Keskaja kunstiajalugu (0)

ROOMA KULTUUR
roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst . roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama . vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike.
MAALIKUNST
seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit. kujutati arhitektuuri, maastikke, stseene mütoloogiast harva ka igapäevaelu . ( sõda ei kujutatud, seega..)
- ) reljeefid ...hauakividele ntks.
Varakristlik kunst
I saj tekkis kristlus . see lähis-idas alanud usuline liikumine levis üle kogu rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saandu kristlased koguneda avalikult. suured katakombid rajati rooma linna lähedal pehmesse pinnasesse ehk tuffi .tänaseni asub seal mitmesaja käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse , mis suleti marmorplaadiga. Katakmobides pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks oli lagi . püüti luua kerguse ja avaruse muljet. lae pind jagati kontuuridega ringideks, poolringideks, nelinurkadeks, kuhu maaliti lendlevaid figuure, linde ja ka taimi. Kristlased andsid paljudele motiividele sümboolse tähenduse ( sellised sümbolid - kala , hea karjane oli arusaadavad vaid kristlastele ). Sümbolid võimaldasid väga nappide vahenditega viidata legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Sümboleid kasutati ka siis, kui ristiusk oli juba legaliseeritud. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt alguses keelatud.
Eestis vaid gootiaja kirikud, ristiusku ei teatud.( tegelikult teadsid )
antiikaja tempel oli jumala eluase., kuhu vaid preester tohtis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. seepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktemplit, vaid profaanhooneid ( profaan -ilmalik ) ntks. kohtu- ja turuhooned.
Varakristlik kirik algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega. ( aatriumiga), kuhu viis tänavalt värav. väravavastas küljel on pääs kirikusse. Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest. Kesklöövi ülemises osas on aknad. kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept . Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum , seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid . muust kirikust eraldab seda triumfikaar , seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta . Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu.
varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega . Basiilika põhiplaan
( kiriku) kujunes välja Roomas ja levis siit mujale; on aluseks Lääne-Euroopa kirikuarhitektuurile.Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega.
BÜTSANTS 6-15saj

tekkis 395. a Rooma riigi jagunemise lääne ja ida Rooma riigiks. Lääne- Rooma riik lagunes 5.saj lõpul barbarite löökide all. –Ida- Rooma riik püsis veel üle 1000 aasta Bütsantsi keisririigi nime all. Bütsantsi pealinn Konstantinoopol ( istanbul) . Üks paremini kaitstud linnu. Konstantinoopol oli tol ajal maailma tähtsamaid linnu. Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom . Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST . Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent . idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor . Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti mošeeks. Lisati minaretid. pmst rikuti ära ühtlane välimus. Minarett on mošee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele.
8. saj valitses Bütsantsi keiser Leo III. Keelas ära pühadepiltide ehk ikoonide kummardamine ja nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad , kuid hävines siiski väga palju kunstivara.
10 saj kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Kuplil kujutati Kristust valitsejana. Akende vahel seina pinnal kujutati apostleid või prohveteid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema ja selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apostlid olid kristluses juudid , kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna (apostolos)), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma. Gabriel Mikael... inglid ..
seintel 12 pilti Kristuse elust. Lääne seinal viimset kohtupäeva. nii esitleti kiriku seintel usu põhiteemasid selgitav tsükkel.Tehniline teostus muutus rangemaks. figuurid eraldati tumeda kontuuriga. skulptuur polnud lubatud.
Vana- Vene riik
# Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni
# Sel ajal valitsevad Vene kunstis Bütsantsi kunsti eeskujud
# 10. saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid
# 11. saj on Kiievi Venemaa Euroopa suurim riik (u. 1 milj km2)
# Pealinna Kiievit kaunistavad 400 kirikut
# Kiiev võistleb KonstantinoopoligaPidi vastu võtma ristiusu. Vladimiri valitsemise ajal. Valis, kuna meelis Bütsantsi kirik.
Tseremoonaid olid pidulikud...rongkäigud. Oli vastuvetavam kui katoliku ladina keelsed jutlused. Seega ka vene ja kreeka tähestik on sarnased. Bütsantsist pärit mungad ehitasid kirikuid Kiievisse ( V.) Bütsants oli juba täis ehitatud.
Sofia katedraal Kiievis . Väga paljude kuplitega.. Ümarkaared Vladimir vürstiriik. Võeti šnitti Euroopast. Reljeefid, skulptuur just Euroopa järgi.
Novgorod 19. saj tähtis kaubanduskeskus. Veetee eksisteerib, seetõttu. Uulitsakirik pakkus varju. Kuulus kunstnik Bütsantsist Theophanes Kreeklane läks Novgorodi , pani aluse vene ikoonimaalile. Tema seinafrescosid isel. dünaamilisus ja ekspressiivsus. Taotuslikult pikaks venitanud figuurid ikoonil. Rõhutatud silmi. # Tema kuulsaim õpilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov
# Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse
# Ta on tuntud oma lüürilise, nukra meeleoluga maalingute poolest
# See ei ole tüüpiline Bütsantsi kunst
# Andrei Rubljovi tuntuim töö on ikoonimaal „Kolmainsus“
# Ta on kolmainsust kujutanud sümboolselt kolme inglina õhtul einestamas
# Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nõrk
# Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju

• Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod
  
• Novgorod oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn
  
• Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga
  
• See põles aga varsti maha
  
• Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna
  
• Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud
  
• Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200)
  

Kreml - vene linnade kaitserajatis.
# Peakirikuks saab Uspenski katedraal
# See matkib Vladimiri Uspenski katedraali
# Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj
* Ikoonimaal käib aga 16. saj alla
* Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla
* Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida
* Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov
* 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur
* Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga
PEETER I !!!!
Vana Vene kunst
Paremate poliitiliste ja majanduslike suhete arendamiseks naabritega , võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu ja kuulutas selle 988.a riigiusuks. Usu valimisel otsustas Vladimir Bütsantsi õigeusu , sest talle imponeeris selle tore rituaal. Ristiusu vastuvõtmine hoogustas kultuuri arenemise. Töötati välja slaavi tähestik; koos sellega levis ka kirjaoskus.
Arhitektuur
valdavaks kujunes Bütsantsis levinud viie kupliga kirik. Kuplid on algselt lamedad, ehitusmaterjalina kasutati looduslikku kivi või tellist, metsarikastel aladel ka puitu.
kaunimaks ehitismälestiseks: Sofi katedraal. 5 lööviline kirik. meenutas Bütsantsi kirikut ( väliselt) ; erakordne oli kuplite arv-13.
Sofia katedraalis on freskod ja mosaiigid paigutatud Bütsantsi skeemi järgi. Ei jää neile alla !
Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid - tahvelmaalid
Miniatuur maal- raamatutes. 1240 aastal tungisid Kiievisse mongol tatarlased ja muutsid õitsva linna varemeteks. 12. sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades. need kaunistatud mosaiikide ja värkidega.
kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga . Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas.
I kirik- Sofia katedraal, 13 kupliga, hävis tules.
19.saj ehitati asemele kivist Sofia katedraal.
Uulitsakirik- neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed arvestusega, et see pakuks kaitset vaenlase eest. need olid väikesed, lihtsad, paksude müüridega. tav. ühe kupliga.
Teophanes Kreeklane- kuulsaim maalija . töötaS algul Novgorodis.. Venemaal 40 aastat ( põhiline Moskva ) Moskvas 14 15 saj vahetusel.
võitluses mongoli vastu oli juhtiv osa Moskva vürstiriigil. Suurimaks ettevõtmiseks oli Kremli ehitamine. 1367. a alustati müüride ja tornide ehitamisega. Moskva ümbruse kloostrid hakkasid oma hooneid ümbritsema kivivallidega. elamuid ehitati endiselt puidust. ehitis altari ees- ikonostaas . algselt oli see madal võre, mis eraldas apsiidi kirikust. aegade jooksul lisati rohkem pühapilte ja ikonostaas kerkib kõrgemale.
Rublkov- tema kunst on lüüriline ja tundeküllane.
Uspenski katedraal- moskvas.
17.saj kaetakse telkmüüridega
Vassili Blažennõi kirik sai eeskujuks paljudele kirikuhoonetele. Arhitektuur muutus keerukaks, lisati treppe, galeriisid, sibulakupleid.

