SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS (0)

SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS
Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis.
Suhtlemiskompetentsus koosneb:
Teadmistest
Hoiakutest
Oskustest
Õpetaja suhtlemisoskusi
Esinemisoskus
Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti
Oskus kuulata
Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada)
Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele
Oskus tulla toime enda emotsioonidega
Õpetajale olulised suhtlemistehnikad
- Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine
- Vestluse juhtimise tehnikad :
a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad:
tähelepanelik kuulamine
ümbersõnastamistehnikad
b) endast lähtuvad tehnikad
teadlik ignoreerimine
küsimuste esitamine
argumenteerimine
- Kehtestamistehnikad
TEEMAD:
Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga)
„Psühholoogiline kontakt“ on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel
Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne.
Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes.
Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi
I Ümberlülitumine endalt partnerile

• Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa „näed“ teist
  
• Ümberlülitumist ei tehta enamasti kahel põhjusel:
  

• ei peeta seda tähtsaks (enesekesksus)
• ei osata
II Kontakti loomine verbaalselt ja mitteverbaalselt
Kontakti loomine algab silma vaatamisega. Naeratus kui võimalik. Asjakohased rituaalid . Kui võimalik, siis nn. „lühike jutt“ (mis ühendab, millestki positiivsest või neutraalsel teemal näiteks ilm).
III Infovahetus – räägitakse asjast
Tavaliselt tehakse seda Täiskasvanu Tasandilt
IV Kontakti lõpetamine
Mitteverbaalselt ja verbaalselt. Rituaalid. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: „Sa hoolid“, „Sa oled sõbralik“; „Sa oled head sooviv“.
Tasand: Sõbralik Laps või Hea Vanem
Psühholoogilise kontakti olemasolu paistab välja:

• Silmsidest
  
• Suhtlemisdistantsist
  
• Miimikast
  
• Zestidest
  
• Poosidest
  
• Hääletoonist
  

Distants
• Intiimne distants 0–45 cm (eestlastel arvatavalt 0- 60)
• Personaalne distants (45–120 cm) (eestlastel arvatavalt 60-120)
• Sotsiaalne distants (120–360 cm)
• Avalik distants 360 cm ja enam
Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul
Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi .
Negatiivse suhtumise korral või huvi puudumisel ( igavus , rahulolematus , mittenõustumine jne) suurendatakse distantsi.
Kontakti saamine klassiga/grupiga
Märksõnad

• Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma)
  
• Avatud suhtlemine (immediacy)
  

mitteverbaalne (pilk, miimika , žestid, liikumine, hääletoon
verbaalne (huvi tundmine , rituaalid, hoolivuse

• Väljendamine
  
• Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine
  
• Klassiga arvestamine
  
• Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus)
  
• Empaatia (väljendamine)
  
• Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist)
  
• Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud :
  

ENESEARMASTUS
SALLIVUS
ENESEUSALDUS
Õpetaja suhtlemise mudel – JUHTIMISTEEMANT
Juhtimisteemandi mudel
Juhtimisteemandi „pehmeks pooleks“ nimetame järgnevalt klassijuhataja /õpetaja mõistvust ja hoolitsevust. Juhtimisteemandi „ tugevaks poolek“ nimetame järgnevalt klassijuhataja/õoetaja tahtekindlat ja järjekindlat käitumist.
Õpilased saavad õpetaja käitumisviisidest aru, et õpetaja aitab või püüab neid aidata.
Õpilased saavad õpetaja käitumisviisidest aru, et õpetaja püüab neid mõista.
„Eetiline käitumine“ väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mida õpilased tajuvad kui õpetaja õiglust ja ausust.
Õpetaja eetiline käitumine eeldab tema positiivset hoiakut enese suhtes.
Eetiliselt käituval õpetajal on õpilase isiksust austav hoiak (ta peab õpilast subjektiks).
Eetiline õpetaja ei ole agressiivne ja/või pahatahtlik õpilase suhtes.
„Paindlik käitumine“ väljendab õpetaja juhtimiskäitumise seda külge mis puudutab oskust kasutada erinevates olukordades erinevaid käitumisviise.
Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust „näha“ suhtlemispartnerit.
Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega.
Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust.
Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast.
SUHTLEMISTASANDID
E. Berne
Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest
VANEM, TÄISKASVANU, LAPS
Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid
Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja „näitab välja“et ta on teisest üle s. o kõrgemal
Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega
Täiskasvanu Tasandilt:
• antakse korraldusi
• antakse negatiivset tagasisidet
• räägitakse “tõsistest” asjadest
Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil:
Võrdne laps
Sõltuv laps
Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega
Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv
Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav
Kehtestav käitumine – väline enesekindlus – sisemine enesekindlus
Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud:
ENESEARMASTUS
SALLIVUS
ENESEUSALDUS
Kehtestav käitumine
Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest
Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
Kehtestav käitumine tähendab mitteverbaalset rahulikku , kindlat ja viisakat väljendusviisi.
Kehtestavat käitumist väljendavad järgmised mitteverbaalsed toimimisviisid:
- enesekindlust väljendav hääletoon, poos, zestid
- silmside loomine ja hoidmine
- optimaalse suhtlemisdistantsi valik (mis poleks „pealetungiv”)
-selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine õpilasele kehtestava sõnumi esitamise vältel
- igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles
Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus
Selle tehnika olemus on lihtne, sa ütled täiskasvanu tasandilt, mida teine vääralt tegi (teeb).
Hinnanguvaba tähendab seda, et sa ei süüdista ega rõhutata, et teine on halb, laisk , rumal jms. Sa räägid tõsiselt ja asjalikult teise teost mis ei vasta kokkuleppele või ettenähtud reeglitele.
Tagasiside
Tagasiside on informatsioon mida teisele antakse teise tegevus(t)e/suhtumis(t)e kohta.
Tagasiside on informatsioon, mida teiselt saadakse oma tegevus(t)e/suhtumis(t)e kohta
Vestluse juhtimise tehnikad:

Endast lähtuvad tehnikad

• Teadlik ignoreerimine
  
• Küsimuste sihipärane kasutamine
  
• Argumenteerimine (faktipõhine põhjendamine)
  

Ignoreerimise võib jagada kaheks:
a) valikulilne ignoreerimine - mõne osa ignoreerimine, s.t tähelepanuta jätmine. Näiteks teise taktituse jm.
b) suuna muutmine - teise räägitule ei reageerita ja minnakse uue teema juurde.
Tõestav argumenteerimine - eesmärk mõjutada väitluspartnerit endaga nõustuma
Vastuargumenteerimine - eesmärk mõjutada väitluspartnerit, et ta loobuks oma senisest seisukohast või korrigeeriks seda
Partnerist lähtuvad tehnikad
Tähelepanelik kuulamine
Võrdsuse printsiip
• Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt
Tähelepanelik kuulamine, soodustajad
- Kogu keha kuulab
- Vaadatakse teisele otsa
- Noogutatakse
- Ollakse tähelepanu poosis
- Näidatakse ka verbaalselt välja, et kuulatakse
- Ukseavajad “Soovid sa sellest rääkida” stiilis
- Kaja - tähendab teise poolt öeldud (tavaliselt lause lõpus olnud sõna(de) või ka lause alguses või keskel asunud ) sõna(de) kordamist
Ümbersõnastamise tehnikad
Oma olemuselt on ümbersõnastamised teisele tehtavad „tagasipeegeldamised“ selle kohta, mida teine ütles või välja näitas
1. Lihtne ümbersõnastamine
Suhtlemispartnerile sõnastatakse tagasi tema poolt esitatud mõtte kokkuvõte või mõni osa tema poolt esitatust
Lihtne ümbersõnastamine jaguneb:
Pikk kaja - ehk täpne sõna-sõnaline tagasipeegeldus - kui on vaja mõista, kas saadi teisest ikka õigesti aru
Osaline ümbersõnastamine – sõnastatakse ümber osa teise poolt öeldust (mõtte tagasipeegeldus kus võib kasutada ka teisi sõnu – öeldu mõte ei tohi muutuda)
Kokkuvõtlik ümbersõnastamine - peegeldatakse tagasi kokkuvõte sellest mida ta ütles
2. Tunnete ümbersõnastamine teisele „peegeldatakse tagasi“ tema poolt verbaalselt väljendatud tunne või see “mis välja paistab” (viimane on ka väljaütlemata sõnumi ümbersõnastamine)
3. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine
a) tunnete
b) partnerile peegeldatakse seda, mida ta pole välja öelnud, kuid mis „välja paistab“
Ümbersõnastamise kasutamine vastavalt eesmärgile:
Situatiivne – kontakti loomiseks, parendamiseks
Süvenev (pikk) – ärakuulamiseks, info saamiseks
Õpetaja ja õpilaste (klassi) vahelised suhted

• õpetaja head suhted õpilastega mõjutavad positiivselt nii õpilaste õpisoovi kui õpitulemusi
  
• halvad suhted aga vähendavad õpilaste õpisoovi ja õpitulemusi
  

õpetaja ja õpilaste suhete kvaliteet on võtmemõisteks kõigi õpetajapoolse käitumise aspektide jaoks.
Nendel õpetajatel, kes suudavad tagada positiivsed suhted õpilastega, on vähem õpilaste distsipliiniprobleeme ja reeglite rikkumisi võrreldes õpetajatega, kes positiivseid suhteid ei saavuta.
Õpetaja mitteverbaalne suhtlemine:

• Kuidas sa klassis õpilasi vaatad.
  
• Millise hääletooniga sa räägid (Suhtlemistasandid)
  
• Milliseid žeste sa teed jms.
  

Õpetaja verbaalne suhtlemine

• Kuidas sa annad tagasisidet (hinnanguvabalt või hinnanguga isiksusele; KEHTESTAMISTEHNIKAD)
  
• Kuidas sa väljendad mõistmist - (ümbersõnastamistehnikad) jms
  

Heade vastastikuste suhete tekke tingimused

• Õpilaskeskne õpetamine - kognitiivne ja konstruktivistlik õpikäsitlus
  
• Õpilased ootavad , et õpetaja juhiks (organiseerib, selgitab, annab korraldusi jms.)
  
• Õpilased ootavad, et õpetaja oleks sõbralik, toetav, hooliv ja ilmutaks huvi
  
• Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab.
  

Eksternaliseeritud/internaliseeritud
Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde.
Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni.
internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon
Eksternaliseerimine – ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu.
Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine
Eksternaliseeritud probleemid avalduvad koolis kohalpüsimatuse, vahelesegamise, teiste tülitamise, rusika või jalaga virutamise, kaklemise, õpetaja eiramise, kaebuste esitamise, vaidlemise, varastamise , vandalismi, allumatuse, vihapursete, tõrjutuse, õpetaja juhenditele mittereageerimise ja ülesannete poolelijätmise näol
Kultuuridimensioonid
Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused.
I. Individualism/ kollektivism – rühma või indiviidi reeglite eelistamine
II. Võimudistants – millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust
III. Ebakindluse vältimine –ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele
IV. Maskuliinsus/ feminiinsus – karjäär, saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted, toetus
V. Ajaline orientatsioon – huvi ja orienteeritus tänasele päevale või kaugemale tulevikule
 VI. Leebus/ nõudlikkus