Tehing on füüsilise või juriidilise isiku teod, mis on suunatud tsiviilõiguste ja Âkohustuste tekkimisele, muutmisele ja lõpetamisele. Tehingud rajanevad lepinguvabaduse (privaatautonoomia) põhimõttele. Tähtsaim tehingu vorm- leping. Iga tehingu tegemisel vajalik osa tahteavaldus ehk isiku tahteväljendus õigusliku tagajärje saavutamiseks. Tehing on õigustoiming. Tehingu 2 tunnust: 1. Tehing on õiguspärane tegu. 2. Tehing on tahteline tegu. Tehingust saab eristada tehinguga sarnaseid tegusid. Ntks avaldused, teadaanded või üleskutsed jne. (nendega seostuvad teatud õiguslikud tagajärjed). Tehingute LIIGITUS: A) 1. Ãœhepoolsed tahteavaldused- tehingu tegemiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed tahteavaldused- vajalik vähemalt kahe isiku tahet, mis on vastassuunalised aga suunatud ühe eesmärgi saavutamisele. B) 1. Konsensuaalne tehing- loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest. 2
· Mitmepoolsed tehingud- vajalik on 2 või enam inimese tahteavaldused. B: Tehingud liigitatakse nende objekti järgi · Varalisteks  esemeks on varalised õigused · Isiklikeks  esemeks on isiklikud õigused C: Liigitamine kohustus  ja käsutuslepinguteks · Kohustustehing on suunatud isikuvaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele. · Käsutustehing on vajalik õiguste ja kohustuste üleandmiseks. See tehing ei loo isikutele õigusi ja kohustusi juurde  kohustustehing on alus käsutustehingule. D: Kehtetud tehingud  tehingu kehtetus seisneb selles, et ta ei loo soovitud õiguslikke tagajärgi mida pooled silmas pidasid. TÜHINE TEHING  tehingu tühisus tuleneb asjaolust, et tehing rikub seadusega kehtestatud keeldu või on vastuolus heade kommetega. Tühine tehing ei ole tühine iseenesest  tehing
19. TSIIVIILÕIGUSLIKE ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE ...tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Nad tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud. Võivad üle minna ühelt isikult teisele õiglusjärglusena, kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse või oma olemuse järgi. 20. TEHING JA SELLE LIIGITUS Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehing on isiku tahteavaldus. Liigitus: o Ühepoolsed tehingud  vajalik ühe inimese tahteavaldus o Kahe- või mitmepoolsed tehingud - lepingud Tühine tehing  vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega o Vaieldav tehing  tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel kehtetuks tunnistada. Kuni vaieldava
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning
% ) 2 3 BB BB BB % ) % ) 5 ! % % * ) BB )< C1 ...
Kahju hüvitamine tehingu tühistamisel-isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Tehingu teine poole ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu, esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Tehingu vorm- mis tahes vormis, seda pole seaduses sätestatud 1)suuline 2) kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) 3)elektrooniline vorm Mida tähendab Tühine tehing- Pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
tehinguid - erisäte Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahendid Abstraktsiooni printsiip  tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus  par. 6, lg 3 ja 4. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega.  ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. - Kasutamine  omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest - Valdamine  omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, tegelik võim asja üle- (enda käes
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse. Ühisvaraga tehtavates tehingutes peavad abikaasad osalema koos või peab tehingu tegemiseks olema teise abikaasa nõusolek. Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine. Abieluvaralepinguga on võimalus anda vara valitsemise õigus ühele abikaasale, kuid ka siis on keelatud ühe abikaasa poolt üksinda ühise koduga tehingute tegemine. Lahusvara Ühisvara hulka ei kuulu kindlasti abikaasa lahusvara. Lahusvara hulka kuulub: abikaasa isiklikud tarbeesemed. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mida sai abikaasa juba abielus tasuta käsutuse, nt. kinge alusel või pärimise teel. Samuti esemed,
ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lisaks on toodud välja ka koduukselepingute, sidevahendi abil sõlmitud
Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole avalik. ,,Osalised" erinevatel ajaetappidel: Tehingute tagasivõitmise alused ehk tühised tehingud: Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni Ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma Tagasivõitmise juhud: Kinkelepingu tagasivõitmine
TAHTEAVALDUSE PUUDUSED TÜHINE TEHING Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tehing on tühine, kui see: on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86); on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); rikub kohtu või ametiasutuse poolt antud käsutus- keeldu (TsÜS § 88 lg 1); on tehtud vorminõuet eirates (TsÜS § 83). Kui tehing on osadeks jagatav, ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa kogu tehingu tühisust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85). HEADE KOMMETEGA VASTUOLUS OLEV TEHING A, kes on kogenud ärimees, võttis B-lt laenu intressi- määraga 35 % aastas. Ta vajas krediiti ainult lühiajaliselt, jooksva kohustuse täitmiseks C-Pangale, kes on tema peamine krediteerija. A loodab kitsikusest kiiresti välja tulla ja ei soovi, et C-Pank tema rahalisest raskusest teada saaks.
kui on, siis lähtuda erinormist. Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes), abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on oluline sõna sest tehing on üks osa toimingust) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Mitmekülgne leping- kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt
Tsiviilõiguslik teovõime  isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Otsusevõimetus Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (nt ravimite mõju all, joobes) ei ole võimeline õigesti hindama, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kui isik on vaimutegevuse ajutise häire mõjul teinud endale ilmselt kahjuliku tehingu, eeldatakse, et ta on teinud tehingu otsustusvõimetuna. · Tegemist on ajutise olukorraga · Isik ei saa aru, kuidas tehing mõjutab tema huve · Siis on tehing tühine · Tehingu saab isik ise hiljem heaks kiit Oluline meelde jätta! · Eristada õigusvõimet ja teovõimet · Eristada täielikku teovõimet ja piiratud teovõimet · Eristada piiratud teovõimet mh otsusevõimetusest
rahuldamiseks. Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse aluel. Täisühing; usaldusühing; osaühing; aktsiaselts; ühistu; sihtasutus ja mittetulundusühing. 5. Tsiviilõigused ja - kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja  kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 6. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Ühepoolsed või mitmepoolsed tehingud. 7. Tühine on heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olev tehing. Tühine on seadusega vasuolus olev tehing ehk seadusega keelatud tehing. Tühine on näilik tehing. Tehing on tühine, kui jäetakse järgimata kohustuslikku või kokkulepitud vormi. 8
Moraal on seadustega hõlmatud. 11. Mille poolest sarnaneb õigus tava ja moraaliga? Inimesed toimetavad riigi nimel. 12. Mis on vargamoraal? Õigusega vastuolus olev 13. Miks on vaja teovõimet? Piiratud teovõimega isikute kaitsmiseks 14. Kuidas erineb tava moraalist? Tava ei puutu üldse moraali 15. Mis on tava? Pikaajaline käitumisharjumus 16. Mis on käsutustehing? Käsutustehing on asjaõiguslik tehing, mis reguleerib omandi üleminekut 17. Mis on kohustav tehing? võlaõiguslik tehing, mis reguleerib muid tingimusi nagu raha ja kvaliteet 18. Miks jaguneb õigus era- ja avalikuks õiguseks? Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Riik ei tohi hakakta domineerima
maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordin.suhe) jaguneb majandus-, tsiviil- ja ühinguõigus (kuuluvad eraõiguse alla, sest väiksemad riigihuvid ) pangandusõigus, kindlustusõigus Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab
sellest taganeda ei ole võimalik. Vormilt võib-olla tahteavaldus nii suuline kui kirjalik ( notariaalne, lihtkirjalik jms ) , sh elektrooniline. Suulise tahteavalduse puhul , eeldatakse, et see peab olema selline, et kohalviibija on suuteline seda mõistma. Tehingu vormi kohta on seadusandja sätestanud oma reeglid, sellest sõltub tahteavalduse juriidiline kehtivus-siduvus. Üldreeglina kehtib tehingu sisu kohta vormivabadus. Tehing võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seaduses ei ole ettenähtud tehingule kohustuslikku vormi. Tahteavaldusi on võimalik teha kõigil õigussuhte subjektidel. Tsiviilõigussuhte subjektideks on kas füüsilised või juriidilised isikud (seaduse alusel loodud õigussubjektid). Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt
On kohustatud maksma raha. Töö esitatud, raha ei maksta. Kas on õigus pöörduda kohtusse eesmärgiga raha välja nõuda? Lepingu sõlmimine, kui ei ole otseselt keelatud on see lubatud. Seaduses on kirjas, et leping on seadustühine, kui see on vastuolus heade tavadega Abstraktsiooni printsiip (tuleneb TsÜS § 6 lg 3, 4.). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses)
Tähistamine. B ütleb A-le, et viib järgmine hommik auto ära. C tuleb sama õhtul ja pakub auto eest kõrgema hinna ja A müüb auto C-le. Järgmine hommik tuleb B autole järele, seda pole. Kes on auto omanik? C kuna ta on heauskne omanik. Vastus sõltub õigusperekonnast. Seostub nii võla kui ajsaõigusega. Kumma õigusharu järgi lahendame? Abstraktsiooniprintsiip:õigusjärgluse korral-omaniku vahetumisel tuleb vaadata nii asjaõigusliku tehingut kui ka võlaõigusliku tehingut.Üks tehing on käsutustehing, õiguste ja kohtutuste üle andmiseks kohustav tehing. Üks peaks olema võla, teine asjaõiguslik tehing. Käsutustehing on asjaõiguslik tehing. Võlaõigus:hind- kvaliteet. Asjaõigus:annan asja üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega.
eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek  uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing  reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing  reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Käsutamine  asja õigusliku kuuluvuse üle otsustamine. Omandiõiguse elemendid: Kasutamine  õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele (nt üürida, rentida).
TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Selgita "tehingu" mõistet Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ülevaadet omades. Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe
Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahend Abstraktsiooni printsiip  kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4. Ühe tehingu kehtivus, ei mõjuta teise tehingu kehtivust. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga. Üks tehing on käsutustehing puudutab asjaõigust, mis reguleerib omandi üleminekut; teine tehing on kohustav tehing puudutab võlaõigust, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega.  ühe tehingu kehtivus ei puuduta teise tehingu kehtivust. Käsutamine on asja õigusliku kuuluvuse otsustamine. Kasutamine  omandiõiguse element; Rooma õigusõpik, või seal kus on juttu omandiõigusest Kohustav tehing  tehing, mis reguleerib muid tingimusi, nt. hinda, kvaliteeti, tähtaega
§ 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega (NB Müügileping pole üleandmine!), kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Valdus* on faktiline/tegelik võim asja üle. Kausaaltehing = kohustustehing = võlaõiguslik tehing Keegi ei saa kunagi omanikuks müügilepingu alusel. Omanikuks saab käsutustehingu või asjaõigusliku lepingu/kokkuleppe alusel! - Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3): õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatus tahte väljendamine eraldi tehinguda (käsutustehinguga) - Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks
TURBA GÜMNAASIUM Kerly Aavik KRUUDA VS RAHUMAA Essee õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2010 20.septembril 2007aasta sõlmiti leping Oliver Kruuda ja Indrek Rahumaa vahel, mille kohaselt pidi Alta Capital Partners ostma Kalevi kommivabriku ja Tere piimakontserni. Kõik ei läinud aga plaanipäraselt, sest tekkisid majanduslikud raskused ning mehed ei saanud omavahel kokkuleppele, mis edasi teha, seepärast jäi ka tehing katki. 20.septembril sõlmitud lepingu kohaselt oleks tehing pidanud jõustuma kahe kuu jooksul. Alta Capital Partners tasub veebruaris ettemaksu 6 miljonit eurot, mil määratakse tehingu tähtajaks 31.märts. Märtsi alguses tehing takerdus, kuna osapooled ei jõudnud lõplikus hinnas kokkuleppele. Kuu aja pärast lepitakse memorandumi teel kokku uus tehingu toimumise kuupäev  31.mai. Kui Alta 30.päeva jooksul summat ära ei maksa peab ta alates 1.maist 8% viivist maksma hakkama.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilansi küsimused 1. Milline tehing on maksebilansi tehing? 2. Loetlege põhilised maksebilansi koostamise põhimõtted.  õppematerjali põhjal või Eesti Panga infomaterjalidest. 3. Miks teie arvates on Eesti maksebilansi jooksevkonto viimastel aastatel positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on
tähtaega asendatud. Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta, muul ettenähtud alusel( seadus, põhikiri, leping) 8. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. V: avalik-õiguslik on loodud avalikus huvides; -riik -KOV-i üksus -avalikes huvides loodud jär. Isik- V: Ebaõiguslik on loodud erahuvides: -täisühing -usaldusühing -OÜ, AS, tulundusühistu need kõik on äriühingud! -SA, MTÜ 9. Tehing. Mida tähendab tühine tehing. Tehingu vorm. V: Tehing on toimib või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine tehing ei ole alguses peale õiguslikke tagajärgi. See on heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv tehing, näilik tehing. Tehingu vorm võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustusöikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline
kui isik seab oma perekonna raskess emajanduslikkus eisundisse, nt alkoholi liig tarbimise, kasiino sõltuvuse jne puhul. Täisealiste isikute puhul tuleb piiratud teovõime nende vaimsets seisundist, st isiku teovõime on piiratud, kui ta on nt vaimuhaige. Ja ei suuda kestvalt ona tegudets arusaada ja neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratudteovõimega isikute poolt tehtud tehingud kehtiva seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut, ilma sellis enõusolekute tahtud mitmepoolne tehing,nt leping, on hõljuvalt kehtetu, tehing on kehtetu kuni see piiratud teovõimega piiratud isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7 aastase alaealise eets teevad tehingud tema seaduslikud esindajad, va taskuraha arvel tehtud pisitehingud, mida alaealine võib iseseisvat teha. Täiskasvanud teovõimega isikuet osavõtt tsiviilkäibets tagatakse eeskoste seadmisega. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, ke sajutiselt, nt joobes, ei ole võimeline õigetsi
suur osaühing oma olemuselt. Täisühing- osanikel täisvastutus; usaldusühing-ühel osanikul täisvastutus. Juriidilise isiku lõpetamine: Pädeva organi otsusega, põhikirjas toodud eesmärgi saavutamisel, kohtumäärus (sundlõpetamine, lõpetamine vara puudumise tõttu pankrotimenetluses. Tehing- toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tahteavaldus võib olla nii otsene(sõnaselge tahte avaldamine, nt tahan saia osta) kui kaudne (millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg) ka vaikimine või tegevusetust loetakse tahteavalduseks. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse
§6 – õigusjärglus (subsess) – abstraktsiooni printsiip (selle kohta käivad kaasused), tava mõistus ütleb ühte ja seadus teist. Eristab asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut. Abstraktsiooni printsiip – teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime testsuguse tulemuseni  Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada  Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja kohustav tehing puudutab võlaõigust (hind, tähtaeg) Ost on justkui üks tehing, aga juristi silmis on tegemist kahe tehinguga (nii võlaõigus kui ka asjaõigus) Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (kinkimine, pärandamine) Vallasasjad:  Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe 2) Valdus – võim asja üle, asja tegelik enda käes hoidmine. a. Otsene – hoian pliiatsit enda käes b. Kaudne – kui ma valdan võtmeid, siis ma valdan kaudselt korterit
2. Kohustatud isik on kohustused osaliselt täitnud 3. Kujundusõiguse kaudu Lõppemine: 1. Lõppeb konkreetse isiku õigus, kuid läheb teisele isikule üle- õigusjärglus 2. Õiguse eksisteerimine lõppeb- jur.isiku likvideerimine 3. Nõuded ja vastuväited Nõue- tsiviilõigussuhte poolele kuuluv subjektiivne õigus, mille sisuks on nõuda teiselt poolelt teatud teo tegemist või sellest hoidumist Alused: õigusnormid (nõudenormid), tehing (eelkõige pooltevaheline leping) Vastuväide- normid, mis takistavad nõude maksmapanekut või toovad kaasa nõude lõppemise 1. Nõude olemasolu vaidlustavad vastuväited- esitatav nõue ei ole kehtivalt tekkinud 2. Nõude maksmapanekut piirav vastuväide- nõue eksisteerib õiguslikult ent puudub õigus sundida kohustatud isikut teatud viisil käituma 4. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse
lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud.  Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi..  Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. (Teisiti õiguslik tahteavaldus.) (2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Investeerimismängu raport Sissejuhatus Käesolev raport kajastab minu viie, investeerimismängu jooksul, sooritatud tehingu investeerimisstrateegia kujundamist, väärtpaberite valikut, toimunuid tehinguid (põhjendused ja ootused, millele tuginedes tehing sooritati), portfelli mahu muutust ja portfelli tulusust mängu lõpuks. Investeerimismängu jooksul tegin ma kokku 28 tehingut, peamiselt ost-müük tehingud, kuid lisaks neile tegin veel limit-stop tehinguid, short-sell ja cover tehinguid. Erinevaid tehinguid tegin ma sellepärast nii palju, et õppida kuidas toimub aktsia turul mängimine, sest enne mängu sooritamist puudusid mul vastavad teadmised, kuidas üldse investeerimine käib ning milliseid aktsiaid tasub osta
vaidluse sisu • Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, õigusnormid • Resolutiivosa – vastuvõetud otsus 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise Tehing – õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Võivad olla ühepoolsed, näiteks pärandamine testamendiga ja mitmepoolsed, näiteks ost-müük, ehk lepingud. Tehing on isiku tahteavaldus, mis peab olema tehtud teades tegelikke asjaolusid ja neist õiget ülevaadet omades. Tehing on tühine, kui ei järgita kohustusliku seaduses määratud vormi. Tehing on näilik, kui pooled on teinud
Nõude alus: kehtiv üürileping VÕS §108 lg 2 Kontroll: TSüS § 102 lg 2 (edasilükkamatu tingimuslik tehing) TSüS § 105 lg 1 ( TSüS § 106 lg 2 (hõljumisaeg) Q ei omandanud autot, auto omanik on jätkuvalt M. O´l on nõudeõigus M´i vastu. Kas O-l on õigus nõuda M-ilt hummeri kasutamisse andmist? Nõude aluseks VÕS §271 ja 108 lg 2 - kehtiv üürileping -VÕS 108 lg1 subs: - tsüs §102 lg 2 edasilükkava tingimusega tehtud tehing. §102. Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing - Tsüs §105 lg 1 §105. Õiguste ja kohustuste tekkimise või lõppemise aeg - Hõljumisaeg tsüs § 106 lg ja lg 2 §106. Käsutused hõljumisajal - Käsutustehing, mis on kehtiv hõljumisajana on tühine. - Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS
Võime iseseisvalt omandada õigusi ja kohutusi tehingute kaudu. Teovõimeline on 18aastane isik. Piiratud teovõimega isikute tehingud alla 7a isikud 718a + psüühilise häirega Võib toimuda 3l viisil : osasid tehinguid võivad teha ise enamikel juhtudel võivad nad tehinguid teha seadusliku esindaja nõusolekul vahet tuleb teha ühepoolsetele tehingutel ja mitmepoolsetel tehinguteks · Tehing (TsÜS 4. osa)  tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. · Tehingu tõlgendamine  tehingu tõlgendamise eesmärgiks on tehingu tegijate tegeliku tahte välja selgitamine. Tahe on võimalikkus teha vabalt otsuseid, valikuid oma eelseisvate toimingute ja tegude üle. Tahteavaldus on tahte väljendamine teatud tulemuse saavutamiseks. Tahteavalduse liigid:
Käsutustehingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (st kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja õiguskindluse huve. 2. PEATÃœKK 1. Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhe – isikute vaheline subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuse seos TSIVIILÕIGUSSUHTE TEKKIMISE ALUSED: ïƒ sündmus – tegelikkuse asjaolud, mille tekkimine või kulgemine ei sõltu inimtahtest ïƒ Ãµiguspärased teod – tehing, leping (suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele) ïƒ muud õiguspärased teod – õigustoimingud kaasnevad nimetatud teoga seadusest tulenevalt, ei ole seotud vastava tahte ja tahteavaldusega ïƒ Ãµigusvastane tegu – kellegi teise subjektiivse või objektiivse õiguse rikkumine 2. Subjektiivne õigus SUBJEKTIIVSE ÕIGUSE MÕISTE: ïƒ Subjektiivse õiguse kaks õigustuse liiki: 1) õigus ise teatud viisil käituda ja 2) õigust nõuda teistelt
korporatsioonid(notarid, Eesti advokatuur, kohaliku omavalitsuse üksused), Avalik-õiguslikud asutused(Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Töötukassa). 12 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eesti seaduse näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud, Mittetulundusühing, Sihtasutus. 13 Tehing. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja Âkohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed lepingud. 14 Mida tähendab tühine tehing. Tühine tehing: a: tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega. b: seadusega vastuolus olev tehing, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Tühine tehing on kehtetu algusest peale, tühist lepingut ei pea täitma, tühise lepingu järgi
Kellegi teovõimet ei piirata, piiratud töövõime on objektiivne seisund. Ühtegi isikut ei tunnistata teovõimetuks. Enne 2002 tunnistati vaimuhaiged teovõimetuteks, enam seda ei tehta. Mitte kellegi teovõimet ei piirata, seda otsustatakse vaidluse käigus, kas inimene peaks olema piiratud teovõimega. Kui inimene on piiratud teovõimega, võib ta teha vaid teatud liiki tehinguid, teiste tehingute tegemiseks on vajalik esindaja juuresolek, sest muidu loetakse tehing tühiseks. Saab pöörduda kohtu poole ja nõuda eestkostja määramist, sest mitte kedagi ei saa tunnistada piiratud teovõimega füüsiliseks isikuks. Kohus ainult tuvastab tervisliku seisundi, mis langetab inimese piiratud teovõime kategooriasse. 2.3 Piiratud teovõimega isikute tehingud See on piiratud teovõimega isikute kõige kesksem küsimus. Teovõime tähendab ju võimet teha iseseisvalt tehinguid. Järelikult piiratud teovõimega isikute tehingute tegemise võime on piiratud.
Eraõiguslike juriidiliste isikute liigid on antud ammendavalt (numerus claususe põhimõttel) äriseadustikus ja teistes seadustes. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: Äriühingud: -Täisühing -Usaldusühing -Osaühing -Aktsiaselts -Tulundusühistu Mittetulundusühing Sihtasutus 10. Tehing. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Mida tähendab tühine tehing. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks
kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded
organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguga kaasnevad nii seadusest tulenevad õigused ja kohustused kui ka tehingu enda sisust tulenevad õigused ja kohustused, mida pooled saavad ise sisuliselt mõjutada. Tehingud võivad olla:  Ühepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust nt pärandamine testamendiga  Mitmepoolsed – tehing, mille tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust nt ost-müük. Mitmepoolsed tehingud on lepingud – tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehing on isiku tahteavaldus. See tahe aga peab kujunema tegelikke asjaolusid teades ja neist
...........1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435
........................................... 6 26. Tehingu mõiste ja liigid........................................................................................................................... 6 27. Tahteavaldus ja selle väljendamise võimalused ...................................................................................... 6 28. Üldpõhimõtted tehingu tõlgendamisel .................................................................................................... 6 29. Tühine tehing ja kehtetu tehing ............................................................................................................... 7 30. Tehingu vorm .......................................................................................................................................... 7 31. Esinduse olemus ja liigid......................................................................................................................... 7 32. Mis vahe on volitusel ja volikirjal..................
Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida (antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt). 2.3.2. 7-18. aastaste alaealiste tehingud NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed 7-18 aastased võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul; seaduslik esindaja on kas vanem või seaduslik eestkostja. Ühepoolsed - võib teha seadusliku esindaja eelneval nõusolekul, kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis tehing on tühine. Mitmepoolsed - Põhireegel on selles, et nad võivad iseseisvalt tehinguid / lepinguid teha, kuid vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Mõlemal juhul peab olema eelnev nõusolek; erisus  mitmepoolsete tehingute puhul juhul kui eelnevat nõusolekut ei ole ja alaealine teeb tehingu, siis tehing on hõljuvalt kehtetu (tegemise ajal kehtetu, pärastise nõusoleku võimalus), mis tähendab, et seaduslik esindaja (või ta ise, kui
teise, tuleb kriitiliselt suhtuda. Teine tehingu pool võiks ikka asja kontrollida (antud juhul poemüüja, kas laps sai raha ikka isalt). 2.3.2. 7-18. aastaste alaealiste tehingud NB! Eksamiks: vastad kõik grupid ja kas ühepoolsed/kahepoolsed 7-18 aastased võivad teha tehinguid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul; seaduslik esindaja on kas vanem või seaduslik eestkostja. Ühepoolsed - võib teha seadusliku esindaja eelneval nõusolekul, kui eelnevat nõusolekut ei ole, siis tehing on tühine. Mitmepoolsed - Põhireegel on selles, et nad võivad iseseisvalt tehinguid / lepinguid teha, kuid vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Mõlemal juhul peab olema eelnev nõusolek; erisus – mitmepoolsete tehingute puhul juhul kui eelnevat nõusolekut ei ole ja alaealine teeb tehingu, siis tehing on hõljuvalt kehtetu (tegemise ajal kehtetu, pärastise nõusoleku võimalus), mis tähendab, et seaduslik esindaja (või ta ise, kui
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel
1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.); Juriidilise isiku tähtsamad ajaloolised teooriad 2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne). 1.Fiktsiooniteooria Juriidiline isik on fiktsioon, mis võimaldab käsitleda konkreetset kooslust kui õigussubjekti. Ainus tegelik Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament, lepingust taganemine. õigussubjekt on inimene. Juriidiline isik omab õigusvõimet, kuid ei oma teovõimet. Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on alati leping. 2. Organiline e. reaalse sidusisiku teooria Juriidiline isik on kokkupandud ehk sidusisik, mis omab nii õigus- kui ka teovõimet
Seda saab ka alaealine ise kohtult taotleda (vanemate mittenõusolek pole määrav). Vähemalt 15.a. võib abielluda seaduslike esindajate nõusolekul. Abiellumisega ei kaasne automaatselt täieliku teovõime omandamist. Teovõime piiratuse tagajärjeks on piirangud tehingute tegemisel (mõju tehingute kehtivusele). Konkreetne tagajärg sõltub: 1) isiku vanusest (alla 7.a.; 7-17.a.); 2) tehingu liigist (ühepoolne või mitmepoolne). Ühepoolne tehing - vajalik ühe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Mitmepoolne tehing - vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus (leping, jur isiku organite otsused). Ühepoolse tehingu liigid: a) vastuvõtmist vajavad; b) vastuvõtmist mittevajavad. · Piiratud teovõime tagajärjed. 1. Alla 7.a. tehtud tehing 1.1 ühepoolne tehing - tühine (absoluutne). Puudub võimalus tagantjärele heaks kiita. 1.2 mitmepoolne tehing - tühine.
seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne. Lepingu vabaduse printsiip  vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
