Teema: TUUMAENERGIA EELISED · Võimalik toota suur kogus energiat väikeste kuludega. · Tootmine ei sõltu ilmastikutingimustest. · Ohutusnõuded on hästi läbi mõeldud. · Ei reosta keskkonda heitgaasidega (nt: SO2, NOx, CO2, CO jt.) · Suur kasutegur, põlevkivil on see vaid 15%. TUUMAENERGIA MIINUSED JA PROBLEEMID · Uraani jätkub u. 100 aastaks. · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed, lagunemisaeg on pikk(paar-kolmsada aastat). · Kõik, mis puutuvad kokku radioaktiivse kiirgusega, võib radioaktiivset kiirgust "külge võtta". · Kui midagi valesti läheb, nagu Fukushima või Tsernobõli puhul, siis on reostuse ja katastroofi oht suur. · Terrorismioht ja terviseriskid. · Tuumajaamade pikk ehitusprotsess. · Tuumajäätmete ladustamine. Tö öl eh ed !!! Lisaks:
• vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.(7) Õhku paiskunud ained kanduvad tihti mujale kui sinna kus nad tekivad. Ohtlike ainete
inimtegevusele. See pole majanduslikult mõistlik lihtsal põhjusel: kõik inimtegevused ja erinevad reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine mikroorganismid pinnas". Siiski, mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on põhjavee kaitstus igat liiki reoaine puhul. Põhjavesi on kaitsmata: karstialadel; alvaritel (pinnakatte paksus on alla 1 m); aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen (k=0,010,5 m/ööpäevas); aladel, kus levib alla 20 m paksune liiv või kruus (k=15 m/ööpäevas). Oigusaktides nimetatud kaitstuse kategooriad on maaratletud konkreetse piirangu voi
ladestamine taaskasutusega; · lõplik kõrvaldamine (prügilasse viimine) 13.10.2014 75 http://files.bef.ee/HBs/ee_furniture/pics/waste/waste_01.jpg 13.10.2014 76 Jäätmete lagunemisaeg looduses Paber 2,5 kuud Jäätmete, pakendite ja taara liigitamine: Apelsinikoored 6 kuud http://www.taaratark.ee/ Piimapakid (tetra) 5 aastat interaktiivsed mängud Sigaretikonid 12 aastat http://taheke.delfi.ee/games/prugihunt/
tsüklilise gammalaktooniga. Patuliini kasutatakse antibiootikumina nii meditsiinis kui veterinaarias G(-), G(+) mikroobide ja mõnede ainuraksete kasvu pidurdamiseks, kuid toksilisus piirab tema kasutamist. Toksiin võib vatsavedelikus neutraliseeruda, kui seal sisaldub tioolrühma omavaid ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine Kõige kiirem, tundlikum ja suurima korratavusega on mükotoksiinide määramine immunoloogilisel meetodil. Kuigi mükotoksiinidel antigeenseid omdusi ei ole, tekivad need valgulise või polüpeptiidse hapteeniga konjugeerimisel, misjärel võib rakendada ELISA-meetodit. Toksiinid on
keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur tõuseks küllalt kõrgele (55oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %-ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega.
Taimekaitsevahenditelt eeldatakse, et nad pinnases teatud kindla aja jooksul lagunevad. Aega, mille jooksul laguneb pool pinnasesse viidud ainekogusest, nimetatakse poolestusajaks (T 50). Kiiresti lagunevateks loetakse taimekaitsevahendid, mille poolestusaeg on kuni 1 nädal; eriti aeglaselt lagunevate preparaatide poolestusaeg on umbes 8 kuud. Silmas tuleb pidada, et preparaatide kasutusjuhistel antud lagunemisaeg ei lange alati kokku tegeliku, looduses toimuva lagunemise ajaga. Looduses mõjutavad preparaatide lagunemist näiteks mulla reaktsioon, katioonivahetuse potentsiaal, orgaanilise aine sisaldus ja kvaliteet ning pinnase mikrobioloogiline aktiivsus. Ka temperatuur avaldab mõju taimekaitsevahendite lagunemise kiirusele: temperatuuri tõus 10° C võrra kiirendab lagunemist 2,5 … 3 korda. Taimekaitsevahendite eemaldumist mullast soodustavad ka sademed ning päikesekiirgus.
annaabi.ee 
