1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb
Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub Psüühilisest arengust (taju, mälu, mõtlemine), emotsionaalsest arengust (mida teab suhtlemisest, millest saab suhelda) Kõne arengust Suhetest teiste inimestega (kujunevad tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid I Sensoorne tasand: akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II Pertseptiivne tasand: sõna, lause (fraas), tekst (ütlus)
suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse arengueas, mis algab 1- st eluaastast, on olulisel kohal esemetega tegutsemine, toimub suhtlus täiskasvanutega, mille käigus areneb hääldus, sõnavara ja ka grammatika. Kindlasti ei tohiks ära unustada kehalist kontakti. Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsioonilt keerulisemaks
tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele küljele: 1) artikulatsioon - kõneorganite talitlus kõneüksuste kujundamisel. Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat; 2) kõneakustika - häälelaine ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Siin kasutatakse füüsika terminoloogiat; 3) kõnetaju - häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine (äratundmine). Siingi kasutatakse anatoomia, aga ka psühholoogia terminoloogiat. Häälikul iseenesest ei ole tähendust. Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades. Nt sõnapaaris kill - koll märgib esimene sõna kõrget, heledat heli, teine sellest madalamat ja tumedamat heli.
Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega. Raske kuulata muusikat. Mõnikord muusikat tajutakse, inimkõnet mitte. Kuulmisteravus sosin 8 m kauguselt 5060 a. 56% 6070 a. 11% 7080 a. 10% üle 80 a. 0% Kuulmine säilib kuid kuuldakse lähemalt Staatilisdünaamiline tundlikkus Vestibulaaraparatuur nõrgeneb. Max 4050 a. 60 a. peapööritusi Maitsetundlikkus Muutub vanusega vähe
keeleajaloolised muutused. Foneetika laias tähenduses märgib kõiki hääldusteadusi. Foneetika kitsamas mõttes tegeleb kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st. Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses. Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on spetsialiseerunudtajufoneetika. Kõneelundite hulgas eristame 1) hingamiselundeid, 2) hääleelundeid, 3) artikuleerimiselundeid. Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning välimised roietevahelised lihased. Hääl (helilisus) tekib väljahingatava õhuvoolu mõjul kõris toimuva vibreerimise (võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks
d. Häälepaelte hüperfunktsioonist e. Artikulatsiooniorganite motoorika kahjustusest Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: a. Häälduspuuded b. Kõnehingamise probleeme c. Sõnade hääldamisel silpide ja häälikute kordusi d. Häälehäiret 7. Kuulmispuude korral on kahjustatud kõne seisukohalt primaarselt: - Kõnetaju 6. Kuulmispuudega isikutel on raskem tajuda ja omandada: a. Häälduslikult nähtavaid häälikuid b. Madalatel helisagedustel olevaid häälikuid c. Kõrgetel helisagedustel olevaid häälikuid d. Akustiliselt väheintensiivseid häälikuid 8. Kõneldud helidel vahetegemist nimetatakse: a. Kõnemõistmiseks b. Kuulmispuudeks c. Kõneloomeks d. Kuuldavuseks 9. Kuulmispuudega isikute kõige sagedasem häälehäire on: a. Naasaalsus b
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
· määratakse antud helisageduse minimaalne kuuldavus detsibellides, mida uuritav kuuleb Kõrvahaiguste uurimismeetodid KÕNEAUDIOMEETRIA · Kõnest arusaamise uurimine · Kõnetestid, mis esitatakse erinevate vahenditega · Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja luukuulari kaudu · Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja mitmesilbilisi sõnu või lauseid · Püütakse välja selgitada järgmisi näitajaid: - Kõnetaju lävi - Kõnest arusaadavuse lävi - Õigesti korratud sõnade arv Kõrvahaiguste uurimismeetodid LASTE AUDIOMEETRILINE · sünnitusmajas UURING sõeluuringuna · põhineb orienteerumisrefleksi väljaselgitamisel · erinevas vanuses erinevad vahendid · uuringu tulemust mõjutavad: - uuringu läbiviija suhtlemisoskus ja osavus lapses huvi tekitada - toa heliisolatsioon - kõrvalised tähelepanu köitvad esemed.
Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8
R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid häält ei teki. Õige Vale 60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette toolide alla mööblivildid maha parkettpõranda 63. Düslaalia jaguneb: funktsionaalne mehhaaniline anatoomiline füsioloogiline 64. Düslaalia ja müofunktsionaalse puude korral kuulub logopeedi töövaldkonda: artikulatsioonielundite lihaste treening õige häälduse kujundamine hääle omaduste arendamine kõnehingamise kujundamine 65
Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna
¤ Erivajadustega laste kõneloome probleemid erinevatel tasanditel. Pedagoogilised soovitused kõneloome tasandite kujundamiseks. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded. Keelepuuded mille puhul kannatab keelesüsteem:alakõne ning afaasiavormid.Realiseerimispuuded,mille puhul keelesüsteem otseselt ei kannata,kuid kõne produtseeritakse moonutatult(siin on põhiliseks sühmaks düsartia vormis ja düslaalia). - kõneloomet (inimene kõneleb või kirjutab) ja kõnetaju (inimene kuulab/loeb ja mõistab) - sisu ja vormi (nt kõneloome puhul on kõnesisu mõte ja tähendused, mille kaudu mõtet väljendada ning vorm on mõtte väljendamiseks valitud keeleüksused: laused, sõnad, sõnavormid...; teksti puhul on sisu see, millest tekst räägib ja vorm see, milliseid lauseid ja sõnu on teksti koostamisel kasutatud) - kõnet kui mõtete väljendamise viisi ning keelt kui vahendit, mida kasutatakse kõnetegevuses
olulisemaid probleeme. Näiteks abiõpet vajav I—II klassi õpilane võib saada küll jõukohase ülesande, kuid tal pole veel kujunenud kavandav-reguleeriv sisekõne selle iseseisvaks täitmiseks ning iseseisvalt ta toime ei tule. 3. Kõnetegevus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab (juhib ja reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism — kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri. Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus. Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse põhikategooriad
sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi kuulmise alumine piir; valulävi kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel. 54. Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2) diskriminatsioonikatsed katseisik ei pea olema uuritavatest kategooriatest teadlik.
· Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? · Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. · Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena. 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994
Monoloog Kuidas sisuliselt seostatakse mõtteid; aluseks erinevat tüüpi tekstidele · Ahelseos- aluseks jutustustüüpi · Paralleelseos- aluseks kirjeldustüüpi. Kapsas on see, millest räägime, selle koha anname uut infot. Asju tuleb analüüsida ühte moodi. Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine
Kasutatakse nn katse ja eksituse meetodit jm. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu ning et inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Inimajus on KÕNEFUNKTSIOONI MEHHANISMID lokaliseeritud enamikul inimestest vasakusse poolkerra – oimusagaras kõnetaju ja kirjaliku kõne mõistmise peamised mehhanismid ja oimusagaras kõne produktsiooni mehhanismid. 3. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID 3.1 VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused väljenduvad objektiivselt ja subjektiivsel Objektiivselt – toimingutes, mis aitavad saavutada vajaduste rahuldamise ja selleks tingimuste loomise ning lõppkokkuvõtteks eksisteerimise ja kohanemise Subjektiivselt – mingi elutingimuse või vajaduste puudutamine Vajaduste peamised liigid:
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Süsteemil on oma kindel sisemine ehitus, kindel struktuur. Vähemalt formaalne struktuur peab olema üheselt mõistetav inimstele enamvähem. Märk - reaalsus mõiste keeleüksus (akustiline kujund tähendus). Siin tekib jälle mõiste küsimus. Keegi on öelnud, et me enamasti opereerime mkujutluste tasandil mitte müiste tasandil. Märk on akustiline tähendus, keeleüksus. Aga keeleüksus tuleneb läbi mõiste ,,reaalsus". Kõne- individuaalne muutlik nähtus Kõnetaju- passiivne(?) protsess. TEGELT pole kõne taju kunagi passiivne, ei tea kuidas ta nii valeleljärledusele tuli! Üksuste seosed - süntagmaatilised ja assotsitiivseid (ühised tunnuseid)- Kui midagi teen , nt lugema, pean valima, mida loen, nt raamatut, siis peab õige tunnuse valmima" loeN" ,,raamatUT". Ta ei pöranud kõne mõistmisele tähelepanu ja teadlased kaua aega jätsid selle kürvale pikaks ajaks Tõi välja samas, keel, kõne ja mehhanism, mis üimaldab kõnet kasutada. J.B
Artikulatsioon, kõneakustika, -taju. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest(kõneorganite tegevus kõneloome protsessis), akustilisest(häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilisi omadused) ja pertseptiivsest(häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamine ja tajumine) aspektist. Pertseptiivse e tajufoneetika eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Foneetika põhiüksus ehk häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikuid on lõpmatult palju, nende kvaliteeti mõjutavad nende positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia ja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e invariantne etalon on foneem, mis on ühtlasi ka fonoloogia põhiüksus
TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju
laps suudab mingeid semantilisi rolle küll väljendada, aga seda eraldi lausetes; Sidusa teksti loome, kontekstisidusad laused nõuavad uusi muuteoperatsioone; sidusa kirjaliku teksti loome. Suurem hargnevus, suulisest kõnest erinev lausestruktuur ja täpsem sõnavalik eeldavad uute muuteoperatsioonide kasutuselevõttu. Laps loob esialgu ise oma keelesüsteemi,mis järk-järgult läheneb keelekeskkonnas kasutatavale süsteemile. Kõnetaju arenegus kehtivad seaduspärasused: sõltuvus kontekstist või situatsioonist; sõltuvus operatiivmälu mahust ja keeleüksuste valdamisest. Millised on õige hääldamise kujunemise seaduspärasuses? Hääldamise areng kestab kaua ja sõltub omandatavast keelest.Eesti laps omandab artikuleerimise põhiliselt teisel ja kolmandal eluaastal, ¾ lastest on selle lõplikult omandanud 5.-6. eluaastal, kõnehingamise areng jätkub algklassides,arenenud hääl kujuneb välja 18-21 aastaks.
Struktureeritud on süntaks ehk grammatika mis näitab ette kuidas saab lauseid moodustada. Loov selles mõttes, et kuidas sõnu lausesse seada, kombinatsioone on lugematu arv. Kas kõik keele ühikud peavad olema mõtestatud? Ei, foneemid ei ole. Morfeem on väikseim tähenduslik ühik keeles. Millist mõju avaldab keelele see, et seda kasutatakse suhtlemisel? Keel on alati pidevas muutumises, slängi teke, kiirendatud kõne, lauselõppude söömine. Kõnetaju Mille poolest erineb kirjaliku ja suulise kõne töötlus? Kirjalikku teksti lugedes haarame sõnu tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud - Suuline kõne on segasem ja kõnevoolus on raskem sõnu eristada - Mälu kasutatakse suulise teksti kuulamisel rohkem - Suulise kõne korral on palju mõistmist abistavaid märke, prosoodilisi märke mis kirjas on kirjavahemärgid
- Omandamine – uus asi suhestatakse vanasse Skeemiteooria probleemid - Skeemiteooriad on liiga üldsõnalised – sobivad seletama uurimustulemusi tagantjärele, pigem kehvad tulemuste ennustamisel - Skeemiteooriad on suhteliselt jäigad KEEL Keel on märkide ja reeglite kogum, mis võimaldab suhelda. Eristatakse keele kahte vormi Keel kui süsteem, eripärane kood Kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti (kirjalik) ja kõnetegevusena (suuline) Kõnetaju Osa kõnetaju protsesse on vormist sõltumatud Samas on kõne kuulamisel ja teksti lugemisel ka erinevusi: - Kirjalikku teksit lugedes haarame sõna tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud - Suuline kõne on segasem – kõnevoolus on raske sõnu eristada nt võõrkeelse teksti puhul - Kuulates on mälu palju suuremas töös sest kuuldes peab eelneva meelde jätma - Kõnet esitatakse tavaliselt väljahingamise ajal, pausid on selleks et kõnes midagi
info/feature/1 Aiismilatsioon ja Dissimilatsioon Pretseptiivne foneetika. Uurib häälelainega edastavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise probleemi (äratundmine) Eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumisekd oluliste tunnuste väljaselgitamine, kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne-ja kõnelejatuvastuseks. Prosoodia. Pikkus e. kvantiteet- väljahäälduse aeg millisekundites. Vajalik rääkida siis kui eristab tähendust (keeli, milles eristab,
tooniaktsendi foneetiline realiseerumine erineb murdeti 51. Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus. 1. Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine.
omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3. elukuud eristab mistahes keele foneetikat. 3)Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline kontekst, üldise seisundi väljendus. 4)Beebelik välimus (K.Lorenz), inimene instinktiivselt reageerib sellele ja hakkab selle eest hoolitsema: suured silmad, põsad, kruglõi nos, podborodok vnutri, pea on suur võrreldes kehaga. Suhtlemine: 1)Pilkkontakt on tegevuse reguleerija- kas intenseerib või katkestub. Pilkkontaktist peab
Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine
Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) 27. Tajufoneetika - Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. 28. Kõrv -selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv(Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest)., Sisekõrv, Keskkõrv
lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane) Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus, vt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või
jne. Riskifaktorid (laps, pere) Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine 5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud Jõud (võim) hirm o füüsiline või sellega ähvardamine o narrimine, mõnitamine o väljapressimine, eiramine Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus … Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib
on tema ümber. Häälikud muutuvad lähedal oleva hääliku satnaseks. Dissimilatsioon saamasugune või sarnane häälik sunnib muutuma teise hääliku temast erinevaks. Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Tajufoneetika eesmärgiks on eri kõneüksuste tajumiseks oluliste tunnuste väljaselgitamine ning kõnetaju iseärasusi arvestavate mudelite loomine kõne- ja kõnelejatuvastuseks. Kõrva ehitus vt nt http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Koneteh/Loeng1-TY.pdf lk 7 Prosoodia (suprasegmentaalid) Pikkus ehk kvantiteet on väljahääldamise aeg (milli)sekundites. Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Rõhk on mingi sõnaosa (nt silp) või kõneüksuse rõhutamine võrreldes sama sõna või
maja, väga kõrge, magab põrandal, magab sügavalt). Sõnaühend on samuti minimaalne kontekst, mis võimaldab mõista või realiseerida mitmetähendusliku sõna tähendust kõneaktis (sööb lõunat, sadas enne lõunat; põletav valu, põletav päike; sai ratsa sõita, sai ratsa rikkaks; räbal riie, räbal iseloom; teenib raha, teenib sõjaväes). Seega sõnaühendi tasandil sooritatakse minimaalsete keeleüksuste piirides kõneloome ja kõnetaju fundamentaalseid operatsioone, nagu valik ja kombineerimine, järjestikune ja samaaegne analüüs. Grammatika tasandil võimaldab sõnaühend diferentseerida käändevormi tähendusi (ulatas poisile; läks sajule, laadale, lavale) ja käändevorme omavahel (rääkis vennale/vennast; sõi võileiba/võileiva), selgitada sõnade valikut-sobitamist sõltuvalt sõnavormist (ujus kaldani / kalda ääres, suples kalda ääres, kuid mitte kaldani; luges eile, loeb täna). Esineb siiski ka
annaabi.ee 
