Finantsanalüüs Estravel AS (3)

Tartu Ülikool
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Grete Jakobson
Katriin Mats
Eneken Viks
TH3
REISIBÜROO ESTRAVEL AS finantsaruandluse analüüs
Kodutöö
Juhendaja : Margus Kõomägi
Pärnu 2012

Sisukord

Sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE 5
2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS 7
2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs 7
2.2. Suhtarvude analüüs 10
2.3. Seoste analüüs 19
3. SÜNTEES 22
3.1. Analüüsi tulemuste üldistused 22
3.2. Töö autorite poolsed parendusettepanekud 23
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD ALLIKAD 27
Lisa 1. Estravel AS bilanss 28
Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2) 29
Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs 30
Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs 32
Lisa 5. Du- Pont -i puu 33
Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010 34

SISSEJUHATUS

Töö autorid valisid analüüsitavaks ettevõtteks Tallinnas asuva Eesti suurima reisibüroo Estravel AS. Antud ettevõte on huvipakkuv, sest tegemist on Eesti ühe vanima ning usaldusväärseima ettevõttega turismivaldkonnas. Estravel AS peakontor asub Tallinna vanalinnas ning ettevõte pakub mitmesuguseid reisiteenuseid, sealhulgas lennupileteid, majutust, toitlustust, viisadokumentide vormistamist jne. Kuna tegemist on aastakümneid tegutsenud eduka ettevõttega, on huvipakkuv organisatsiooni finantsolukord .
Antud töö eesmärk on kinnistada teoreetilisi teadmisi reaalselt eksisteeriva turismiettevõtte põhjal uurides reisibüroo Estravel AS hetkeolukorda omanike seisukohalt. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgnevad ülesanded:

• kirjeldada lühidalt ettevõtte spetsiifikat;
  
• koostada ettevõtte horisontaal-ja vertikaalanalüüs;
  
• teostada finantssuhtarvude analüüs;
  
• teha seoste analüüs ning kanda need joonistele;
  
• teha üldistused ja soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks.
  

Autorite püstitatud hüpoteesi kohaselt on Estravel AS majanduslikult edukas ning jätkusuutlik, mis väljendub suures müügitulus ning väga heas ärikasumis. Analüüs põhineb ettevõtte 2009., 2010. ja 2011. aasta majandusaasta aruannetel, mis on võetud andmebaasist AGENT .
Töö kirjutamisel toetutakse finantsjuhtimise aines õpitud teoreetilistele teadmistele , ettevõtte koduleheküljele ning finantsalasele kirjandusele. Andmete töötlemiseks kasutatakse programmi MS Excel . Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas nende finantseeringud on edukad või ebaedukad.
Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse nendevahelisi seoseid . Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu

REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE

Reisibüroo Estravel AS on Eesti mainekaim ja tuntuim reisiteenustega tegelev ettevõte. Estravel AS asutati 23. augustil 1988. aastal ja ettevõte on Eestis reisibüroode seas vanuselt teine. Estraveli põhiomanik on Soome üks suurimaid ja vanimaid reisibüroosid Suomen Matkatoimisto, mis kuulub täies osas lennufirmale Finnair . Lisaks kuulub büroo American Expressi frantsiisiketti. Eesti reisibüroo on üle miljoni euro käibega ning annab tööd kokku ligikaudu 300. inimesele ( Firmast 2012)
Estravelil on Eestis 11 kontorit, mis asuvad suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Kuressaares ja Haapsalus ning omab täisteenindusega kontoreid Riias ja Vilniuses. Ettevõte müüb lennu-ja laevapileteid, hotellimajutust, reisipakette, viisateenuseid ja tegeleb ürituste ning konverentside korraldamisega. Firma turuosa Eestis on ligikaudu 40%. Estravelil on Eesti Olümpiakomiteega koostööleping, mille alusel on Estravel ainus olümpiamängude piletite ametlik edasimüüja Eestis.
Anu Jõgi (2011) kirjutab Äripäeva artiklis, et suurim osa Estraveli käibest tuleb lennupiletitest. 60% käibest moodustavad lennupiletid, 14% pakettreisid, 13% hotellid ja 5-6% laevapiletid. Estravel müüb aastas 100 000 lennupiletit . Neist 80% on Euroopa- sisesed lennud algusega Tallinnast, populaarseimad sihtkohad on Helsinki ja Stockholm . Reisipakette müüb Estravel aastas ligikaudu 11 000. 62% Estraveli klientidest on ärikliendid, 38% erakliendid.
Estraveli tugevusteks on hea maine, usaldusväärsus ning tuntus antud piirkonnas. Ettevõtte peakontor asub geograafiliselt sobivas kohas Tallinna vanalinnas, mis on hea lüli Põhja-Euroopa, Kesk-Euroopa ja Venemaa vahel. Tallinn asub Eesti siseselt strateegiliselt heas kohas – antud linnas on sadam, lennujaam, bussijaam ja raudteejaam . See annab Estravelile võimaluse läheneda kliendi vajadustele personaalselt.
Estravel on aastaid kuulnud Eesti töötaja-ja peresõbralike ettevõtete paremikku ajalehe Äripäev ning ajakirja Pere & Kodu konkurssidel. Reisibüroo on pälvinud mitmeid auhindu, seehulgas Suhtekorralduse auhind 2010, Turismiuuendaja 2005 ja Turismiuuendaja 2003.
Estravel oli 2011. aastal suurima reisiteenuste valikuga firma ning ettevõtte suur eelis konkurentide ees on ööpäev läbi töötav klienditugi . 2011. aasta kevadel avas Estravel pikalt ettevalmistatud lennupiletite odavportaali SKY24 .EE, mis on Estraveli kliendirühmi veelgi laiendanud. SKY24.EE tugevusteks on lihtne ja hästi navigeeritav veebikeskkond ning soodne hinnatase . Suur eelis teiste portaalide ees on professionaalne, emakeelne ja ööpäev läbi töötav klienditugi, mida enamik konkurente ei paku.

REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS

Horisontaal- ja vertikaalanalüüs

Antud peatükis koostavad töö autorid ettevõtte kasumiaruande ning bilansi horisontaal-ja vertikaalanalüüsi. Horisontaalanalüüsi eesmärgiks on võrrelda kahe järjestikuse aasta aruandeid ning iga aruande näitaja muutust nii protisentides kui rahas. Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus.
Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused.
Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata
∆X=2010-2009
%
∆X2=2011-2010
%
Müügitulu
589 638
111
130 577
102
Muud äritulud
-328 445
10
43 938
219
Mitmesugused tegevuskulud
107 909
93
-65 371
104
Tööjõukulud
221 693
93
-266 666
115
Põhivara kulum ja väärtuse langus
26 964
75
-2527
103
Muud ärikulud
52 751
71
- 4536
103
Ärikasum (- kahjum )
670 510
561
-169 341
79
Finantstulud ja –kulud
75 423
138
-1 282 502
55
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
745 934
316
-292 449
73
Aruandeaasta kasum
825 037
820
-345 429
63
Allikas: töö autorite koostatud.
Analüüsist selgub , et 2010 aastal suurenes ettevõtte kasum võrreldes 2009. aastaga plahvatuslikult. Seda tingis 2009. aastal dividendide välja maksmine omanikele. 2011. aastal vähenes Estraveli kasum ja seda tööjõukulude suurenemise ning mitmesuguste tegevuskulude tõttu. 2011. aastal olid võrreldes 2010. aastaga ka väiksemad intressitulud.
Kasumiaruande vertikaalanalüüs annab hea ülevaate kasumiaruande struktuurist. Vertikaalanalüüsis on finantsaruande read toodud nii rahalises kui protsentides ühte teatus näitajasse, näiteks kui suur on kulude või tulude osatähtsust kogumüügist.
Tabel 2. Kasumiaruande vertikaalanalüüs
 
2009
%
2010
%
2011
%
Müügitulu
5 163 361
100
5 752 998
100
5 883 575
100
Muud äritulud
365 317
7
36 872
0,6
80 928
1
Mitmesugused tegevuskulud
-1 628 826
-32
-1 520 917
-26
-1 591 162
-27
Tööjõukulud
-3 462 935
-67
3 241 241
56
-3 507 908
-60
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-109 125
-2
-82 161
-1
-84 687
-1
Muud ärikulud
-182 489
-4
-129 738
-2
-134 274
-2
Ärikasum (-kahjum)
145 302
3
815 812
14
646 472
11
Finantstulud ja –kulud
199 532
4
274 955
5
151 847
3
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
344 833
7
1 090 768
19
798 319
14
Aruandeaasta kasum
114 571
2
939 608
16
594 179
10
Allikas: töö autorite koostatud.
2010. aastal vähenesid tööjõukulud 11%, samuti vähenesid mitmesugused tegevuskulud 6%. Suuresti selle arvelt tõusis ärikasum üle 10%. Järgmisel aastal tööjõukulud kasvasid veidi, mille võrra vähenes ka ärikasum. Järelikult on tööjõukulud üheks oluliseks kuluks ning kasumi mõjutajaks.
Tabelist nähtub, et kolme aasta lõikes moodustas tööjõukulud kõige suurema osa müügitulust. Tööjõukulud ehk püsikulud olid kolme aasta jooksul võrdlemisi ühesugused ning omased niivõrd suure personaliga ettevõttele. Analüüsist selgus, et kolme aasta lõikes moodustas müügitulust suure osa mitmesugused tegevuskulud, milleks oli peamiselt turundus ja reklaam .
Analüüsist selgub, et 2010. aastal moodustasid äritulud müügitulust võrreldes teiste aastatega kõige väiksema osa. Seevastu moodustas kasum võrreldes 2009. ja 2011. aastaga kõige suurema osa müügitulust.
Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Lisas 3 toovad töö autorid välja Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsi koos endapoolsete hinnangutega.
Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsist on näha, et aastatel 2009 ja 2010 toimusid suurimad muudatused varade kirjetes. Nimelt suurenesid nõuded ja ettemaksed 274%. See võib tähendada, et kogunõudlus Estravel AS poolt pakutavate teenuste vastu suurenes ning klientidele esitatud nõudeid on rohkem.
Antud ajavahemikul oli suur protsentuaalne muutus ka aruande aasta kasumis, mis oli 820%. See tähendab, et ettevõtte tulud ületasid väga palju kulusid ning majandustegevus oli antud perioodil tulemuslik . Seda mõjutas suuresti 2009. aasta majanduskriisi taandumine ning müügitulu suurenemine. Lisaks suurendas ettevõtte kasumit infotehnoloogiaga tegeleva tütarettevõtte müügist teenitud ühekordne tulu. Muutusi ei toimunud absoluutselt aktsiakapitali nimiväärtuses, kohustuslikus reservkapitalis ja muudes reservide kirjetes.
2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid – 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem.
Suhteliselt suur muutus toimus 2010. ja 2011. aastatel materiaalses põhivaras. 2011. aastal moodustas põhivara 135 767 eurot. Estravel AS avas 2011. aastal lennupiletite veebipoe ning seetõttu soetati inventari ning seadmeid.
Laenukohustused 2009. ja 2010. aastal oluliselt ei muutunud, sama võib öelda ka ettevõtte reservide kohta. Aruande aasta kasum vähenes 63% 2011. aastal, seda seetõttu, et finantsinvesteeringud suurenesid ning ettevõte soetas senisest rohkem varasid .
Lisas 4 esitavad töö autorid bilansi verikaalanalüüsi, mis toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma .
Vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile.
Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal.

Suhtarvude analüüs

Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt:
(2.1) ,
kus S – müügitulu (eurot),
A – varad (eurot).
2009. aastal tekitas üks varadesse investeeritud euro 84 senti müügikäivet. Ettevõte kuulus 2009. aastal varade kasutamise efektiivsuses I kvartiili ja mediaani vahele. Seega oli Estravel AS antud aastal keskmisest paremini varasid kasutavate ettevõtete seas. Järgnevatel aastatel ettevõtte efektiivsus paranes veelgi ning ettevõte parandas oma positsiooni.
2009. aastal kulus 431 päeva, et üks vara all olev euro annaks tagasi ühe käibeeuro. 2010. ja 2011. aastal läks varade kasutamine efektiivsemaks. Üks vara all olev euro teenis ühe käibel oleva euro tagasi 60 päeva kiiremini.
Põhivarade käibevälde näitab, mitu müügikäibe eurot saadi iga varasse investeeritud euro kohta ehk kui tõhusalt kasutab ettevõte oma vara müügituli saamiseks. Keskmist põhivarade käibimist päevades leitakse järgneva valemiga:
(2.2)
kus FA – põhivarade jääkmaksumus (eurot).
2009. aastal kulus 27 päeva kui 1 põhivara all olev euro tekitas ühe käibeeuro ning järgneval aastal oli päevade arvuks 18. 2011 aastal seevastu antud näitaja tõusis 21 päevani.
Debitoorse võlgnevuse käibevälde ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis . Suhtarvu arvutusvalem on järgmine:
(2.3) ,
kus AR – debitoorne võlgnevus (eurot).
Estravel AS puhul laekusid nõuded 2009. aastal keskmiselt 3 päeva jooksul, järgneval aastal näitaja langes kolm korda ja 2011. aastal tõusis kahe päevani. Keskmised maksetähtajad jäävad vahemikku 8-10 päeva, mistõttu võib analüüsitava ettevõtte laekuvate nõuete perioodi pidada äärmiselt heaks ning reisibüroo kuulus kõige paremate ettevõtete hulka.
Varude käibevälde näitab, mitme päeva jooksul analüüsitavas ajaperioodis varud keskmiselt maha müüakse ehk aega kauba ostmise ja müümise vahel. Selle arvutuskäik on järgmine:
(2.4) ,
kus IRY – varud (eurot).
2009. aastal kulus 4 päeva, kui saabunud varud maha müüdi, järgneval aastal kulus selleks vähem aega – 2 päeva. 2011. aastal kulus 1,5 päeva varade mahamüümiseks.
Kreditoorse võlgnevuse käibevälde ehk tarnijatele tasumata arevete konversiooniperiood näitab keskmist kreditoorse võlgnevuse maksetähtaega perioodis ehk mitme päeva pärast tasub ettevõte tarnijatele ostetud kauba eest. Valem on järgmine:
(2.5) ,
kus AP – võlad tarnijatele (krooni).
Kuna Estravel AS kasumiaruandes ega selle lisades ei olnud raamatupidaja välja toonud muutuvkulusid ei saanud töö autorid antud näitajat leida. Ka ettevõtte finantseerimistsüklit ei olnud võimalik leida, kuna puudus tarnijatele tasumata arvete konversiooniperiood.
Tabel 2.3. Varade kasutamise efektiivsuse suhtarvud aastatel 2009–2011
Suhtarvud
2009
2010
2011
Varade käibevälde (DAH)
431
366
379
Põhivarade käibevälde (DFAH)
27
18
22
Debitoorse võlgnevuse käibevälde (DSO)
3
1
1,5
Varude käibevälde (DIH)
4
2
1,5
Allikas: autorite koostatud.
Võrreldes varade, põhivara ning debitoorse võlgnevuse käibeväldete näitajaid Eesti keskmistega selgub, et 2009. ja 2010. aastal kulus Estravel AS I kvartiili ja mediaani vahele ehk paremate ettevõtete hulka. Antud ettevõttele tasusid ostjad arveid lühikese aja jooksul, mis tähendab, et Estravelile tasuti arveid kiiremini, kui teistele selle haru ettevõtetele.
Varude käibevälte puhul on märkimisväärne, et ettevõte asus alla I kvartiili ning kuulus seetõttu Eesti parimate ettevõtete hulka selles majandusharus. Analüüsist selgub, et Estravel AS kasutab oma varasid efektiivselt, kuna eelpool mainitud näitajate puhul asub reisibüroo mediaani ja esimese kvartiiri vahel või sootuks alla esimese kvartiiri.
Järgnevalt analüüsivad töö autorid likviidsuse ja maksevõime suhtarve. Esiteks arvutatakse puhaskäibekapitali, mis on summa, mille võrra on käibevara maksumus suurem lühiajalistest kohustustest ja selle arvutusvalem on järgmine:
(2.6) ,
kus CA – käibevara (eurot)
CL – lühiajalised kohustused (mitte intressikandvad) (eurot)
Kolme aasta näitajad on antud ettevõtte puhul positiivsed mis tähendab, et käibevara ületab lühiajalisi kohustusi ning kolme aasta vältel on ettevõte likviidne ja seega Estravel AS ettevõttel arvete maksmisel raskusi ei ole.
Detailsemaks analüüsiks on vaja kasutada suhtarvusid. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja näitab, mitu korda käibevarade maksumus lühiajalisi kohustusi katab ning selle arvutamise valem on järgmine:
(2.7) .
Suhtarvule on esitatud maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumid , mis on järgnevad:
• CR ≥1,6 hea,
• 1,11≤ CR ≤1,59 rahuldav,
• CR ≤1,1 nõrk.
2009. aastal oli ettevõtte lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja 1,3. Sellest järgnevatel erilist muutust ei olnud. Maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumide järgi on Estravel AS maksevõime rahuldavas vahemikus, mis tähendab, et see on ettevõtte tulususe kohalt hea. Võrreldes Eesti statistikaameti näitajaid, selgub, et ettevõte asub I kvartiili ja mediaani vahel ning kuulub vähem likviidsete ettevõtete hulka.
Likviidsuskordaja ehk maksevõime või maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kiireloomulisi lühiajalisi kohustusi käibevara arvelt varusid müümata. Arvutusvalem on järgmine:
(2.8) ,
kus M – raha (krooni),
MS – likviidsed väärtpaberid (krooni),
AR – debitoorne võlgnevus (krooni).
Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid:
• QR ≥ 0,9 hea,
• 0,31≤ QR ≤ 0,89 rahuldav,
• QR ≤ 0,3 nõrk.
Likviidsuskordaja kasvas 2010. aastal 1,28 pealt 1,45 peale. Keskmises mõttes on likviidsus kasvanud. Maailma kriteeriumi järgi on Estravel AS näitaja hea. Eesti statistikaameti näitajate põhjal asub Estravel 25% Eesti paremate ettevõtete seas.
Kõige kitsamalt näitab likviidsust kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi määr, mis on arvutatav valemiga:
(2.9) .
Hindamiskriteeriumite põhjal on hea raha juhtimise näitaja ettevõttes ligikaudu 0,3; ebaotstarbekas 0,5 ja rohkem.
2009 oli Estravel AS maksevalmiduse kordaja 0,87, mis tähendab, et ettevõtte rahasid kasutati ebaotstarbekalt. Ettevõtte arvelduskontol oli raha liiga palju – 3 933 762 eurot. Järgneval aastal kasutati ettevõttes raha otstarbekamalt ja maksevalmiduskordaja oli 0,15 ning raha kontol 596 957 eurot.
Järgnevas tabelis 2.4. esitavad töö autorid eelpool välja toodud ning analüüsid suhtarvud ühes tabelis koos nende numbriliste väljenditega.
Tabel 2.4. Likviidsuse suhtarvud aastatel 2009 –2011
Suhtarvud
2009
2010
2011
Puhaskäibekapital (NWC)
1 303 613
1 710 807
1 480 913
Lühiajaliste võlgnevuse kattekordaja (CR)
1,29
1,44
1,34
Likviidsuskordaja (QR)
1,28
1,43
1,33
Kiire maksevalmiduse kordaja (CAR)
0,87
0,15
0,53
Allikas: autorite koostatud.
Ettevõtte lühiajaliste võlgnevuse katte- ja likviidsuskordaja asuvad 2009. ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka.
Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid ja selle arvutusvalem on järgmine:
(2.10) ,
kus EBIT – ärikasum (eurot),
I – intressikulu (eurot).
2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5. Maksevõime tõusis 2009 ja 2010 aasta vahel, kuna ärikasum suurenes tunduvalt. Mõlemal aastal asus ettevõte mediaani ja III kvartiili vahel ning oli seetõttu keskmistest sama sektori ettevõtetest parem.
Ettevõtte maksevõimele annab kõige üldisema hinnangu võlakordaja. Võlakordajaga võrreldakse varade suurust kohustuste suurusega. Seda arvutatakse järgnevalt:
(2.11) ,
kus D – kohustused (eurot),
A – varad (eurot).
Estravel AS varad olid kolme aasta jooksul finantseeritud rohkem kui 65% ulatuses võõrkapitaliga. Ettevõtte jaoks on hea, kui võlakordaja on kuni 70% ning antud juhul Estravel mahub sellesse vahemikku. Autorite arvates peaks ettevõte järgmistel aastatel kasutama finantseerimiseks rohkem omakapitali, et vähendada võimalikku äririski.
Ettevõtte maksevõimelisust näitab ka soliidsuskordaja, mis näitab omanike panust ettevõttesse:
(2.12) .
kus E – omakapital (eurot).
Kolme aasta soliidsuse näitajate puhul on näha, et omanikud finantseerisid ettevõtte tegevust 30% ulatuses. Tabel 2.5. võtab eelmainitud suhtarve kokku ning näitab nende numbrilisi väärtusi.
Tabel 2.5. Maksevõime ja kapitali struktuuri suhtarvud 2009–2011
Suhtarvud
2009
2010
2011
Intresside kattekordaja (TIE)
0
4,9
5,5
Võlakordaja (DR)
0,73
0,66
0,70
Soliidsuskordaja (SO)
0,27
0,34
0,30
Allikas: autorite koostatud.
Intressi kattekordaja näitajaid võrreldes selgus, et 2009. ja 2010. aastal kuulus Estravel AS mediaani ja III kvartiili vahele, millest võib järeldada, et ettevõtte võime maksta intressikulusid on kasvanud. Soliidsuskordaja näitajaid võrreldes on näha, et ettevõte asub mõlemal aastal I kvartiili ja mediaani vahel, kuid reisibüroo võiks finantseerida rohkem omakapitali.
Järgnevalt analüüsivad töö autorid Estravel AS rentaablust. Seda leitakse rentaablusnäitajaga:
(2.13) .
2009. aastal andis üks müügikäibe euro 0,2 senti puhast kasumit. Järgneval kahel aastal see näitaja kasvas suuruseni 16 ja 10 senti. Kuna hindamiskriteeriumi põhjal peaks teenindus-ja vahendusfirmades olema marginaal ligikaudu 20%, võib öelda, et analüüsitava ettevõtte rentaablus oli 2009 aastal väga halb, 2010. ja 2011. aastal aga hea, sest ettevõte asus mediaani ja III kvartiili vahel ning on seetõttu keskmisest parem Eesti ettevõte selles valdkonnas.
Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Arvutuskäik on järgmine:
(2.14) ,
kus NI – puhaskasum (eurot),
A – varad (eurot).
2009. aastal andis üks varadesse investeeritud euro 0,2 senti kasumit, 2010. aastal 16 senti ja 2011. aastal 9,6 senti. Võrreldes saadud tulemusi üldtunnustatud kriteeriumitega, jõudsid töö autorid järeldusele, et reisibüroo Estravel AS varade rentaabluse näitajad on keskmisest paremad. Sellest saab järeldada, et ettevõtte varade tulusus aastatega tõusis.
Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte efektiivsuse üle. See on arvutatud valemiga:
(2.15) ,
kus E – omakapital.
2009. aastal andis üks omanike investeeritud euro 0,7 senti kasumit ning järgneval kahel aastal saadav kasum suurenes plahvatuslikult, andes omanikele 2010. aastal 47 senti kasumit. Ettevõte omakapitali rentaabluse näitajad on suuremad kui minimaalselt nõutud protsent. See tähendab, et omanike investeering tasus ära. Kuna omanikud on huvitatud ettevõtte kasumlikkusest võivad nad aastatel 2010. ja 2011. Estravel AS äritegevusega rahul olla.
Järgnevalt toovad tll autorid välja suhtarve kokkuvõtva tabeli, kus on esitatud kõik rentaabluse suhtarvud protsentides (vt tabel 2.6.).
Tabel 2.6. Rentaabluse suhtarvud 2009–2011
Suhtarvud
2009
2010
2011
Käiberentaablus ehk marginaal (PM)
0,002%
0,16%
0,10%
Varade rentaablus (ROA)
0,002%
0,16%
0,10%
Omakapitali rentaablus (ROE)
0,007%
0,47%
0,33%
Allikas: autorite koostatud.
Rentaabluse suhtarvude näitajad olid antud ettevõtte puhul positiivsed ning aastal 2010 kasum tõusis palju, 2011. aastal pisut langes. Varade rentaabluse näitajate kohaselt kuulus analüüsitav ettevõte 2009. ja 2010. aastal mediaani ja III kvartiili vahele. Omakapitali rentaabluse puhul kuulus analüüsitav ettevõte 2009. aastal natuke alla mediaani ning Eesti keskmise rentaablusega ettevõtete sekka. Järgneval aastal tõusis antud näitaja tugevalt III kvartiili ligidale. Seda põhjustasid intresside ja müügitulu suurenemine.
Omakapitali analüüsi suhtarve kasutavad investorid investeerimisotsuste tegemisel ja omanikud juhtidele hinnangu andmisel. Üheks levinumaks suhtarvuks on kasum aktsia kohta. Arvutuskäik on järgmine:
(2.16)
kus CS – aktsiate arv.
2009. aastal oli ettevõtte kasum aktsia kohta 3,82; 2010. aastal 31,3 ning 2011. aastal 19,8. Sellest järeldub, et kasum oli madalaim 2009. aastal ning peale järsku tõusu 2010. aastal langes see tasemele 19,8.
Kuna põhiliseks huvigrupiks, kelle seisukohalt ettevõtet Estravel AS analüüsitakse, on omanikud, tõlgendavad töö autorid lisas 5 välja toodud ettevõtte Du-Pont-i puud.
Jooniselt on näha, et 2009. aastal oli Estravel AS omakapitali rentaablus väike, kuid tõusis oluliselt 2010. aastal, 2011. aastal langes see taas pisut. Seda põhjustas tohutu ärikasumi tõus, samal ajal kui ettevõtte varad vähenesid. Ärikasum tõusis 2010. aastal võetud laenukohustuste tõttu, mida kasutati ettevõttes kasumlikkuse suurendamiseks . Ettevõtte tulud suurenesid iga aastaga, kuid kulude puhul võib märgata nende langemist 2010. aastal võrreldes 2009 ja 2011 aastaga.
Tulude kasvu aastatega põhjustas peamiselt müügitulu kasv, kuid seda põhjustas ka muude äritulude kasv, milleks oli viiviste ja hüvitiste laekumine ning kasum materiaalse põhivara müügist.
Omandikordisti vähenemine 2009. ja 2010. aasta vahel näitab seda, et ettevõtte omanikud suurendasid omafinantseeringuid ning kasutasid vähem võõrfinantseeringuid. Varade käibekordaja olulist kasvu 2010 aastal põhjustas senisest suurem müügitulu ning väiksem varade kasutamine.
Käibevara oli suur 2009. aastal, seejärel langes 2010. aastal ning tõusis taas 2011. aastal. Seda põhjustas suur raha hulk arvestuskontol ning varude vähesus. Debitoorne võlgnevus oli aga suurim 2010. aastal ja väikseim 2009. aastal.
Reisibüroo Estravel AS puhul on tegemist aktsiaseltsiga. Kasumiaruande analüüsist selgus, et 2010 aastal maksti omanikele välja suures koguses dividende, mis olid kokku suuruses 632 587 eurot. Seda näitab ka kasumi erinevus aruandeaasta kasumist enne tulumaksustamist.
Arvestades suhtarvude analüüsi leiavad töö autorid, et ettevõttel Estravel AS ei ole mingit ohtu järgnevatel aastatel pankrotistuda. Reisibüroo enamik näitajaid on üle keskmise head.

Seoste analüüs

Alljärgnevas peatükis tuuakse joonistel välja erinevate suhtarvude seosed ning interpreteeritakse neid. Seoseid analüüsitakse ettevõtte omanike seisukohast lähtuvalt. Esimeseks analüüsitavaks seoseks on ROA (varade rentaablus), ROE (omakapitali rentaablus) ja DR (võlakordaja) seosed (vt joonis 1).
Joonis 1. ROA, ROE, DR seosed
Jooniselt järeldub, et kolme suhtarvu vahel ei ole eriti tugevat seost. Omakapitali rentaablus ja võlakordaja on pöördvõrdelises seoses – omakapitali rentaabluse kasvamine tähendab, et võlakordaja väheneb, see tähendab, et rohkem on hakatud finantseerima omakapitaliga.
Väike seos ROE ja ROA vahel näitab, et kui varade rentaablus tõuseb, tõuseb ka omakapitali rentaablus. Järgnevalt analüüsitakse AT (varade käibevälde), PM (müügikäibe puhasrentaablus ), ROA (varade rentaablus) seoseid (vt joonis 2).
Joonis 2. AT, PM, ROA seosed
Jooniselt nähtub, et varade rentaabluse ja varade käibevälte vahel on ülitugev seos. See tähendab, et Estravel AS tegutseb efektiivselt, sest ettevõte on samal ajal ka kasumlik (sama võrra kasvab käiberentaablus).
Kõik kolm suhtarvu on omavahelises seoses, see tähendab, et käiberentaabluse ja varade käibevälte suurenemisega, suureneb ka varade rentaablus. Kolmandana analüüsitakse QR (maksevõime kordaja), EM (omandikordisti) ja ROE (omakapitali rentaablus) seoseid.
Joonis 3. QR, EM, ROE seosed
Jooniselt on näha, et omakapitali rentaabluse ja omandikordisti vahel on pöördvõrdeline seos. See tähendab, et kui ettevõte kasutab vähem võõrkapitali ning omandikordisti kahaneb, suurendab see omakapitali rentaablust. Jooniselt näha, et likviidsuse langus ei vähenda mingil määral ettevõtte rentaablust.

SÜNTEES

Analüüsi tulemuste üldistused

Suhtarvude analüüsist järeldub, et ettevõtte Estravel AS finantsolukord on väga hea. Ettevõtte maksevõime on võrreldes teiste sama haru ettevõtetega väga hea ning viimane kuulub 25% Eesti parimate ettevõtete hulka. Ka debitoorse võlgnevuse käibevälde on ettevõtte seisukohalt väga hea – Estravelile laekuvad arved keskmiselt kahe päeva jooksul.
Suur osa ettevõtte varadest on investeeritud võõrkapitalist – seda 70% ulatuses, mis tähendab omanike jaoks seda, et ettevõttel on suur äririsk. Omanike finantseeringud reisibüroo Estravel AS puhul on aga ära tasunud, sest ettevõtte tulusus on suurem kui minimaalselt nõutud protsent. Enamike suhtarvude järgi kuulus Estravel AS Eesti keskmiste või parimate ettevõtete sekka.
Estravel AS omanikud peaksid ettevõtte finantsolukorraga äärmiselt rahul olema. Seda näitab ka omanike muutumatus. Ettevõttes on väike personalivoolavus ning palgatase on üle Eesti keskmise. Estravel AS on Eesti juhtivamaid ettevõtteid turismivaldkonnas ning organisatsiooni maine on väga hea. Ettevõttel on ka tütarettevõtted Lätis ja Leedus, mis näitab, et Estravel AS on tuntud ning perspektiivikas ettevõte.
Töö autorite arvates ei mõjutanud Estravel AS ettevõtte tulusust väga palju 2009. aasta majanduskriis , sest olenemata ebaselgest majandusolukorrast antud aastal, suutis reisibüroo oma käivet hoida. See näitab, et ettevõte on tugev ka keerulises majanduslikus olukorras.
Estravel AS on tegutsenud Eesti turul juba üle 20. aasta ning toetudes oma kogemustele on nad arenenud juhtivaks ettevõtteks turismiturul. Edukusele aitab kaasa koostöö teiste riikide turismifirmadega ning üleeuroopaline koostöövõrgustik. Estraveli teenused on klientide seas nõutud ja hinnatud. Estraveli omanikud on ettevõtet juhtinud läbi aastate efektiivselt ning tulemuslikult.

Töö autorite poolsed parendusettepanekud

Estravel AS on äärmiselt edukas ettevõte, mille finantsolukord on Eesti ettevõtete seas keskmisest parem. Antud töö autoritel on vaid mõningad parendusettepanekud ettevõtte finantsolukorra paremaks muutmiseks, sest üleüldiselt teevad ettevõtte omanikud ja juhtkond otstarbekaid otsuseid, mis tagab tulemusliku majandustegevuse.
Estravel AS finantsolukorra parendamiseks omanike seisukohalt, peaks ettevõte maksma omanikele tihemini, sest vastasel juhul on reisibüroo arvelduskontol ebaotstarbekalt palju raha. Ettevõtte väärtuse tõstmiseks muutmise ja arendamise seisukohalt oleks mõistlikum pangakontol olevat üleliigset raha investeerida, et tulemused veelgi paraneksid.
Ettevõtte kasumi suurendamiseks võiks reisibüroo turule tuua uusi tooteid ja teenuseid, mis pakuks huvi erinevatele sihtrühmadele. Kasumi kasvatamiseks ei ole hetkel ettevõttel otstarbekas hindu alandada, sest hetkehindadega on nõudlus Estraveli teenuste järgi suur.
Suurimad ettevõtte kulud on hetkel tööjõule. See on mõistetav, sest ettevõte pakub tööd ligikaudu kahesajale inimesele. 2010. aastal koondati majanduskriisi tõttu mitmeid inimesi ning vähendas ettevõtte tööjõukulusid üle 200 000. euro. 2012. aastaks on ettevõtte finantsolukord tunduvalt parem ning personali koosseisu võiks taastada, sest hetkel on paljude töötajate töökoormus suur.
Töö autorite arvates võiksid Estravel AS omanikud rohkem ettevõtte tegevust rohkem finantseerida läbi omakapitali, sest hetkel on võõrfinantseeringute mahuks 65%. Ettevõtte seisukohalt ei ole hea kui Estravel AS sõltub palju võõrkapitalist Omafinantseering annaks reisibüroole kui ettevõttele lisandväärtust ning see näitaks omanike usaldust ettevõtte osas. See tähendab, et nad ei vali väikseima võimaliku kaotuse suuna ning vähendaksid sellega ka võlausaldajate riske.
Estravel AS ettevõttel puuduvad 2009-2011. aastatel laenukohutused, reisibüroo on Eesti turul tegutsetud aastakümneid ning ettevõtte asutamisaastatel võetud laenud on pankadele tagasi makstud. Lähitulevikus ei näe antud töö autorid põhjust, miks ettevõte peaks laene võtma.

KOKKUVÕTE

Peale finantsanalüüsi teostamist Estravel AS põhjal, jõudsid töö autorid järeldusele, et nende poolt püstitatud hüpotees vastas tegelikkusele. Estravel AS on edukas ja jätkusuutlik ettevõte, mis kasutab oma varasid efektiivselt. Ettevõtte finantsnäitajad on võrreldes teiste sama haru Eesti ettevõtetega head või paremad. Kolme aasta jooksul oli kõige märkimisväärne muutus aastal 2010, kui ettevõtte kõik näitajad muutusid paremuse poole.
Reisibüroo Estravel AS kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et 2010. aastal suurenes ettevõtte kasum võrreldes 2009. aastaga plahvatuslikult. Seda tingis kulude kokkuhoid ja efektiibsem tegutsemine. 2011. aastal olid ettevõttel võrreldes 2010. aastaga väiksemad intressitulud.
Vertikaalanalüüsist nähtus, et kolme aasta lõikes moodustasid tööjõukulud kõige suurema osa müügitulust. Tööjõukulud ehk püsikulud muutusid kolme aasta jooksul päris palju võrreldes müügituluga, muutus nendel aastatel on üle 10%.
Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsist selgus, et aastatel 2009 ja 2010 toimusid suurimad muudatused varade kirjetes. Nimelt suurenesid nõuded ja ettemaksed 274%. See võib tähendada, et kogunõudlus Estravel AS poolt pakutavate teenuste vastu suurenes ning klientidele esitatud nõudeid on rohkem või pikendati ostjate maksetähtaegu.
Antud ajavahemikul oli suur protsentuaalne muutus ka aruande aasta kasumis, mis oli 820%. See tähendab, et ettevõtte tulud ületasid väga palju kulusid ning majandustegevus oli antud perioodil tulemuslik. Seda mõjutas suuresti 2009. aasta majanduskriisi taandumine ning müügitulu suurenemine.
2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid – 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem.
Bilansi vertikaalanalüüsist on näha, ettevõtte käibevarade osakaal koguvarade suhtes on kolme aasta jooksul sama, erinevus on vaid 1%. 2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile.
Väga hea finantsolukorda kinnitas suhtarvude analüüs, mille kohaselt kuulus ettevõte enamike kriteeriumide põhjal Eesti edukaimate ettevõtete hulka selles harus. Töö autorite arvates peaksid ettevõtte omanikud reisibüroo tegevusega väga rahul olema, sest see maksimeerib nende rikkust. Suhtarvude analüüsist selgus, et madal likviidsus tagas suurema rentaabluse.
Ettevõtte finantsolukorra parandamiseks ei ole töö autoritel olulisi ettepanekuid . Omanike seisukohalt, peaks ettevõte raha investeerima näiteks ettevõtte arendamisse, et tulevikus veelgi enam teenida. Omanikele oleks kasulik ka dividendide senisest suurem väljamaksmine. Töö autorite arvates võiksid Estravel AS omanikud rohkem ettevõttesse finantseerida, sest hetkel on võõrfinantseeringute suurus 65%. Ettevõtte seiskukohalt ei ole see hea, sest see tähendab, et Estravel AS sõltub palju välisinvestorite otsusest . Omafinantseering annaks reisibüroole kui ettevõttele lisandväärtust ning ettevõte ei oleks niivõrd sõltuv võõrkapitalist.

KASUTATUD ALLIKAD

Firmast. Estravel. [ http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=100 ]. 24.10.2012.
Jõgi, A. 2011. Estravel kasvatas käivet ja kasumit. – Äripäev, 09.05.2011. [ http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=9d49f18e-08e7-4173-9b7a-3c2782b67fba ] 29.10.2012.
Kõomägi, M. 2011. Finantsjuhtimine . Õppematerjal TH õppekavale. (loengukonspekt).
Tabelid . Valdkonnad. Eesti Statistikaamet. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=EM024&ti=ETTEV%D5TETE+ASENDIKESKMISED+SUHTARVUD+%28KVARTIILID%2C+MEDIAAN%29+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/04Ettevetete_suhtarvud/02Aastastatistika/&lang=2 ]. 20.10.2012.

Lisa 1. Estravel AS bilanss

31.12.2009
31.12.2010
31.12.2011
VARAD
 
 
 
Käibevara
 
 
 
Raha
3 934 617
596 957
2 328 035
Nõuded ja ettemaksed
1 800 533
4 931 198
3 500 007
Varud
53 140
32 072
23 318
KÄIBEVARA KOKKU
5 851 360
5 560 227
5 851 360
 
 
 
 
Põhivara
 
 
 
Finantsinvesteeringud
124 540
72 037
110 759
Materiaalne põhivara
101 503
90 491
135 767
Immateriaalne põhivara
167 167
130 683
100 873
PÕHIVARA KOKKU
393 210
293 111
347 399
VARAD KOKKU
6 198 759
5 838 338
6 181 892
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
 
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
 
Võlad ja ettemaksed
4 485 068
3 849 429
4 370 447
Lühiajalised kohustused kokku
4 485 068
3 849 429
4 370 447
KOHUSTUSED KOKKU
4 485 068
3 849 429
4 370 447
 
 
 
 
Omakapital
 
 
 
Aktsiakapital nimiväärtuses
191 735
191 735
189 000
Ülekurss
28 792
28 792
28 792
Kohustuslik reservkapital
19 173
19 173
19 173
Muu reservid
26 184
26 193
24 364
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
1 136 343
798 213
972 804
Aruandeaasta kasum
114 596
939 812
594 179
OMAKAPITAL KOKKU
1 696 923
2 003 918
1 828 312
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
6 181 891
5 853 338
6 198 759

Lisa 2. Estravel AS kasumiaruanne (skeem 2)

 
2009
2010
2011
Müügitulu
5 164 483
5 754 248
5 883 575
Muud äritulud
80 928
36 880
365 317
Mitmesugused tegevuskulud
-1 629 180
-1 521 248
-1 591 162
Tööjõu kulud
-3 463 699
-3 241 946
-3 507 908
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-109 149
-82 178
-84 687
Muud ärikulud
-182 529
-129 766
-134 274
Ärikasum
145 334
815 990
646 472
Finantstulud ja -kulud
199 575
275 015
151 847
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
344 909
1 091 005
798 319
Tulumaks
-230 313
-151 193
-204 140
Aruandeaasta kasum (-kahjum)
114 596
939 812
594 179

Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs

31.12.2009(t-1)
31.12.2010 (t)
∆X=X(t)-X(t-1)
%
VARAD
 
 
 
 
Käibevara
 
 
 
 
Raha
3 934 617
596 957
-3 337 660
15
Nõuded ja ettemaksed
1 800 924
4 931 198
3 130 274
274
Varud
53 140
32 072
-21 068
60
KÄIBEVARA KOKKU
5 788 681
5 560 227
-228 454
96
 
 
 
 
 
Põhivara
 
 
 
 
Finantsinvesteeringud
124 540
72 037
-52503
58
Materiaalne põhivara
101 505
90 491
-11 012
89
Immateriaalne põhivara
167 167
130 583
-36 584
78
PÕHIVARA KOKKU
393 210
293 111
-100 099
75
VARAD KOKKU
6 181 891
5 853 338
-328 553
95
 
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
 
 
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
 
 
Võlad ja ettemaksed
4 485 068
3 849 420
-635 648
86
Lühiajalised kohustused kokku
4 485 068
3 849 420
-635 648
86
KOHUSTUSED KOKKU
4 485 068
3 849 420
-635 648
86
 
 
 
 
 
Omakapital
 
 
 
 
Aktsiakapital nimiväärtuses
191 735
191 735
0
100
Ülekurss
28 792
28 792
0
100
Kohustuslik reservkapital
19 179
19 173
-6
100
Muu reservid
26 184 
26 193
9
100
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
1 316 343
798 213
-518 130
61
Aruandeaasta kahjum
114 596
939 812
825 216
820
OMAKAPITAL KOKKU
1 696 823
2 003 918
307 095
118
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
6 181 891
5 853 338
-328 553
95
Lisa 3 järg
31.12.2010 (t-1)
31.12.2011 (t)
∆X=X(t)-X(t-1)
%
VARAD
 
 
 
 
Käibevara
 
 
 
 
Raha
596 957
2 328 035
1 731 078
390
Nõuded ja ettemaksed
4 931 198
3 500 007
-1 431 191
71
Varud
32 072
23 318
-8754
73
KÄIBEVARA KOKKU
5 560 227
5 851 360
291 133
105
 
 
 
 
 
Põhivara
 
 
 
 
Finantsinvesteeringud
72 037
110 759
38 792
154
Materiaalne põhivara
90 491
135 767
45 276
150
Immateriaalne põhivara
130 583
100 873
-29 710
77
PÕHIVARA KOKKU
293 111
347 399
54 288
119
VARAD KOKKU
5 853 338
6 198 759
345 421
106
 
 
 
 
 
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
 
 
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
 
 
Võlad ja ettemaksed
3 849 420
4 370 447
521 027
114
Lühiajalised kohustused kokku
3 849 420
4 370 447
521 027
114
KOHUSTUSED KOKKU
3 849 420
4 370 447
521 027
114
 
 
 
 
 
Omakapital
 
 
 
 
Aktsiakapital nimiväärtuses
191 735
189 000
-2735
99
Ülekurss
28 792
28 792
0
100
Kohustuslik reservkapital
19 173
19 173
0
100
Muu reservid
26 193
24 364
-1829
93
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
798 213
972 804
174 591
122
Aruandeaasta kahjum
939 812
594 179
-345 633
63
OMAKAPITAL KOKKU
2 003 918
1 828 312
-175 606
91
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
5 853 338
6 198 759
345 421
106

Lisa 4. Bilansi vertikaalanalüüs

31.12.2009 (t-1)
31.12.2010 (t)
31.12.2011 (t)
VARAD
 
 
 
 
 
 
Käibevara
 
 
 
 
 
 
Raha
3 934 617
64
596 957
10
2 328 035
38
Nõuded ja ettemaksed
1 800 924
29
4 931 198
84
3 500 007
56
Varud
53 140
0,9
32 072
0,5
23 318
0,4
KÄIBEVARA KOKKU
5 788 681
94
5 560 227
95
5 851 360
94
Põhivara
 
 
 
 
 
 
Finantsinvesteeringud
124 450
2
72 037
1
110 759
2
Materiaalne põhivara
101 503
1,6
90 491
2
135 767
2
Immateriaalne põhivara
167 167
2
130 583
2
100 873
2
PÕHIVARA KOKKU
393 210
6
293 111
5
347 399
6
VARAD KOKKU
6 181 891
100
5 853 338
100
6 198 759
100
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
 
 
 
 
 
 
Lühiajalised kohustused
 
 
 
 
 
 
Võlad ja ettemaksed
4 485 068
73
3 849 420
66
4 370 447
71
Lühiajalised kohustused kokku
4 485 068
73
3 849 420
66
4 370 447
71
KOHUSTUSED KOKKU
4 485 068
73
3 849 420
66
4 370 447
71
Omakapital
 
 
 
 
 
 
Aktsiakapital nimiväärtuses
191 735
3
191 735
3
189 000
3
Ülekurss
28 792
0,5
28 792
0,5
28 792
0,5
Kohustuslik reservkapital
19 179
0,3
19 173
0,3
19 173
0,3
Muu reservid
26 184
0,4
26 193
0,4
24 364
0,4
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
1 316 343
21
798 213
14
972 804
16
Aruandeaasta kahjum
114 596
1,9
939 812
16
594 179
10
OMAKAPITAL KOKKU
1 696 823
27
2 003 918
34
1 828 312
29
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
6 181 891
100
5 853 338
100
6 198 759
100

Lisa 5. Du-Pont-i puu

3. kvartiil
Mediaan
1. kvartiil
2009
Omakapitali puhasrentaablus, %
32.62
4.6
-30.3
Vara puhasrentaablus, %
17.75
1.9
-15.28
Müügitulu puhasrentaablus, %
13.35
1.33
-14.74
Vara käibesagedus, korda aastas
2.76
1.11
0.37
Varude käibesagedus, korda aastas
87.44
21.17
5.54
Ostjate arvete käibesagedus, korda aastas
26.23
10.52
4.43
Materiaalse põhivara käibesagedus, korda aastas
18.98
3.03
0.69
Hankijate arvete kuluvälde, päeva
26.53
7.55
0
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, korda
6.64
1.88
0.88
Maksevõimekordaja, korda
6.55
1.72
0.63
Intresside kattekordaja, korda
5.33
0.73
-6.39
Võlakordaja, korda
0.5
0.01
0
Puhta käibekapitali osatähtsus varas , %
66.4
25.03
-3.18
2010
Omakapitali puhasrentaablus, %
53.32
11.55
-1.66
Vara puhasrentaablus, %
28.1
5.21
-3.49
Müügitulu puhasrentaablus, %
23.15
5.05
-4.05
Vara käibesagedus, korda aastas
2.98
1.14
0.28
Varude käibesagedus, korda aastas
78.28
14.98
5.26
Ostjate arvete käibesagedus, korda aastas
28.68
10.89
5.73
Materiaalse põhivara käibesagedus, korda aastas
12.87
2.33
0.44
Hankijate arvete kuluvälde, päeva
48.46
9.54
0
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, korda
5.67
1.71
0.56
Maksevõimekordaja, korda
4.87
1.58
0.47
Intresside kattekordaja, korda
23.53
4.46
-0.91
Võlakordaja, korda
0.76
0.01
0
Puhta käibekapitali osatähtsus varas, %
74.76
22.93
-11.09

Lisa 6. Eesti Statistikaameti suhtarvud 2009-2010

31