Õiguse alused KT 2 (0)

56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga.
57. Juriidilise isiku organid . Nende pädevus ja vastutus.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt.
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga.
58. Juriidilise isiku lõpetamine.
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult:
1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel.
4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt
5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus
59. Juriidilise isiku pankrot ..
Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel.
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
60. Pankrotimenetlus.
Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud.
62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament ) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus . Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .(nt üürileping)
63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt ehk nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi.
64. Tehingu vormile esitatavad nõuded. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tuleb koostada kirjalik dokument, millele pooled peavad omakäeliselt alla kirjutama. Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud notari või teise seaduses sätestatud isiku poolt.
65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai.
66. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt , et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus.
67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis -ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal - ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad.
69. Kinnisasi ja vallasasi . Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab , on selle omanik.
70. Pant . Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant - pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek)
71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral.
72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid.
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, valdaja ei pea olema omanik. Mitte-omanik valdab asja mingi lepingu alusel- nt üürileping.
Liigid: 1) seaduslik ja ebaseaduslik valdus- kas põhineb õiguslikul alusel või mitte 2) heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et kellegil teisel suurem õigus asja vallata ) ja pahauskne valdus- (valdaja teab) 3) otsene valdus- otsene tegelik võim asja üle 4) kaudne valdus- valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 5) omavaldus- valdaja valdab asja oma asjana 6) võõrvaldus- valdaja valdab asja teisele isikule kuuluvana 7) täisvaldus- vallatakse tervet asja 8) osavaldus- vallatakse asja reaalosa 9) ainuvaldus - üks valdaja 10) kaasvaldus- mitu valdajat, kes valdavad asja kas ühiselt või reaalosade kaupa, mitte aga mõtteliste osadena
73. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire .
Kaitsefunktsioon:
a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu;
b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes;
c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”)
d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese)
74. Omandi mõiste ja liigid.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega.
LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand - on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja)
75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks), 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga (isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud , peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule; kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse, kui asja väärtus ületab 50 eurot), 4)peitvara omandamine (vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud; peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti), 5)vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine (keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale), 6) igamine ja loodusvilja omandamine.
76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).
Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja , peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik.
77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel .Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks , mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.
78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus.
Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju . Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
80. Ostueesõigus.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud
81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine-lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest.
82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes.
Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega.
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki jms.
83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Seadusest, tehingust või kohustuse olemusest võib tuleneda, et võlgnik ei pea täitma kohustust isiklikult.
84. Kohustuste täitmise tagamise viisid.
1. rahaline kohustus (täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevusvaldkonnas)
2. kindlaksmääratud asja või asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus (täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal)
3. kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist (täita kohas kus asi toodeti või valmistati)
4. eespool nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas .
85. Viivis . Leppetrahv . Käendus. Käsiraha. Garantii .
Viivis on rahasumma , mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus lepingut rikkunud osapoolele maksta kahjustatud osapoolele lepingus määratud rahasumma.
Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma .
Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma.
Garantii all mõistetakse oma majandus või kutsetegevuses tegutseva isikulepinguga võetud kohustust võlasualdaja suhtes. GARANTII = TAGATIS
86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena . Lepingu mõiste.
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on osapooltele täitmiseks kohustuslik.
Lepingu olemuslikeks tunnusteks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitavate õiguste ja kohustuste iseloom.
87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine.
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoolele üldõigusjärglase suhtes.
Lepingu muutmine ja lõpetamine: 1) lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel 2) kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping , vahetusleping, faktooringuleping , kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping , liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus , elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis , ülalpidamisleping 5) kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping , komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping , hoiuleping
89. Tööleping ja selle sõlmimine.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks.
90. Töötaja kohustused.
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab selle iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
91. Tööandja kohustused.
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
8) tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
92. Töö-ja puhkeaeg. Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.
93. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed.
Tööleping lõppeb:
1) poolte kokkuleppel
2) tähtaja möödumisel
3) töötaja algatusel
4) tööandja algatusel
5) kolmandate isikute nõudmisel
6) pooltest sõltumatutel asjaoludel
Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
94. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused .
1)Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt)
2)Töölepingu ülesütlemine katseajal
3)Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel , järgides etteteatamistähtaegu)
4)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
5)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt koondamine)
6)Töölepingu kollektiivne ülesütlemine
7)Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
PIIRANGUD: Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust;
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
ERISUSED:
1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt)
2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus
95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.
Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus . Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest . Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses.
96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine; füüsilisele isikule lisakaristused- tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine
97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud .
Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
KERGENDAVAD:
1)süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;
2)kahju vabatahtlik hüvitamine;
3)süü ülestunnistamisele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;
4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;
6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;
7)süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;
8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel

RASKENDAVAD:
1)omakasu või muu madal motiiv ;
2)süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;
3)süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist -aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;
4)süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses
5)süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
6)süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;
7)süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
8)raske tagajärje põhjustamine;
9)süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;
10)süüteo toimepanemine grupi poolt;
11)süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.
98. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis.
Kohtuvõim ehk õigustmõistev võim kujutab endast riigivõimu üht haru seadusandliku ning täitevvõimu kõrval. Sealjuures on kohtuvõimu ülesandeks kontrollida ka kahe ülejäänud haru tegevust.
99. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted. Eesti kohtusüsteem .
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve

erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli

kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Eesti kohtusüstem
I astme kohus- maakohus ja halduskohus
Maakohus ( Harju, Viru, Pärnu, Tartu) arutab tsiviilasju,kriminaalasju, väärteoasju/ 153 kohtunikku
Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab haldusasju/ 27 kohtunikku
II astme kohus- ringkonnakohus (Tallinn, Tartu, Viru) menetleb I astme kohtuotsuse apellatsioone/ 46 kohtunikku
III astme kohus- riigikohus (Tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet/ 19 kohtunikku