Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ülikool
CARGOHUNTERS AS
Finantsanalüüs
Õppejõud:
Tallinn 2016
SISUKORD



1ETTEVÕTTE INFO 3
1.1.1 Andmete vastavus 3
2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS 5
3SUHTARVUDE ANALÜÜSID 13
4PANKROTIOHU ANALÜÜS 24
5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016 - 2018 27
  • ETTEVÕTTE INFO


    Ettevõte Cargohunters AS on asutatud 2002 aasta detsembris, mille juriidiliseks aadressiks on Merivälja tee 5, Tallinn. Ettevõttes töötab 2015 aasta seisuga viis töötajat neist kaks on juhatuse liikmed. 2016 aasta seisuga on ettevõtte põhitegevusala kaubavedu merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel kaks lisategevusala kaubaladude töö ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus. Kaubavedu merel ja rannavetes toimub põhiliselt Balti-, Põhja- ja Vahemere piirkondades.
    Ettevõtte põhikapital on 26 460 eurot. Cargohunters AS´i põhivaraks on kodulehekülje järgi kolm laeva 90ndatest, kuid majandusaasta aruande järgi omab ettevõtte kahte laeva läbi tütarettevõtte. Lisaks on AS´il üks partner , milleks on Taani firma Echoship ApS. Ettevõtte on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 2003 aastast ning 2016 aasta seisuga puudub Gargohunters AS´il maksuvõlg.
    Ettevõte on käitunud maksukuulekalt ning 2010 kuni 2015 aasta majandusaasta aruanded esitanud korrektselt, õigel ajal. Majandusaasta kestab 01.01-31.12. Lisaks sellele on töötajad väga sportlikud ning nende huviks on lisaks tööle veel korvpalli mängida. Ettevõtte koduleheküljel on puudlik informatsioon ja antud informatsioon ei vasta majandusaasta aruandele. 2015 aasta oli ettevõtte müügitulu kaks miljonit eurot, millega saavutati samal põhitegevusalal TOP 20 müügitulu 2015 aasta järgi 2 koht.

    Vastavus raamatupidamisseadusele

    2010 kuni 2015 aastatel puudub ettevõtte tegevusaasta aruandes hooajalisus. 2010 kuni 2013 puuduvad peamised finantssuhtearvud majandusaasta ning eelneva majandusaasta kohta samuti puuduvad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud. 2014 aasta tegevusaruandes peamised finantsnäitaja andmed ei klapi 2015 aasta aruandega ning neid kajastati tegevusaruandes alles 2014 aastal.
  • Andmete vastavus


    2010 aastal oli töötajate arv 7, mis langes 2015 aastal viie peale. Tegevusaruandes on kirjas, et asutati 2002 novembris aga ettevõtja infos oli asutamisaeg sama aasta detsember. Kasum tekkis alles 2015. aastal ning eelnevatel aastatel oli ettevõte kahjumis. Tegevusaruandes toodi iga aasta ära, et nad jätkavad oma senist majandustegevust ning meretranspordi turg on endiselt keerukas, aga 2014. aasta aruandes märgiti, et on näha paranemise märke ja loodetakse saada kasumit. 2016. aastaks prognoositakse jällegi kasumi langust, kuid 2015 aasta oli esmakordselt ettevõtte kasumis. Bilansipäevajärgsed sündmused olid ära toodud ainult 2010. aastal, kus kajastati, et Eesti kroon asendus euroga. Põhivara arvelevõtmise alampiir muutus 2014 aastal 3000 euro peale, mis oli eelnevalt 1278 eurot. Hoonete ja ehitiste kasulik eluiga muutus 33 aastast 30 peale ja masinad ja seadmed 20 pealt 5-25 peale. Aruandes selgus, et ettevõttel on tütarettevõte, mida kodulehel ei ole kajastatud. Tegevusaruannetest ei selgunud millist rahavoogude meetodit kasutatakse. 2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna.
  • VERTIKAAL - JA HORISONTAALANALÜÜS


    Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs

    Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega.
    Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara .
    Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 ( autorite koostatud)
    Paremaks ülevaateks põhivara muutustest aastate jooksul tegid autorid joonise 2. Käibevara on vara, mida ettevõtja saab kiiresti rahaks muuta, et tasuda sellega oma võlgasid, kuna selle osakaal on nii väike põhivarast, võib tulevikus tekkida probleeme võlgnevuste tasumisega. Kuna käibevara osakaal on koguvarast nii väike, võib eeldada, et ettvõttes ei toimu igapäevaseid tehinguid rahaga , vähe esineb nõudeid ostjatele, tulude ja maksude ettemakseid. Jooniselt 2 on näha, et käibevara hulk oli suurem aastatel 2012 ja 2013 perioodil, millal oli põhivara hulk kõige madalam. Antud firmas on põhivaraks ainult materiaalne põhivara, milleks on laevad ja maa. Tegu on varadega, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel ja finantstulu teenimiseks ning mida kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. AS Cargohunters kasutab põhivara kaubaveoks merel ja rannavetes, lisaks sellele on ettevõttel kaks lisategevusala kaubaladude töö ning enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus.
    Joonis 2. Põhivara muutus aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
    Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus.
    Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
    Joonisel 4 on autoritel välja toodud, kui suure osakaalu kohustistest moodustavad pikaajalised ja lühiajalised kohustised. Kohustiste hulk on märkmisvääreselt vähenenud , kõige rohkem kohustisi oli ettevõttel aastatel 2010 ja 2011. 2015. aastaks on kõigi kohustiste hulk oluliselt vähenenud. Suurema osa Cargohuntersi kohustistest moodustavad pikaajalised kohustised, mis on stabiilselt viimaste aastatega vähenenud. Võib eeldada, et 2011. aastaga sai tasutud mõni pikaajaline kohustis, näiteks sai välja osetud mõni materiaalne põhivara.
    Lühiajaliste kohustustena näidatakse selliseid kohustusi, mille tasumise tähtaeg on aasta jooksul, sealhulgas näiteks ka pangalaenu graafikujärgsed maksed. Tarnijatele maksmata arved, riigimaksud, väljamaksmata töötasud, puhkusekohustis töötajatele. Lühiajalised kohustised on ettevõttel aastate jooksul olnud stabiilselt madalad, mis võib tuleneda sellest, et ettevõttes on vähe töötajaid ja teenuseid ei osteta sisse. Samuti ei ole ettevõte võtnud viimastel aastatel lühiajalisi laenusid.
    Joonis 4. Pikaajalised ja lühiaajalised kohustised aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
    Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab ülevaate ettevõtte kasumistruktuurist. Kasumiaruanne on finantsaruanne , kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ning kulud ja sellest olenevalt siis ettevõtte kasum või kahjum . Kasumiaruanne on ettevõtte bilansi kirje, kus aruandeperioodi kasum/kahjum on detailsem. Tabelist 1 on selgesti näha, et kõige suurem osakaal on müüdud toodangu kulu, mis on aastate lõikes üsna kõikuv. Protsentuaalselt on müüdud toodangu kulu 81-130% võrreldes müügituluga. Jooniselt selgub , et viimasel aastal 2015 on müüdud toodangu kulu kõige väiksem, ning selle tulemusena on ettevõtte brutokasum 2015. aastal protsentuaalselt kõige kõrgem. Samuti selgub, et ka firma kahjum aastate lõikes langeb ning esimest korda on ettevõtte kasumis 2015. aastal, vaata joonis 5, mis on väga oluline firma eksisteerimiseks.
    Tabel 1. Kasumiaruande vertikaalanalüüs aastatel 2010-2011 (autorite koostatud)
    2015
    2014
    2013
    2012
    2011
    2010
    Müügitulu
    100%
    100%
    100%
    100%
    100%
    100%
    Müüdud toodangu kulu
    -81,98%
    -95,33%
    -114,15%
    -130,75%
    -103,46%
    -100,36%
    Brutokasum
    18,02%
    4,67%
    -14,15%
    -30,75%
    -3,46%
    -0,36%
    Üldhalduskulu
    -6,96%
    -7,60%
    -4,16%
    -7,88%
    -6,12%
    -5,19%
    Muud äritulud
    2,27%
    1,03%
    5,72%
    18,65%
    1,70%
    1,49%
    Muud ärikulud
    -0,36%
    -0,35%
    -57,10%
    -64,50%
    -18,69%
    -0,96%
    Ärikasum
    12,97%
    -2,24%
    -69,68%
    -84,48%
    -26,57%
    -5,02%
    Intressikulud
    -1,66%
    -1,91%
    -1,94%
    Finantstulud ja - kulud
    -0,02%
    -0,04%
    0,01%
    -5,09%
    -16,93%
    -10,60%
    Aruandeaasta kasum
    11,30%
    -4,20%
    -71,61
    -89,58
    -43,50%
    -15,62%
    Joonis 5. Kasumiaruande vertikaalanalüüs aastatel 2010-2015 (autorite koostatud)
    Joonisel 5 on välja toodud ettevõtte Gargohunter AS bruto ja ärikasum aastate lõikes, kus on selgesti näha, et 2012 aastatel hakkab ettevõttel minema paremini ning seetõttu kasvavad nii brutokasum kui ka ärikasum alates välja toodud aastast. Kui brutokasumil on natuke stabiilsem tõus, siis ärikasum on pisut rohkem kõikuvam. Bruto kasum on kasum, kust on maha võetud kasumi tootmiseks tehtud kulud, välja arvatud finantskulud-tulud. Ärikasum on aga ettevõtte puhas kasum. Ärikasumi valem on müügitulu + muud äritulud + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel – kulud – muud ärikulud.

    Kasumiaruande ja bilansi horisontaalanalüüs

    Bilansi horisontaalanalüüs annab ülevaate muutustest ja kajastab arengutrende. Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda ettvõtte järjestikuste aastate aruandeid antud tööd on võrreldud aastaid 2013-2015. Samuti on eesmärgiks näidata muutuseid nii protsentuaalselt kui ka rahaliselt. Baasnäitajaks on antud töös võetud teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Horisontaalanalüüs aitab tajuda perpektiivi ja muutuste olulisuse määra. Samuti näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldav arengutrende, mida absoluutsummad ei võimalda tajuda. Tabel 2 annab ülevaate aktsiaseltsi Cargohunters bilansikirjete protsentuaalsetest muutustest.
    Tabel 2. Bilansi horisontaalanalüüsi protsentuaalne muutus (autorite koostatud)
    2015
    MUUTUS
    2014
    MUUTUS
    2013
    MUUTUS %
    Varad
     
     
     
    Käibevara
     
     
     
    Raha
    8373,00
    194,00
    51884,00
    Nõuded ja ettemaksed
    128375,00
    178844,00
    237595,00
    Varud
    0,00
    40580,00
    40580,00
    Kokku käibevara
    136748,00
    -37,71%
    219618,00
    0,05%
    330059,00
    50,36%
    Põhivara
     
     
     
    Finantsinvesteeringud
    1000,00
    1000,00
    1000,00
    Materiaalne põhivara
    6385709,00
    6913470,00
    7453645,00
    Kokku põhivara
    6386709,00
    -71,15%
    6914470,00
    -68,76%
    7454645,00
    -66,32%
    Kokku varad
    6523457,00
    -70,82%
    7134088,00
    -68,09%
    7784704,00
    -65,18%
    Kohustused ja omakap.
    Kohustused
     
     
     
    Lühiajalised kohust.
     
     
     
    Laenukohustused
    642062,00
    665595,00
    577389,00
    Võlad ja ettemaksed
    902473,00
    1195569,00
    1298607,00
    Kokku lühiaj. Koh.
    1544535,00
    1861164,00
    1875996,00
    Pikaajalised kohustused
    Laenukohustused
    4694693,00
    5240828,00
    5886284,00
    Kokku pikaaj. Koh.
    4694693,00
    5240828,00
    5886284,00
    Kokku kohustused
    6239228,00
    -73,93%
    7101992,00
    -70,33%
    7762280,00
    -67,57%
    Omakapital
    Aktsiakapital nimiv.
    26460,00
    26460,00
    26460,00
    Ülekurss
    226516,00
    226516,00
    226516,00
    Kohust. Reservkap.
    2684,00
    2684,00
    2684,00
    Muud reservid
    7700000,00
    7700000,00
    7600000,00
    E. per.kas/kahjum
    -7923564
    -7833236
    -4966021
    Aruandeaasta kas/kahj.
    252133,00
    -90328,00
    -2867215
    Kokku omakapital
    284229,00
    32096,00
    22424,00
    Kokku koh ja omakap
    6523457,00
    -70,82%
    7134088,00
    -68,09%
    7784704,00
    -65,18%
    AS Gargohunters horisontaalanalüüsi mõned summad ühitivad bilansikirjete vertikaalanalüüsiga. Küll aga võib välja tuua selle, et põhivara aastate lõikes langeb ning viimasel aastal on langus üsna suur. Samuti käibevara protsent on 2015 aastal võrreldes 2011 aastaga väga madal, mis tähendab seda et ettevõttes on vähe või puudulik rahaline tegevus. Samuti langeb kohustise ja omakapital aastate lõikes väga palju. Kui 2013 on see protsent -65% siis 2015 aastal on protsent tõusnud juba 71% peale.
    Kasumiaruande horisontaalanalüüs annab ülevaate kuludest ja tuludest. Horisontaalanalüüsi käigus on võrreldud 5 aastat 2010-2015.
    Kasumiaruande põhjal võib väita, et 2015 aastal oli ettevõtte brutokasumi langus üsna suur, kui 2013 oli ettevõtte brutokasum 149% siis 2015 aastal langes see suurtesse miinustesse, siinkohal võib tuleneda see sellest, et ettevõtte kasum ei tulenenud müügist vaid kasum on saadud kuskilt mujalt. Samuti on langenud ärikasum -116% peale, kui 2013 oli 60%. Samuti on joonisel 6 välja toodud ettevõtte brutokasumi ja ärikasumi protsentuaalne langus või tõus. Antud töös on küll kasutatud aastaid 2010-2015 kuid tabelitesse ei mahtunud rohkem kui 3 aastat.
    Tabel 3. Kasumiaruande protsentuaalne muutus 2013-2015 (autorite koostatud)
    2015
    MUUTUS
    2014
    MUUTUS
    2013
    MUUTUS
    Müügitulu
    2 231 291
    -66,00%
    2 152 053
    -67,21%
    4 004 001
    -38,99%
    Müüdud toodangu kulu
    -1 829 193
    -2 051 476
    -4 570 614
    Brutokasum
    (-kahjum)
    402 098
    -277,18%
    100 577
    -144,32%
    -566 613
    149,67%
    Üldhalduskulud
    -155 353
    -163 449
    -166 463
    Muud äritulud
    50 635
    22 069
    229 188
    Muud ärikulud
    -7 961
    -7 475
    -2 286 100
    Ärikasum (kahjum)
    289 419
    -116,60%
    -48 278
    -97,23%
    -2 789 988
    60,00%
    Intressikulud
    -36 931
    -41 148
    -77 628
    Finantstulud ja –kulud
    -355
    -902
    401
    Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
    252 133
    -108,83%
    -90 328
    -0,96836
    -2 867 215
    0,44%
    Aruandeaasta kasum (kahjum)
    252 133
    -108,83%
    -90 328
    -0,96836
    -2 867 215
    0,44%
    Joonis 6. Bilansiaruande horisontaalanalüüsi äri- ja brutokasum protsentides (autorite koostatud)
    Joonisel 6 selgub, kuidas on aastate jooksul muutunud ettevõte bruto ja ärikasum. Jooniselt tuleb välja, et bilansi horisontaalanalüüsi brutokasum on kõige kõrgem 2012. aastal, millest võib järeldada, et tegu oli kõige edukama aastaga. Ettevõte brutokasum on olnud aastate lõikes väga muutuv ning viimaste aastate jooksul langus trendis. Ärikasum on stabiilsem kui brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat.
  • SUHTARVUDE ANALÜÜSID


    Maksevõime analüüs

    Ettevõtte maksevõime analüüsi teostamiseks on kasutatud järgnevaid valemeid:
    Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustised
    Joonis 7. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (autorite koostatud)
    Hindamiskriteeriumid:
    • K ≥ 1,6 hea maksevõime
    • 1,20 – 1,59 rahuldav
    • 0,90 – 1,19 mitterahuldav
    • K
    Joonis 7 näitab, kas on küllaldaselt raha ja kiiresti rahaks muutuvat vara oma kohustuste tasumiseks. Juhul, kui kattekordaja on alla 0,9 võib ettevõttel esineda keerukusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Antud kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma . AS Cargohunters-i maksevõime kordaja on aastate lõikes väga madal, millest saab järeldada, et ettevõttel on vähe käibevara ning toimub vähe toiminguid aktsiate või rahaga. Eriti madal oli maksevõime 2011. aastal ja kõige kõrgem 2012. aastal, millal ilmselt toimusid tehinguid käibevaraga.
    Maksevõime kordaja = raha, lühiajalised väärtpaberid ja nõuded / lühiajalised kohustused = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused
    Joonis 8. Maksevõime kordaja näitaja (autorite koostatud)
    Hindamiskriteeriumid:
    • K > 0,9 hea
    • 0,6 – 0,89 rahuldav
    • 0,3 – 0,59 mitterahuldav
    • K
    Joonisel 8 on näha, et ettevõtte maksevõime kordaja on alla 0,2, mis näitab et Gargohuntes AS maksevõime on väga nõrk, mistõttu võivad ettevõttel tekkida võlad. Üsna ebatõenäoline on, et ettvõtte saab oma tekkinud võlad koheselt tasuda. Eriti madal oli maksevõime kordaja 2011. ja 2015. aastal. Võib järeldada, et ettevõtte maksevõime kordaja on üsna muutlik .

    Efektiivsuse analüüs

    Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive / keskmine lühiajaline võlgnevus
    Lühiajalinse võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda toimub aruandeperioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine. Kõrge väärtus näitab ranget krediidipoliitikat, liiga madal väärtus võib viidata probleemidele ostjatelt raha kätte saamisel.
    (2 364 263 + 1 875 996)/2 = 2 120 129,5
    2013. Majandusaasta = 4 004 001/2 120 129,5 = 1,89
    (1 875 996,00 + 1 861 164,00)/2 = 1 868 580
    2014. Majandusaasta = 2 152 053/1 868 580 = 1, 15
    (1 861 164 + 1 544 535)/2 = 1 702 849, 5
    2015. Majandusaasta = 2 231 291/1 702 849, 5 = 1,31
    Tabel 4. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
    1,89
    1,15
    1,31
    AS Cargohuntersi lühiajaliste käibekordaja näitajad on suhteliselt madalad, seega võib järeldada, et nende arvete tasumise tähtaajad on liiga pikad või nad ei ole piisavalt ranged klientidel oma raha kättesaamise osas.
    Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
    Laekumise aeg ei tohiks ületada ostjatele antava maksetähtaja pikkust, kuna vähendab likviidsust. Väga lühike periood näitab järelmaksuga müügi väikest mahtu või puudumist (nt. jaemüük füüsilisele isikule)
    2013. Majandusaasta = 360/1,89 = 190, 47
    2014. Majandusaasta = 360/1,15 = 313,04
    2015. Majandusaasta = 360/1,31 = 274, 81
    Tabel 5. Raha laekumise periood aastatel 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Raha Laekumise periood
    190,47
    313,04
    274,81
    Nagu tabelist on näha, siis raha laekumise periood on pikk. Samuti nähtub , et see periood on läinud aastatega pigem pikemaks. Kolme aasta keskmine raha laekumise periood on olnud 259,44 päeva. Sellest võib järeldada, et raha laekumise aeg ületab ostjatele antava maksetähtaja pikkust, mis vähendab likviidsust.
    Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu / varude keskmine jääk
    Varude käibekordaja näitaja kõrge väärtus tähendab varude kiiret kasutamist, see omakorda tõstab maksevõimet ja tasuvust. Näitaja madal väärtus viitab varude liigsusele või raskustele nende realiseerimisel, kuid võib tähendada ka oodatavat hinnatõusu.
    (91 306 + 40 580)/2 = 65 943
    2013. Majandusaasta = -4 570 614/65 943 = -69,31
    (40 580 + 40 580)/2 = 40 580
    2014. Majandusaasta = -2 051 476/40 580 = -50,55
    (40 580 + 0)/2 = 20 290
    2015. Majandusaasta = -1 829 193/20 290 = -90,15
    Tabel 6. Varade käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Varude käibekordaja
    -69,31
    -50,55
    -90,15
    Varade käibekordaja = müügi netokäive / varade keskmine jääk
    Varade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks varadesse investeeritud euro.
    (12 356 188 + 7 784 704)/2 = 10 070 446
    2013. Majandusaasta = 4 004 001/10 070 446 = 0,40
    (7 784 704 + 7 134 088)/2 = 7 459 396
    2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 459 396 = 0,29
    (7 134 088 + 6 523 457)/2 = 6 828 772,5
    2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 828 772,5 = 0,33
    Tabel 7. Varade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Varade käibekordaja
    0,40
    0,29
    0,33
    Tabelist nähtub, et varade käibekordaja on kolme aasta jooksul kõikunud nii üles ja alla ning pigem on näitajad jäänud madalaks. Sellest järeldub, et varusid ei kasutata antud ettevõttes efektiivselt. Ühe euro kohta, mis ettevõtte investeerib varadesse, saab ta tagasi suhteliselt väikse summa, mis nähtub tabelist 7. Aastal 2013 on selleks summaks 0,40 eurot, 2014 aastal 0,29 ja aastal 2015 0,33 eurot.
    Varade käibekordaja näitab ettevõtte koguvara (st nii käibe- kui ka põhivara) kasutamise efektiivsust . AS-i Cargohunters käibe- ja põhivara proportsioon moodustas 2015. majandusaasta bilansi kohaselt 2,1% : 97,9%, millest järeldub, et suurema osa AS-i Cargohunters varadest moodustab põhivara. Selleks, et ainult põhivara varade kasutamise efektiivsust, peab leidma põhivarade käibekordaja:
    Põhivarade käibekordaja = müügi netokäive / põhivarade keskmine jääk
    Põhivarade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks põhivarasse investeeritud euro. Näitaja madal väärtus näitab liigseid investeeringuid põhivarasse ja vähest müügikäivet. See sõltub põhivara maksumusest, kasutamise ajast ja amortisatsiooni arvutamise meetodist.
    (11 875 667 + 7 454 645)/2 = 19 330 312
    2013. Majandusaasta = 4 004 001/19 330 312 = 0,21
    (7 454 645 + 6 914 470)/2 = 7 184 557,5
    2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 184 557,5 = 0,30
    (6 914 470 + 6 386 709)/2 = 6 650 589,5
    2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 650 589,5 = 0,34
    Tabel 8. Põhivarade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Põhivarade käibekordaja
    0,21
    0,30
    0,34
    Tabelist tuleb välja, et põhivara käibekordaja on kolme aasta jooksul kasvanud. Kuigi, kui võrrelda põhivara käibekordajat varade käibekordajaga, siis see on suhteliselt sama suur, kuid põhivarade käibekordaja on läinud aastatega natuke paremaks. See tähendab, et põhivara kasutatakse natukene efektiivsemalt, kui varusid. Kuigi kokkuvõttes on näha, et üldiselt on nii varade- kui ka põhivarade käibekordaja madal, mis näitab juhtkonna ebaefektiivset varude ja põhivara kasutust .

    Võõrkapitali kasutamise analüüs

    Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Võlakordaja suurenedes kasvab ettevõtte finantsrisk . Empiiriliste uurimustulemuste kohaselt võlakordaja kasvades dividendide väljamaksed vähenevad.
    Joonis 9. Võlakordaja 2010-2015 (autorite koostatud)
    Joonis 8 võlakordaja näitab, kui suurt osa firma varast finantseeritakse laenude abil, sealhulgas nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude abil. Kõrge võlakordaja näitab, et varasid finantseeritavad krediitorid, mitte aktsionärid . Ettevõtja ei ole finantsraskuste korral eriti kaitstud. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 70%. Joonisel 8 on selgelt näha, et ettevõtte võlakordajad on suuremad kui 90%. AS Cargohunters võlakordaja näitab, et varasid finantseerivad enamasti krediitorid ning suur osa varast pärineb laenudest.
    Joonis 10. Kohustiste ja omakapitali suhe 2010-2015 (autorite koostatud)
    Kohustiste ja omakapitali suhe näitab, mitu eurot laenukapitali kasutatakse ühe euro omakapitali kohta. See suhtarv annab põhimõtteliselt sama informatsiooni mis võlakordaja. Mida suurem on võõrkapital , seda enam laieneb omaniku risk ja kreeditoridel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks. Joonisel 10 on näha, et Gargohunters AS omakapitali ja kohustiste suhe kahel aastal väga kõrge, mis tähendab seda, et neil aastatel on ettevõttel suur risk oma raha tagasisaamise kohta. Ehk siis kui ettevõtte on osutanud teenust ja arve teinud maksetähtajaga rohkem kui 6 kuud, siis on üsna tõenäoline, et ettevõte ei saa küsitud raha.
    Joonis 11. Intresside kattekordaja 2010-2015 (autorite koostatud)
    Jooniselt 11 saame välja lugeda informatsiooni intresside kattekordaja kohta. Näitaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Alates 2015. aastast on antud näitaja miinuses , mis näitab et, ettevõte ei suuda ärikasumi pealt intresikulusid tasuda. Selle näitaja madal väärtus ettevõttes tähendab riski kreeditoritele ja võib tuua ettevõtjale raskusi täiendavate finantsallikate leidmisel.
    Joonis 12. Kapitaliseerituse kordaja 2010-2015 (autorite koostatud)
    Kapitaliseerituse kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte püsivates finantseerimisallikates, ehk käsitleb kapitali struktuuri 28 kõige kitsamas tähenduses. Pikaajalise maksevõime seisukohalt avaldavad lühiajalised kohustused vähem mõju kui pikaajalised kohustused. Joonis 12 näitab meile kapitaliseerituse kordaja muutumist aastate lõikes. Kordaja näitab, kui mitu protsenti moodustavad pikaajalised kohustused ettevõttesse investeeritud kapitalist . Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust pikaajalistest finantseerimisallikatest. Põhivarasid finantseeritakse pikaajaliste kohustuste või omakapitali arvelt. Mida kõrgem on see näitaja, seda enam võib investoritel ja pankadel tekkida kahtlusi ettevõtte maksevõimes pikaajalisel perioodil. AS Cargohuntersi kapitaliseerituse kordaja on väga kõrge, millest saab järeldada, et ettevõttel võib tekkida raskusi pikajaliste kohustiste tasumisel .

    Tasuvuse analüüs

    Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive x 100
    Müügikäibe üldine rentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindade, müügiprotsessi ja tootmiskulude juhtimisest.
    Tabel 9. Müügikäibe üldine rentaablus 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Müügikäibe üldine rentaablus
    -14
    4
    18
    Tabelist 9 on näha, et üldine müügikäibe rentaablus on olnud kolmel aastal suhteliselt väike. Küll on aga suhtarv iga aasta tõusnud, mis on positiivne märk.
    Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive x 100
    Müügikäibe ärirentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale tootmiskulude, turustus- ja üldhalduskulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtja efektiivsust.
    Tabel 10. Müügikäibe ärirentaablus 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Müügikäibe ärirentaablus
    -70
    -2
    13
    Tabelist 10 selgub, et müügikäibe ärirentaabluse suhtarvud on madalamad kui üldise rentaabluse omad. Näitaja on siiski iga aasta tõusnud, mis tähendab, et AS-i äritegevuse tasuvus on kasvanud.
    Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive x 100
    Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kulu ja maksude mahaarvamist.
    Tabel 11. Müügikäibe puhasrentaablus 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Müügikäibe puhasrentaablus
    -71,6
    -4,19
    11,30
    2013. Majandusaasta = -2 867 215/4 004 001 x 100 = -71,6
    2014. Majandusaasta = -90 328/ 2 152 053 x 100 = -4,19
    2015. Majandusaasta = 252 133/ 2 231 291 x 100 = 11,30
    Tabelist 11 selgub, et müügikäibe puhasrentaablus on sarnane ärirentaablusega. 2015. aastal oli näitaja kõige positiivsem. See aasta oli Cargohunters-i jaoks hea majandusaasta, kuna lõpetati kasumiga.
    Investeeringute rentaablus = investeeringute puhasrentaablus (Eestis, kuna puudub ettevõtte tulumaks ) = ärikasum / varad x 100
    Investeeringute rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
    Tabel 12. Investeeringute rentaabluls 2013-2015 (autorite koostatud)
    Majandusaasta
    2013
    2014
    2015
    Investeeringute rentaablus
    -36,83
    -1,26
    3,87
    2013. Majandusaasta = -2 867 215/7 784 704 x 100 = -36,83
    2014. Majandusaasta = -90 328/7 134 088 x 100 = -1,26
    2015. Majandusaasta = 252 133/6 523 457 x 100 = 3,87
    Tabelist 12 on näha, et alates 2015. aastast on tehtud kasumlikke investeeringuid. Seda näitab ka positiivne suhtarvu näitaja. Tulevikus võiks see arv olla veelgi suurem.

    SWOT analüüs

    SWOT analüüs annab ülevaate ettevõtte olukorrast. SWOT analüüs on laialt levinud termin, mida kasutatakse ettevõtte sise- ja välistegurite analüüsimiseks. Sellega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid ja nõrgemaid külgi samuti võimalusi ja ohte , millesse ettevõtte võib sattuda. Selle analüüsi raames määratletakse äriettevõtte või projekti eesmärk ja selgitatakse välja eesmärki soodustavaid ja mittesoodustavaid sisemisi ja välimisi faktoreid.
    Järgnevas tabelis on välja toodud AS Gargohunters SWOT analüüs.
    Tabel 13. AS Cargohunters-i SWOT analüüs (autorite koostatud)
    Tugevused:
    • Ettevõtte on tegutsenud kaua
    • Väiksed tööjõukulud (5 töötajat)
    Nõrkused:
    • Põhivara on liiga vana
    • Suured kulutused
    • Põhivara moodustab käibevarast suurema hulga
    • Pidevalt kahjumis
    • Müügitulu pidev langus
    • Pikk maksetähtaeg (279 päeva)
    • Vähene reklaam
    Võimalused:
    • Uute ja odavate transpordivahendite ost
    • Lisategevusala, millega suurendada müügitulu
    • Uued koostööpartnerid
    Ohud:
    • Turu kasvu peatumine (vanad laevad)
    • Pankrot
    • Nõudluse langus
    • Looduskatastroofid
    • Suur konkurents

    Autorite arvates on ettevõtte kõige suuremaks tugevuseks see, et ettevõtte on tegutsenud juba mitmeid aastaid ning alates 2015. aastast on firma kasumis. AS Cargohunters on tegutsev ettevõtte olnud juba 14 aastat. Kindlasti on aktsiaseltsi üheks suureks tugevuseks vähene tööjõukulu, kuna ettevõttesse kuulub vaid viis töötajat sh kaks juhatuse liiget.
    Peamiseks nõrkuseks tõid autorid välja ettevõtte põhivara vanuse. Ettevõtte koduleheküljel on kirjas, et aktsiaseltsile kuuluvad laevad on väga vanad, mis võib kaasa tuua turu kasvu peatumise. See tähendab seda, et firmad tellivad kauba veoks ettevõtteid, kellel on uuemad laevad.
    Peamiseks võimaluseks tõid autorid uute ja odavamate transpordivahendite ostu. Mõistlik oleks vanad laevad maha müüa ning uued asemele osta, mis kindlasti suurendaks Gargohunters AS müügitulemusi. Lisaks tõid autorid välja, et kui ettevõtte hakkaks koostööd tegema uute koostööpartneritega siis oleks ettevõttel võimalik teenida suuremat kasumit. Autorite arvates peaks ettevõtte tegema ka oma firmale rohkem reklaami.
  • PANKROTIOHU ANALÜÜS


    Antud töös on koostatud ettevõtte pankrotianalüüs, et näha, milline on Gargohunters AS´i majanduslik seis viimase aasta tegevusaruannete kirjutamisel . Pankrot on ettevõtte püsiv maksejõuetus , mis tähendab seda, et pankrotti sattumist on väga raske prognoosida. Kuid analüüs annab selleks mõned valemid, mille abil teha järeldusi ettevõte finantsolukorra kohta. Samuti teevad pangad alati enne laenude taotluste kinnitamist pankrotiohu analüüsi, mis iseloomustab finantsolukorda tervikuna . Analüüsi teostakse kahel viisil: S. Altmani pankrotikordaja ja S.Altmani Z-seisu võrrandiga. Kaks erinevat valemit aitavad näha, kas andmed omavahel klapivad. Analüüs on kasulik ka ettevõtte koostööpartneritele. Valemid on koostanud USA majandusteadlane Altman. Andmed on võetud 2015. aasta kohta, kuna ettevõttel läks see aasta kõige paremini.

    S.Altmani pankrotikordaja võrrand

    K=1,2x1+1,4x2+3,3x3+0,6x4+0,999x5
    K=(1,2x0,021)+1,4x(-0,014)+(3,3x0,044)+(0,6x0,04)+(0,999x0,342)=0,0252+(-0,0196)+ 0, 1452 +0,024+0,342=0,5168
    • X1=puhas käibekapital /varad 136 748 / 6 523 457= 0,021
    • X2=akumuleeritud kasum (eelmiste aastate jaotamata
    kasum)/ varad -90 328 / 6 523 457 = -0,014
    • X3 = kasum enne intresse ja makse (ärikasum)/varad
    289 419 / 6 523 457= 0,044
    • X4 = aktsiate turuväärtus /koguvõlgnevus
    26 460 / 6 239 228= 0,004
    • X5 = läbimüük (netokäive)/ varad
    2 231 291 / 6 523 457= 0,342
    Kui K on väiksem kui 1,81, siis tõenäoliselt satub firma pankrotti. Antud suhtarv oli väga väike, seega tõenäoliselt satub firma pankrotti. Kui 0,5168
  • Vasakule Paremale
    Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #1 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #2 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #3 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #4 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #5 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #6 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #7 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #8 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #9 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #10 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #11 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #12 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #13 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #14 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #15 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #16 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #17 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #18 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #19 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #20 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #21 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #22 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #23 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #24 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #25 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #26 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #27 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #28 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #29 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #30 Finantsanalüüs ettevõtte põhjal #31
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Virgehai Õppematerjali autor
    1 ETTEVÕTTE INFO
    1.1 Vastavus raamatupidamisseadusele
    1.1.1 Andmete vastavus
    2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS
    2.1 Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs
    2.2 Kasumiaruande ja bilansi horisontaalanalüüs
    3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID
    3.1 Maksevõime analüüs
    3.2 Efektiivsuse analüüs
    3.3 Võõrkapitali kasutamise analüüs
    3.4 Tasuvuse analüüs
    3.5 SWOT analüüs
    4 PANKROTIOHU ANALÜÜS
    4.1 S. Altmani pankrotikordaja võrrand
    4.2 S. Altmani Z-seisu võrrand
    4.3 MAJANDUSPROGNOOS

    Sarnased õppematerjalid

    Finantsanalüüs
    11
    docx

    Finantsanalüüs

    Valga Sinel OÜ finantsnäitajate ja aruandluse analüüs Käesoleva töö eesmärgiks on majanduse ja ettevõtluse aluste loengus õpitu kinnistamine ning rakendamine. Analüüsitavaks ettevõtteks valisin enda tuttava ettevõtte. Järgnev töö sisaldab ettevõtte majandusaasta aruannete andmeid, finantsanalüüsi (horisontaal-, struktuur-, suhtarvude- ning lisandväärtuse analüüs), nende näitajate põhjal koostatud järeldusi ning võrdlust sama ala teiste ettevõtetega Statistikaameti andmebaasidest. Analüüs tugineb ettevõtte 2017-2020 aasta majandusaasta aruannetele. Aruannetest on kasutatud bilanssi ja kasumiaruannet. Valga Sinel OÜ on toitlustusettevõte Valga linnas. Peamiselt on tegemist lõunasöögi kohaga, aga samuti on neilt võimalik tellida ka peolaudu. Ettevõte tegutseb oma vahenditega ning laenusid ega projektirahasid kasutanud ei ole. Ettevõttes töötab

    Finantsanalüüs
    Majanduse-Finantstegevuse analüüs
    29
    doc

    Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

    ................................................................................. 25 Üldhinnang ja perspektiivid...................................................................................................... 26 2 Sissejuhatus Kursusetöö teemaks on AS Tallinna Lennujaama majandus- ja finantstegevuse analüüs 2006- 2008 aastate andmetel. Teema iseloomustus ja töö eesmärk Eesmärgiks on: · Millised olid ettevõtte seisukord ja tegevuse tulemused antud perioodil? · Millised on ettevõtte tegevuse nõrgad ja tugevad küljed? · Millised muudatused on vajalikud ettevõtte tegevuse parandamiseks tulevikus? Ettevõtte üldandmed Ärinimi: AS Tallinna Lennujaam Äriregistri kood: 10349560 Juriidiline aadress: Lennujaama tee 2 11101 Tallinn Eesti Vabariik

    Transpordiökonoomika
    Finantsanalüüs Estravel AS
    34
    doc

    Finantsanalüüs Estravel AS

    usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna vanalinnas ning ettevõte pakub mitmesuguseid reisiteenuseid, sealhulgas lennupileteid, majutust, toitlustust, viisadokumentide vormistamist jne. Kuna tegemist on aastakümneid tegutsenud eduka ettevõttega, on huvipakkuv organisatsiooni finantsolukord. Antud töö eesmärk on kinnistada teoreetilisi teadmisi reaalselt eksisteeriva turismiettevõtte põhjal uurides reisibüroo Estravel AS hetkeolukorda omanike seisukohalt. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgnevad ülesanded: · kirjeldada lühidalt ettevõtte spetsiifikat; · koostada ettevõtte horisontaal-ja vertikaalanalüüs; · teostada finantssuhtarvude analüüs; · teha seoste analüüs ning kanda need joonistele; · teha üldistused ja soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Autorite püstitatud hüpoteesi kohaselt on Estravel AS majanduslikult edukas ning

    Finantsjuhtimine
    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL
    44
    docx

    FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

    3 2. BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010

    Majandusarvestus
    Finantsanalüüs konspekt
    58
    pdf

    Finantsanalüüs konspekt

    ........................................................................................................... 23 2.2.4 Kasumiaruande analüüs lähtudes kuluarvestuse printsiibist ......................................... 24 2.3 Rahavoogude aruanne .......................................................................................................... 24 2.3.1 Rahavoogude aruande koostamise meetodid ................................................................ 25 3. Ettevõtte maksevõimelisuse hindamine .................................................................................. 30 3.1 Lühiajalise maksevõime hindamine ..................................................................................... 30 3.2 Pikaajalise maksevõime hindamine ..................................................................................... 34 4. Efektiivsuse (tegevustulemuse) ja tootlikkuse hindamine - aktiivsusnäitajad ................... 37 4

    Finantsanalüüs
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
    62
    doc

    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

    OÜ Abilis on asutatud erakapitallil 1991. aastal Eesti pealinnas Tallinnas. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on köite, trosside ning ehitusmaterjalide hulgimüük, kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul). Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor, tegevjuht, raamatupidaja, müügijuht, laomees, autojuht, koristaja, valvur. Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud. Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia-kivi AS, Optimera Estonia AS jm. Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses

    Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
    Finantsanalüüs-praktikaaruanne
    26
    docx

    Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

    ICT Support OÜ varustab ettevõtteid vajalike IT seadmetega ning esindab Raritan KVM ja Remote Power seadmete tootjat Eestis. 1 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva praktikaaruande eesmärk on koostada ICT Support OÜ müügitulu, likviidsuse, varude kasutamise, ostjatelt laekumata arvete, kapitali struktuuri ja ettevõtte tulukuse analüüs ning lõpuks, toetudes eelnevate andmete analüüsile, anda ettevõttele hinnang ning teha ettepanekuid efektiivsemaks majandamiseks. Infoallikateks kasutas autor nelja järjestikuse aasta (2009 ­ 2012) bilanssi, kasumiaruannet ning rahavoogude aruannet koos lisadega. 2 MÜÜGITULU ANALÜÜS Müügitulu analüüs kujutab endast analüüsi ettevõtte müügitulust nelja aasta lõikes, mille tulemusena on võimalik aru saada, kui palju on see kasvanud või kahanenud

    Finantsanalüüs
    Ettevõtte XXX finantsanalüüs
    48
    docx

    Ettevõtte XXX finantsanalüüs

    .................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE.....................................................................................20 KOKKUVÕTE..................................................................................22 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 4 SISSEJUHATUS Finantsanalüüsi eesmärgiks on rakendada koolis saadud teadmisi praktikas - arvutada finantsnäitajaid ja anda hinnanguid ettevõtte majandustegevusele. Omandada arusaamine erinevate varade hindamiskriteeriumitest ning hinnata riski ja tasuvuse seoseid. Osata hinnata finantseerimise erinevaid võimalusi, finantseerimise allikaid ja nende valikuvariante, kapitali struktuuri kujundamist ja finantsprognoosimise erinevaid alternatiive ning analüüsi tulemuste alusel suutma teha konstruktiivseid järeldusi ning ettepanekuid. Antud ainetöös on analüüsitavaks ettevõtteks valitud XXX OÜ. Analüüsitavad-võrreldavad

    Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun