Õiguse aluste kontrolltöö kordamine (0)

1 Hindamata

51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud)
Tsiviilõigussuhe – õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist
Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime . Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud ) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18-aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus , nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire . Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:

teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel

otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
Juriidiline isik jaguneb kaheks:
eraõiguslik – loodud erahuvides ( täisühing , osaühing , aktsiaselts , sihtasutus, mittetulundusühing )
avalik-õiguslik – loodud avalikes huvides (riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalikes huvides loodud juriidiline isik)
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a neid, mis on omased ainult inimestele. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab eristama teda teistest isikutest.
52. Tsiviilõigussuhte objektid
Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad ja õigused, millele tsiviilõigussuhe on suunatud.
53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes
Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust.
Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud.

54. Füüsilise isiku õigussubjektsus

Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga ja lõppeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda , sellele suunatud tehing on kehtetu.

55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused

Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:

teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel

otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
Juriidiline isik jaguneb eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks .

56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik

Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud erahuvides. Õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. On täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu , sihtasutus, mittetulundusühing.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides. Õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. On riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides.

57. Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus

Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui põhikirjas või seaduses pole teisiti märgitud.
Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nende pädevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega.

58. Juriidilise isiku lõpetamine

Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda:

üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
isiku või asutuse otsusel , kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel
tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt
juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist
võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses
kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu
kohtumäärusega sundlõpetamise kohta
muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel.

59. Juriidilise isiku pankrot

Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus .
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

60. Pankrotimenetlus

Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.

61. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused

Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud

Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus . Tehingud võivad olla ühepoolsed (näiteks- pärandamine testamendiga) ja mitmepoolsed (näiteks- ost-müük). Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust . Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .

63. Tahteavaldus kui tehingu sisu

Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe peab aga kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

64. Tehingu vormile esitatavad nõuded

Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei sätesta teisiti.

65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai.

66. Tsiviilõiguste teostamise viisid

Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt , et tekitame teisele isikule kahju. Keegi ei tohi kasu saada teise isiku teadmatusest, mittearusaamisest või õnnetusest ja hädast.

67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt

Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad

Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse:

kinnis - ja vallasasjad

asendatavad asjad

äratarvitatavad asjad.
Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna , reaalosana või mõttelise osana . Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud.
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks.

69. Vallasasjad ja kinnisasjad

Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa.
Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.
Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.

70. Pant . Vallaspant ja selle liigid

Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud.
Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki:

vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti

kinnispant ( hüpoteek ) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti
Vallaspant jaguneb omakorda:

käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse

registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris
Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi põhimõtete kohaselt) ja õiguste pantimine (pandi esemeks on varaline õigus, kui see on üleantav ja õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid).

71. Kinnispant ehk hüpoteek

Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise .
Isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Ehk kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahuldata (laenu kokkulepitult ei tagastata), siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki kohtutäituri kaudu.
Hüpoteeki võib käsitleda suhtena, milles osaleb kolm subjekti: hüpoteegipidaja , võlgnik ja omanik.
Hüpoteegipidaja on see isik, kelle kasuks on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse.
Omanik on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai.
Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks.

72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid

Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel.
Valduse liigid:

seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte

heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.

otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle

omavaldus ja võõrvaldus – omavaldus: valdaja valdab asja oma asjana ; võõrvaldus: valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana

täisvaldus ja osavaldus – täisvaldus: vallatakse tervet asja; osavaldus: vallatakse asja reaalosa

ainuvaldus ja kaasvaldus – ainuvaldus: üks valdaja; kaasvaldus: mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa

73. Valduse kaitse omavoli vastu

Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma avaldust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire . Kui vallasasi võetakse valdajalt ära salaja või vägivallaga , on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta.
Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole.

74. Omandi mõiste ja liigid

Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Omandi liigid:

ainuomand – omand kuulub ainult ühele inimesele

kaasomand – kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand

ühisomand – kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand

75. Vallasomandi tekkimine

Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on:

vallasasja üleandmine – võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale

peremehetu vallasasja hõivamine – isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks

kaotatud vallasasja omandamine leiuga – isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud , peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule

peitvara omandamine – peitvara on vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil peidetud asi, mille omanikku ei saa kindlaks teha

vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine – kui keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja (õmbles kangast ülikonna), kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast

igamine – kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik

loodusvilja omandamine – asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldumisel
76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamat on riiklik register , mida peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnisasja omandamise tehing on selline, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused

Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja piir külgnevate maatükkidega määratakse plaanide ja piirmärkidega seaduses sätestatud korras. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele. Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule, mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kalda omanikule. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni, st mere tavalise veepiirini.
Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks , mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.

78. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus

Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga .

79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine

Hoonestusõigus – kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist
Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

80. Ostueesõigus

Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigusega võib koormata ka kinnisasja mõttelist osa, kuid ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta seda tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe võib tekkida:

lepingust

kahju õigusevastasest tekitamisest

alusetust rikastummisest

käsundita asjaajamisest

avalikust lubamisest

muust seadusest tulenevast alusest

82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes

Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega.
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki jms.

83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded

Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustus tuleb täita õigel ajal, õiges kohas, kokkulepitud kvaliteediga, õigele isikule – kokkulepitud ulatuses.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

84. Kohustuste täitmise tagamise viisid

Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada nende kohustuste kohane täitmine.
Võlaõigusseaduse kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõige kohustused, mis tulenevad:

käendamisest ja garantiist

käsiraha andmisest

leppetrahvi kokkuleppimisest

85. Viivis . Leppetrahv . Käendus . Käsiraha. Garantii

Viivis on rahasumma , mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema.
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nimetatakse käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, käenduse tähtaja möödumisega.
Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Seega antakse käsiraha lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks.
Garantii all mõistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garandi kohustus lõppeb, kui: garant maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta on kohustatud; garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist, sh kui ta tagastab garandile dokumendi, milles garantii väljendus .

86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena . Lepingu mõiste

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.

87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine

Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes.
Lepingu muutmine ja lõpetamine:

lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel

kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti

kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda , kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis

88. Lepingute liigid

Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest.
Lepingu sisu järgi eristatakse:

võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine ( müügileping , vahetusleping, faktooringuleping , kinkeleping )

kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse ( üürileping , rendileping, liisinguleping , litsentsileping, laenuleping , krediidileping)

kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma

toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping)

teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve ( käsundusleping , toovõtuleping, maaklerileping, agendileping , komisjonileping, veoleping , pakettreisileping)

89. Tööleping ja selle sõlmimine

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks.

90. Töötaja kohustused

Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:

teeb kokkulepitud tööd ja täidab selle iseloomust tulenevaid kohustusi;

teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;

täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;

osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;

hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;

teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;

teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;

tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;

hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;

teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

91. Tööandja kohustused

Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud:

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;

maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;

andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;

tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;

tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;

teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;

teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;

austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;

andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;

mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

92. Töö-ja puhkeaeg

Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.

93. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed

Tööleping lõppeb:

poolte kokkuleppel

tähtaja möödumisel

töötaja algatusel

tööandja algatusel

kolmandate isikute nõudmisel

pooltest sõltumatutel asjaoludel.
Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.

94. Töölepingu ülesütlemine . Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused

Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt)

Töölepingu ülesütlemine katseajal

Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel , järgides etteteatamistähtaegu)

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt koondamine)

Töölepingu kollektiivne ülesütlemine

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
PIIRANGUD: Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:

töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;

töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;

töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;

töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;

täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;

töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
ERISUSED:

rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt)

töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus

95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu

Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Kuritegu on niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus , juriidilisele isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod jaotatakse esimese ja teise astme kuritegudeks:

esimese astme kuritegu – tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse või tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilise isikule sundlõpetamise

teise astme kuritegu – tegu, mille eest seadusandja on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta
Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti.

96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused

Füüsiline isik – rahaline karistus, vangistus, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine
Juriidiline isik – rahaline karistus, tegutsemiskeeld, sundlõpetamine, ettevõtluskeeld

97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine;

kahju vabatahtlik hüvitamine;

süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;

süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;

süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;

süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul;

süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt;

süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;

leppimine kannatanuga.
Raskendavad asjaolud:

kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv

süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades

süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist -aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;

süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses

süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;

süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;

süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;

süüteoga raske tagajärje põhjustamine;

süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;

süüteo toimepanemine grupi poolt;

süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.

98. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis

Kohtuvõim ehk õigustmõistev võim kujutab endast riigivõimu üht haru seadusandliku ning täitevvõimu kõrval. Sealjuures on kohtuvõimu ülesandeks kontrollida ka kahe ülejäänud haru tegevust. Kohtute tegevus peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
Demokraatlikule õigusriigile on iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust , allub ainult seaduse nõuetele ja vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi.

99. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted. Eesti kohtusüsteem

Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve ;

erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli;

kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine.
Eesti kohtusüsteem:

esimese astme kohtud – maa- ja halduskohtud – maakohtud- 4 (Harju, Viru, Pärnu, Tartu), arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju; halduskohtud- 4 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi), arutavad haldusasju

teise astme kohtud – ringkonnakohtud - 2 (Tallinn, Tartu), arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale (apellatsiooni kohus)

kolmanda astme kohus – riigikohus - 1 (Tartu), arutab kassatsioonikaebusi, on põhiseaduse järelvalve kohus ( kassatsiooni kohus)

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

290848 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused KT 2

Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi

Õigus alused

doc

Tsiviilõigus KT2

tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel.

Õigus alused

doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt

Õiguse alused

docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

Õigus alused

doc

Nimetu

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Kategoriseerimata

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

doc

Õiguse alused eksami konspekt

Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid:

Õiguse alused

docx

Õiguse alused mõisted

Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid