Innovatsioon vastused (1)

1. Innovatsiooni liigid: tooteinnovatsioon -muutused asjades (tooted/teenused), mida organisatsioon pakub (nt. iPad , pehme helkur , uus toode, toodete muutmine, mitmekesistamine ja kohandamine ), protsessiinnovatsioon-muutused nende loomise ja kätte toimetamise moodustes (nt. iTunes , uus tootmisviis , tootmismeetodite uuendamine, uued tehnoloogiad ), Positsiooniinnovatsioon-muutused toodete/teenuste turule toomise kontekstis, Paradigmainnovatsioon-muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Organisatsiooniinnovatsioon (nt. Intelleo, muudatused ettevõtte struktuuris, organisatsiooni- ja personalijuhtimine, koostöövõime), turundusinnovatsioon (nt. rahvuspapud, uus müügimeetod, uus disain , hanked, uued turunissid)
2.Innovatsiooni erinevus suurfirmades võrreldes väikefirmadega-suured ja spetsialiseerinud firmad peavad suutma õppida ja muutuda vastuseks uutele ja sageli ettenägematutele võimalustele ja ohtudele. Innovatsiooniprotsesse tuleb juhtida teadlikult. Suurfirmade osakaal teadus ja arendustöödes on suurem (vähemalt formaalselt), neil on suurem konkurentsivõime.
Innovatsioon väikeettevõttes on suhteliselt lihtne, otsuselangetamine on kiire, töötajate pühendumusaste ja vastuvõtlikkus uudsusele on kõrge. Neil on mitmeid eeliseid , nt väledus, kiire otsuse langetamise võime, samas ka mitmeid piiranguid, nt ressursside piiratus . Mõned võtmeisikud peavad oskama paljusid asju ja hästi. Olema head suhtlejad. Firma kasvades saab võtta lisajõudu ja spetsialiseeruda.. Kõik sõltub juhtfiguurist (või tandemist, vahest ka suuremast hulgast (perekond). Igal kasvufaasil on oma probleemid. Tavaliselt tegutseb nishis. Väikefirma peremehe aju - Selles peab olema palju teadmisi ja soovi õppida. Areng toimub astmetena. Suurem rõhk on elust enesest õppimisel kui teoorial. Oluline on suhe partneritega.
3.Innovatsiooniga tegelemise konkurentsieelised -uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada neil turgudel kasumlikkust. Suutlikkus pakkuda paremat, kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat toodet/teenust.

• Pakutava toote või teenuse uudsus : pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani, sulepea , fotoaparaadi, nõudepesumasina , telefonipanga jne turule toomine maailmas.
  

• Protsessi uudsus: pakkuda seda viisil, millele teisel pole midagi vastu panna – kiiremini, madalamate kuludega , kliendile kohandatumalt jne. Nt: internetipangandus, online-raamatukaubandus.
  
• Keerukus: Pakkuda midagi, mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt: Rolls-Royce ja lennukimootoreid- ainult käputäis konkurente suudavad toime tulla seonduva keeruka mehaanika töötlemise ja metallurgiaga.
  
• Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse. – pakkuda midagi mida teised ei saa ilma litsentsi-vm tasu maksmata (ülimenukad ravimid Zantac).
  
• Konkurentsieelise rea laiendamine. – konkurentsi aluste nihutamine. Nt toote hinnalt hinnale ja kvaliteedile. (jaapani autotööstus)
  
• Ajastamine . esmategija eelis – esimeseks olemine võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades (amazon.com, yahoo ).
  
• Kiire järgneja eelis – jälgida kedagi teist alguses vigu tegemas ning liikuda siis kiiresti jätkutoote juurde ( Palm Pilot)
  
• Viimilistlemata/platformi disain. – pakkuda midagi, millele on võimalik üles ehitada teisi variatsioone ja põlvkondi.( CD, DVD, Walkmani arhitektuur , Intel)Reeglite ümberkirjutamine. – pakkuda midagi, mis esindab täiesti uut toote või protsessikontseptsiooni. (kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud ) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks)
  

4. Inkrementaalne innovatsioon ehk tasapisi kasvav. Nt. Volkswagen Golf 5,6,7, autoed, lennukite ja telerite uued versioonid. Kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist. See ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses.
Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste , tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„ revolutsioon “, biotehnoloogia. Võimalus radikaalseks innovatsiooniks tekib tavaliselt teadus- ja arendustegevuse tulemusena, sest nende eesmärk ongi uue teadmuse loomine.
5. Kuidas seostuvad innovatsioon ja toote elutsükkel - Kõigepealt toimub tootearendus. Selle ajal konkureerivad omavahel vähesed ettevõted ning konkurents väljendub selles, kes esimesena sätestab tootestandarti. Esimesel etapil on kõrged arenduskulud ning ka kõrge risk. Selle etapi lõpus selgunevad standartid ja trajektoor kujuneb välja. Algab periood, kus kasvab konkurents seoses sellega, et suurendatakse inkrementaalset innovatsiooni ning ka tooteimitatsiooni. Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst . Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks.
6.Mis side on innovatsioonil ja ettevõtte tuumikprotsessidel? Näited
7.Milliseid võimeid vajab firma et juhtida innovatsiooniprotsesse?
Proaktiivne – eesmärgiks on olla tehnoloogia esimene turule tooja. See annab võimaluse olla sektori liider. Sellised firmad kasutavad nii inkrementaalset kui ka radikaalset tehnoloogilist innovatsiooni. Teadmisi oma projektideks nad saavad tehnoloogilistelt liidritelt ning kõige nõudlikumatelt klientidelt. Proaktiivne innovatsioon nõuab täielikku tehnoloogiliste saladuste säilitamist selleks, et vältida info levikut konkurentide poole. Projektid on tavaliselt väga riskantsed. Näiteks Apple
Aktiivne – eesmärgiks ei ole mitte esimesena olemine, vaid valmisolek kiireks vastuseks. Kasutatakse enamasti inkrementaalset innovatsiooni. Vajalikke teadmisi saadakse tehnoloogilistelt liidritelt, klientidelt ja tarnijatelt. Aktiivne strateegia vajab kiirust probleemide lahendamisel, selleks, et konkurentidele järele jõuda. Nende projektid on keskmise riskiga. Näiteks Microsoft
Reaktiivne – eesmärk: olla kaugel liidri taga. Taolise strateegia valitakse selle jaoks, et kasutada teiste saavutusi, kuid mitte osutada neile konkurentsi. Ostetakse litsense ning omandatakse luba tegutsemiseks. Sellisel ettevõtluses peaaegu puuduvad riskid , kuna ollakse väga ettevaatlikud ning tähtsaid muutusi tehakse arvestades teiste kogemusi. Näiteks Ryanair
Passiivne – see strateegia sobib neile, kes töötavad väga kitsal spetsialiseerumisel ning nende tooted ei ole lõplikud. Taolised firmad lihtsalt teevad seda, mida neilt nõuavad tellijad. Neil puudub igasugune iseseisev innovatsiooni tegevus ning puuduvad ka riskid.
8.Millistest elementidest koosneb rahvuslik (riiklik) innovatsioonisüsteem? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine
Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor , aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.
Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on:

• kommunikatsiooni- ja andmesidevõrgud;
  
• haridus - ja koolitussüsteem;
  
• teadus- ja tootearendussüsteem;
  
• ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis- ja toetussüsteem;
  
• strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem.
  

9.Millised tegurid mõjutavad rahvuslikku innovatsioonisüsteemi? Rahvuslik innovatsioonisüsteem on organisatsioonide (sh ettevõtete, ülikoolide, valitsusasutuste) ja nendevaheliste suhete süsteem, mille raames toimub majanduslikult kasulike teadmiste ja tehnoloogiate loomine, levitamine ja rakendamine.
10.Milliste indikaatoritega iseloomustate rahvuslikku innovatsioonisüsteemi?
Arengud uute teadmiste loomisel ja kasutamisel on tekitanud vajaduse suuremaks koostööks nii erinevate teadusvaldkondade siseselt kui nende vahel, aga samuti alus- ja rakendusuuringute vahel. Kaasaegne Rahvusliku Innovatsioonisüsteemi (RIS) idee väljendab teadustegevuse, tööstuse, poliitilise süsteemi ning mitmete tugisüsteemide läbipõimumise käsitlust .
11.Kuidas eristuvad tooted?
Eristumine mõõdab, millises ulatuses konkurendid spetsiifilisel turul üksteisest erinevad. Turge, kus esineb vähe eristumist ning ei ole märkimisväärset vahet konkurentside suhtelises kvaliteedis , iseloomustab madal kasumlikkus, seevastu eristumine suhtelise kvaliteedi või muude tooteomaduste alusel on tugevaks kõrget kasumlikkust prognoosivaks signaaliks mistahes turuoludes. Kui ettevõte saavutab kõrge eristumise ja kõrge tajutud suhtelise kvaliteedi kombinatsiooni , on investeeringute tulusus eristumata toodetega võrreldes harilikult kahekordne.
12.Kuidas segmenteerida turgu? Näited Ettevõte võib tegutseda kahel eri turul. Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse selliseid ostjaid ka lõpptarbijateks või eraklientideks). Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid selleks, et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Lõpptarbijaid võib rühmitada mitme tunnuse alusel. Valiku aluseks on ettevõtte huvi leida endale sobilik sihtrühm , kellele soovitakse oma toodet või teenust pakkuda. 
Tarbijaturu segmenteerimisel on enam levinud näitajad:

• geograafilised (regioon, linna suurus jne)
  
• demograafilised (ostjate vanus, sugu, perekonnaseis jne)
  
• sotsiaal-majanduslikud (haridus, amet, sissetulek jne)
  
• isiksuse ja hoiakute tunnused (elustiil, ostumotiivid jne)
  

Ärituru segmendid võib jagada kolme põhirühma:

• organisatsiooni tunnused ( tegevusvaldkond , ettevõtte suurus, geograafiline asukoht või tehnoloogiline baas)
  
• kasutamistunnused (toote suunatus lõpptarbijale või ärikliendile, kauba kasutamise või ostmise sagedus, makstav hind, toote eritunnused vms)
  
• ostja käitumuslikud tunnused (ettevõtte üldine ostupoliitika, ettevõtte omapära, oodatav kasu jms näitajad).
  

Segmenteerimise juures on oluline, et segmendid oleksid eristuvad, tuvastatavad, ligipääsetavad , olulised ja stabiilsed. Segmendi sobivus sõltub peamiselt ettevõtte enda võimekusest. Suured mööblitootjad võivad olla väga atraktiivsed kliendid algajale puitdetaile tootvale ettevõttele, kuid nende kättesaamine on keeruline ja nende nõudmiste ja koguste rahuldamine võib olla liiga ressursimahukas, mistõttu on võib-olla mõistlikum valida alguses mõni vähem atraktiivsem, kuid jõukohasem segment .
13.Mis on vajalik innovaatilise organisatsiooni üles ehitamiseks? Vajalikud on järgmised komponendid-ühiselt jagatav visioon , eestvedamine ja tahe innoveerida; sobiv struktuur, võtmeisikud, efektiivne meeskonnatöö , jätkuv ja arendav individuaalne areng, põhjalik kommunikatsioon, kõrge osalemine innovatsioonis, organisatsiooniväline fookus , loovkliima ja õppiv organisatsioon .
14. Milline on innovatiivse ettevõtte soovitatav struktuur? Selleks on vaja luua organisatsioonilised struktuurid ja protsessid, mis võimaldavad tehnoloogilistel muutustel õitseda. Ettevõtte struktuur sõltub selle eesmärkide iseloomust. Põhimõtteliselt: mida vähem programmeeritud ja ebakindlamad on eesmärgid, seda suurem on suhete kujundamisel vajadus paindlikkuse järele.
Innovatiivse organisatsiooni juhtimise eeldus on proaktiivsus – võime muutusi ette näha ja muudatuste korral tegevust suunata. Adhokraatia on meeskonnaorganisatsioon, mis liidab eri oskustega spetsialiste
meeskondadesse. Meeskonnad aitavad ettevõttel ümbritsevaga kohaneda, parandavad
koordineeritust ja aitavad ressursse tõhusalt kasutada. Meeskondade tõttu jaguneb mõjuvõim ja
kontroll organisatsioonis laiemalt ja need aitavad organisatsiooni alumisel ja keskmisel tasandil
saavutada tulemusi, mida muidu ei suudetaks. Meeskonnad toovad kaasa ka terve konkurentsi
siseressursside pärast (Mintzberg 1983; 1989). Meeskondade moodustamine ja neile ressursside
andmine, nendevahelise konkurentsi juhtimine ja nende töö toetamine on väga oluline osa innovatiivse organisatsiooni juhtimisest.
15.Mis on tehnoloogia teekonnakaart (roadmap)? Tehnoloogia teekaart (eng. Roadmap) on pikaajaline planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest olulistest tehnoloogia infrastruktuuriüksustest. Teekaarti täiendatakse regulaarselt, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. Teekaart on sisendiks edaspidistele investeeringuotsustele.
16.Kuidas kaasata töötajaid innovatsiooni? Näited. Kui innovatsiooni peetakse tihti inseneride , teadus- ja arenduse-, turunduse- või IT-spetsialistide pärusmaaks, siis selleks vajalikke loomeoskusi ja probleemilahendamise võimet omab igaüks. Kui on võimalik leida mehhanisme selliste võimete regulaarseks keskendumiseks kogu ettevõttes, on sellest tulenev innovatsioonipotentsiaal tohutu. Kui igaüks võib suuta välja töötada ainult oma ulatuses piiratud, inkrementaalseid innovatsioone, siis nende pingutuste summal võib olla kaugeleulatuv mõju. Nt. Jaapani töötlev tööstus sai hakkama sõjajärgsetel aastatel ja see oli suures osas tänu võlgu kaizenile-katkematule täiustamisele. Toyota ja Matsushita ettevõtted saavad oma töötajatelt igal aastal miljoneid täiustusettepanekuid, ja suurt osa neid ka rakendatakse. Nt. uuringus , mis käsitles Suurbritannia ettevõtteid, kellele on omistatud „Inimestesse investeerija“ tiitel , näitab, et selle ja paremate äritulemuste vahel on otsene seos. Sellistel ettevõtetel on kõrgem kapitali tootlus, suurem käive/müük töötaja kohta ja suurem kasum töötaja kohta.
17.Milliseid (innovatsiooni) võrgustike liike teate?
18.Kuidas luua tootevariatsiooni? Näited?
1.Millistele parameetritega (piirangutega) peab arvestama tootearendus? Tähtajad , eelarve, ressursid .

• Kiirus
  
• Vastupidavus
  
• Kaal
  
• Võimsus
  
• Tootmismaht, eluiga, müügihind, unikaalsete komponentide arv, väljatöötlusaeg (tippaeg), arenduskulu, püsiinvesteering
  
• Kompromissi leidmine
  

2.Milliseid tootetüüpe te teate (Pavitti klassifikatsioon )?
Pavitti klassifikatsioon koosneb neljast industriaalfirma kategooriast
1) Pakkuja poolt domineeritud – sisaldab üldiselt traditsioonilisi firmasid, kes tegelevad tekstiili või põllutööstusega, mis toetub ettevõttest välistele allikatele ja uuendustele.
2) Skaala-intensiivsed – iseloomustab peamiselt suuri ettevõtteid, kes toodavad põhimaterjale ja kestvuskaupasid nagu nt autotööstussektor.  Innovatsiooniks võivad ettevõtte jaoks olla keskmise sobivustasemega sisemised kui ka välised allikad.
3)Spetsialiseerunud tarnijad – väiksemad, rohkem spetsialiseerunud firmad, kes toodavad teistesse ettevõtetesse müüdavat tehnoloogiat nt eriotstarbeliste ja kõrgtehnoloogiliste masinate tootjad. Kõrge sobivustase, kuna teadmised on piiratud.
4)Teaduspõhised – Kõrgtehnoloogiafirmad, mis toetuvad uuringutele ja arenemisele nii majasiseselt kui ka ülikoolide uuringutele. Sisaldab ravi- ja elektroonikatööstust. Selle sektori firmad arendavad uusi tooteid või protsesse ja vajavad patente, saladusi ja vaikivat oskusteabet.
3.Põhidokumendid mis reguleerivad teadust ja innovatsiooni Euroopa Liidus?
4.Põhiinstitutsioonid, mis tegelevad teaduse ja innovatsiooniga Euroopa Liidus?
5.Millised on EL toimiva arenduse põhivaldkonnad?
Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks mõeldud toetusfondid. Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta see läbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.[1] Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).[2]
Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive , majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Jaguneb 12 prioriteediks: 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul
2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 
4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 
5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine
6.  Energiatõhusus  
7. Veekaitse 
8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine
9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 
10. Jätkusuutlik transport
11. IKT teenuste taristu
12. Haldusvõimekus
6.Intellektuaalse omandi vormid? Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand on õigus inimese loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi saab jagada kolmeks liigiks :

• autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed)
  
• autoriõigusega kaasnevad õigused ( esitaja , fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale
  
• tööstusomand (kaubamärgid, patendid , kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).
  

7.Mis on teenusedisain ?
On meetodite kogum, mis võimaldab luua lahendusi, mida kliendid ei oska isegi küsida. On uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamine protsess, mis kasutab tootedisaini kasuytusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist. On disainmõtlemisele tuginev meetodite kogum mille eesmärk on muuta teenused kasulikumaks ja kasutatavamaks.
8.Kuidas kavandate teenuste disaini? Näited
Teenuste disain on meetodite kogum, mis võimaldab luua lahendusi (teenuseid ja toote/teenuse pakette), mida kliendid ei oska isegi küsida. Nt. Soovid arendada organisatsiooni hakates pakkuma uusi teenuseid.
Lihtsamalt öeldes on teenuste disain uute teenuste loomise või olemasolevate teenuste arendamise protsess, mis kasutab osaliselt tootedisainis kasutusel olevat metoodikat ning loovat mõtlemist (design thinking ). Teenuste disain püüdleb selle poole, et kasutaja ja teenusepakkuja kokkupuude oleks teenuste pakkumisel kliendile väärtuslik, kasulik, kasutajasõbralik ja ihaldusväärne ning teenusepakkuja jaoks efektiivne ja konkurentidest eristuv.
9.Milliseid funktsioone täidab tööstusdisain ?
Tööstusdisain on toote väliskujundus, milleks võib olla nii kahemõõtmeline element (nt muster), kolmemõõtmelined tunnus (nt vorm) või nende kombinatsioonid. Toote unikaalne väliskuju võimaldab eristada ühe tootja kaupa konkurentide omast ning sageli on just visuaalne külg põhjus, miks üht või teist toodet ostetakse.
Tööstusdisaini autoril on õigus taotleda töötsusdisainilahenduse registreerimist ning saada selle omanikuks. Tööstusdisaini registreerimine annab ainuõiguse toota, importida ja eksportida, kasutada või ladustada iga toodet, mille puhul seda disaini on kasutatud või mille osaks see on, ning lubada või keelata teistel selle disaini kasutamine. 
Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse saamiseks tuleb tööstusdisaini autoril (ehk füüsilisel isikul, kes oma loomingulise tegevusega on disainilahenudse loonud), esitada patendiametisse vastav  taotlus .Oluline on meeles pidada, et kui pole kokku lepitud teisiti, on tööülesannete käigus loodud tööstusdisainile õiguskaitse taotlemise ning tööstusdisainilahenduse registreeringu omanikuks saamise õigus tööandjal või tellijal , mitte disainilahenduse loojal.
http://www.intellektuaalomand.edicypages.com/toostusdisain
10.Mis on prototüüpimine ? Milliseid prototüüpe teate?
Prototüüpimine on mudeli valmistamine idee arendamiseks ja katsetamiseks. Proovitakse, kas asi töötab päris maailmas. Vahel luuakse prototüüpe ka selleks, et klientides huvi tekitada. Nt. Tööstuses, arhidektuur maketid,
11.Kuidas kavandaksite tootepakendi? Näited
toote füüsikalised omadused
• keskonnatingimustest põhjustatud ohud
• pakendi maksumus
• tööjõukulu pakkimisel
• tarbija aktsepteering
• toote identifitseerimine
• taaskasutuse võimalus
• käsitsemise ja ladustamise kulud
• veokulud
• marketingi ja jaotuse poolt esitatud nõuded
o hulgipakend peab andma informatsiooni selle veo-, käsitsemis- ja hoiustamistingimuste kohta
o hulgipakend peab võimaldama kauba efektiivset käsitsemist
o jaepakend peab andma tarbijale informatsiooni toote kohta
• töötamine pakendite erinevate alternatiividega
• testide läbiviimine pakendi vastupidavuse kontrollimiseks.