Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses (0)

Rapla Ühisgümnaasium
Eliise Orav
11. r klass
RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES
Uurimistöö
Juhendaja : õpetaja Luule Linamäe
Rapla 2017

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 4
1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? 4
1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika 5
1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika 6
1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme? 7
1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muundatud taimede vastu 8
1.5. Geneetiliselt muundatud loomad 8
2. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU MÕJU INIMESELE 10
2.1. Geneetiliselt muundatud toitude oletatavad negatiivsed mõjud inimorganismile 10
2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit 11
2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik? 11
3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 13
3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid 13
3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid 13
4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS 15
4.1. GMO- alane seadusandlus Euroopa Liidus 15
4.2. Geneetiliselt muundatud organismid Eestis 15
4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine 16
5. METOODIKA 18
6. TULEMUSED JA ANALÜÜS 19
7. JÄRELDUSED 23
KOKKUVÕTE 24
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 26
Lisa 1 27
Lisa 2 28

SISSEJUHATUS

Geneetiliselt muundatud toiduained ja kultuurid on viimasel aastakümnendil väga aktuaalne teema. Selliste toiduainete tarbimise mõju inimorganismile arvatakse olevat negatiivne, kuid pole veel tehtud piisavalt uuringuid , et anda ühtset objektiivset hinnangut . Geneetiliselt muundatud toiduained on väga levinud Ameerika Ühendriikides ja Austraalias, aga ka Euroopasse imporditakse kehtestatud piirangutega selliseid toiduaineid.
Käesoleva uurimistöö teemaks valisin Rapla Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiõpilaste teadlikkuse geneetiliselt muundatud toiduainetest, sest antud teema on väga huvitav ja üha enam jõuab Euroopasse ning ka Eesti kaubandusse toiduaineid, mis on toodetud geneetiliselt muundatud kultuuridest või võivad neid suuremal või vähemal määral sisaldada . Lisaks geneetiliselt muundatud toiduainetele võib kaubanduses esineda ka geneetiliselt muundatud materjaliga toidetud loomadelt pärinevat liha, mune, piima jms. Olin huvitatud sellest, kui paljusid Rapla Ühisgümnaasiumi õpilasi huvitab nende poolt ostetavate toodete koostis ja kas nad on teadlikud, millised toiduained võivad olla geneetiliselt muundatud.
Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas on neli peatükki, milles on välja toodud geneetiliselt muundatud organismide saamisviisid; põhjused, miks geneetiliselt muundatud kultuure toodetakse; põhilised argumendid geneetiliselt muundatud toiduainete vastu ja enimlevinud geneetiliselt muundatud kultuurid.
Praktiline osa põhineb kvalitatiivsel metoodikal, st viidi läbi küsitlus. Küsitlus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 113 gümnaasiumiõpilast, kellest 51 olid noormehed ja 62 neiud . Küsitluse vastuseid analüüsiti ühes grupis .
Uurimistöö eesmärkideks olid:

• Koostada teoreetiline osa, milles on käsitletud geneetiliselt muundatud organisme, nende tootmise põhjusi ja saamisviise.
  
• Viia läbi küsitlus Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas.
  
• Analüüsida küsitluse vastuseid ja koostada järeldused.
  

Uurimistöö probleemküsimusteks olid:

• Kas ja milliste toiduainete koostist Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased toiduainete pakenditel loevad ?
  
• Millistes toiduainetes Eesti kaubanduses on Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates kasutatud geneetiliselt muundatud organisme?
  
• Kas õpilaste jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märgistus , kui selles on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme?
  
• Kuidas õpilased käituvad, kui nende poolt väljavalitud tootel esineb märgistus geneetiliselt muundatud organismide kohta?
  

Uurimistöö hüpoteesideks olid:

• Üle 50% küsitletud õpilastest ei loe toiduainete koostist.
  
• Vähemalt 50% Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide arvates ei esine Eesti kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooteid.
  
• Kõige sagedamini loetakse pakenditelt lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist.
  
• Üle 50% küsitletud õpilastest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta.
  

1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID

1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter , taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. ( Ehrlich , et al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia . Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. ( Viikmaa & Tartes, 2008, lk 37)
Praegu turul olevad GMO põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende herbitsiidikindlust. (GMO, 2017)

1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika

Geenitehnoloogid on hakanud otsima järjest uusi võimalusi, kuidas võimalikult eri viisidel ja täpselt tekitada soovitud omadustega geneetiliselt muundatud organisme. Transgeensete taimede loomine on üldiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. Laialdasse kasutusse on jõudnud peamiselt keemilist umbrohutõrjet taluvad, glüfosaatidele (näiteks Roundup ) või glüfosinaatidele (näiteks Basta) resistentsed sordid . Geneetiliselt muundatud organismide loomiseks on kaks võimalust (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6) (Joonis 1):

• Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter , mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse . Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6)
  
• Kasutatakse ka nn DNA- püssi , millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõr-DNA vastu võtnud , lisatakse siirdatavale geenile ka antibiootikumiresistentne märgistusgeen. Selleks, et sisestatud uus DNA rakus tööle lülituks ning soovitud tunnus avalduks, lisatakse ka nn käivitaja ehk promootor , DNA osake, mis võetakse sageli viirustelt. Sellise võõra kompleksi sisestamise asukohta peremeesraku genoomis pole võimalik täpselt määrata, vaid ta lülitub sellesse kõige vastuvõtlikumas kohas. Pärast uue kompleksi rakku viimist tuleb sellest üksikust rakust kasvatada koekultuuri meetodil terve uus taim. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse aga geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on tihti osutunud tavakultuuridest ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6)
  

Taimedesse viidud geen muudab taimed tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, võimaldades tõrje teostamise igas kasvufaasis . Teise olulise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GMO kultuuridest), mis tapavad teatavaid kahjureid kogu kasvuperioodi vältel. Selleks sünteesivad Bt sordid mullabakterist pärit geeni abil kahjureile toksilisi ühendeid. (Ehrlich, et al., 2006, lk 5-6)
Joonis 1: GMO-taimede loomine (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika

Esimene geneetiliselt muundatud imetaja oli hiir , kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen, mille tõttu hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. Hiired ongi kõige arvukamalt loodavateks transgeenseteks loomadeks, kellele siirdatakse peamiselt mitmesuguseid inimese geene. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41-42)
Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur . (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41-42)

• Keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata; (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41-42)
  
• Viimasel ajal on hiirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit - geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro (katseklaasis), kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41-42)
  

1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?

Kultuurtaimede geneetilisel muundamisel on neli peamist eesmärki:

• Parandada saaduste tarbekvaliteeti (viljade säilivust, ainelist koostist, välimust);
  
• Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele;
  
• Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidide) suhtes;
  
• Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust). (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 43)
  

GMO toiduaineid töötatakse välja ja turustatakse eelkõige sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned märgatavad eelised. Enamasti on selleks kas toote madalam hind või suurem kasutegur (vastupidavus või toiteväärtus ) või mõlemad korraga. GMO organismide ja GMO toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. (GMO, 2017)
Putukakindlus saavutatakse  toidutaimedele bakteri Bacillus thuringensis (Bt) toksiini tootva geeni sisestamisega. See toksiin on praegu põllumajanduses kasutusel tavalise insektitsiidina (putukamürgina) ja ta on inimesele ohutu. Seda toksiini pidevalt tootvate GMO põllukultuuride juures on täheldatud, et teatud erilistes oludes (näiteks kõrgenenud kahjuriohu korral) vajavad nad väiksemates kogustes putukamürke. (Koik)
See bakter toodab Bt-toksiini - mürki, mis tapab mingit kindlat putukarühma. Mürkaine sünteesi kodeeriv geen eraldatakse ja viiakse taime, mis hakkab ise seda mürkainet tootma . Nii muutub taim temast toituvatele teatud kahjurputukatele mürgiseks. Seesuguste Bt-taimede kasvatamisel pole vaja kasutada putukatõrjevahendeid ehk insekitsiide. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 44)
Viirusekindluse saavutamiseks sisestatakse taimedesse taimehaigusi põhjustavate viiruste geene. See muudab taimed vähem vastuvõtlikuks nende viiruste poolt põhjustatavatele haigustele ja saagikus suureneb. (Koik)
Herbitsiidikindlus saavutatakse sellega, et taimesse sisestatakse sellise bakteri geen, millega kandub edasi vastupanuvõime mõnedele umbrohumürkidele. Suure umbrohtumisohu korral on selliste taimede kasutamise tulemusena vähenenud kasutatud herbitsiidide kogused . (Koik)

1.4. Põhiargumendid, miks ollakse geneetiliselt muundatud taimede vastu

Geneetiliselt muundatud taimede kasutamise vastu toidus on palju keskkonnakaitselisi ja eetilisi argumente:

• GMO-taimed võivad sisaldada valke, mis põhjustavad inimesel allergiat. Ohtlikkus seisneb selles, et allergeen võib olla peidetud kultuurtaime, mis muidu inimesel allergiat ei tekitaks. See juhtus näiteks GMO-sojaoaga, millesse oli siiratud brasiilia maapähkli geen. (Homutov, 2011)
  
• GMO-taimede ristumisel metsikute sugulasliikidega levivad võõrgeenid loodusesse . Hübriidtaimed annavad ka GMO-järglasi. See võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi (nt. mürgikindlad umbrogud, putukaid tapvad taimed). (Homutov, 2011)
  
• Herbitsiidikindlad GMO-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbitsiidikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. (Homutov, 2011)
  

1.5. Geneetiliselt muundatud loomad

Nii fundamentaal- kui ka rakendusbiolooge ahvatles võimalus luua transgeenseid hulkrakseid organisme - loomi ja taimi. Esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav - hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41)
Geenivektorite ülesandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika -, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel - geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41)
1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41)
Geneetiliselt muundatud loomi toodetakse järgmistel põhjustel:

• inimhaiguste uuringuks (haigus taasluuakse loomal),
  
• looma haiguste uurimiseks (resistentsus ja vastuvõtlikkus mingi haiguse suhtes),
  
• farmatseutiliste ravimite tootmiseks,
  
• allergiavabad lemmikloomad loomine hüpoallergilistele inimestele,
  
• suur osa loomi kasutuses  ka katseloomadena, nende peal testitakse ravimeid, operatsioone, haigusi. (Pajuste, 2016 )
  

2. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU MÕJU INIMESELE

2.1. Geneetiliselt muundatud toitude oletatavad negatiivsed mõjud inimorganismile

GMO koos teiste saasteainete ja taimemürkide jääkidega võib inimese tervisele mõjuda ettearvamatult. Ehkki  GMO-taimed on haiguste- ning kahjuritekindlamad, võivad taime uued omadused loodust pöördumatult mõjutada.
Peamised organismi ja loodust kahjustavad põhjused on:

• Ühe organismi geeni viimisega teise organismi rikutakse sellega taime füsioloogilist tasakaalu. Selle tulemusena võib geen hakata toimima ootustele mittevastavalt ning tootma kahjulikke produkte, avaldades sellega organismile toksilist ja allergilist mõju. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015)
  
• GMO on dominantsete tunnustega, levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. Tuulega kandub geneetiliselt muundatud taimede tolm edasi teistele taimedele ning võib muuta nende geneetikat. Pole olemas meetodeid, kuidas seda levikut takistada. ( Matt , 2009)
  
• Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Inimorganism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015)
  
• Geneetiliselt muundatud toit põhjustab inimese soolestikubakterite tegevuse häirimist. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015)
  
• GMO toit on madalama toiteväärtusega. (Matt, 2009)
  
• Mitmed laborirottide katsed on kinnitanud, et GMO toit avaldab olulist mõju viljatusele, maksa funktsioonide häirimisele. GMO kasutamise tagajärjed võivad inimesel avalduda alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalised uuringud. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015)
  
• Ka geenmodifitseeritud loomatoit põhjustab loomade ja nende kaudu inimeste tervisetalituse häireid . (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015)
  

2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit

Funktsionaalne toit on selline toit, mille puhul on tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime, näiteks probiootikumide või vitamiinidega rikastatud piimatooted . (Mäekask, 2008)
Funktsionaalse toiduga tegeleb biotehnoloogia . Biotehnoloogia on bioloogia haruteadus, mis mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (Homutov, 2011)
Funktsionaalne toit ei tarvitse, kuid võib olla geneetiliselt muundatud taimedest, näiteks nn "kuldne riis ", mis sisaldab suuremal hulgal A-vitamiini ja on ka geneetiliselt muundatud. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 45)
Biotehnoloogiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tegeletakse puu- ja juurviljade tahke osise suurendamisega (ketšupitomat) ja uuritakse õlitaimi eri rasvhapete omavahelise vahekorra muutmiseks. Siia alla kuulub ka taimsete saaduste maitseomaduste muutmine. Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. (Homutov, 2011)
Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles kartulisordis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Kuna sellises kartulisordis on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse nii palju õli ja energiakulu on väiksem. (Homutov, 2011)

2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik?

Geneetiliselt muundatud toidud ja toiduained on esimesed söödavad tooted maailmas, mis enne müüki jõudmist läbivad ülipõhjaliku kontrolli, peaaegu sama põhjaliku nagu ravimid . “Kui miski on ohutu, siis just see toit,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Keskuse juhataja Erkki Truve. (Koik)
Professor Truve sõnul on ameeriklased söönud muundatud geenidega toitu juba kuus aastat ning teadaolevalt pole selle tõttu keegi surnud. “Niiöelda katse paarisaja miljoni ameeriklasega on ilmselt kõige kindlam näitaja.” (Koik)
Toit, mis on saadud geneetiliselt muundatud taimedest või loomadest, sisaldab lisaks nende endi geenidele ühte või paari uut geeni, mis on laboris sinna sisse viidud. (Koik)
Professor Truve soovitab kasutada mõisteid “geneetiliselt muundatud toit” või “muundatud geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik)
Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 

3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE

3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. (Ehrlich, et al., 2006, lk 7)

3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid

Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM kultuuridest; USA ja Argentiina kasvatavad kahekesi üle 70% kõigist GM taimedest. (Villar & Freese, 2008, lk 3)
Peamised GMO kultuurid on mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern , papaia, tomat , pappel, magus pipar. (Liina Eek, 2012).
Kui 2004. aastal kasvas GMO kultuure 17 riigis, siis 2005. aastal oli neid riike ametlikult 21. GMO kultuure kasvatavate riikidega liitusid Iraan ning 3 EL liikmesriiki – Portugal, Prantsusmaa ja Tšehhi. GMO põllukultuure kasvab praegu viies EL riigis – lisaks eelmainituile ka Hispaanias ja Saksamaal. (Ehrlich, et al., 2006, lk 9)
GMO kultuuride kaubanduslikul eesmärgil kasvatamine on EL-is seni piirdunud kahe geneetiliselt muundatud maisiliiniga (Bt 176 ja MON810). Hispaanias kasvatati 2004. aastal Bt maisi 58 000 hektaril, mis moodustas Hispaania maisi külvipinnast 12%. GM kultuuride kasvupind EL-s moodustab ca 0,01% GM kultuuride üldisest kasvupinnast maailmas. (Ehrlich, et al., 2006, lk 10)
Neist vähestest geneetiliselt muundatud toiduainetest, mida Eesti kaubanduses pakutakse, on kõige enamlevinud GMO sojaubadest valmistatud toiduõlid ja margariinid , mis seda sisaldavad. (Lisa 2)
Joonis 2: GM põllukultuure kasvatavad riigid, GM kultuurid ning külvipinnad 2005. aastal (miljonit hektarit) James, C., 2005. (Ehrlich, et al., 2006, lk 9)

4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS

4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus

GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%. (Geenmuundatud organism, 2015)
Geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ. (GMO, 2017)
Geneetiliselt muundatud organismide piiriülest liikumist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1946/2003, mis sätestab reeglid GMO-de ekspordile EL-ist ning millega tagatakse kindel riikidevaheline infoliikumine. GMO-de import on kaetud direktiivi 2001/18/EÜ ja/või määrusega nr 1829/2003. (GMO, 2017)
Geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamist suletud tingimustes reguleerib Nõukogu direktiiv 98/81/EÜ. (GMO, 2017)
Geneetiliselt muundatud toidu käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, selle kohaselt on GM toidu ja sööda turule toomine lubatud üksnes pärast GM toidu ohutuse põhjalikku uurimist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt. GM toidu ja sööda turule toomise loa jaoks on lisaks EFSA pooldavale hinnangule vaja ka Euroopa Liidu liikmesriikide heakskiitu. (GMO, 2017)
GM toidu ja sööda märgistamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1830/2003, mille kohaselt tuleb pakendil esitada märge, et toit on toodetud GM organismist (või sisaldab GM organismi). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada GM toitu tavatoidust. (GMO, 2017)

4.2. Geneetiliselt muundatud organismid Eestis

Eestis on GMO-de kasutamise reguleerimine jagatud keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vahel.

• Keskkonnaministeerium vastutab GMO-de keskkonda viimise ning GMO-sid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest. ( Maaeluministeerium , 2015)
  
• Maaeluministeerium vastutab GMO toidu ja sööda käitlemise nõuete väljatöötamise ja kehtestamise eest. Lisaks on vastutus ka tava-, mahe - ja GMO põllukultuuride kooseksisteerimisele esitatavate riigisiseste nõuete kehtestamise eest. Euroopa Liidus antakse kõik GMO toidu ja sööda turule viimise load Euroopa Komisjoni otsusega pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide riskihindamise läbiviimist. Maaeluministeerium vastutab selle eest, et Eesti annaks Euroopa Liidu liikmesriigina turulelubamise riskihindamises oma panuse. Ministeeriumis tegutseb ka loomkatsete loakomisjon, kuhu laekuvad GMO loomade loataotlused. (Maaeluministeerium, 2015)
  
• Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev tööinspektsioon vastutab GM mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubamise eest. (Maaeluministeerium, 2015)
  

Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad GMO-de ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskihindamist.

• Geenitehnoloogiakomisjon – keskkonnaministeeriumi juures tegutseva komisjoni ülesanne on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia ja geneetiliselt muundatud organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes. (Maaeluministeerium, 2015)
  
• Uuendtoidukomisjon – veterinaar- ja toiduameti juures tegutsev komisjon tegeleb GMO toidu ja sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse hindamisega. (Maaeluministeerium, 2015)
  

4.3. Geneetiliselt muundatud toiduainete märgistamine

Märgistamise nõuded kehtivad EL määruse 1830/2003 näol alates 2004.a. 16. aprillist. Märgistamise põhinõudeks on kohustus märgistada GMO tootena kõik tooted, mis sisaldavad või on toodetud EL-s heaks kiidetud GMOst, välja arvatud juhul, kui toode sisaldab GMO-sid alla 0,9% ning GMOde esinemine tootes on juhuslik või tehniliselt vältimatu. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)
Selline regulatsioon ei tähenda, nagu oleks kõigis mitte-GMO toodetes GMO-sisalduse lubatud maksimummäär 0,9%. Juhul, kui ettevõtja väidab, et tema toode sisaldab küll GMOd , ent seda ei tule märgistada, peaks ta tõestama , et GMO-sisaldus tootes on tõesti juhuslik, st ettekavatsemata , või tehniliselt vältimatu. Kõigil muudel juhtudel (st kui toode sisaldab GMOsid küll alla 0,9%, ent selline GMO-sisaldus on ettekavatsetud ja seda oleks võimalik tehniliste meetmetega vältida) peab toode olema märgistatud GMO-tootena. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)
Märgistamise ja jälgitavuse kohustuse alla ei kuulu GMO materjaliga toidetud loomadelt pärinevad tooted (piim, liha, munad, jne). Euroopa valitsusvälised organisatsioonid on leidnud, et tegemist on kahetsusväärse seaduselüngaga, mis kahjustab kogu märgistamissüsteemi usaldusväärsust. (Ehrlich, et al., 2006)
EL määruse ja Eesti geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse kohaselt peab GMOst valmistatud toode kandma silti kirjaga : „Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organismi“ või „Toode koosneb geneetiliselt muundatud organismidest“. (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

5. METOODIKA

Uurimistöö läbi viimiseks oli küsimustik (Lisa 1), mis koosnes kuuest küsimusest. Küsimustikule vastasid 113 Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasisti vanuses 16-19, kellest 51 olid mees- ja 62 naissoost. Küsimustik viidi läbi jaanuaris 2017. aastal.
Joonis 3: Vastanute sooline jaotus

6. TULEMUSED JA ANALÜÜS

Joonis 4: Õpilaste toiduainete koostise jälgimine
Küsimusele "Kas jälgid toiduainete koostist nende ostmisel ?" vastas 30 noormeestest , et ei uuri toidupakendit. 18 noormeest vastas, et jälgib regulaarselt ja 3, et jälgib vahel. Naissoost 26 küsitlusele vastanut ei jälgi toidupakendit. 35 vastasid, et jälgivad aktiivselt ning 1, et jälgib vahel.
Joonis 5: Tooted, mille koostist õpilased jälgivad
Küsimusele "Milliste toodete koostist jälgid?" vastas kokku 57 õpilast. Nendest 36 olid noormehed ja 21 neiud. Kõige sagedamini esines vastus "jogurt", mille märkisid 22 õpilast, kellest 12 olid nais- ja 10 meessoost. Teisel kohal, mille koostist kõige sagedamini jälgitakse, on kondiitritooted : noormeestest 2 ja neidudest 6. Kolmandana uuritakse maiustuste koostist. Kõige vähem märgiti varianti "joogid" ja "snäkid", mida oli mõlemat valitud vaid 1 kord.
Joonis 6: "Kas Eesti kaubanduses müüdavates toodetes esineb GMOsid?"
Küsimusele "Kas Eesti kaubanduses müüdavates toodetes esineb GMOsid?" vastati järgnevalt: 72 õpilast ei ole GMO toodete kasutamisest teadlikud. Sooline suhe oli vastavalt 42 neidu ja 30 noormeest. Suur osa õpilastest oli teadlik GMO kasutusest Eesti kaubanduses müüdavate toiduainete seas. Neid oli kokku 37, kellest 19 olid neiud ja 18 noormehed. Ainult 4 õpilast arvas, et Eestis müüdavates toiduainetes ei kasutata GMO tooteid.
Joonis 7: "Milliste toodete valmistamisel kasutatakse GMOsid?"
Küsimusele "Milliste toodete valmistamisel kasutatakse GMOsid?" vastas 83 õpilast, et nad ei ole teadlikud GMO kasutusest toiduainetes. Ülejäänud 30-st, kes olid teadlikud, panid esimesele kohale toiduõlid, teisele kohale jogurtid ja kolmandale juustud . Toiduõlide puhul teadis GMO kasutusest 8 neidu ja 4 noormeest. Kõige vähem oli valitud joogid, lihatooted ja kastmed , mida oli märgitud vaid 1 kord.
Joonis 8: GMO märgistuse olulisus toidupakendil
Küsimusele "Kas Sinu jaoks on oluline, et toidupakendil esineks GMO märgistus?" vastas 11 neidu ja 4 noormeest, et on oluline. 19 õpilast ei pööra GMO märgistusele tähelepanu, neist 8 neidu ja 11 noormeest. 6 õpilast ei ole GMO märgistusest teadlikud ja 2 vastasid, et ei ole oluline.
Joonis 9: Õpilaste käitumine kaubanduses GMO märgistusega toiduaine korral
46 õpilast ei pööra tähelepanu ja ostab toote igal juhul, neist 24 noormehed ja 22 neiud. Neid, kes ei soovi GMO märgistusega tooteid ja valivad analoogse toote ilma GMO märgistuseta, oli 40. Teise toiduaine valinute hulgas olid ülekaalus neiud, keda oli 26. 17 õpilast ei ole teadlikud GMO märgistusest toidupakenditel. 10 õpilast jätavad valitud toiduaine ostmata, kui sellel esineb GMO märgistus.

7. JÄRELDUSED

• 113-st õpilasest 53 uurib toiduainete koostist toodete pakenditelt regulaarselt, 56 ei uuri ja 4 vaatab mõnikord.
  
• 57 õpilast, kes toidupakendit jälgivad, vaatavad kõige sagedamini jogurtite (22 õpilast), kondiitritoodete (8 õpilast) ja maiustuste (9 õpilast) koostist.
  
• 72 õpilast (42 neidu ja 30 noormeest) ei ole GMO toodete kasutamisest teadlikud.
  
• 37 (19 neidu ja 18 noormeest) on teadlikud GMO kasutusest toiduainetes.
  
• 4 õpilast arvas, et Eestis müüdavates toiduainetes GMO-sid ei kasutata.
  
• 12 (8 neidu ja 4 noormeest) küsitletavat olid teadlikud, et toiduõlide valmistamisel kasutatakse GMOsid.
  
• 15 õpilase jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märgistus, kui selles on kasutatud GMOsid.
  
• 19 õpilast ei pööra tähelepanu, kas pakendil esineb märgistus GMO kohta või mitte ja 2 õpilase jaoks ei ole see oluline.
  
• 6 küsitletavat ei ole GMO märgistusest teadlikud.
  
• 46 õpilast, kellest 24 noormehed ja 22 neiud, ostavad toote ka siis, kui sel esineb GMO märgistus.
  
• 40 õpilast valivad GMO märgistuse esinemise korral analoogse toote, milles ei oleks kasutatud GMOsid.
  
• 10 küsitletavat jätavad valitud toote ostmata, kui sel esineb GMO märgistus.
  

KOKKUVÕTE

Uurimistöö teemaks on "Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide teadlikkus geneetiliselt muundatud organismide kasutusest Eestis müüdavates toiduainetes". Töö annab ülevaate geneetiliselt muundatud organismide kasutusest ja selle teadlikkusest õpilaste seas.
Töö eesmärgiks oli teada saada, kas õpilased loevad toidupakendite koostist ja on teadlikud geneetiliselt muundatud organismide kasutusest toiduainetes.
Uurimistöö probleemküsimused olid:

• Kas ja milliste toiduainete koostist Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased toiduainete pakenditel loevad?
  
• Millistes toiduainetes Eesti kaubanduses on Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates kasutatud geneetiliselt muundatud organisme?
  
• Kas õpilaste jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märgistus, kui selles on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme?
  
• Kuidas õpilased käituvad, kui nende poolt väljavalitud tootel esineb märgistus geneetiliselt muundatud organismide kohta?
  

Uurimistöö hüpoteesideks olid:

• Üle 50% vastajanutest ei loe toiduainete koostist.
  

Hüpotees osutuks tõeseks, sest 113-st õpilasest 60 (53%) ei loe toiduainete koostist.

• Kõige sagedamini loetakse lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist.
  

Hüpotees ei leidnud kinnitust, sest kõige sagedamini loetakse Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas hoopis jogurtite, kondiitritoodete ja maiustuste koostist.

• Üle 50% vastajanutest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta.
  

Hüpotees ei leidnud kinnitust, sest vaid 40 113-st (35,4%) küsitletavast märkis, et valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse korral analoogse toote ilma märgistuseta.

• Vähemalt poolte Rapla Ühisgümnaasiumi gümnasistide arvates ei esine Eesti kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooteid.
  

Hüpotees ei leidnud kinnitust, sest vaid 4 (3,5%) õpilase arvates ei esine Eesti kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid tooteid.
Gümnasistide teadlikkus geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest toiduainetes on suhteliselt madal (72 õpilast 113-st vastas, et nad ei ole GMO kasutamisest teadlikud). Toidupakendil geneetiliselt muundatud organismide kasutuse kohta esineva märgistuse korral vaid 40 õpilast vahetab selle toote välja analoogse vastu ilma märgistuseta ja 10 õpilast jätab toote üldse ostmata, ülejäänud 63 küsitletavat kas ei pööra sellele tähelepanu või ei ole märgistuse esinemisest teadlikud.
On oluline teada, milliseid tooteid tarbida, sest geneetiliselt muundatud organisme ei ole veel piisavalt uuritud ja seega pole kindlalt teada nende mõju inimorganismile pikemas perspektiivis.
Teadlik tarbija on informeeritud toodete koostisest ja neis sisalduvaist lisaainetest ning oskab ära tunda märgistust, mis viitab geneetiliselt muundatud organismide sisaldusele tootes.
Uurimistöö autor soovib tänada abi eest oma juhendajat õpetaja Luule Linamäed.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Eesti Keskkonnaühenduste Koda. (kuupäev puudub). GMO-vaba Eesti. Allikas: Eesti Keskkonnaühenduste Koda: http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=175&Itemid=65
Ehrlich, Ü., Lepik, K., Luik, A., Pertsjonok, A., Ränkel, L., & Vaarmari, K. (2006). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid . Tartu: Eestimaa Looduse Fond.
Geenmuundatud organism. (16. 06. 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organis m
GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele. (2015). Allikas: Loodusvägi: http://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/
GMO. (03. 02. 2017. a.). Allikas: Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/gmo
Homutov, T. (24. 03. 2011. a.). Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu. Allikas: Bioneer : http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud-organismide-poolt-ja-vastu
Koik, A. (kuupäev puudub). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Toidukeemia: http://toidukeemia.weebly.com/gmo.html
Maaeluministeerium. (01. 09. 2015. a.). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Eesti riigiportaal : https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organismid
Matt, D. (19. 10. 2009. a.). Miks hoiduda geneetiliselt muundatud toidust. Allikas: Mahekeskus: https://mahekeskus.wordpress.com/2009/10/19/miks-hoiduda-geneetiliselt-muundatud-toidust/
Mäekask, K. (2008). Biotehnoloogia. Tartu: Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing.
Pajuste, L.-I. (2016). Geneetiliselt Muundatud Organismid ehk võidujooks tervisega. Allikas: Banaanisaar: http://banaanisaar.ee/keskkond/gmo/
Viikmaa, M., & Tartes, U. (2008). Bioloogia gümnaasiumile. II osa, 3. kursus . Tartu: Eesti Loodusfoto.
Villar, L. J., & Freese, B. (2008). Põllumajandus ja toit. Kes saab kasu GMO-dest? Eesti Roheline Liikumine.

Lisa 1

1) Kas jälgid toiduainete koostist nende ostmisel?
JAH / EI
2) Kui vastasid eelnevale küsimusele jah, siis märgi tooted, milliste koostist oma poeostul jälgid.

• Võid/margariinid
  
• Jogurtid
  
• Kastmed (k.a ketšup , majonees)
  
• Juustud
  
• Toiduõlid
  
• Erinevad piimad (k.a taimsed)
  
• Lihatooted
  
• Kondiitritooted
  
• Maiustused
  
• Muu:
  

3) Kas Sinu jaoks on oluline, et toidupakendil oleks märge, kui selles on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme?

• Jah
  
• Ei
  
• Ei pööra tähelepanu
  
• Ei ole teadlik
  

4) Kas Eesti kaubanduses müüdavates toodetes kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme?

• Jah
  
• Ei
  
• Ei ole teadlik
  

5) Kui oled teadlik, siis vali loetelust 5 toiduainet, mille valmistamisel kasutatakse GMO-d.

• Juustud
  
• Jogurtid
  
• Toiduõlid
  
• Lihatooted
  
• Maiustused
  
• Piim (k.a taimsed piimad)
  
• Kastmed
  
• Või/ margariin
  
• Ei ole teadlik
  

6) Kuidas käitud, kui Sinu poolt väljavalitud tootel esineb GMO märgistus?

• Jätan ostmata
  
• Valin analoogse toote ilma GMO märgistuseta
  
• Ei pööra tähelepanu
  
• Ei ole teadlik
  

Lisa 2

Autor toob välja pildid geneetiliselt muundatud toiduainetest, mis on leitud Eesti kaubandusest.
Tabel 1: Geneetiliselt muundatud sojaubadest valmistatud toiduõlid
Tabel 2: Margariinid, mille koostis sisaldab õli, mis on toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest