Kognitiivse käitumise aluseks on aju. Beebidel on hästi kiire neuronite vaheline ühenduste tekke, samal kiirusel eemaldatakse neuroneid mis on loodud aga pole kasutatud. (100000 ühendust sekundis). On arenguetapid 2,4,10 ja 14 kuu vanuses, igal arenguetapil kaalub aju 10% rohkem. Jean Pigaet Lapse mõtlemine erineb kvalitatiivselt täiskasvanu mõtlemisest (laps saab asjadest teistmoodi aru, seetõttu tekib mõtlemisvead). mõtlemisareng jaguneb 4: 1. algab sünnist-2 eluaasta (kui on 1 aastane)-Sensomontoorne periood 2. kuni 7nda eluaastani-Preoperatsionaalne periood 3. kuni 12.eluaastani- Konkreetsete operatsioonide periood 4. alates 12.eluaastast-Formaalsete operattsioonide periood 2. ja 3. perioodi üleminek pole nii kergesti eristatav. 1.Aistingud ja info saamise ja töötlemise viis. Pole tekkinud arusaama objektide jäävusest
Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru saama, millest need tekivad ning neid järgneval korral samas situatsioonis ennetada ja ära hoida. Põhiemotsioonid on rõõm, viha, kurbus ja hirm (füsioloogiliselt kõige tugevamad). Emotsioone kutsub esile indiviidi sündmuse tõlgendus. Negatiivseid emotsioone kutsuvad esile mõtlemisvead. Viha on loomulik reaktsioon solvangule, haavamisele, hirmule, frustratsioonile, ebaõnnestumisele. See on lühiajaline. "Nad ajasid mu vihaseks" on vale väide sa ise läksid vihaseks; inimene loob oma viha ise, interpretatsioonide kaudu sündmustele. Viha teadvustamine aitab kontrollida oma käitumist. Kui see nt endale või teistele välja öelda, siis sellega oled fikseerinud emotsiooni ning emotsioon ei tugevne. Vihkamine ei ole emotsioon vaid on hoiak
mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast
pingeseisund, katkestaja enne saavutamist), hirm, vastikus (põlgus), häbi (süü). Emotsionaalne intelligentsus: (Golemann, 2008) - oma emotsioonide teadvustamine - oma emotsioonide juhtimine (teadvustamine) - enesemotivatsioon (eesmärk „ma teen seda ja seda“) - äratundmine teises (empaatia) - adekvaatne reageering teiste tunnetele (taktitundelisus) Sündmus ? - sünd tõlgendus: hinnang (pos või neg). Neg emotsiooni põhjustavad ka mõtlemisvead. - Emotsioonid. Mõtted jagunevad: a) arukad (ratsionaalsed), b) valed (irrantsionaalsed) Irratsionaasled uskumused: Ellis, Beck, Toskala, Krips. Liigne üldistamine: - Liialdused (alati keegi kunagi miskit „alati läheb minul kõik halvasti“) - Dihhotoomia (must-valge lapselik mõtlemine „ta on halb, absoluutselt“) Ületähtsustamine (väikest ebameeldivust nähakse suure õnnetusena) Ala (õnnestumine pisendatakse) MÕTETE LUGEMINE
Vastaspool annab pöördumisele oma hinnangu (tunnistab süüdi, võtab omaks, vaidleb vastu vms) 1. Uuritakse tõendeid (kuulatakse üle pooled, tunnistajaid, esitatakse kirjalikke tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3. Viimane sõna või repliik→Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks. LOOGIKAVEAD Loogikavead- mõtlemisvead, mis on seotud mõtetevahelise ebaõige seosega. NT: Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, järelikult suubub Volga Kaspia merre. Kõige jämedam viga on siduda omavahel seosetud laused sõltumata nende tõesusest. Hinnake alljärgnevat mõtetevahelist seost: Alates hetkest, mil Eesti hakkas vastu võtma pagulasi, on kuritegevus kasvanud. Loogikavead jaotatakse tõestuse struktuuri järgi kolme gruppi:teesivead, argumendivead, demonstratsioonivead. 1. Teesivead
Milline võib olla depressiooni ravi? Uurimused on näidanud, et depressiooni ravis on edukas kognitiiv- käitumuslik psühhoteraapia, mis peab depressiooni tekkimise ja üleval hoidmise juures oluliseks inimese mõtteid ja uskumusi. Inimestel tihtilugu terve rida täiesti ebaotstarbekaid ja tõele mitte vastavaid hoiakuid ja mõtteid, millest midagi kasu ei ole, kuid mis võivad tekitada masendust ja takistada suhtlemist ja eluga toimetulekut. 105. Millised on levinumad depressiooni tekitavad mõtlemisvead? Negatiivsed ennustused: kalduvus teha äärmiselt negatiivseid ja pessimistlikke tulevikuennustusi, millel pole mingit alust. "Kas kõik või mitte midagi": kalduvus teha enda või reaalsuse kohta ennatlikke üldistusi Ennatlike järelduste tegemine: See on kalduvus mõelda tõendusmaterjali puudumise kiuste kõige halvemat Silmaklapid : See on üld levinud kalduvus keskenduda üksnes negatiivsetele detailidele, neid võimendada ning kõigist positiivsetest aspektidest mööda vaadata.
Samenow, kes juhtisid pikki aastaid kurjategijate uurimise programmi Saint Elizabethi haiglas Washingtonis. Autorid vastandasid oma käsitluse psühholoogilistele ja sotsiaalsetele kriminaalse käitumise käsitlustele. Tsentraalne idee nende teoorias oli, et kurjategija lihtsalt mõtleb ja tajub maailma teistmoodi kui seaduskuulekas enamus ühiskonnas. See eriline mõtlemise protsess, mida tähistati terminiga "mõtlemisvead", viibki kokkuvõttes hälbekäitumise ja kriminaalse käitumise kujunemiseni. Mõtlemisvigade maailm on kõikehaarav, millest religioon, õppimine, töötamine, seksuaalsus ja tervisekäitumine on vaid mõned näited, mille poolest kurjategija erineb seaduskuulekast indiviidist. (Saar, 2007. lk 156) 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine Tänapäevased uuringud näitavad, et madalama intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel on selge ja stabiilne seos
• Kinnituse leidmise kalle – Simuleeritud uurimiskeskkonnad Kas esialgsele hüpoteesile kinnituse leidmine või, teiste hüpoteeside testimine. Elukutselised teadlased töötavad suurema tõenäosusega esialgse hüpoteesi kallal. • Analoogiline järeldamine – praeguse ja eelmise probleemi vahelistele sarnasustele toetumine (A on B’le nagu C on D’le) – Pealiskaudne sarnasus – Struktuuriline sarnasus – Protseduuriline sarnasus Mõtlemisvead? • Miks inimesed teevad vigu laboratooriumitingimustes, kuid mitte igapäevaelu probleemidega? – Isiklik ratsionaalsus: üldiselt saavutatakse eesmärgid, hoitakse end elus, leitakse oma ‘tee’, suheldakse üksteisega – Ebaisikuline ratsionaalsus: kui käitumise põhjused an ette antud teooria poolt (formaalne loogika, tõenäosus). Eksplitsiitne. • Igapäeva elu tingimustes ei ole inimestel mõnikord piisavalt infot, teinekord on aga liiga palju infot
annaabi.ee 
