· Tekst: Cialdini, R. kaks peatükki omal valikul Etnopsühholoogia. Keskkonnakäitumine. Religiooniuuringud. Õnneuuringud. Grupid ja gruppidevahelised suhted · Tekst: Maslow: 243 310 · Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. Sotsiaalpsühholoogia ajaloost · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia
identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9
Seesmise valiidsuse teema kuivõrd laboris tehtud eksperimendid on reaalses elus üle kantavad. (osadele antakse tasu, osadele mitte) Otsustuse uurimused- uuritavad peavad otsustama kas nad tunnevad midagi ära (kas see pilt oli juba, kas tunnen kurjategija ära). kas kandidaadi sugu ja vanus mõjutavad tema tööle värbamist? Jälgivad uurimused- lisaks tuleb vaatluse komponent, vaadatakse mida erinevad inimesed ühes situatsioonis teevad (näo ilmed), grupikäitumine. Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli)
· Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine · Sotsiaalsetest suhetest Eelarvamused A gressioon Meeldivus ja intiimsus Abistamine, altruis m Seos teiste teadustega Sotsiolingvistika Sotsioloogia Isiksuse psühholoogia Kognitiivne psühholoogia Sotsiaalantropoloogia Seos teiste teadustega · SP ja sotsioloogia S uurib p õhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S: lahutuste, abielude tendentsid
tõstmise kaudu). Hea esinemise korral publik kuuleb, saab aru ja kuulab. III LOENG 16.02.2012 Õpetaja ja õpilane: sotsiaalne mõju ja sotsiaalne taju (Kristi Kõiv, PhD). I. Interaktsioon – sotsiaalne mõju Sotsiaalpsühholoogia uurib järgmise valdkondi: Inimestevahelised suhted: teiste tajumine, meeldivus, suhete dünaamika, sotsiaalne mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne.
Lapse kasvades kanduvad perekonnas kujunenud harjumused ül teistele gruppidele koolile, klubile, ärile. Grupis kultiveeritakse grupi käitumisnormide järgimist. Alaealine, kes neid norme rikub, saab tunda ostrakismi ja osutub moraalselt kõrvaletõugatuks. Laps, kes mõnes mängus näitab üles liiga suurt agarust, jääb automaatselt ilma võimalusest samas mängus ka edaspidi osaleda. ( Sealsamas 1992: 86) Perekonnas alguse saanud grupikäitumine psühholoogia intensiivistub poiste lülitumisega oma piirkonna alaealiste grupidesse. Mängukaaslaste grupid kujunevad igas külas ja neisse võib astuda iga poiss, kellel aastad välja annavad. Ka tüdrukud kuuluvad grupidesse. Varem toimus õiguste ja kohustuste jaotumine poiste grupis põhimõttel, et mida noorem on grupi liige, seda väiksem on tema tähtsus. Praegu on lastegruppide formaalne organiseerimine lakanud, kuid grupitegevus on endiselt säilinud
protsessil. Keskkonnast sõltub inimese meeleolu ja tahe.Kalle juhtumi puhul on keskkond koguaeg olnud põhiallikaks probleemile. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad suhted sotsiaalsetes situatsioonides, kuidas neid säilitatakse, kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Süsteemiteooriad sotsiaaltöös pärinevad von Bertalanffi üldisest süsteemiteooriast (1971). See bioloogiline teooria väidab, et kõik organismid on süsteemid, mis koosnevad all- süsteemidest ja et need on omakorda supra-süsteemide osad. Seega on inimene ühiskonna osa, ta koosneb - näiteks - vereringest. rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest, mille moodustavad veelgi väiksemad osakesed
e) ettevõtte palga- ja motivatsioonipoliitika f) vahetu juhi tegevus (vähene kaasamine ja tagasiside) g) isiklik mittesobimine, erimeelsused organisatsioonis h) arenguvõimalused organisatsioonis TÕUKEFAKTORID i) tüdimus, soov millegi uue järele j) organisatsioonis toimuvad muudatused (juhi vahetus, töö ümberkorraldamine, organisatsioonide ühendamine jne) k) grupikäitumine Sageli nimetavad töötajad lahkumispõhjustena mitu põhjust (Hippler 2009), erinevates organisatsioonides on personali voolavuse põhjused erineva osakaaluga. Mitmed allikad väidavad, et kõige rohkem mõjutab personali voolavust siiski juhtimistegevus. On isegi levinud ütlus et “Tööle tullakse tööülesannete ja töötasu pärast, aga lahkutakse töölt juhtimistegevuse tõttu”. Personali voolavust mõjutab olukord tööjõuturul. Kui tööpakkumisi on palju, julgevad inimesed
agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja – vastutus. Grupiidentiteet. Grupivahetus. Grupistereotüübid ja eelarvamused - meie ja nemad. • Reaalne ja sümboolne diskrimineerimine. Enamusgrupid ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, massipsühhoos. • Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 Suhtlemine • Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
annaabi.ee 
