Sotsiaalpsühholoogia alused (6)

4
Sotsiaalpsühholoogia alused
MAINORI KÕRGKOOL
Ärijuhtimine
Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal
Liis Peet
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED
kokkuvõte Nicky Hayes ´i raamatu põhjal
(Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk )
Tallinn 2009
„Sotsiaalpsühholoogia alused“ käsitleb traditsioonilisi teemasid , nagu kohanemine , hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus , suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine . Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale.
Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puuduvad. Olulisemad teemad on lahti seletatud lihtsas keeles ning „illustreeritud“ eluliste näidete ning huvitavate katsetega. Raamatu lõpus on mõistete seletused, mis aitab tekstist hõlpsamalt mõista.

Sotsiaalse suhtlemise kontekstid
Sotsiaalsete stsenaariumide ja rollide mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine meie tegevuste suunamiseks on olulised igapäevaste sotsiaalsete suhete mõistmiseks. Sotsiaalse identideedi teooria näitab, kuidas grupi liikmeks olek ja enda samastamine grupiga moodustavad olulise osa mina-pildist. Etnotsentrism , ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest.
Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud.
Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta.

Vestlemine ja suhtlemine
Sõnatud signaalid , parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö „ridade vahelt“.
Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad.
Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada.
Omistusstiilide uurimused on näidanud, kuidas kontrollitavuse, püsivuse ja seesmisuse mõõted aitavad meil aru saada, kuidas teised inimesed maailma näevad.
Huvi sotsiaalsete ja grupiomistuste vastu on seotud Moscovici sotsiaalsete esituste teooriaga, mis käsitleb ühiste uskumuste ja seletuste arengut ning levikut ühiskonnas.

Teistega suheldes
Publiku efektide uuringutest selgub, kuidas inimesed käituvad teisiti siis, kui teised on kohal võrreldes sellega, kui nad arvavad , et neid ei jälgita (sotsiaalne looderdamine ). Kõrvalseisja sekkumise uuringutest tuletatud sotsiaalse mõju seadus väidab, et inimese poolt väljendatud mõju hulk sõltub kolmest tegurist: sotsiaalse surve avaldaja tugevus, arvukus ja lähedus.
Uuringud on näidanud, et inimesed eelistavad kohalduda enamusega, isegi kui enamusel ei ole õigus. On uuringuid, mis näitavad, et kooskõlaliselt esinev vähemus võib enamusele suurt mõju avaldada.
Kuulekuse uurimused näitavad, et inimesed kuuletuvad võimuesindajaile isegi siis, kui teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata.
Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest.
Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt.

Inimeste tajumine , veetlus ja inimsuhted
Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest.
Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides.
Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame.
Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse teooriad on välja selgitanud hindamise, kindluse tõstmise ja tunnetusliku sarnasuse kui loomuliku aluse veetlevuse arengule.
Suhete uuringud rõhutavad sotsiaalse vahetuse protsesse- inimesed maksimeerivad võrdsust. Suhe on dünaamiline protsess ning neid saab uurida protsessuaalsest küljest- kuidas nad algavad, püsivad ja lõppevad.

Hoiakud
Hoiakute teooriad on välja selgitanud kolm peamist mõõdet: tunnetuslik, afektiivne, käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju.
Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele.
Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria , Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs.

Konflikt ja koostöö
Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest.
Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine).
Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus.
Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt. Rahvahulga käitumise mõistmiseks on vajalik suurem teadlikkus sotsiaalse konteksti ja ennetavate tegurite kohta.
Altruistliku käitumise uuringud on näidanud, et inimsed on valmis teisi aitama isegi iseenda arvelt palju enamatel asjaoludel, kui geneetilise determinismi teooriatest järeldada võib. Psühholoogias on see suhteliselt väheuuritud valdkond .
Hayes, N. (2000/2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim.