a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m
motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka siseelunditest tulevad – vistserosensoorsed). Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked). Neid kimpe nimetatakse spinaalnärvi juurteks, sest iga eesmise ja tagumise ühinemisel tekib spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS. Spinaalnärvi algharud: Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks: 1.Kelmeharu – väike haru, läheb tagasi seljaaju kanalisse ajukelmete jne. innerveerimiseks. 2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS) 3.Selgmine- e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks. 4.Kõhtmine- e
(aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid),
Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades c) läbiminek capsula interna’st, ristumine (kas? kus?) - kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre, piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) ! ! Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis b) 1 ja 2 neuronikeha nimetused Tsentraalne – asub motoorse cortex’ipeamiselt gyrus precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) Motoorne juhtetee kõri lihastele !
Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega 5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega 1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes. Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid),
skeletilihastele 8. südamelihas, silelihased ja näärmed on juhitud seljaaju hallaine külgsarve autonoomsete motoorsete neuronite kaudu, sealt kulgeb närviimpulss hallaine eessarve ja spinaalnärvi ventraaljuure kaudu seljaajust välja 9. järgmine ühendus on autonoomse motoneuroniga piirdenärvisüsteemis Hallainet on rohkem seljaaju kaela ja nimmesegmentides, sest need vastutavad jäsemete sensoorse ja motoorse närvivarustuse eest. Spinaalnärv on segatüüpi närv, see sisaldab nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Pärast seljaaju väljumist lülivahemulgu kaugu hargneb spinaalnärv tagumiseks-, eesmiseks-, kelme- ja ühendusharudeks. Spinaalnärvi eesmise haru aksonid moodustavad mõlemas kehapooles naaberspinaalnärvide eesmiste harude aksonitega närvipõimikuid. NÄRVISÜSTEEM: SENSOORSED, MOTOORSED JA INTEGRATIIVSED SÜSTEEMID Kehas kulgevad sensoorsed ja motoorsed juhteteed loovad ühendusi olulise info jõudmiseks pea- ja
Nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn. hobusesaba. Selline närvijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdsest kasvamisest: lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju ning "kisub" seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e. spinaalnärviks. Oma olemuselt on spinaalnärv saganärv, kuna ta sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile, nim. seljaaju- ehk spinaalsegment. Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn
· Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia. ·Ajukoore kahjustus kombineeritud tundlikkuse liikide häirumine. Häiritud lokalisatsioonitundlikkus, diskriminatsiooni tundlikkus, asendi- ja liigutustundlikkus. Perifeersed närvid: närvijuured ja närvipõimikud Perifeerne NV jaguneb somaatiliseks ja autooomseks NSks. Perifeerse NS alla käivad nii kraniaalnärvid kui spinaalnärvid. Spinaalnärvid: närvijuured (eesmine ja tagumine)spinaalnärv närvipõimikperifeerne nvlihasperifeerne nvnärvipõimiksinaalnärvnärvijuured. 6 Põimikud: Kaelapõimik asub lülisamba kõrval süvalihastes, sealt lähtuvad kehatüve närvid, mis innerveerivad kaelapiirkona nahka ja lihaseid. Õlapõimik Nimmepõimik Ristluupõimik Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid Inimesel on 12 paari kraniaalnärve
moodustavad tuumi ning neid ühendavad närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad: Ülenevad juhteteed: sensoorsete infot kandvad Alanevad juhteteed: eferentseid signaale edastavad Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Sellega, et refleksikeskused asuvad teatud segmendis, on võimalik hinnata seljaaju funktsiooni (põlverefleks). Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast
Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetusläheduses nagu seljajajust väljaspool spinaalganglionites. Autonoomsete neuronite soomaosi on ka organites erilistes autonoomsetes ganglionites. DERMATOOMID Varases arengustaadiumis on loode moodustunud järjestikustest segmentidest nagu vihmauss. Kesknärvisüsteem on sel perioodil torusatnane neuraaltoru, millest igasse segmenti kasvab üks paar spinaalnärve. Ka täiskasvanul innerveerib iga spinaalnärv vastavat nahapiirkonda, dermatoomi ja neid lihaseid, mis algselt kuulusid sellesse segmenti. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM ·reguleerib ja koordineerib siseelunditetalitlust. Ei allu tahtele. ·Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsednärvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseidja näärmeid. ·Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed(sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsedrefleksid. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM
suunatud näiteks keha asendi säilitamisele või muutmisele. Püramidaalsüsteem jaguneb kaheks kulglaks: kortikospinaalkulglaks, mis kontrollib liigutusi allpool pead ja kortikobulbaarkulglaks, mis kontrollib pea ja kaela liigutusi. 24. Spinaalnärvid. 31 paari 8 kaelanärvi (tservikaalsed) 12 rinnanärvi (torakaalsed) 5 nimmenärvi (lumbaalsed) 5 ristluunärvi (sakraalsed) 1 õndranärv eesmine ja tagumine juur spinaalnärv närvipõimik perifeerne närv närvi-lihase ülekanne * Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur, eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur * Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest
(põlverefleks). Spinaal- ja kraniaalnärvides on ainult tupega aksonid ja tugikude. Samas närvis on tavaliselt müeliniseeritud ja müeliniseerimata, sensoorseid ja motoorseid, somaatilisi ja autonoomseid närivkiude. Rakkude soomaosad paiknevad tavaliselt kas kesknärvisüsteemis või selle vahetus läheduses, nagu basaalganglionites ja seljaajust väljaspool spinaalganglionites. Spinaalnärvid: Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari). Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) – eferentsete närvikiudude kimpudest. Esimene paar kaelanärve väljub kohe kolju alt, teine esimese kaelalüli alt jne, seepärast on kaelanärve kaheksa paari, kuigi kaelalülisid on seitse. Ka teiste lülide alt väljub alati üks närvipaar,
Lamendunud tagumiste lülikaareosade keskelt algab tahapoole ulatuv ogajätke (processus spiosus). Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus). Kaarejuured on liigesejätkete ees mitte sügavalt kinnitunud ülaküljele ja sügavalt alaküljele. Need kinnitused ja liigesejätked täienevad nende peal ja all asuvate lülide kinnituste ja liigesejätketega igaüks kuni lülimulguni (foramen intervertebrale), millest kulgeb läbi spinaalnärv (seljaajunärv). Risti- ja ogajätked on rinnalihaste alguskoht. 12 rinnalülil paiknevad lülikehade ja ristijätkete külgedel täiendavad liigesepinnad roietele. Kahel esimesel kaelalülil on teistsugune kuju kui ülejäänud lülidel. Esimene kaelalüli (atlas) on ringikujuline ja teine kaelalüli (axis või epistropheus) kannab oma keha ülemisel pinnal (katteplaat) käbikujulist jätket (dens axis). Kaelalülide ristijätketel on mulgud kaelalülisambaga
annaabi.ee 
