seda ei korrata enam. Välised konfliktid on indiviididevahelised millegi tõttu tekkivad vastuolud ja neid saab tekke põhjuste järgi jagada nelja suuremasse tüüpi: väärtuskonfliktid (vastuolud inimeste vahel nende erinevate väärtuste tõttu); vajaduste konfliktid (vastuolud inimeste erinevate vajaduste tõttu); õiguste konfliktid (õiguste rikkumisest tulenevad vastuolud) ja eesmärgikonfliktid (inimeste erinevatest eesmärkidest tulenevad vastuolud). Inimeste vahelisi väliseid vastuolusid (konflikte) saab vaadelda ka nende ilmnemise viisi järgi ning jaotada avalikeks, varjatud ja näivkonfliktideks. Avalik konflikt tähendab indiviididevahelise vastuolu "avalikustamist". See tähendab, et vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, seda püütakse lahendada.
(Ibid) Tekkepõhjuse järgi võib konflikte liigitada: (Konflikt kui väljakutse, 2011) Infokonfliktid - Puudub konkreetne info edastamise süsteem. Või on konflikti osapooltel erinev informatsioon. Väärtuskonfliktid - Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid – tekib siis kui inimestevahelised vajadused põrkuvad. Ehk ühe inimese tehtud või öeldud ei rahulda minu vajadust. 5 3 KONFLIKTILAHENDUS
konfliktid ja välimised konfliktid. Konflikte võib liigitada ka tekkepõhjuste järgi. Infokonfliktid - puudub konkreetne info edastamise süsteem või on konflikti osapooltel erinev informatsioon. Väärtuskonfliktid - kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid - teadvustamine, et indiviididel on erinevad vajadused, aitab ära hoida halvustavat suhtumist inimesse, klienti. 2.2 Konflikti tagajärjed Konflikti tagajärjed võivad olla nii kasulikud kui kahjulikud, olenemata sellest, kas
............. 5 1.Infokonfliktid.............................................................................................. 5 2.Väärtuskonfliktid........................................................................................ 5 Kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi. Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes.............5 3.Eesmärgikonfliktid..................................................................................... 5 4.Vajaduste konfliktid....................................................................................5 2.1 Konflikti lahendamise viisid........................................................................6 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili...................................................................6 .............................................................................
suhtlemist. *Isikut ajendab konflikt tavaliselt olukorda muutma või sellega kohanema. KONFLIKTIDE PÕHITÕED · Ükski konflikt ei lahene iseenesest. · Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konflikte. · Iga lahendamata vana konflikt kerkib üles uue konflikti taustal. KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi: Eesmärgikonfliktid Tunnetuslikud e. arvamuskonfliktid Tunnete e emotsioonidekonfliktid Konflikt On olukord, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga - EESMÄRGIKONFLIKT TUNNETE e EMOTSIONAALNE KONFLIKT - vallandunud tunnete tulemusena tekivad pinged, mis omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist. Tekib viha, eelarvamuste, põlguse, vastumeelsuse või isiklike kokkupõrgete tagajärjel KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID
Ego-staadiumid - Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20. Konflikti kulgemise protsess- Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra Eesmärgikonfliktid - need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused Tunnetuslikud konfliktid - need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena Tunnete konfliktid - need on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, st et inimesed vihastavad üksteise peale
Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. Konfliktide lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab konflikti osapooli. Konfliktitüübid selgitavad, millest tekib situatsiooni vastuolulisus ja pingelisus. Eristatakse kolme tüüpi konflikte: Eesmärgikonfliktid on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga Tunnetuslikud konfliktid on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. 3 Tunnete konfliktid on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, piltlikult öeldes inimesed
l) Enese alandamise vajadus – vajadus aktsepteerida ebaõiglasi karistusi, vajadus tunda end süüdi olevat ja otsida karistust. m) Vajadus viia asjad lõpuni (vajadus teha tegemised lõpuni, vajadus selguse ja lõpetatuse järele). n) Seksi vajadus – armastamise vajadus, vajadus erootika ja seksi järele o) Agressioonivajadus - vajadus teha teistele liiga, haiget. Vajadus süüdistada teisi, vajadus kätte maksta. Eesmärgikonfliktid Indiviidid tajuvad, et tema eesmärgid, mille poole ta püüdleb on „löögi all“ Indiviidi eesmärgid on vastuolus, ühe inimese eesmärgid takistavad teiste eesmärkide saavutamist. Indiviidide eesmärgid on vastuolus grupi juhi eesmärgiga Indiviidi eesmärgid on vastuolus kehtestatud reeglitega (juhi eesmärgiga kindlustada reeglite järgmist) Õigustekonfliktid. Vastuolud, mis tekivad kui üks indiviid rikub teise õigusi. Õigused „on antud“ indiviidile:
Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 43 Konfliktide olemus, konfliktide tekkepõhjused, konfliktide lahendamine. + Konflikti olemus: Inimestevaheline tüli /lahkheli tekib tavaliselt olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel, tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktitüübid: 1. Eesmärgikonfliktid ... on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga: a) konfliktid, mis tekivad töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (tööülesande täitmine) b) konfliktid, mis tekivad töötajate isiklike eesmärkide saavutamist takistavas keskkonnas (töötasu ebaõige arvestamine) 2. Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja
Teiste mõistmise ja aitamise vajadused: pühendavad oma elu teistele. Vajadused ja väärtused on tihedasti seotud: vajaduskonfliktid avalduvad väärtuskonfliktidena. Agressioonivajadusega indiviidi puhul ei saa teha järeleandmisi nt Solzenitsõni ,,Gulagi arhipelaag", selliseid tuleb suunata spordialale), 3)õiguste (tekib kui 1 rikub teise õigusi, kui ei täita oma kohustusi, kui rikkub inimõigusi ja leiab, et tal on õigus seda teha nt lööb lapsi, kuna nad on tema omad.), 4) eesmärgikonfliktid (1 takistab teise eesmärkide saavutamist. Seda on raske analüüsida, kuna võib sisalduda peidetult väärtuskonflit ja vajaduste konflikt. Lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine). SISEKONFLIKTID: vastuolud inimese väärtuste, vajaduste, uskumuste ning tema reaalse käitumise vahel. Tekib kui on tarvis teha enese meelest ebasoodsaid valikuid. Talumise teeb raskeks kaasnevad negatiivsed emotsioonid
terminoloogiat. - Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi. - Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele. - Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta 88. 6. Kirjeldage erinevaid konfliktitüüpe. 89.Eesmärgikonfliktid ... on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga: 90.a) konfliktid, mis tekivad töö põhieesmärkide saavutamist takistavas olukorras (tööülesande täitmine) 91.b) konfliktid, mis tekivad töötajate isiklike eesmärkide saavutamist takistavas keskkonnas (töötasu ebaõige arvestamine) 92.Tunnetuslikud konfliktid ... on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena
teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Osaühingutes reeglina nõukogu ei valita, üldkoosolek valib juhatuse. Juhatus tegeleb nii strateegiliste kui operatiivsete juhtimisküsimustega. Juhtimispraktikas võivad tekkida konfliktid omanike ja palgaliste juhtide (mänedzeride) vahel. J. Mugler selgitab põhjalikult kaht olulist küsimust16: · Miks on ettevõttes lisaks omanikele mänedzerid? · Millised eesmärgikonfliktid võivad esineda omanike ja mänedzeride vahel? Kui normaaljuhul on omanik ja otsustuskandja identsed ja mingeid kompetentsiprobleeme otsustamisel ei teki, siis suuremates ettevõtetes esineb täiesti erinev otsustusstruktuur (vt. joonis 1.3). Joonis 1.3. Mänedzer otsustuskandjana17 13 Siimon, A. Türk, K. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 81 14 samas lk. 81-84 15 Äriseadustik 16 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 82-83 vahendusel 17 Aino Siimon. Kulno Türk
annaabi.ee 