Lääne Euroopa kunst varajasel keskajal

4-6 saj toimus Euroopas hõimude liikumine mida ajaloos tuntakse suure rahvasterändamise nime all. Võimsaim ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes välja 5 -6 saj. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Merovindide 481-751dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted . 7 saj sisetülide tõttu kaotab Frangi riik suure osa oma territooriumist.
Kõrgel järjel tarbenõud jne. Neid kaunistati stiliseeritud ornamentidega. levinud. loomamotiivid . Merovingid unustasid kivist ehitamise.
Karolingide aegne kunst 8-10 sajand.
Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse taastas karolingide dünastia. Frangi riik: prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne- Saksamaa, Põhja. ja Kesk Itaalia, Kirde Hispaania .
Aastal 800 sai Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski Karl Suure valitsemiseajaga. Olles ise kirjaoskamatu moodustas ta õukonnas nn akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse luuleloominguga, antiikaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega, . muusika tähendas sellel ajal peamiselt laulu., kuid tunti harfi ja orelit . Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi. peamisteks kiviehitusteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati kaitseehitistena. (pole säilinud)
Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna kiviehituse kogemused puudusid ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedaid puitlagesid. Kasutati mitte sambaid, vaid piilereid- kandiline.
Uus osa kirikuhoones. krüpt- ehitati pühade säilmete hoidmiseks, sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi.meenutab ristiusku. kiriku sissekäigukohale ehitatakse loož , mis on mõeldud valitsejale.lääne euroopa kuningas pole taevaliku võimu esindajad.ei võtnud osa jumala teenistusest nagu Bütsantsi keisrid . Kooriruum ehk altariruum -pikihoone ja krüpti keskel; ehitatakse kirikupõrandast kõrgemale.
Maalikunst.
Seintel freskod, mis kujutasid Testamendi lugusid . Miniatuurmaalid
Skulptuur- tähtsusetu, kasut luunikerdusi raamatukaante kaunistamiseks. käsikirjadele reljeefsed kuld ja hõbekaaned, sätendasid vääriskivid ja pärlid.
Reljeefkaunistused ka tarbeesemetel.
Valitsejad kantsid purpurset mantlit , teised ei tohtinud mitte midagi sarnast kanda.
aadlikud - kuub
romaani ja germaani stiilis kirikuid pole.
Itaalias on Romaani kirikuid

Romaani kunst 10-12 sajand

Keskaja kunt lääne euroopas moodustab kaks suurt stiiliperioodi.
1 neist on ROMAANI teine GOOTI kunst. Romaani stiil oli keskaja esimen ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Valitses eelkõige Itaalias, Prantsusmaal , Saksamaal ja Inglismaal.
Romaani kunstis juhtiv osa arhitektuuril.
Kõik esemed tehti kiriku jaoks. Ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Mungad määrasid ehitise põhiplaani ja välisilme. Detailide mõõtmed ja raiusid välja skulptuurkaunistused.seega olid mungad ehitusmeistrid, raskema töö ja transporditöö tegi lihtrahvas . 19.saj hakkasid tekkima linnad, mis vajasid samuti ehitusmeistreid. Nii tekiisidki linnades töökojad, kus kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid.( sakraal- kirikuga seotud; ilmalik..) Romaani kirik mõjus paksude kivimüüride ja väikeste akendega raskepärasena. Materjalina kasutati maakivi, mis tahuti parajateks plokkideks , tellist kasut vähe.
Neid kasutati kindluse ja varjupaigana.Sama eesmärk ka tornidel- et näha kaugele jne.
Romaani stiili olulised tunnused: ümarkaar, horisontaaljoon. Põhiplaanilt ikka ladinaristi kujulised. Pikihoone ja põikihoone kohal kõrgub võimas nelitistorn. Pikihoone jagatakse löövideks. Romaani kirikutest on enamik basiilikad. Basiilika- kesklöövi ülaosas on aknad.
Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga!!!!
Skulptuuri iseseisvalt ei esinegi. Mingid skulptuuri üksi tänavale panna..- no way !
Skuptuurid fassaadidele, portaalidele, --tegu RELJEEFIGa.
Materjalina eelistati pronksi ja kivi. kasutati ka puud. Kivi ja puuskulptuurid värviti. Teised peale kiriku ei saanudki skulptuure tellida, seetõttu kõik religioosse sisuga. Kuna väiksed aknad, siis pime, maalid olid mõttetud.., seega skulptuurid rulz !
Usk muutus hirmutamiseks, kardeti Jumalat rohkem kui Kuradit. kunstnikud= käsitöölised.
Proportsioonid polnud tähtsad. ntks pea väike, jalad ülearu pikad.
MAALIKUNST
Tähtsal kohal miniatuurmaal , seda kautati käsitsi kirjutatud raamatutes. Raamatute hind kõrge.( põhiliselt mungad olidki need, kuna nemad oskasid kirjutada). Esineb freskosid ja mosaiike,
Silmapaistval tasemel oli TARBEKUNST , eriti kullassepa töö. Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad , küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne.
Gooti kunst
-) Kergemad,
Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud)
Ntks, Olevist kirik
meeldib nii paljudele.
Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu. Koju pöördunud rüütlid ei toonud Araabiast ja Bütsantsist kaasa mitte ainult suri rikkusi, vaid võtsid sealt üle ka peenemad kombed. Rüütlite elulaadiks sai elu nautimine. Elumõnude nautimine kandus ka vaimulikkonna hulka ja see eluviis nõudis suuri varandusi.
ARHITEKTUUR
Kunstidest esikohal !! kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse ja ehitustegevuses loovutasid mungad koha linnakäsitööliste tsunftidele. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. See tekistas linna laienemist , seetõttu tuli piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline väljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Väljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned- kirik, tsunfti-ja gildihooned( vbl uhkemad) ja raekoda. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval.
KIRIKUEHITUS
Gooti avaldub kõige paremini kirikute ehitamises. iseloomustab püüd kõrgusesse
Gooti tähtsamad uuendused on teravkaar , roidvõlv( Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd—need ongi võlviroided) ja tugikaared. Teravkaar moodustub kahest ringijoone osast. Teravkaart ladudes paigutati kivid pigem üles tippu
Gooti skulptuur.
Gooti skulptuuri peaülesandeks oli kirikute kaunistamine. Kiviraidurid raidusid välja kaunid ehitusdetailid. Gooti skulptuuri tähtsaimaiks jooneks on püüd eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena tegema.(eraldi seisvatena). Figuurid on tõsised ja rahulikud, ilmekate nägudega ka gooti skulptuuri demaatikas toimus suur muutus. Loodi imekauneid naisfiguure. Tõuke selleks andis rüütlilüürikast alguse saanud naisekultus. Naise kultus kandis maarja kultus. Rõiva voldistik langeb suurejooneliseltsageli lõi kiviraidur oma tegelased kaaskodanike näo järgi. Kõik puidust ja kivist skulptuurid värvitakse ja ornamentikas kasutatakse palju taime motiive . Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus.
Gooti maal.
Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaž. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraažid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud ) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud.
TÖÖ
Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal . Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone. Bütsantsis kreeka keeles kiriku teenistus , mingi kuulus ikoonimaalija teophanes kreeklane. Ta loob mingi värava ehituse altari ees, mis on vene õigeusu kirikutes. Merovingid, karolingid . Merovingide ajal tehti puhast käsitööd, relvad, ehted, aga mitte midagi ei ehitatud, aga kloostrid on olemas, miniatuurmaal, kirjutati käsitsi raamatuid ümber. Tead karolingide aega, valitsesid lääne-euroopas, karolingid 8-10 saj. Valitsejad jäävad paikseks ja hakkab kivist ehitus uuesti, lossiehitus põhiline, kiriku ehitust väga vähe, aga neid kirikuid ei ole säilinud, võetakse ladina ristikuju. Lossipõhiplaani ei küsi. Losside juures on tihti kabelid, mis täidavadki kiriku otstarvet, skulptuuri pole, välja arvatud relieefid, relvad, raamatukaaned. Losside seintele tehti ikkagi freskosi, romaanikunst 10-12 saj lääne-euroopas. Kiriku arhidektuur , joonista pähiplaan ja läbilõike, idalääne suunaline, põikjoone oli liikunud alla poole ja moodustanud kreekaristi. Oli krüpt kus maeti tähtsamaid tegelasi ja hoiti ka tähtsamat vara, ümarkaar. Ümarkaar on romaanikirku põhitunnus. Selgita, mis asi on basiilika(see on kiriku katus akendega, keskmise löövi ülaosas olevad aknad. Ilma akendeta on kodakirikud. Nüüd on mosaiiki vähem võib-olla ainult itaalias, sest seal oli traditsioon. Romaani kirikus on juba skulptuur, mis on relieefi kujul, portaali ümber. Kõik skulptuurid on värvitud. Gooti kunsti puhul aeg, varagootika, kõrgkootika, keskgootika. Gooti kestab kuni 11 saj.välja põhiliselt kõik sama aga põhitunnus on teravkaar. Vitraaz tuli nüüd töös on mis on mosaiik, mis vitraaz. Vitraaž on puhas gooti kunsti, seinad on õhemad sest gooti on linnade kunst, linna ümber on müür ja kirik nii kõirgele kui võimalik. Profaan arhidektuur, mis on (linna ehitus, lihtsalt elamud). Surma tants (niguliste kirikus see värk) millal, kes,