Nicky Hayes "Sotsiaalpsühholoogia alused" (0)

Sotsiaalpsühholoogia alused 
Nicky  Hayes  
Sotsiaalse suhtlemise kontekstid 
-  Jäljendamine  ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me 
suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. 
Sotsiaalsete skeemide  liikid  (Baron ja Byrne): 
- rolliskeemid 
- isikuskeemid 
- minaskeemid 
- Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile 
spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. 
- Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie  arusaamise  sellest 
isikust. 
- Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. 
-  Referentgrupp  (otsustusgrupp) -  inimgrupp , kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks 
meid selle kaudu juhtida. 
Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, 
mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (-  Tajfel ). 
Teiste inimeste  tajumine  oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga 
põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti 
sotsiaalsete normide kujunemise ning stereotüüpia ja eelarvamuste olemasolu aluseks (- 
Tajfel). 
- Etnokeskus - ideede, sotsiaalsete uskumuste või maailma käsitamine või kujutlemine 
ainult inimese oma kultuuri või sotsiaalse grupi seisukohalt. 
Biheivioristliku koolkond - katsealustel paluti sooritada suhteliselt selgepiirilisi ülesandeid 
tugevasti kontrollitud tingimustes. 
- Ökoloogiline valiidsus - ökoloogiline testisobivus (testi omadus mõõta seda, mida 
mõõtma peab), s.o. testi vastavus tegelikule igapäevaelu maailmale. 
Ökoloogilise valiidsuse  mehhanismid : 
1) eksperementaatori mõju 
2) nõudmiste iseloom 
1
- Sildistamisteooria - teooria sotsiaalse käitumise seletamiseks, mis põhineb iseteostuvate 
ennustuste ideel - et ootused võivad muutuda ennast kinnitavaiks, kuna asjaosalised 
toimivad nii, nagu oleksidki need juba teostunud. 
Topeltpimedamisega  kontrollis  ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi 
aluseks olevaist hüpoteesidest teadlikud ja seega ei saa ka katse tulemusi mõjutada. 
- Sotsiaalne tunnetus - see, kuidas inimesed tajuvad enda ümber toimuvat. 
Sotsiaalsete olevuste uurimise fookuste tüüpid (- R. Harré): 
- Traditsioonilised - psühholoogid on keskendunud ühele või paarile käitumisaktile. 
- Tähelepanu aruannetele - mida inimesed toimuva kohta annavad. 
- Episoodid - terviklike aktide ja toimingute järjestus, igal oma konkreetne kontekst, 
stsenaarium , rollid,  osatäitjad  jne. 
Sotsiaalpsühholoogidele oleks palju  kohasem  võtta oma analüüsi põhiühikuks  episood  ja 
vaadata, mis selle jooksul toimub (- Harré). 
- Aktsioonuuringud - uuringud, milles tunnistavad  uurijad , et tehtavad uuringud 
moodustavad osa terviklikust sotsiaalsest situatsioonist ja seetõttu tõenäoliselt mõjutavad 
nende katsealuste  toiminguid . 
- Paradigma - ilmutamata kujul omaksvõetud ideede, teooriate ja oletuste  raamistik  
akadeemilises  kogukonnas  või inimrühmas (- Reason ja  Rowan ) 
Mina- kontseptsiooni  oluliseks osaks on sotsiaalsed võrdlused (J. William), teine oluline osa 
on tagasiside (- Cooley). 
« Peegel -mina» komponentid: 
- Kuidas me kujutleme oma välimust teisele inimesele näivat. 
- Kuidas kujutleme teist inimest meie välimust  hindavad . 
- Meie kahe äsjanimetatud  kujutluse  alusel tekkinud enesetunne. 
Inimeste põhivajadused (-  Rogers ): 
- Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse  suhtumise  järele. 
- Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse 
(eneseaktualisatsiooni) vajadust. 
Positiivne suhtlumine: 
- Tingimustetu - tunda end turvaliselt ja võtta vabalt oma talenti või võimeid arendada 
ning mina- käsitlus   peegeldab kõike seda. 
- Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. 
- Mittedirektiivne -  teistega  suheldes avalikult või  kaudselt  mitte osutav või vihjav sellele, 
kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 
2
- Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema  sümpaatia  ja 
antipaatia jne). 
-  Enesehinnang  - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt 
internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. 
«Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 
0)   välismaailm  
1) laiem ühiskond ja kultuur 
2) isiku tegevusväli ühiskonnas ja kultuuris 
3) lähiühiskond ja kultuur 
4) väljendatav tedvus 
5) väljendamatu teadvus 
6)  eelteadvus  (freudstlik) 
7) eleteadvus (freudstlik) 
Kokkuvõtte 
Sotsiaalse identiteedi teooria: 
Näitab kuidas sotsiaalse grupi liikmeks olek ja enda grupiga identifitseerimine moodustavad 
olulise osa mina-pildist, mis annab oma panuse sotsiaalsesse suhtlemisse ja võib mõnikord 
selle ka määrata. 
Peame olema hoolikad, tegemaks kindlaks, et sellised sotsiaalsed tegurid nagu 
entnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom ei 
moonutaks meie sotsiaalpsühholoogilisi arusaamu inimloomustest. 
3
Vestlemine  ja suhtlemine 
Mitteverbaalse kommunikatsiooni gruppid (- Argyle): 
- kõnet abistavad 
- kõnet asendavad 
- hiakuist signaliseerivad 
- emotsioonidest signaliseerivad 
- Sõnatud vihjed -  toimingud  või  signaalid , mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele 
infot kas sihilikult või alateadlikult. 
-  Parakeel  - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, 
pausid  ja täitehäälitsused. 
-  Kõneregister  - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. 
Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad 
kasutavad intiimset kõneregistrit, kuna arstiga konsulteeriv  patsient  kasutab formaalset 
registrit. 
Üldised kõneregistrid: 
- Deklameeriv - ametlik. 
-  Formaalne  - hoolikas grammatika ja sõnavara. 
- Konsultatiivne - mitte liiga formaalne, võõrastega rääkimiseks (nt kella aja küsimas). 
- Familiaarne - sõpradevaheline  vestlus , sisaldab slängi. 
-  Intiimne  - südamesõbravaheline ja lähelaste pereliikmete vestlus. 
Sõnatud vihjed suhtlemisel: 
- parakeel 
- silmad 
-  žestid  
- Žestid -  spetsiifilised  toimingud suhtlemise ajal, mida tavaliselt tehakse käte ja 
käsivartega. 
- Kõneakt - ühtainsat sotsiaalset eesmärki teeniv  häälitsus  või häälitsuse kogum. 
-  Diskursuse  analüüs - inimkogemuse uurimise meetod, milles analüüsitakse inimeste poolt 
üksteistele öeldavat ja selle väljendamist nii sümbolite kui ka käitumistega. 
Suhtlemis strateegiad (nt rasismi kohta): 
- usutavust suurendavad võtted 
- positiivne enese-esitus 
- teiste negatiivne esitus 
4
Sotsiaalse konteksti mõõded (- Lalljee): 
-  oletus  
- suhted 
- sotsiaalne eesmärk 
- tagajärg inimsuhtele 
Seletamine võib olla põhjendustega (õigustustega) või vadandustega. 
Omistuse ( atributsiooni ) protsessis inimesed toimivad «naiivsete teadlastena», kogudes 
faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). 
- Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste  omistamise  
seletamiseks (-  Jones  ja Davis). 
Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub 
dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu 
näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel. 
- Situatsiooniline (oludele  viitav ) omistus - käitumisakti põhjendamine olukorra või 
asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis . 
- Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, 
mitte asjaolude pidamine. 
- Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi 
omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad 
tagajärjed. 
Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis  hindama  juhtunud olevat 
olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes). 
-  Personalism  - inimeste  kalduvus  teha tõenäolisemalt dispositsioonilisi omistusi millegi 
põhjuste kohta, mis neid isiklikult puudutab. 
Tegusid, mis neid isiklikusi ei  puuduta , hinnatakse tõenäolisemalt oludest tingituiks 
(situatsioonilisteks). 
- Fundamentaalne omistusviga - viga, mis tuleneb erinevate normide rakendamisest teiste 
inimeste ja oma  tegude  põhjendamisel. 
Konkreetsemalt  kalduvad inimesed hindama oma toiminguid situatsioonilistest nõudmistest 
ja teiste inimeste tegusid dispositsioonilistest põhjustest tingituks. 
- Koosvarieeruvuse teooria ( Kelley) — teooria, mis selgitab, kuidas inimesed hindavad 
toimingu sihilikkust, vaadeldes olukorra kolme aspekti: üksmeelt (konsensust; kas teised 
inimesed ka nii teevad), järjekindlust (kas inimene teeb alati nii) ja eristavust (kas 
sarnastel asjaoludel toimib ta samaviisi). 
- Õpitud abitus - ebameeldivas olukorras enda aitamiseks pingutustest loobumine isegi siis, 
kui sellest abi oleks, kuna ühes olukorras passiivse ohvri rolli sunnitud indiviid on oma 
kogemuse üldistanud teistele olukordadele. 
5
- Eneseesituse hälve - oma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt 
fundamentaalse omistusvea tõttu. 
- Sotsiaalsete esituste teooria (- Moscovici) - teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised 
uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse  gruppidesse  ning ühiskonda  tervikuna  
edasi kantakse. 
Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste 
õigustamise funktsioon. 
- Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste 
omaksvõtu, edasikandmise ning muutmise kohta, samuti sellest, mida peetakse 
sotsiaalselt omaksvõetud uskumuste süsteemis kehtivaks teadmiseks. 
-  Motivatsioon  - inimeste  tegutsemist  suunav või energiaga varustav ajend. 
Kokkuvõtte 
Seletuste  uurimine  näitab, kuidas neid sotsiaalsetel eesmärkidel kasutatakse ja kuidas 
seletused  neile eesmärkidele vastavalt varieeruvad. 
Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse 
mõõted (teiste seas) võivad aidata meil arvu saada sellest, kuidas inimesed oma maailma 
näevad, ning võivad anda positiivse panuse terapeutilisse sekkumisse. 
6
Teistega suheldes 
- Sotsiaalne soodustamine (- Allport) - nähtus, et teiste inimeste kohalolek võib mõjutada 
ülesande sooritust, sageli paremuse suunas. 
- Sotsiaalne  looderdamine  - inimeste kalduvus mõnes olukorras pühendada grupi 
ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites. 
Põhjuseks, miks  publiku  efektid tekitavad rohkem vigu, on see, et publiku juuresolek paneb 
inimesed tugeva tungi seisundisse (- Zajonc). 
- Mõju pihustumine - kõrvalseisjate sekkumine  abivajaja  aitamiseks vähem, kui kohal on 
ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt aidata. 
- Sotsiaalse mõju teooria (- Latané) - sotsiaalsete nähtuste mõistmine selliste 
kumulatiivsete tegurite plaanis, nagu kohalviibijate arv, nende lähedus ja olulisus 
vaadeldava isiku jaoks. 
-  Kõrvalseisja  sekkumine - mõõduja või muu asjasse mittepuuduva inimese abipakkumine 
neile, kes näivad seda vajavat. 
Huvi pakub, millal ja  millistel  asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. 
- Mitmene üksikõisus (- Latané ja Rodin) - inimgrupi püüe määratleda olukorda nii, et kõik 
näivad olevat teadmatuses mingi tähelepanu vajava ohu või sündmuse toimumise suhtes. 
- Vastustuse pihustumine - vastustuse jagunemine kõigi kohalolejate vahel, mida tajuvad 
inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt 
abistama, pidades end vähem vastutavaks. 
-  Konformsus  (mugandumine) (-  Sherif ) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste 
ja tegudega. 
- Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas 
ruumis. 
Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 
1) Nõustumine. 
2)  Internaliseerimine  - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam 
kehtivad. 
3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise 
sarnaseks, keda and austavad või imetlevad. 
- Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on 
otseselt seotud faktiga, et enamuse poolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja 
sanktsioonide teel. 
- Ümberpööramine - vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks. 
7
- Autonoomne seisund - teadvuse seisund, mis Milgrami ettepanekul kurjeldab olukorda, 
kus inimene toimib ja mõtleb autonoomse, sõltumatu indiviidina ning kus individuaalne 
süüme on täielikult aktiivne. 
Selles seisundis ei tee inimene midagi oma südametunnistuse vastu, erinevalt 
agendiseisundist. 
Grupi omadused: 
- Inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult väheste minutite joosul. 
- Asjaosalised tajuvad gruppi grupine ja  iseennast  selle liikmetena. 
- Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma 
peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu. 
- Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde. 
- Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted. 
- Grupi polariseerumine (- Moscovici ja Zavalloni) - nähtus, mille puhul inimesed teevad 
grupis töötades sageli palju äärmuslikumaid otsuseid kui individuaalselt tegutsedes. 
Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas  tavalisest  riskantsemad või 
konservatiivsemad. 
- Sotsiaalne võrdlus (-  Lamm  ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende 
suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. 
Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, 
mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. 
- Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees,  klubis  või 
muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta 
ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid 
aspekte , mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. 
Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise): 
- Otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne. 
- Grupp on väljast  tulevast  infost isoleeritud. 
- Otsuseid tehes ei hinda grupp kõiki valikuvõimalusi süstemaatiliselt. 
- Grupp on surve all, kuna ta peab otsuseid vastu võtma kiireloomuliselt. 
- Grupi üle  domineerib  seda tugevasti kasutav liider. 
Liidri mõjuvõima allikad (-  Weber ): 
- Mõistlik võim - seaduslikkud normid ja reeglid. 
- Traditsioonivõim - traditsioonide ja järjepidevuse tähtsus. 
-  Karismaatiline  võim - isikupärased omadused. 
Sotsiaalse võimu rollid (- Collins ja  Raven ): 
- Tasuvõim - hüvitused. 
- Sunnivõim -  karistus . 
- Referentvõim (osutusvõim) - soov end antud isikuga samastada. 
- Ekspertvõim - suur  asjakohane  teadmine. 
- Seaduslik võim - teiste poolt antud  ametikoht  või sotsiaalsete normide tõttu. 
- Infovõim - info omamine või teadmine. 
8
Liigride tüüpid (- Bales): 
1) Kes tõusevad esile enamikus gruppides. 
2) Keda Bales kirjeldab kui sotisiaal-emotsionaalseid spetsialiste. 
Grupiliidri omadused: 
1) Peab olema tajutud gruppi kuuluvana. 
2) Peab jagama grupi väärtusi ja uskumusi. 
3) Peab suutma grupi liikmtele eeskujuks olla. 
4) Peab olema tajutud grupi eesmärkide  saavutamisele  kaasaaitajatena. 
5) Peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama. 
Enamik liidreid on kas teisi arvestavad või ülesandele orienteeritud (- Stodgill ja Coons). 
Kõige efektiivsema liidri tegurid (- Fiedler): 
1) Oma suhetest alluvatega. 
2) Oma formeelsest positsioonist võimu ja ressursside mõttes. 
3) Ülesande olemusest. 
9
Inimeste tajumine, veetlus ja  inimsuhted  
- Mulje kujunemine - inimese kohta olemuste kujundamine teda esmakordselt kohtades. 
Mulje kujunemise protsessi tegurid: 
1) Enesemõistetava teooria - millised on isiksuse jooned ja millised neist tõenäolisemalt 
omavahel seostuvad. 
2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 
3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste 
kohta. 
4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida). 
- Isiksuse tavateooria - intuitiivsed ideed iseloomujoonte  normaalsest  kokkusobivusest, mis 
on aluseks tavaennustustele teiste inimeste ja nende tõenäolise loomuse kohta. 
- Enesestmõistetava isiksuseteooria - teooria, mis ennustab, et kui  kellelgi  on teatud 
iseloomujoon , on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni. 
Hinnangulised  põhidimensioonid: 
1) Hea sotsiaalne -> halb sotsiaalne. 
2) Hea  intellektuaalne  -> halb intellektuaalne. 
Isiklike konstruktsioonide teooria (Kelly) - teistest inimestest muljete kujundamisel 
kasutame me isiksuse tavateooriaid, mis on ühtlasi kordumatud ja individuaalsed. 
- Teatmete võrestiku meetod - süsteem isiklike konstruktsioonide väljatoomiseks ja 
näitamiseks, kuidas neid isikliku kogemuse interpreteerimisel kasutatakse. 
Teatmete võrestiku meetodi  protseduur : 
1) Loetle rida inimesi, kes on sulle isiklikult olulised. 
2) Võta need nimed (elemendid) kolmekaupa gruppidesse ja mõtle, mille poolest kaks 
kolmandast erinevad ja mille poolest nad  kolmandaga  sarnased on. 
3) Võta järgmised kolm ja toimi samaviisi. 
Tegelikult on negatiivsed esmamuljed väga raske muuta,  ehkki  soodsate esmamuljete 
muutmine ei ole nii raske. 
- Stereotüüpia - sotsiaalse gruppi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, nagu 
oleksid nad kõik ühesugused ja nagu nende muud omadused polekski olulised. 
Meenutuse kindel järjestus: 
1) Inimese välimus. 
2) Käitumine. 
3) Isiksus ja iseloomujooned. 
Meenutatud iseloomujoonete rühmad: 
1) Sotsiaalset soovitavust puudutavad omadused. 
2) Inimese komperentsusega seotud omadused. 
10
Enesetaju teooria - me õppime iseennast tundma, vaadeldes oma käitumist ja reaktsioone 
sündmustele samal viisil nagu teisigi inimesi tundma õppides. 
Enesetõhustuse uskumused avaldavad oma mõju olulise psühholoogilise protsessi kaudu: 
1) Tunnetus. 
2) Motivatsioon. 
3) Emotsioonid. 
4) Valikute tegemine. 
- Tunnetus - protsessid, mille hulka kuuluvad taju, mälu, mõtlemine, loogiline järeldamine, 
keel ja mõnda tüüpi õppimine. 
- Afektiivsed mõõde - hoiaku aspekt, mis on seotud hoiaku  objektile  suunatud tundmuste 
ja emotsioonidega. 
- Sobivushüpotees - oletus, et paaride liikmed enamasti vastavad teineteisele füüsilise 
veetluse poolest. 
Täiend - ehk komplementaarvajaduse  hüpotees  - mõnes paaris veetleb  partnereid  nende 
isiksuste  vastandlikkus, mistõttu kumbki suudab teise vajadusi rahuldada. 
Sellistes suhetes esineb vastandiku  täiendavaid  vajadused: 
1) Hoolitsuse-vastuvõttulikkuse vajadused. 
2) Domineerimise- allumise vajadused. 
Inimesed valivad endale sellised  partnerid , kes nende vajadusi tasakaalustaksid. 
- Kontaktihüpotees - seisukoht, mille alusel on võimalik eelarvamust tõhusalt vähendada 
pelgalt kahe grupi sagedaste omavaheliste kontaktide kaudu. 
Praktikas tuleb eelarvamuste tõhusaks vähendamiseks tagada ka muud tingimused, näiteks 
kahe grupi võrdne staatus. 
Vastastikuse meeldimise või ebameeldimise jaoks on neli tingimust (Aronson): 
1) Teine isik on läbinisti positiivne. 
2) Teine isik on läbinisti negatiivne. 
3) Teine isik on alul negatiivne, kuid muutub positiivseks. 
4) Teine isik on alul positiivne, kuid muutub negatiivseks. 
- Idiosünkraatilised  näoilmed  - harjumuspärased  ilmed , mis on ainuomased ühele 
indiviidile  või sama perekonna  liikmetele . 
Veetluse peamine allikas - tunnetuslik sarnasus (Byrne) - mida sarnasemad on kahe inimese 
hoiakud, väärtused ja ideed, seda rohkem nad teine teisele meeldivad. 
Sotsiaalse  vahetuse  teooria - sotsiaalset käitumist nähakse enesestmõistetavate sotsiaalsete 
lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel. 
11
Pikaajaliste suhete mudeli (Thibaut, Kelley) staadiumid: 
1) Proovimine - me uurime teistega suhtlemise kulusid ja hüvitusi teisi vaadeldes ja/või ise 
erinevate suhetega katsetades. 
2) Tingimine - me katsetame suhete alguses eri tüüpi hüvituse andmise ja saamisega. 
3) Kohustus (enese sidumine) - me hakkame rohkem tähelepanu  pöörama  suhtele enesele. 
4) Institutsionaliseerumine - me «seame end suhtes sisse», kehtestame normid ja 
vastatikused ootused. 
-  Võrdsusteooria  - mõte, et sotsiaalsed lepped ja normid põhinevad ausa, kuigi mitte 
tingimata täpselt võrdse vahetuse põhimõttel. 
Võrdsuseteooria  neli põhimõtted: 
1) Inimesed püüavad oma suhtes maksimeerida hüvitusi ja minimeerida ebameeldivaid 
kogemusi. 
2) Hüvitusi võib oma vahel jagada eri  viisidel  ja grupp või paar saab oma «õiglase» 
jaotussüsteemi osas kokku leppida. 
3) Ebavõrdne («ebaõiglane») suhe tekitab seda tugevama isikliku düstressi, mida 
ebavõrdsem ja mida piinavam suhtes «kaotajale» poolele see on. 
4) Ebavõrdses suhtes (kaotajaks) olles püütakse võrdsust taastada ja mida suurem on 
ebavõrdsus, seda suuremaid jõupingutusi selleks tehakse. 
Mõõted suhete mõistmiseks ja kirjeldamiseks (Hinde): 
1) Sisu - mida suhtes olijad koos teevad. 
2) Lahknevus - suhtles  osalejate  poolt tehtavate erinevate asjade mitmekesisus. 
3) Kvaliteet - kuidas osalised tegelevad suhte sisuga. 
4) Tegevuste sagedus ja  mustrid  - kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nendel 
tegevustel on teatud tüüpmuster. 
5) Vastatikkus ja täiendavus - kas suhtes on vastastikuseid rllivõtmisi või 
käitumiskogumeid, mis omavahel «kokku sobivad». 
6) Intiimsus -  saladuste  jagamise ja isikliku avatuse määr suhtes. 
7) Kohustus - kui tugevat kohustust partnerid suhte ees  tunnevad . 
«Reeglid», mille järgimist parimatelt sõpradelt eeldatakse: 
1) Seista tema eest tema puudumisel (äraolekul). 
2) Jagada temaga uudiseid igasuguse ühise edu kohta. 
3) Pakkuda talle emotsionaalset tuge, kui ta seda vajab. 
4)  Usaldada  teoneteist ja olla teineteise peale kindlad. 
5) Aidata teda vabatahtlikult, kui ta seda vajab. 
6) Püüda teda koos olles õnnelikuks teha. 
Lähedase suhte purunemise käiku mudel (Duck): 
1) Psüühikasisene faas - mil üks partnereist muutub suhte suhtes jrjest rahulolematumaks 
ja tunneb, et taluvuspiir on ületatud. 
2) Düaadiline faas - esimene  partner  võib teisele  teatada  oma kavatsusest suhtest väljuda 
või hakkab teda  vältima  ja taandub täiesti. 
3) Sotsiaalne faas - tehakse selgeks suhtes toimunud muutuse sotsiaalsed tagajärjed, 
teatatakse sõpradele ja vastatakse väljaspoolt sekkujatele. 
4) Kalmu ehtimise faas - keskenduvad kunagised partnerid lahkuminekust ülesaamisele. 
12
Hoiakud 
Hoiakute definitsioonid: 
1) Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või  ebasoodsal viisil antud 
objekti, isiku või sündmuse suhtes (Fishbein, Ajzen). 
2)  Kestvad  positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid,  emotsionaalsed  
läbielamused ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise  tehnikad  
(Krechi, Crutchfieldi, Ballachey). 
3) Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest valmisolekuseisundeist sellega, et 
nad on eelsoodumused hinnanguliseks reageeringuks (Osgood, Suci, Tannenbaum). 
Hoiakute omadused (Fishbein, Ajzen): 
1) Nad on õpitud. 
2) Nad on järelkindlad. 
3) Nad on seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega. 
Hoiakute ja uskumuste  kooskõla  uurimustes võivad inimesed tunnetada kahe vastandliku 
hoiaku vahelist konflikti (Ajzen). 
Hoiakuil väidetakse olevat 3  mõõdet , millest igaüks annab oma panuse tervikusse: 
1) Tunnetuslik mõõde - seotud uskumuste ja ideedega, millised on inimesel hoiaku objekti 
suhtes. 
2) Afektiivne mõõde - seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti suhtes; nende 
emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid. 
3) Tungide (käitumismõõde) - seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme 
hoiaku objekti suhtes. 
Uskumused on olulisel määral võrdlemisi neutraalsed: nad on lihtsalt väited, mida peetakse 
tõeseiks. Aga meie hoiakud on hinnengulised: nad näitavad, millised tunded meil 
käsiteldava asja suhtes on (Fishbeini, Ajzen). 
- Väärtused - kooskõlalised isiklikud oletused, mida me teeme, teostamaks oma hoiakuid. 
Hoiakutel on 3 selgelt eristuvat funktsiooni (Smith,  Bruner , White): 
1) Objekti väärtustamine. 
2) Sotsiaalne kohanemine. 
3)  Eksternaliseerimine . 
- Objekti väärtustemine - viis, mille kaudu hoiakud võivad juhtida meie reaktsioone 
ümbritseva keskkonna objektide ja tunnuste suhtes, nii ei pea me nendega uuesti kokku 
puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. 
Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite  sobitamist  
inimese vahetus ümbruses toimuvaga. 
13
Nii on hoiaku muutmine kergem, kui: 
1) See toimub vähehaaval ja/või inimese tegevusele pigem  perifeersete  kui tsentraalsete 
hoiakutega. 
2) Inimene on seisundis, mis on suhteliselt vaba teda lõhestavast seesmisest ärevusest. 
Hoiakud on suuer osas pärilikud ( Eysenck , Wilson). 
Meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks (Petty, 
Caccioppo). 
Inimese hoiak kujuneb tõenäoliselt saadava tuemuse uskumusest - see tähendab, et hoiaku 
tekkes  osalevad tulemuse tõenäosuse  hinnangud  (Ajzen, Fishbein). 
Uskumuste  tasandid  suitsetamise suhtes (Fishbein): 
1)  Teadvustamine  ehk teadlikolek - tarbijad olid teadlikud, et terviseametkondade väitel 
on  suitsetamine  ohtlik. 
2) Omaksvõtt - inimesed uskusid, et üldiselt on suitsetamine ohtlik. 
3) Isiklik omaksvõtt - inimesed uskusid, et suitsetamine neilie isiklikult ohtlik. 
Kui  uskumus  oleks jõudnud isiklikule  tasandile , oleksid inimesed palju tõenäolisemalt 
muutnud oma käitumist nii, et  nede  tegelik käitumine oleks nende uskumusega vastavuses. 
Me järeldame, et meie teod ja  avaldused  on iseloomulikud meie arvamustele, ja oma 
tegude allikaid  otsime  me samal viisil kui teeme omistusi teiste inimeste kohta. 
See idee oleneb osadest (Mower-White): 
1) Meil puudub sõltumatu teadmine oma hoiakutest (nagu võib oodata, nt, kui me võtame 
hoiaku ühe funktsioonina oamks sotsiaalse  kohandumise ). 
2) Meil puudub otsene teadmine oma käitumise põhjustest. 
Inimesed seavad eesmärgiks tunnetusliku tasakaalu või kooskõla saavutamise, eelistades 
oma erinevate hoiakute omavahelist kooskõla (Heider). 
Tunnetuslik tasakaalutus tekitab pingeid ainult juhul, kui see on tugevasti asjakohane 
( Newcomb ). 
Tunnetuslik  ebakõla  tekb, kui me leiame, et meie hoiakud või uskumused rääkivad 
üksteisele vastu - kas sellepärast, et nad pole tasakaalustatud nagu Heideri  teoorias , või 
sellepärast, et nad on üksteisega otseseskonfliktis (Festinger). 
Tunnetuslikust ebakõlast tulenevad pinget leevendamine: 
1) Kas muutes üht hoiakut. 
2) Kas lisades täiendavaid hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida. 
Moonutuse vormid: 
1)  Infoallika  halba valgusesse seadmine (diskrediteerimine). 
2) Teistsuguste tähenduste nägemine infot uuesti üle analüüsides. 
3) Väga valiv olemine info teatud osade märkamise või muutamise suhtes. 
14
Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või 
inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. 
Hoiaku muutumine (Pretty, Caccioppo): 
1) Keskse töötlustee tüüp -  veenmine  toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele 
kseskendub. 
2) Perifeerse töötlustee tüüp - toimib  veenmise  kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui 
inimesed teadet eriti ei märka. 
Hoiaku muutuse infotöötluse mudel on keskendunud seenva suhtlemise peamistele 
aspektidele: 
1) Teate allikale - kust või kellelt teade tuleb. 
2) Teate olemusele - kuidas see võib mõjutada veenmise tõhusust. 
3) Teate omadusele - kas meie valmisolek mõjutatud saada on seotud intelligentsuse või 
eelnevate hoiakutega. 
- Magaja efekt infol - niipea, kui  infoallikas  unustatakse, võib madala usaldusväärsusega 
allikast pärinev info muutuda aja jooksul sama tõhusaks kui kõrge usaldusväärsusega 
allikast pärinev info. 
End teate ebameeldiva allika kuulamisega sidumine tekitab meil tunnetusliku ebakõla ja 
tulemaks toime sellega, veename me end tõenäolisemalt, et teade oli tõesti kuulamist väärt. 
Teateallika aspektid: 
1) Edastaja  usaldusväärsus . 
2) Kuidas infot struktureeritakse ja milline on selle mõju. 
3) Emotsionaalne mõju. 
4) Haridustase. 
Esmamõjud veenmise puhul pole tugevad, nad ilnesid ainult  olukordades  (Hovland): 
1) Kui katsealused ei teadnud, et lisaks esitatule tuuakse välja teinegi seisukoht. 
2) Kui katseisikuil paluti võtta avalikult kohustus seisukohavõttuks enne teise teate 
kuulmist. 
- Assimileerumine - protsess, milles see, kelle ome seisukohad on sarnased talle 
esitatavatega, püüavad teadet rõhutada nii, et need kaks seisukohta tunduksid veel 
lähedasematena. 
Väga äärmuslikel positsioonidel olevatel inimestel on palju väiksem omaksvõtuala kui neil, 
kelle seisukohad on mõõdukamad. 
Inimeste, kes identifitseerivad end tugevasti ühe arvamusega, on väga väike omaksvõtuala - 
neil on raske taluda seisukohtade suurt varieeruvust. 
15
Isiksus võib hoiaku muutust mõjutada, viidates eriti sellistele isiksuse aspektidele 
(McGuide): 
1) Intelligentsus. 
2) Enesehinnang. 
3) Ärevus. 
Selle põhjus: tõhus veenmine sisaldab endast selgesti erinevat astet: 
1) Inimene peab teadet mõistma. 
2) Inimene vajab teate omaksvõtuks eelnevat ettevalmistust. 
Hoiakute mõõtmise probleemid: 
1) Inimesed ütlevad uurijaile sageli seda, mida nad enda arvates ütlema peaksid. 
2) Inimesed ei pruugi oma hoiakute keerukusest täielikult teadlikud olla. 
3) Inimesed võivad kasutada samu sõnu täiesti erinevate mõistete kirjeldamiseks. 
4) Suur osa uurimusi on lähtunud  ideest , et hoiakute tugevus või määr võib olla täpselt 
hinnatav . 
Likerti skaala (Likert) -  küsimustik , mis koosneb  reast  väidetest, millest igaühega kaasneb 
viiepunktiline skaala «väga nõus» - «pole üldse nõus» ja «ei tea». 
Semantiline diferentsiaal (Osgood, Suci, Tannenbaum) - meetod, mis kasutab hulga 
erinevaid mõõdeid, paludes katseisikul reageerida testsõnale. 
Sotsiomeetria  (Moreno) - protsess, milles grupi igal liikmel palutakse nimetada teist kui 
sõpra, liidrit või mõneks tegevuseks eelistatud partnerid. 
Bogarduse sotsiaalse  distantsi  skaala (Bogardus) - skaala, is koosneb reast väidetest, mis 
väljendavad «sotsiaalse distantsi» suurust, mida katseisikud tajuvad enda ja mitmesuguste 
gruppide vahel eksisterivat (rassiliste ja teiste  etniliste  eelarvamuste vormide mõõtmise 
vahend). 
Intervjuude analüüs (Eiser) - protsess, milles emotsionaalse laenguga sõnade kasutamise 
hoolikas analüüs võib anda hinnalise näitaja inimeste taustaks olevaist hoiakuist isegi siis, 
kui nad ei esita otseseid hoiakuväiteid. 
Kokkuvõtte 
Hoiakute teooriad on välja selgitanud hoiaku peamiset mõõdet: 
1) Tunnetuslik - uuringud väidavad, et käitumine ja hoiakud ei pruugi alati kooskõlalised 
olla. 
2) Afektiivne - uuringud on  rõhutanud  väärtuste tähtsust inimkäitumises. 
3) Käitumismõõte - sama kokkuvõtte, kui tunetusliku mõõte uuringutel. 
16
Konflikt ja koostöö 
Inimeste kaks põhilist energeetikat (Freud): 
1)  Libiido  - eluandev ja inimeste naudingute eest hoolitsev. 
2)  Thanatos  - purustav surmainstinkt. 
Agressiivsus  tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid 
antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes ( Lorenz ). 
- Katarsine protsess - protsess, milles Vägivalda pealt vaadanud või seda mõnel sotsiaalselt 
vastuvõetaval moel (nt agressiivse spordiala kaudu) väljendatud inimesed «kulutavad» 
oma agressiivsuse ära selle protsessi kaudu, muutes nii ühiskonna ohutumaks. 
Agressiivne käitumine tekib siis, kui inimesi frustreeritakse nende jõupingutustes saavutada 
mõnd eesmärki või rahuldada mõnd vajadust (Dollard). 
Inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tuleneb tõenäoliselt ilmajäetud või 
stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frusteeritakse lihtsate 
igapäevaste eesmärkide saavutamisel. 
Kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel 
( Bandura ). 
- Õpitud abitus - passiivne seisund, millese võib viia jätkuv frustratsioon. 
- Frustratsiooniagressivsuse hüpotees - oletus, et frustreerivad  asjaolud  või sündmused, 
mille muhul inimesel on soovitud eesmärki saavutamine takistatud, võivad tekitada 
agressivsust. 
Eesmärk ei pea seejuures olema eriline: nt, võivad rusuvad või kurnavad sotsiaalsed 
asjaolud frustreerida  turvalise  ja mugava elu eesmärki. 
On juhtumeid, kus agressiivne käitumine ei teki kindlasti  frustratsiooni  (Berkowitz). 
