mahukamaks · IS elutsüklid on erineva pikkusega, kuna osad lõppevad teatud staadiumis (lõpetatakse, asendatakse vmt), osasid arendatakse pidevalt edasi. 42. Miks käsitletakse infosüsteeme tihti arendusprojektidena ja millega tegeleb projektijuht Kuna ettevõtte seisukohalt ongi tegu arendusprojektina (IS arendamine on seotud ettevõtte arendamisega): · IS või selle arendus ei ole pelgalt hange · tunnetatakse vajadust (probleemi) IS või selle arenduse järele · enne hanget tehakse vajaduste analüüs ja pannakse kokku tingimused Projektina saab vaadelda, kuna: · tehakse valmis kindla aja ja rahaga
õppefilm, materjal veebis või tekstitelevisioonis, ürituse raadio- või teleülekanne, telefoni- või videokonverents, e-post, foorum, sõnumivahetus reaalajas jne. Et e-õppesüsteemi adapteerida edukalt igapäeva ellu, oleks tarvilik, et riik hariks oma elanikke, ärid koolitaksid oma töötajaid ning et haridusasutused pakuksid innovatiivseid programme. Et mõista paremini e-õppesüsteemi edastust, anti töö osas ülevaade e-õppesüsteemi protsessi rollidest. Erinevateks rollideks on projektijuht, kursuse omanik, õppejõud, tuutor, e-õppe tugiisik, graafikadisainer, meediaspetsialist, õpikeskkonna administraator, e teavikute spetsialist ja õppur. Reaalses elus rollid sageli kattuvad, üks inimene võib osaleda mitmes rollis. Näiteks õppejõud on ise projektijuhi, e-õppe tugiisiku, graafikadisaineri rollis. Teoreetilises osas selgitati ka e-õppesüsteemis toimivaid protsesse. Selles selgitati ka
teenustaseme lepingu jaoks; organisatsiooni sisemiste teenuste tugigrupile tegevuste ja tähtaegade seadistamine. Et vältida juriidilisi vaidlusi, peab teenustaseme leping sisaldama ainult kvantitatiivseid näitajaid, mida saab täpselt ja efektiivselt mõõta. Kohaliku kasutajatoe kõige selgem eelis võrreldes tsentraalsega on kliendilähedus. Millisele meeskonnale tuleks saata muudatusetaotlus, kui IT töötaja on avastanud IT süsteemi jaoks mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch)
Gerli Kuusik DOKUMENDIHALDUSE TARKVARA POSTIPOISS Referaat Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUSE SÜSTEEM................................4 2. TARKVARA POSTIPOISS OMADUSED..........................................................6 3. TARKVARA POSTIPOISS RAKENDAMINE....................................................9 Lisa 1...............................................................................................................12 Lisa 2...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Asutusele vajaliku informatsiooni haldamiseks kasutatakse erinevaid süsteeme. Suur osa vajalikust infost ringleb dokumentide vormis. Korras dokumendid muudavad asutuse t
üle. (Lemmik 1999) Maatriksstruktuur •kombineerib funktsionaalse ja divisjonistruktuuri •Erinevate osakondade spetsialistid töötavad ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas •Meeskondi juhivad projektijuhid, •Käsuliin on duaalne: juhtide vastutus kattub osaliselt, ühel meeskonnal mitu juhti. •Koordineerimine kulukam. •Sage projektipõhise töö puhul. Näiteks ehituses projektijuht vastutab projektimeeskonna töö eest juhataja ees, kuid funktsionaalselt on ta seotud funktsionaalsete osakondade juhatajatega. (Lemmik 1999) Meeskonna struktuur •kasutab pidevaid ja ajutisi meeskondi •kuludväiksemadkui maatriksstruktuuril, sest spetsialistid paiknevad püsivates funktsioonidevahelistes meeskondades. •otsustamine on delegeeritud alla •reageerimine uuendustele ning klientide vajadustele ja ootustele kiirem kui teiste skeemide puhul Võrkorganisatsioon
aastatel ja see oli suures osas tänu võlgu kaizenile-katkematule täiustamisele. Toyota ja Matsushita ettevõtted saavad oma töötajatelt igal aastal miljoneid täiustusettepanekuid, ja suurt osa neid ka rakendatakse. Nt. uuringus, mis käsitles Suurbritannia ettevõtteid, kellele on omistatud „Inimestesse investeerija“ tiitel, näitab, et selle ja paremate äritulemuste vahel on otsene seos. Sellistel ettevõtetel on kõrgem kapitali tootlus, suurem käive/müük töötaja kohta ja suurem kasum töötaja kohta. 17.Milliseid (innovatsiooni) võrgustike liike teate? 18.Kuidas luua tootevariatsiooni? Näited? 1.Millistele parameetritega (piirangutega) peab arvestama tootearendus? Tähtajad, eelarve, ressursid. • Kiirus • Vastupidavus • Kaal • Võimsus • Tootmismaht, eluiga, müügihind, unikaalsete komponentide arv, väljatöötlusaeg (tippaeg), arenduskulu, püsiinvesteering • Kompromissi leidmine 2
Praktika eesmärgiks on mõista ettevõtte sise- ja väliskeskkonna mõju ettevõtte majandustegevusele ning tulla toime väikese ja keskmise suurusega majandusüksuse majandussündmuste kajastamisega arvestusregistrites ning nendega kaasnevate maksude ja maksete arvestamise ning deklareerimisega. Praktika on läbi viidud Valga linnas osaühingus Tinevex, mis pakub lähiümbruses olevatele ettevõttetele raamatupidamisteenust. Minu juhendajaks oli Eveli Vaarend, kes on firmas ainukene töötaja. Lisaks ettenähtud praktikale oli mul võimalus näha ka kohtumisi klientidega ja konsulteerimist teise raamatupidajaga. Firma Tinevex on asutatud aastal 2009. Aruanne koosneb neljast põhipeatükkist. Esimeses peatükis räägin üldiselt ja lähemalt ettevõtte ärikeskkonnast, teises ning kolmandas peatükkis kirjeldan majandussündmuste dokumenteerimist ning töötasuarvestus. Viimases peatükis on maksed ja deklaratsioonid. Lisaks on ka kokkuvõtte ja lisad.
tulevikuvajaduste rahuldamiseks. On turge, mille puhul on enamik tulevikuvajadusi kindlaks tehtud. Kuid kiired tehnoloogilised arengud ja globaalsete väärtusahelate ning ettevõtete pidev restruktureerimine suurendab ebakindlust. Kuigi kogu TAI-tegevus hõlmab riske, siis mida selgemini on võimalik turu tulevasi vajadusi prognoosida, seda kõrgem on ettevõtete motiveeritus panustada süstemaatilisse teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevustesse. Kui avalik sektor soovib muutuda innovatsiooni eestvedajaks, tuleb tagada, et avaliku sektori tekitatav nõudlus oleks kooskõlas prognoositava nõudlusega rahvusvahelistel turgudel. See rõhutab veelgi vajadust strateegilise kompetentsi järele avaliku sektori vajaduste määratlemisel. Nn suletud riiklikke lahendusi tuleks hoolikalt vältida, kuna need suunavad ettevõtteid raiskama ressursse ja arendama väga vähese või olematu ekspordipotentsiaaliga lahendusi.
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea, fotoaparaadi, n�
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud
Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Organisatsiooni tüüpilised arengufaasid (ja nende käsitlemine) Eelneva jätkuks PROJEKT investeeringu elutsüklis ehk ettevõtja on ka investor ... ehk ettevõtja on enamasti ka projektijuht (vähemasti mõnedes etappides) Allikas: Gareis 2007 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 Ettevõte ja ümbritsev keskkond Ettevõtluskeskkond ja huvigrupid
meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon on koordineerijaks UNESCO ja Eestis UNESCO tegevusega seotud organisatsioonide, asutuste ning isikute vahel. Me loome neile võimaluse olla kaasatud UNESCO töösse ning kindlustame Eesti osaluse ülemaailmses koostöös ühiste väärtuste loomisel. (1) 1.1 UNESCO tegevus UNESCO tegevused saab jaotada neljaks suuremaks valdkonnaks: haridus, teadus, kultuur ning IKT ja meedia. UNESCO ERK juhindub oma tegevuses UNESCO tegevusvaldkondadest. Tuntumateks tegevussuundadeks on haridusprogrammid, mille sihiks on luua võrdsed võimalused ja tagada hariduse kättesaadavus kõikjal maailmas (nt programm ,,Haridus kõigile"), loodus- ja kultuuripärandi kaitsmine, UNESCO põhimõtete laiemal tutvustamisel pööratakse suurt tähelepanu tööle kooliõpilaste ja noortega (UNESCO
Saavutamaks ettevõtte eesmärke, tuleb ligi meelitada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Personali värbamine ongi protsess, mis koosneb vajaliku arvu nõutava kvalifikatsiooniga kohataotlejate ligimeelitamisest. (Alas, 2005: 55) Eesti Posti personalijuht Merike Jaamul pöörab tähelepanu sellele, et värbamise eesmärgiks pole võimalikult paljude kandidaatide kohale meelitamine, vaid õigete oskustega töötaja leidmine (Jaamul 2007: 4). Kulno Türk nimetab kokkuvõtvalt personali värbamist (personnel recruitment) protsessiks, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele töökohale. (Türk 2005: 103) Organisatsioonid on oma olemuselt, eesmärkidelt ja tööjõult erinevad. Sellepärast tulebki igal organisatsioonil välja töötada just temale sobiv värbamisstrateegia ning kohandada see organisatsiooni vajaduste ja muutustega. (Türk 2005: 106)
