Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemispsühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes ta on Mis temalt oodata?
Suhtlemispsühholoogia
Kirjandus Krips h 2011 „Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel“ PT 2,5,6
Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5
Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept)
Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p
Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele
Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi heiki [email protected] faili pealkiri baaskursus
Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p
Praktikum 1 - enese esitlus
Suhtlemiskompententsus
Einevad terminid aga samad asjad
Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus )
Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine
Tundmisest on vähe tuleb välja näidata
Suhtlemiskompetentsus koosneb:
-teadmistest
-hoiakutest
-oskustest
Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline.
Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada.
Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest. Oskusest väljendada ennast arusaadavalt ja olla veenev .
Suhtlemine
Isikutaju on eelkõige teise inimese hindamine
Kes ta on? Mis temalt oodata? Kasulikkus? Ohtlikus? Kas ta on neutraalne , meeldiv, ebameelidv?
Isikutaju sõltub tajuta eelnevast kogemusest, hoiakutest, vajadustest - TAJU ON VALIV
Taju on subjektiivne
Isikutaju vead
-viga mis on põhjustada eelinfost
a) negatiivne eelinfo
B) positiivne eelinfo
- viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust
Nt õpilane kellel on hoiak „ta ei salli mind“ tajub õpetajat vaenulikuna, tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab.
Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid.
- Haloefekt - üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) – iidol
-etalonidest lähtumine
Etalonid on üldistused ( rahvatarkused)
Kõrge laubaga – tark
Prillidega – tark
Blond naine- rumal
Neeger- terrorist
Sotsiaalne roll kui etalon ( jurist , õpetaja, direktor ,arst)
Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid
See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse
Interaktsioon- vastastikune mõjutamine
Suhtlemistasandid
Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest
Vanem Täiskasvanu Laps
NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid
Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme.
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest , et suhtleja näitab välja et ta on teistest üle „kõrgemal“
Hea vanem või karm/kuri vanem
Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud, probleemide tagasiside, korralduste andmine)
Vastutustunne on soov midagi teha ja vlikuvabadus (sisemine vajadus toimida mingil viisil)
Vastutus on sunnitud tegevuse järel
Vastutustunne tekib kui esineb:
  • Isiklik aspekt- indiviidil on sisemine veendumus , et seda tuleb teha. Antud tegevus tugineb indiviidi väärtustele eesmärkidele
  • Valikuvabadus - indiviidil on võimalus ise otsustada kas ta teaeb . tal n valikuvabadus, see on kohustuse vabatahtlik võtmine.
    Lapsetasan võib väljendusda suhtlemises kahel viisil
    -Võrdne laps- sõbralik võrdne suhtlumine
    -Sõltuv laps
    Kui keegi räägib sinuga ülevalt alla siis vasta talle täiskasvanu tasandilt !
    On olemas varjatud tasandid .
    Emotsioonid lapse ja vanema tasandil
    Kui indiviid kasutab valdavalt ühte tasandit :
    -hea vanema tasand
    - karmi /kurja vanema tasand
    -täiskasvanu tasand
    -sõbraliku lapse tasand
    -sõltuva lapse tasand
    Psuhholoogiline kontakt
    Positiivne vastastikune taju. Vastastikune positiivne suhtumine
    Kas teadvustamata või teadvustatud arusaamine , et teine on meeldiv huvipakkv, normaalne
    Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne
    -hea kontakti korral on suhtlemine pingevaba
    -kontakti saamise oskus on suuresti õpitav
    -mõne puhul segab isiksus (liigne enesekesksus)
    Psuhholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi
    I etapp – Ümnerlülitumine endalt partnerile
    Sisemine valmisolek suhtleiseks . Sa näed teist
    Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel :
  • Ei peeta seda tähtsas(enesekesksus)
  • Ei osata
    II etapp- kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt
    Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid . Kui võimaik siis nn. Lühike jutt.
    Parema kontakti saab tavaliselt sõbraliku lappse tasandilt. Kui teine on tuge või abi vajav, siis sõbraliku vanema tasandil.
    Seksuaalsel huvitundmisel silmside tihedam
    Enne tuleb leida hea kontakt ja siis saab rääkima hakata isiklikest asjadest.
    III etapp- infovahetus. Räägitakse asjast
    Tavaliselt tehakse seda täiskasvanu tasandil
    IV etapp- kontakti lõpetamine
    Mitteverbaalselt ha verbaalselt. Rituaalid iaga lahkumine on uue kohtumise aluseks. Kontakti lõpetamise sõnum sa hoolid, sa oled sõbralik, sa oled head sooviv.
    Tasand: sõbralik laps v hea vanem
    Mitteverbaalne suhtlemine ja psühholoogiline kontakt
    Psühholoogilise kontakti olmasolu paistab välja:
  • Silmside
  • Suhtlemistasandist
  • Miimikast
    Mida väiksem vahemaaa seda parem kontakt. See ei kehti sund olukordades
    Distants seismisel , istuisel . lua taga, suhtlejate pikkuse mõju
    Distantsi muutused
    Aksepteeri teist sellisena nagu on
    Kui ta on kurb võta teda kurvana, kui ta on vihane võta teda vihasena
    Miimika ja kontakt- sõbralikus vs kivinägu
    Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist
    Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad)
    Sümbolid ( liigutused millega antakse edasi teatud iseseisev mõte.
    Enesele või esemetele suunatud liigutused
    Pole mõtet proovida oma zeste ja poose kunstlikult luua . pigem tuleks arendada endas suhtlemis partnerit arvestavat hoiakut.
    Esinemisoskus
    Retoorika- efektiivse kõnelemise ja kirjutamise kunst
    Retroorika -õpetus kõne pidamises
    Mida ja kuidas öeldakse , et kõne mõju kuulajatele oleks võimalikult suur
    Kõne veenvus :
    Emtsiaalne mõju
    Kõne sisuline põhjendus
    Kõneleja usaldusväärsus
    Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt
    Esinemine auditooriumi ees:
  • Õpetamine
  • Informeerimine
  • Meelelahutamine
  • Veenmine
    Psüholoogiline kontakt publiku /klassiga
    Heatahtlik hooliv
    Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja kõneleja usaldusväärne
    Et auditoorium kuuleks mõistaks kuulaks
    Et kuulaks huvitav(sisu, esitlusviis), uudne, vajalik
    Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad
    Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks , kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest.
    • Tähelepaneliku kuulamise oskused
    • Ümbersõnastamise tehnikad

    Tähelepanelik kuulamine nõuab pingutust
    Hoiaku loomine kuulamiseks- tähelepanu
    Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks (seda takistab- kuulaja alduvus teha oma järeldusi )
    Küsimused pole head- need on suunavad
    Peegelda tagasi ka tundeid
    Carl Rogers
    Kuula , aga ära sekku ja pane enda poolt midagi juurde
    Kuula lõpuni ja siis tegutse
  • Vasakule Paremale
    Suhtlemispsühholoogia #1 Suhtlemispsühholoogia #2 Suhtlemispsühholoogia #3 Suhtlemispsühholoogia #4 Suhtlemispsühholoogia #5 Suhtlemispsühholoogia #6 Suhtlemispsühholoogia #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AileEinola Õppematerjali autor
    käsitleb kõige põhilisemaid asju

    Sarnased õppematerjalid

    SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS
    9
    docx

    SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS

    SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti k

    Eripedagoogika
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    133
    pdf

    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

    Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ..........

    Suhtlemis psühholoogia
    Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks
    22
    docx

    Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

    väiksem on suhtlemisel psühholoogiline distants ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, seda avatum on ka tekst. Konktekst: üheks keerulisemaks suhtlusnähtuseks on sosttsiaalse kohtumise kontekst. Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid ja teeb osa neist mõttetuks. A. Kirdon.2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine. Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde. Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus. Dekoodrid: kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus. Barjäärid: kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Suhtlemisbarjäärid: 1

    Suhtlemispsühholoogia
    PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE
    48
    docx

    PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE

    PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks saab vastavalt oma soovidele vaadata t

    Suhtlemine
    Pedagoogiline suhtlemine
    14
    docx

    Pedagoogiline suhtlemine

    PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi

    Pedagoogiline suhtlemine
    Läbirääkimiste psühholoogia
    44
    doc

    Läbirääkimiste psühholoogia

    Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ­ ajend, tõug

    Läbirääkimised
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    82
    docx

    Suhtlemispsühholoogia konspekt

    - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon - Lähisuhted – diaadilised suhted - Väikese grupi suhted - Kogukond, ühiskond – avalikud suhted II Suhtlemispsühholoogia: teooriad Teooriad ja mudelid •Sotsiaalse vahetuse teooria •Interpersonaalsete suhete mudelid (mh ringmudelid) •Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega)

    Suhtlemispsühholoogia
    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
    59
    doc

    Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

    Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

    Teenindus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun