Finantsanalüüs (14)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

4 HEA

SISUKORD

1.SISSEJUHATUS 2
2.MUUTUSED 3
Bilanssi analüüs 3
Kasumiaruande analüüs 4
3.MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD 5
4.KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 7

SISSEJUHATUS

Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade , lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud.

MUUTUSED

Bilanssi analüüs

Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte.
Bilanss ( kroonides )
AKTIVA MUUTUS
Käibevara
31.12.2008
31.12.2009
Rahaliselt*
%-s*
Raha ja pangakontod
1 062 094
497 860
-564 234
-53,1
Nõuded ostjate vastu
763 822
1 138 991
375 169
49,1
Ettemaksed
114 349
122 485
8136
7,1
Varud
3 237 611
4 115 615
878 004
27,1
KÄIBEVARA KOKKU
5 642 830
6 266 035
623 205
11,0
Põhivara
Materiaalne põhivara
1 129 970
994 043
-135 927
-12,0
PÕHIVARA KOKKU
1 129 970
994 043
-135 927
-12,0
VARAD KOKKU
6 772 801
7 260 079
487 278
7,2
PASSIVA MUUTUS
Kohustused
31.12.2008
31.12.2009
Rahaliselt
%-s
Lühiajalised kohustused
Võlad kontserni ettevõtetele
2 621 806
1 518 644
-1 103 162
-42,1
Võlad tarnijatele
84 030
185 806
101 776
121,1
Maksuvõlad
338 654
313 374
-25 279
-7,5
Võlad töövõtjatele
170 435
209 811
39 376
23,1
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
3 29 282
3 623 494
3 294 212
1000,4
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised kohustused
3 073 226
3 196 045
122 819
4,0
KOHUSTUSED KOKKU
6 342 507
6 819 539
477 032
7,5
Omakapital
Osakapital
390 100
390 200
100
0,03
Kohustuslik reservkapital
4 000
4 000
0
0
Jaotamata kasum
0
0
0
0
Aruandeaasta kasum( kahjum )
-1 851 390
-3 359 855
-1 508 465
81,5
OMAKAPITAL KOKKU
430 295
440 539
10 244
2,4
PASSIVA KOKKU
6 772 801
7 260 078
487 277
7,2

Kasumiaruande analüüs

Analüüsin kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt.
Kasumiaruanne (kroonides)
MUUTUS
2008
2009
Rahaliselt
%-s
Netokäive
3 190 962
4 135 714
944752
29,6
Muud äritulud
1 763 875
60
-1763815
-100,0
ÄRITULUD KOKKU
4 954 837
4 135 774
-819063
-16,5
Kaubad, toore , materjal
1 112 210
1 094 887
-17323
-1,6
Mitmesugused tegevuskulud
3 246 891
2 553 858
-693033
-21,3
Tööjõukulud
373 107
344 869
-28238
-7,6
Muud ärikulud
116 022
85 413
-30609
-26,4
Kulum ja allahindlus
24 391
4 013
-20378
-83,5
ÄRIKULUD KOKKU
4 872 621
4 083 040
-789581
-16,2
ÄRIKASUM
82 216
52 734
-29482
-35,9
Finantstulud
136
38
-98
-72,1
Finantskulud (-)
-27 088
-3 639
23449
-86,6
Finantstulud- ja kulud kokku
-26 952
-3 601
23351
-86,6
PUHASKASUM
55 264
49 133
-6 131
-11,1
*Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008).
* %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100).

MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD

Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga.
Bilanss(kroonides)
AKTIVA
Käibevara
31.12.2008
31.12.2009
Raha ja pangakontod
1 062 094
497 860
Nõuded ostjate vastu
763 822
1 138 991
Ettemaksed
114 349
122 485
Varud
3 237 611
4 115 615
KÄIBEVARA KOKKU
5 642 830
6 266 035
Põhivara
Materiaalne põhivara
1 129 970
994 043
PÕHIVARA KOKKU
1 129 970
994 043
VARAD KOKKU
6 772 801
7 260 079
PASSIVA
Kohustused
31.12.2008
31.12.2009
Lühiajalised kohustused
Võlad kontserni ettevõtetele
2 621 806
1 518 644
Võlad tarnijatele
84 030
185 806
Maksuvõlad
338 654
313 374
Võlad töövõtjatele
170 435
209 811
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU
32 9282
3 623 494
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised kohustused
3 073 226
3 196 045
KOHUSTUSED KOKKU
6 342 507
6 819 539
Omakapital
Osakapital
390 100
390 200
Kohustuslik reservkapital
4 000
4 000
Jaotamata kasum
0
0
Aruandeaasta kasum(kahjum)
-1 851 390
-3 359 855
OMAKAPITAL KOKKU
430 295
440 539
PASSIVA KOKKU
6 772 801
7 260 078
2008
2009
17,1
1,7

MAKSEVÕIME ÜLDINE TASE:

Näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja. Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks.
2008
2009
7,3
0,6

KIIRMAKSEVÕIME:

Näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja. Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.

2008
2009
3,2
0,1
MAKSUVALMIDUSE KORDAJA:

Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma .

PUHASKÄIBE KAPITAL : käibevara-lühiajalised kohustused

2008
2009
5 313 548
2 642 541
Näitajat nimetatakse ka: töökapital. Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks

2008
2009
1,3
0,4
KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES:

Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase

KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD

2008
2009
0,9
0,9
Võlakordaja:

Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega.

2008
2009
0,06
0,06
Soliidsuskordaja :

Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga.

2008
2009
14,7
15,5
Kapitali alluvus:

Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe. Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali.

2008
2009
15,7
16,5
Omakapitali kordaja:

Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja. Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused.

2008
2009
-3,04
-14,50
Intresside kattekordajad:

Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 1046 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1046 laadimist Kokku alla laetud

14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katre Õppematerjali autor

Atoy Automotive OÜ

finantsanalüüs bilanssi analüüs kasumiaruande analüüs maksevõime likviidsuse suhtarvud kapitali struktuuri suhtarvud

Sarnased õppematerjalid

doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

saavutada firma eesmärgid · kvaliteeti suutlikkust pakkuda rahvusvahelistele standarditele ja firmasisestele kvaliteedinõuetele vastavaid teenuseid, mis rahuldavad klientide ootusi ja vajadusi Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus,

Transpordiökonoomika

xlsx

Finantsanalüüs

Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokku 342 466 24

Finants analüüs

doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine

docx

NORDECON

TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuhtarvud

Finantsarvestus

doc

Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase........................................................................................

Finantsarvestus

doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused........................................................................................................................... 9 2.4.

Praktika aruanne

doc

Finantsanalüüs Estravel AS

kasutatakse programmi MS Excel. Saadud andmeid võrreldakse Eesti Statistikaameti haldusharu keskmistega ning seejärel neid interpreteeritakse. Ettevõte finantsanalüüsi teostatakse omanike seisukohast lähtuvalt. Omanike seisukohalt on oluline teada, kas nende finantseeringud on edukad või ebaedukad. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt ettevõtet Estravel AS. Teises peatükis teostatakse ettevõtte finantsanalüüs, tehes kasumiaruande ja bilansi horisontaal- ja vertikaalanalüüsid, leitakse suhtarvud ning analüüsitakse nendevahelisi seoseid. Kolmandas tehakse soovitused ettevõtte finantsolukorra parendamiseks. Lisades on välja toodud kasumiaruanne, bilanss, vertikaal-ja horisontaalanalüüsid, Statistikaameti näitajad ning Du-Pont-i puu 4 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid