Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse aluste kontrolltöö kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kinnis, valdus, töötaja, kinnisasja, tööandjateo, tööleping, tsiviilõigus, pant, karistus, võlgnik, võlausaldaja, eraõigus, pankrot, kinnisomand, lepingupool, õigusvõime, garant, hoonestusõigus, ülesütlemine, tahteavaldus, hüpoteek, garantii, lõpetamine, lepingud, selliselt, vallata, kasutusvaldus, ostueesõigus, käendus, rase4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast
(ühiskonna huvides). Füüsilised isikud Füüsilise isikuõigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. See algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilteovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Seda õigust iseloomustab kollisiooninormide olemasolu. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
5) Õigusnorm on formaalselt määratud reegel. Õigusnormi loogiline struktuur Kui (hüpotees)  siis (dispositsioon)  vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormide liigid 1) Subjekti järgi ( kes normi on kehtestanud) a. Seaduse normid (parlamendis vastu võetud) b. Seadusjärgsete aktide normid 2) Reguleerimisobjekti järgi ( vastavalt õigusharudele) a. Riigiõigus b. Haldusõigus c. Tsiviilõigus d. Kriminaalõigus e. Jne 3) Ajalise kehtivuse järgi a. Ajutised normid b. Alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi a. Üleriigilised normid (kehtestatakse riigi keskorganite poolt) b. Lokaalsed normid (kehtetastatakse ka riigi keskorganite poolt, aga ainult teatud paikkonna jaoks) 7 c
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
kriminaalhooldusaluste käitumise üle. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. Tsiviilseadustik. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse üldprintsiibid ja põhimõtted. Eesti tsiviilõiguses järgitakse ajalooliselt väljakujunenud pandektilist süsteemi, mille kohaselt on tsiviilõiguse (eraõiguse üldosa) valdkondadeks-allikateks: · tsiviilõiguse üldosa, · perekonnaõigus, · pärimisõigus, · asjaõigus ja · võlaõigus. Tänapäeva tsiviilõigus on kujunenud välja Rooma eraõiguse osast ning see on eraõiguse kõige mahukam osa. Eraõiguse eriosa moodustavad äriõigus, tööõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Tsiviilõiguse üldosa, võlaõiguse, asjaõiguse, perekonnaõiguse ja pärimisõiguse normid on tinglikult koondatud tsiviilseadustikku. Samas võib kindlalt väita, et kuigi tsiviilseadustik koosneb eraldi seadustest, on siiski sisuliselt tegemist ühtse ja tervikliku õigusnormide kogumiga.
Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus  suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus  reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus  varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus  kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus  abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9
·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist. Ürgühiskonnas kujunesid tavareeglid ajaloolise arengu protsessis välja inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt. Õigusnormide teke on aga lahutamatult seotud riigiga
õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud  Õigus jaguneb  avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb  rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb  kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda  võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Õigussüsteem jaguneb - avaliku õiguse ning tsiviil- ehk eraõiguse valdkonnaks. avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME
- avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. 3. Avaliku õiguse liigitus õigusharudeks. - riigiõigus; - haldusõigus; - rahvusvaheline (avalik) õigus; - karistusõigus**; - protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); - maksuõigus; - kirikuõigus. 4. Eraõiguse liigitus õigusharudeks. - tsiviilõigus oma nn pandektilise süsteemiga: üldosa, asja-, perekonna-, võla-, pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
· peitvara leidmisega  kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti · asja ümbertöötamisel, segamisel, ühendamisel  kui keegi töötas heauskselt ümber võra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast. · igamisega  kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik · loodusvilja omandamisel  heina äraniitmine jne Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38
Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt  teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). ÕIGUSE TEOORIA Õigussuhte mõiste Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks. 2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhte säilimise tagab riik. 4
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga
 Esindaja loobub volitusest  Volituse lõppemine tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust ning kui volituse andmise aluseks olev leping lõpeb  Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb  Kuulutatakse välja esindatava pankrot  Esineb mõni muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta – isegi siis, kui volitus oli tähtajaline!! 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa
lahendamine. Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu- ja laduspretsedent. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Esitage skemaatiliselt:
Õiguse peamiseks allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja laduspretsedent. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Õigus on käitumisreeglite kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga ja börsiõigus, konkurentsi ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus.
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
romaani-germaani perekonda, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Seda eesmärki silmas pidades on õigusmõistmist reguleerivad normid märksa olulisemad kui käitumise üldised reeglid ja peamiseks õiguse allikaks ei ole mitte normatiivne akt, vaid kohtu ja halduspretsedent. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Eraõigusesse kuuluvad: perekonnaõigus, tööõigus, tsiviilõigus. Avalikku õigusesse kuuluvad: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, kriminaalprotsessi õigus, finantsõigus, tsiviilprotsessiõigus 35. a. ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlblusele ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest. 10. KOHUSTUSED TSIVIILÕIGUSES (ÕIGUSÕPETUS, LK. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused võivad tekkida seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, samuti ka õigusevastastest tegudest 11. ASI, VALDUS, OMAND (ÕIGUSÕPETUS, LK. 13-144) Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau. 5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb: · Tsiviilõigus 1. Üldosa 2. Eriosa  Võlaõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus · Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. · Riigiõigus · Haldusõigus  1. Üldosa
Asja mõtteline osa  on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa  tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis  on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid - erinevates tegevuses päraldisena võivad olla ka masinad, tööristad, loomad, inventar jne Asja vili  on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad seadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu Õigusvili  on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu; viil kuulub asja omanikule
Tühine tehing on kehtetu algusest peale. Tehingu vormi lepivad pooled kokku: *suuline vorm (liht- või notariaalselt kinnitatud); *kirjalik vorm (osal juhtudel näeb seadus ette ainult kirjaliku vormi; Ka siin liht- või notariaalselt kinnitatud kirjalik vorm). 30. Mis on esindus ja millised on selle liigid - füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindus - esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires ning tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas  Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus. Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus (võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; tööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks. Esitage skemaatiliselt: a ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi  maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
11. ÕIGUSSUHETE LIIGITUS Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigi-, haldus-, tsiviil-, perekonna-, tööõiguslikke jne õigussuhteid. Kõige olulisem õigussuhete liigitus. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse: o Kahepoolne õigussuhe  osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja ja müüja; töötaja ja tööandja) o Ühepoolne õigussuhe  toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament). Avaliku õiguse suhted on enamasti ühepoolsed. Eriliigiks on ü Absoluutne õigussuhe  määratletud on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (omanik omandiõiguslikes suhetes) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse:
Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Reguleerimismeetodiks on siin autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud ja õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide ehk isikute vahel. Siin kasutatakse autonoomset meetodit. Eraõiguse alla kuulub tsiviilõigus ja kaubandus- ja majandusõigus. Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus. See on õigusnoride kogum ,mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sostsiaal ja majandusliku ja poliitilise süsteemi. Riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, haldusõigus ehk administratiivõigus. Haldusõigus reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust. Sõltumata riigi organitest. Seega haldusõigus reguleerib riigiorganite vahelisi suhteid, riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel
16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33
nõuda mingit käitumist teiselt subjektilt. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? · Avalikku õiguse alla kuuluvad: Tööõigus;rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus. · Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus;asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus ( ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbjakaitseõigus; Intellektuaalse omandi 4 õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; ttööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks. 35
annaabi.ee 