infomajanduse osakaalu kaudu ühiskonnas. Majanduses saavutavad osakaalu informatsioonitööstus ja informatsioonimajandus. Infotööstust on teoreetikud rühmitanud erinevalt, sest infoühiskonna eristamise korral infotööstuse kaudu tuleb esmalt määratleda see, millised majanduse osad moodustavad infomajanduse. Fritz Machlup (1962) püüdis eristada infoühiskonda statistiliste terminite kaudu. Ta eristas viis gruppi: 1. Haridus (nt koolid, raamatukogud, kõrgkoolid) 2. Meedia ja kommunikatsioon (nt raadio, televisioon, reklaam) 3. Masinad (nt infotehnoloogia, arvutid, muusikariistad) 4. Infoteenused (nt juura, kindlustus, meditsiin) 5. Muud teenused (nt uurimine ja arendus, mittetulundussektor) Selliste kategooriate alusel on võimalik uurida erinevate sektorite majanduslikku kaalu.Tuntuim infomajanduse uurija on Mark Porat (1977), kes jagas majanduse kolmeks: Primaarseks, sekundaarseks ja
poliitikas pidevalt ning oskuslikult kasutatakse, nimetatakse teadmusühiskonnaks. Teadmusühiskond, nagu eelnevadki ühiskonnatüübid, muudab samuti töö iseloomu. Tööstusajastule tunnuslik konveieritöö asendub paindlikuma ning vabama töökorraldusega. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Ülemuse ja alluva roll pole enam nii rangelt määratud, üha rohkem tekib töökohti, kus töötaja peab oma tegevust ise kavandama ja korraldama. Kui tööstusajastul hinnati töölist, kes oskas kiirelt ja täpselt sooritada üht detailset operatsiooni, siis teadmusühiskonnas eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab loovalt rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Teadmusühiskond kannab endas ka ohte. Eeskätt on need seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga loodusele ning keskkonnatasakaalule
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is Eesti majandus paistab Euroopas endiselt silma dünaamilisuse ning väljapaistvate majandusarengu näitajatega. Põhjapoolsete EL liikmete jaoks on Eesti transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete EL liikmete jaoks sild kiirelt arenevale Loode-Venemaale. Toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondadega üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. [2] Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, omades samas
Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja teooriatest, mille põhjal koostas autor uurimuse läbi viimiseks intervjuu küsimustiku, kontrollimaks, kas teoreetiline materjal ettevõtte asutamisest peab paika ka Baltic Pack EST-i puhul. 5 Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse hea ülevaade võimalikest takistustest oma ettevõtte loomisel, mis aitab sellest huvitatutel loodetavasti tulevikus analoogseid probleeme (vigu) vältida. Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid..........................................
Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida.
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? Essee Tallinn 2014 18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku tagajärjel opositsioonilisele Damaskuse eeslinnale Ghoutale, kus täpsustatud andmetel sai surma 1429 inimest, sealhulgas 426 last. Süüria on oluline strateegiline sõlmpunkt, kus ristuvad mitme suurvõimu: USA, Euroopa Liidu, Venemaa ja Hiina, aga ka regionaalsete jõudude: Saudi Araabia, Iraani, Iisraeli ja Türgi huvid. Saudi Araabia toetab Assadi režiimi ku
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20.saj viimasel veerandil.
LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3. JUHTIMISARVSTUSE SEOSED FINANTSJUHTIMISEGA.............
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Liis LASERPRINTER Kursusetöö Juhendaja : Tartu 2009 Olen koostanud kursuse lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Tartus, " .... "........................ 2009 .a. Liis........................... Kaitsmisele lubatud: " .... "........................ 2009 .a. Juhendaja:........................... 2 SISUKORD SISUKORD.............
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, su
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga
Organisatsioon (tervik) Ettevõte, ... programm Tootmisprogramm ... ... mis reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Allüksus (ka ajutine!) Osakond, ... projekt Toode, koost, teenus ... Protsessipõhine lähenemine on organisatsioonide juhtimismudelites Inimene Töötaja, meeskonna liige Töökoht (üks inimene) taas ,,tõusmas" (st nn kellapendli-efekt). Suundumuse taga on suuresti ka projektipõhine lähenemine, kuid ka terviklik kvaliteedi-juhtimine (TQM) jm. Elementaartegevused Tööoperatsioonid: NB! Mõisted ,,protsesside juhtimine" ja ,,protsessijuhtimine" ei ole sama!
Sissetulek on suhteliselt stabiilne ja eelnevalt kokkulepitud Võimalused sissetuleku kasvuks on enamasti piiratud Enamasti ei ole ettevõttesse paigutanud isiklikke rahalisi vahendeid Ettevõtte ebaõnnestumise või isikliku halva töösoorituse korral kaotab töö kuid tal ei isiklikke rahalisi vahendeid ettevõttes mida oleks võimalik kaotada Täidab ülemuse poolt määratud tööülesandeid Tööaeg on konkreetselt kokku lepitud Hea töökoha saamiseks on sageli vajalik hea haridus ja formaalne kvalifikatsioon Võimalik rakendada spetsiifilisi teadmisi kitsamas valdkonnas Ettevõtjate tüübid 1. Isikuomadustelt ettevõtja 2. Professionaal 3. Idee realiseerija 4. Sundettevõtja 5. Ettevõtja konflikti/eriarvamuse tagajärjel 6. Ettevõtja hobi baasil 7. Teise põlvkonna ettevõtja Elustiili ettevõte Väike töötajate arv Stabiilne tegutsemine, ei rõhuta innovatsioonile Eesmärk piisav kasum ja püsimajäämine Valmis mõõdukaid riske võtma
kasutatakse suhtarvu, mis väljendavad suhet igasse värbamisprotsessi etappi sisenevate ja sealt järgmisse pääsevate kandidaatide arvu vahel. Kui plaanis on tööle võtta kolm inimest, tuleb vastavalt eespool toodud suhtarvudele näidata firmat kuuele (3x2) inimesele ja intervjueerida 36 (6x6) inimest. (Alas 2001: 61) Järgnevalt tuleb määratleda värbamise aeg ja koht ning uue töötaja sisenemispositsioon organisatsiooni. Ühe võimalusena alustab uus juhtivtöötaja asutuse kõige madalamast juhtimistasandist ning liigub vastavalt töö tulemustele edasi juba värbamise käigus koostatud karjääriredelit mööda. Teise võimaluse korral alustab uus juhtivtöötaja kõrgelt positsioonilt ja saab info asutuses toimuvast temast madalamal
tootmine/teenindus, finantsid jne). Optimaalne grupi suurus sõltub ettevõtte suurusest, kasutada olevast ajast jt teguritest. Väikeses ettevõttes on potentsiaalsete osalejate ring kitsam, kuid ainult turunduse eest vastutava inimese ja ettevõtte juhi kaasalöömine ei ole piisav. Kõikide võtmeisikute kaasamine parendab plaani kvaliteeti, aitab kirjutamisel töökoormust jagada ja lihtsustab hiljem plaani elluviimist. Protsessi koordineerimiseks tuleks määrata projektijuht. Projektijuhi tähtsaim ülesanne on töökoosolekute ettevalmistamine. Tema vastutab info liikumise, materjalide kokkukogumise ja osalistele edastamise ning ressursside (nt ruumid, dataprojektor), organiseerimise eest. Projektijuht peab jälgima, et ülesanded saaksid jagatud ja (vahe)kokkuvõtted tehtud. Toetuse taotlemise puhul võiks projektijuhi ülesanne olla suhtlemine EASiga (kuupäevade jälgimine, küsimused programmi tingimuste kohta), aga ka edaspidise aruandluse eest vastutamine
ei saa eelnevat erasektoriga samale tasandile seada. Mahukama haardega süsteem kasutab resursse teisiti ja seda tuleks ka teiste kriteeriumite läbi hinnata. Alles põhjuste mõistmise järel saame luua võimalused aluste esitamiseks, mis kujundavad meie arvamust parenduste väljatoomiseks. Põhimõttelised erinevused ei loo selleks viljakat tausta, aga seda enam on võimalus probleemset pinnast laiemalt uurida. (Sorensen 2002, 261) Poliitilistest mõjutustest sugetud avalik sektor peab oma teenuste pakkumisel ja suhtluses tarbijatega suuresti alluma juriidilistele ja formaalsetele piirangutele. Keerulised eesmärgid, üksikisikut tihtipeale mitte kaasavad asutused ja laiahaardeline süsteem ei tekita küllaldaselt kindlust. (Sorensen 2002, 262) “Inimesed ootavad, et avalik võim teeks õiglasi otsuseid ning vastutaks demokraatlikult valitud kogude eest” (Allisson, 1979 viidatud Sorensen 2002, 263).
annaabi.ee 