Tekib arvukalt mitmekesiseid reaktsioone frustreerivatele situatsioonidele seetõttu, et 
(Bandura): 
1) Inimesed õpivad reaktsioone juurde. 
2) Inimesed reageerivad frustratsioonile, muutes end selle suhtes tundetumaks nt alkoholi 
abil, sellal kui teised püüavad oma frustratsiooni ratsionaliseerida ja «ära seletada». 
3) Inimesed võivad situatsioonist eemalduda või pingutavad kõvemini, et seda lahendada. 
Lapsed, kes  vaatavad  teleprogramme, kus inimesed lahendavad probleeme konstruktiivselt, 
ilma agressiivsuseta, on vähem agressivsemad (Leifer, Gordon,  Graves ). 
Televisioonivägivallal on «desensibiliseeriv» efekt selles mõttes, et harjumuspäraselt 
vägivaldseid  programme  vaatavad inimesed on palju vähem düstressis ja füsioloogiliselt 
vähem  ärritunud , kui need, kes normaalselt neid ei vaadanud (Thomas). 
17
Vägivaldse sisuga TV  programmid  alandavad normaalset sotsiaalset ohjeldatust vägivalla 
suhtes - pakkudes vaatajaile mitte ainult imiteerimist võimaldavat modelle, vaid näigates ka 
niisugust käitumist, millist normaalselt sotsiaalselt vastuvõtmatuks peetakse (Parke). 
Palju televiisorit vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see 
tegelikkus on (Gergner, Gross). 
Inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkas kui vaikses keskkonnas 
(Donnerstein, Wilson). 
Inimesed reageerivad provotseerimisele agressivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui 
jahedas (Baron, Bell). 
Lapsed ja noorikud toimivad agressiivselt ja võistluslikult tõenäolisemalt pärast mõnda aega 
väikses ruumis kokkusurutult olemist kui sama pikka aega lahendates kontrollitingimustes 
viibimist  (Aiello, Nicosia, Thompson). 
Kuna agressiivsus või teised aktiveeritund emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise, 
aktivatsooniga, teeb aktiveerituse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui ka 
asjakohane stiimul olemas on (Zillman). 
Asjakohane sotsiaalne stiimul (teise isiku kohalolek, kes toimis, nagu oleks ta kas  vihane  või 
õnnelik) võib tekitada kaasneva  emotsioon , kuid neid füsioloogiliselt aktiveeriti 
(adrenaliinisüsiga), aga ainult siis, kui nad ei oodanud selliste füüsiliste sümptomite 
ilmnemist  (Schacher,   Singer ). 
Traditsiooniliselt kõige tuntumaks saanud agressiivsuse käsitlused - agressiivselt käituvad 
inimesed on kuidagi «teistsugused». 
-  Eelarvamus  - fikseerunud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, 
hoolimata selle individuaalsest või loomusest. 
Etnilise eelarvamuse tased: 
1) Vastalised väljendid - vaenulikud ütlemised ja  sõnaline  mustamine,  rassistlik  
propaganda jms. 
2)  Vältimine  - etnilise vähemusgrupi ühiskonna domineesivast grupist eraldi hoidmine. 
3)  Diskrimineerimine  - vähemusgrupi kodanikuõiguste, töövõimaluste ja teatud 
eluasemevõimaluste kitsendamine. 
4) Füüsiline rünne - vägivald vähemusgrupi isikute ja nende vara vastu. 
5) Väljajuurimine - valimatu vägivald terve etnilise grupi suhtes. 
Inimolevuste «põhiinstinktiks» on oma territooriumi kaitsmine ja see viib nii sõdade kui ka 
rassiliste konfliktideni (Ardrey). 
- Bioloogiline teooria - eelarvamus grupiväliste isikute suhtes tekib seetõttu, et inimest 
juhib bioloogiline «tung» kaitsta  samade  geenide  kandjaid  - järelikult umbusaldatakse 
automaatselt igaüht, kel samu geene pole. 
18
Kuna bioloogilised lähenemised inimeste mõistmisele on reduktsionistlikud - taandades 
kõik ühele lihtsale põhjusele - ignoreerivad või vähendavad nad inimkogemuse teiste 
aspektide tähtsust (Hayes). 
Sarnasus ( analoogia ) ei ole  samasus  (homoloogia) - üks asi meenutab teist, ei tähenda see, 
et need tegelikud on samad. 
F-skaala ( Adorno ) - isiksuse test, mis peab mõõtma võimukust ja autoritaarsust. 
- Patuoinaks tegemine - protsess, mille puhul rasketes majandusoludes või muudes 
frutratsiooni  allikates  süüdistatakse ebameeldivat, ent «alamat» sotsiaalset gruppi, 
suurendades nii eelarvamusi ja gruppidevahelist  vaenu . 
- Võistlussituatsioon (Sherif) - kui ühiskonnas on ühel  grupil  privileegid ja teisel need 
puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal 
kui «mittaomajad» tunnevad end frustreeritutena ja on kadedad. 
Eelarvamuse puhul toimiv tunnetuslik  mehhanism  (Tajfel): 
1)  Kategoriseerimine  - kuidas infot klassifiseerime ja stereotüüpia. 
2) Assimileerimine - kuidas õpime  rakendama  hinnanguid. 
3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja 
hoiakuid. 
Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 
1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel 
vähendada tunnetusliku töötlust. 
2) Kui grupid võistlevad või on konfliktis, saab sotsiaalseks normiks diskrimineerimine 
omade kasuks ja mitte-omade vastu. 
3) Mida vähem kellegi kohta infot on, seda hõlpsamini kaldume stereotüüpiasse. 
4) Ühiskondlikult omaks võetud hoiakud ja  stereotüübid  on laialt tuntud ja mõjutavad 
inimeste käitumist tugevasti. 
5)  eelarvamused  võivad muutuda iseteostuvateks, luues omi «tõendeid». 
6) Inimeste kategooriad, kelle arvamus on suunatud, muutuvad ühest grupist teise. 
7) Eelarvamused jäävad püsivaks seni, kuni püsivad sotsiaalsed normid, ja muutuvad siis, 
kui muutuvad normid. 
8) Eelarvamused on negatiivses seoses intelligentsuse, hariduse ja sotsiaalse klassi 
tasemega. 
9) Lapsed omandavad hoiakud ja eelarvamused oma vanematelt ja perekonnast. 
10)Lapsed eristavad etnilisi gruppe väga varakult, kuid kujundavad oma püsivad hoiakud 
ja  eelistused  palju hiljem. 
Eelarvamuse vähendamiseks on vaja järgmiste põhitingimuste olemasolu: 
1) Osalisel peab olema võrdne staatus. 
2) Peab olema võimalus isiklikult tuttavaks saada. 
3) Peab olema  kokkupuude  mittestereotüüpsete isikutega. 
4) Kontaktidele gruppide vahel peab olema sotsiaalne toetus. 
5) Peab esinema vajadust ühisteks jõupingutusteks. 
19
«Massipsühholoogia» teooria (Le Boni) - rahvahulgad on ohtlikud (koguni patoloogilised) 
nähtused; rahvahulk tegutseb kujunemisest peale täielikult primitiivsete impulsside  ajel , 
ebamõistlikult, ja arutult. 
- Individuaalsuse minetamine (duendividuatsioon) - isikliku identiteedi kaotamine ja 
massiga samastumine. 
Inimeed, kelle tähelepanu on keskendunud millelegi muule, märkavad ennast palju vähem 
ja võivad seetõttu olla impulsiivsemad ning sotsiaalselt vähem pidurdunud (Diener). 
Individuaalsuse minetamise seisund viib järgmistele tagajärjetele: 
1) Normaalsete piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes. 
2) Kõrgenenud tundlikkus emotsionaalsete seisundite ja situatsiooniliste mänguannete 
suhtes. 
3) Võimetus jälgida või reguleerida oma käitumist. 
4) Vähene  hoolimine  toimingute sotsiaalsest heakskiidust. 
5) Mõistliku planeerimise võime vähenemine. 
Kontrollimatu  vägivalla  pursked  on tõenäolisemad, kui rahvahulga isereguleeruvat 
käitumist takistab võimude ülemäärane kontroll (Marsh, Rosser, Harre). 
Enne vägivalla tõenäoliseks saamist on vaja pikaajalist  korduva  ülekohtu tajumist 
(Smelser). 
Soovitused edukaks kontrolliks hulkade üle (Waddington): 
1)  Hulkadel  tuleb lasta enda üle korda pidada nii palju kui vähegi võimalik. 
2) Politsei ja korraldajate vahel peab olema tõhus side. 
3) Kui osaleb politsei, peab ta kasutama vähima jõu  rakendamise  taktikat, et rahvahulga 
liikmed ei näeks politseinikes hädade esilekutsujaid. 
4) Hulkade juhtijaile tuleb õpetada tõhusat suhtlemist. 
5) Rahvas peaks  tajuma  politseid ja teisi jõustruktuure ühiskonna ees vastatavatena, mitte 
valmitena tegema kõike, mis pähe tuleb. 
Süttimispunkti sündmuste mõju seisneb eelkõige selles, et nad annavad allikate kohta 
(Waddington, Jones, Critcher). 
Mõistmaks seda, mis toimud rahvahulga vägivaldseks muutumisel, analüüsi tasandid: 
1)  Struktuurne  - nt, et mustade suurem tööpuudus tähendab nende vähemat huvi 
sotsiaalsete institutsioonide säilitamise vastu ja suuremat frustraktsiooni. 
2) Poliitiline/ideoloogiline - üht või teist liiki poliitilise nurimise allikad. 
3) Kultuuriline - hõlmab ühiseid uskumusi ja sotsiaalseid esitusi. 
4) Kontekstiline. 
5) Ruumiline. 
6) Interaktsiooniline - asjaosaliste inimeste vastastikuse tegevuse olemus. 
Selle asemel, et mõista hulki kui kontrollimatut, pulbitsevat, impulsiivset massi, nähakse 
tänapäeval rahvahulki kui indiviidide kogumeid, kel on ühised sotsiaalsed eesmärgid ja kes 
mõtestavad enda ümber toimuvat. 
20
-  Altruism  - tegutsemine teiste inimeste, mitte enda huvides. 
Altruismi teema peamised uurimused: 
1) Aitamiskäitumine - seoses asjaoludega, mille puhul me aitame aktiivselt keagi teist, kes 
on raskustes. 
2) Koostöö erinevate asjaolude puhul - kas inimesed võtavad kasutusele koostöö- või 
võistlusstrateegia. 
- Kõrvalseisja sekkumine - mööduja või muu asjasse mittepuutuva inimese abipakkumine 
neile, kes näivad seda vajavat. 
Huvi pakub, millal ja millistel asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. 
Sotsiobioloogia väidab, et kõigi elusolendite, kaasa arvatud inimolevused, põhitungiks on 
oma geenide põlistamine, tagamaks nende ellujäämise paljunemise kaudu, kui võimalik. 
Altruislikud  aktid  juhtuvad sellepärast, et altruism lubab indiviidi aidata kindlustada oma 
suguvõsa  kui samade geenide edasikandjate ellujäämist. 
- Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et 
bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise 
põhjustajaks ning täielikuks seletuseks. 
Nende hulka võivad kuuluda geneetilised või pseudogeneetilised tegurid ja muud 
füsioloogilised tegurid (hormoonid, või aju orgaanilised kahjustused jm). 
- Geneetiline determinism - reduktsionistlik mõtteviis, mille kohaselt  inimkäitumine , 
võimed jms on täielikult determineeritud (määratud) sünnipäraste mehhanismidega ega 
allu seetõttu eriti keskkonnamõjudele või kui, siis ainult väga vähesel määral. 
Raskesse olukorda sattudes on meie esimeseks reaktsiooniks koostöö, mitte konfrontatsioon 
( Milgram ). 
21