Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge
kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Seal asub islami tähtsaim pühamu Kaaba. Meka on ka prohvet Muhameedi sünnipaik. Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee või liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvetamiskohad Mosee on islami pühakoda Kuppelkatused Tornminaretid Pole pilte ega skulptuure Kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist Palvetatakse põrandal palvemattidel
Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas ● Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett ● Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ● Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. ● Mošeesse peab sisenema paljajalu Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas:
kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole.
kellaaeg. mitu korda peab oma • 24 ööpäevas on kogu kaelale, näole ja juustele aeg palvused. vett peale panema. • Eelnevalt tuleb pesta • Enamikul juhtudel nägu ja käed voolava pestakse ka jalad vee all. Selleks on kindlad normid. • Palvus peab toimuma • Naiste puhul on kindel puhtas paigas, mis reegel ,et palvuse ajal peab olema peavad nende juuksed olema kaetud. pühakoda või võib ka piirduda • Palvus seisneb erinevas hulgas palve palvevaibaga. kummardustes mille • Palvuse ajal ei kanta käigus loetakse jalatseid. usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad • Islami pühakoda on • Mošees ei ole pilte
Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Enamasti on
Palvus (Şalāh ehk salat) Annetamine (Zakāh ehk zakat) Paast (Şawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadž) Usukombed Palvetamine : Palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Enne palvust tuleb pesta nägu ja käsi. Palvus peab toimuma puhtas kohas (pühakojas või vaibal) Palvuse ajal ei anta jalatseid. Naistel peavad olema juuksed kaetud palvuse ajal. Palvekohad : Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošeesse peab sisenema paljajalu. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt
näoga Meka poole: ·koidikul enne päikesetõusu · keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud ·hilisel pärastlõunal ·vahetult peale päikeseloojangut ·enne südaööd Selles Meka Suures (Haram) Mosees asub Kaaba, mille poole moslemid kogu maailmas palvetades näoga seisavad. Enne palvetamist on kõige tähtsam pesemine · käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid · pestakse ka jalad · palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga · palvuse ajal ei kanta jalatseid · naiste juuksed peavad palvuse ajal olema kaetud Paastumine ·paastumine ramadani kuus, igal päeval päikesetõusust loojakuni ·ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. ·paastuma pole kohustatud reisijad, raugad, rasedad ja imetavad naised ning haiged Annetamine Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele.
Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui sed pole siis liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla
sajandil, kuid selle viljelemisega tegelesid üksikud. Nimelt Muhamed ise püüdis hoiduda müstitsismist, mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mõned tema sellealased ütlemised. Seepärast paljud kartsid levitustööd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemiseks vett. Minu arvates on tõesti islami usk üha elavdunud
See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda. Selle viielöövilisele põhiosale lisandus kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Kesklööv oli kaetud silindervõlviga, külglöövid ristvõlvidega. Cluny oli eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud). Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitsitorniga kirikuid. Põhiplaaniks olev ladina rist loi eriti pikkade harudega
Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. PALVEKOHAD Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn
juute 13 295 200. Euroopas ning Põhja- ja Ameerikas ning Lõuna-Ameerikas. Austraalias. Pühakoda Pühakodasid palju, Eestile Kirik Sünagoog Mosee lähim pühakoda asub Peterburis. Vaimulik
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url?
Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik. Kuldhord-valitsemisõiguse ürik. Allah- islamiusuliste jumal. 5. Naiste seisund.( +-). Positsioon halvenenud
KATOLIIKLUS KATOLIIKLUSEST · Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. · Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. LEVIK · Peamiselt Põhjaja LadinaAmeerika · LõunaAafrika · Euroopas vähesel määral, kuid on peamine usk näiteks Leedus,Prantsusmaal, Poolas ja Slovakkias. SÜMBOLID · Rist · Kala · Lammas · Alfa ja Omega · Pelikan · Krutsifiks(ristilöödu kuju) · Tuvi PÜHAKODA · Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika · asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul · Pühakoja ehitus algas 18.aprillil 1506. ja lõpetati 1626. · See on püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. · Basiilika alla katakomb...
Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured
BÜTSANTSI KUNSTI MÕISTED Empoor - rõdu kirikus Tsentraalehitis - kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel Mos`ee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu minaretti ja kaev rituaalseks pesemiseks. Vikkel - sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstruktsiooni element. Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis
Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! 1. Mida tähendab sõna "juut"?! V: Nad on etniliste tunnustega inimgrupp, kelle esivanemaks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.! ! 2. Kuidas nimetatakse juudi riiki, mis ajast eksisteerib praegune juudi riik?! V: Iisrael.! ! 3. Milline religioonil põhinev raamat on ühine juutidel ja kristlastel?! V: Vana testament! ! 4. Kuidas nimetatakse juutide pühakoda ja õpetajat, kes seal pühasid tekste selgitab?! V: Sünagoog ja rabi.! ! 5. Mis pill on "sofar"?! V: See on sarvepill, mis on valmistatud kõverast oinasarvest.! ! 6. Nimeta 2 tuntud juudi muusikut, heliloojat.! V: Gustav Mahler, Pal Abraham.! ! 7. Kes olid leviidid?! V: Nad olid ühed Iisraeli 12 suguharust. Põlvnesid Leevist ja olid preestrid.! ! 8. Mis on kinnor?! V: Kinnor oli muusikariist antiikajal, see oli 5-9 keelega lüüra. Tuntud kui Taaveti lüüra.! ! 9
Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Üks maailma vanim usund Täpselt ei tea keegi, kuidas ja millal judaism esile kerkis Allikas juudi rahva päritolu kohta on heebreakeelne Piibel Juudid nimetavad ennast “Aabrahami lasteks" või “äravalitud rahvaks". Toora- kirjalik õpetus (613 juhtist, millest 248 käsud ja 365 keelud) Piibli jagamine Seadus ehk Toora Prohvetid- Sisaldavad prohveti sõnu Kirjad- Sisaldab ajalooraamatuid, Sünagoog Juutide pühakoda Seal on käsitsi kirjutatud Toorarull Seaduselaegas- kapp, kus hoitakse Toorarulli ja see on Jeruusalemma poole suuantud Toorarulle käega ei katsuta Juudi religioosse elu keskmeks on kogunemine ja kodu Juutide vaimseid kogukondade juhte nimetatakse rabideks Ususuunad Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda
alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust. Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. Islami usukombed Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Pühad tekstid
Kõikidel moslemitel, kellel see võimalik on nõutakse palverännakut Mekasse Mekasse võivad siseneda ainult moslemid Elanikke 1 179 200 (2004) Palverännakud Mekasse Palverändude keskpunktiks on Mekas Suures Mosees asuv Kaaba Palverändurite rituaalide hulka kuulub seitsmekordne käimine ümber Kaaba, musta kivi suudlemine ja joomine Zemzemi kaevust Palverändurid käivad ära ka Arafati mäel ja loobivad Mina külas 7 sümboolset kivi Saatanat kujutava samba pihta Palvekoht- Mosee Pühakoda, kus käiakse palvetamas ja jutlusi kuulamas Seal ei tohi olla pilte ega skulptuure Sinna peab sisenema paljajalu Mööblit on vähe kuna palvetatakse palvemattidel Mosee õuel peab olema purskaev või koht, kus pesta saab Islami levik Tänapäeval on Islam suurusest teine religioon maailmas Aafrikas, Aasias, eriti aga Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Egiptuses, Iraanis, Türgis ja paljudes teistes riikides
3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne sageli sisustatud eluruumina; seintele maalitud uksed ja aknad; kaunistatud seinamaalide,skulptuuride ja käsitööesemetega Etruski tempel: 1. sarnanes Kreeka templiga 2. põhiplaan ruudukujuline 3. hoone kõrgel puust või kivist alusele 4. hoonel oli lai, sügav eeskoda ja 2-3 väikest pühakoda 5. katus toetus sammastele (sarn. Dooria, koos baasiga) Skulptuurid: 1. emotsionaalsed ja isikupärased 2. figuurid on liikumises (sammuvad) 3. metallist (kõrgel tasemel), põletatud savist, pronksist
nirvanasse 23. Jooga- eesmärgi saavutamine, teadvuste kontrollimine, ühendus keha ja vaimu vahel 24. Dao- universumi kord 25. Yin- naine, ilusad omadused, pimedus, külmus, niiskus 26. Yang- mees, mehised omadused, valgus, kõrgus, kuivus, soojus, hele, taevas 27. Shariaat- 28. Sunna- koraani kõrvaltekst 29. Dzihaad- sõda islamiusu kaitseks 30. Sabat- 31. Sünagoog- pühakoda, koosolekud, toorarullid, kokkusaamised 32. Mosee- islami pühakoda 33. Hidzra- 34. Messias- salvitud saadik, kes rahvast viimsel päeval juhib 35. Rabi- juudi jutlustaja 36. Munk, nunn- end usule pühendanud isik 37. Dharma- õpetus, kohustus, seadus 38. Toora- ehk käsk, 1-5 Moosese raamatud Totemism ja selle erivormid Tootem- lind, loom või taim, kellega tajutakse sugulust ja kellest arvatakse end põlvnevat. Tootemobjekt on püha. Rühmatotemism- looma tüüp üldiselt. Individuaalne toteism- konkreetne
KREEKA TEMPLID Toila Gümnaas iu m And re as As t ok & Fred - Ge org Pää ro Tempel • Ladina sõnast templum • Sakraalehitis ehk pühakoda • Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus Kuhu ehitati? • Kõrgematesse kohtadesse • Linnade akropolidele astmeliselt tõusvatele alustele • Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3
puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides.
islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused
Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala
kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust. Ühel küljel oli üks või 3 pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puidust, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Arvukad keraamilised kaunistused. Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane.
Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo-Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka 1 või mitu saledat torni minaretti. Jõhvi Vene Gümnaasium Referaat Islami Kunst
...peab annetama vaestele. ...Ei tohi unustada, et islami ainuke jumal on Alah ja tema profet on Muhamed. 7. Araabia teadused. V: arst, ehitus, astraloogia, astranoomia. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina e. Avicenna. Teda tunti kui imearstina, ta andis lausa välja kirja teose ,,Arstiteaduse kaanon". Lisaks oli ta astronoom,filosoof ja luuletaja. 8. Mõisted. Koraan-islami usuliste püharaamat. Minarett- on mosee kõrval asuv torn. Mosee-islami pühakoda. Kalifaat-araabi riik, mida valitsevad kaliifid.
lobisemisest. 4. Õige tegutsemine vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, positiivsete esilekutsumine. 7. Õige ärksus teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete tekkimist. 8. Õige keskendatus viie meelepleki (himu, kadedus, viha, laiskus, nõmedus) ületamine. Pühakoda Klooster Budismi sümbolid Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Mandala Mediteerimisobjekt; Tavaliselt kujutab mandala budismis mikrokosmose ja makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline
transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks.
● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid: I Džihaad - islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega II Koraan - muhamedlaste pühakiri, millest lähtuvad põhilised islami tõekspidamised III Mošee - islami pühakoda. IV Medrese - islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus.
päeval pühitseti tempel sisse, leiti väheke lambiõli igavese tule süütamiseks pidi aitama üheks õhtuks, kuid tuli püsis kaheksa ööd) üle 2300 aasta tagusel sügisel ja Jeruusalemma templi taaspühitsemist, ,,hanukkah" tähendabki taaspühitsemist ja festival kesta 8 päeva ehk sama kaua, kui templist leitud ülitilgast valguseks jätkus. Sünagoog tuleb kreeka keelest ja tähendab kogunemiskohta, judaismis pühakoda. prohvet Jumala sõnumi edastaja. apostel Kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus ,,läkitas", et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma Rooma esimene piiskop püha Peetrus, kes oli üks 12st Jeesuse apostlist. minarett mosee (islamiusu pühakoda) kõrval asuv torm, milles islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. islam tähendab Jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ning islamiusuline, keda
Aleksandri kirik 8. aprillil kell 8.30-9.45 oli meil usundiõpetuse tund Aleksandri kirikus. Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda kirikut kui hoonet; konfessiooni. Kirik on kreeka keelsest sõnast ,,küriakon", mis tähendab Issanda koda. Kirik kuulub Jumalale, aga kirikuomanik ja ülalpidaja on Aleksandri kogudus. Sellele kogudusele kuulub veel mitmeid kirikuid nagu näiteks Mihkli kirik. Aleksandri kirik on 130 aastat vana. See ehitati 1884. aastal. Me seisime peaukse ees ja saame teada, et kirikutorni nimi on läänetorn mis on 60m ja 70cm kuni risti tipuni. Esimese korruse
*Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned: 1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline 2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust 3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. 4)Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 5)Sambad olid algselt puust, hiljem kivist.(Meenutab Dooria??? Sammast) Etruskid leiutasid 5saj. ekr. Osavate pronksivalajatena 1,6m kõrguse 3 looma jalal seisva küünlajala. Küünlajalal oli ümber ketas, mis kaitses kätt tilkuva vaha eest. Etruski templid avaldasid mõju hilisemale Rooma arhitektuurile.
II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka
Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkatus - katuseliik
Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level
hasartmängud, sealiha rahvuskeelne, on 2 sakramenti-ristimine ja söömine armulaud Pühakoda, olulisemad tempel, klooster, Buddhaga mosee, Meka, Kaaba kirik, Rooma, Jeruusalemm kirik kirik pühapaigad seotud kohad Põhja- Indias tempel Sümbol 8- osaline ratas noorkuu ja täht rist rist rist Vaimulikud laamad-mungad, n. dalai- mulla jt
neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on põhiliselt mittekujutav ehk arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. EHITUSKUNST Islamiusuliste kõige olulisim ehitis on nende pühakoda ehk mosee. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba
Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Seejärgi peavad eestlasd koguaeg endaga kaasa võtma palvevaiba. Eesti rahvusele hakkab väga raske elu islami riigis,kuid meie meeskond saab õnnelikuks,kuna tohib võtta täpne naiste arv naiseks
Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus Haridus Vaimuli Alamaste o Grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste o Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Linnad Tsunftid
hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) Riituse liigid religioonifenomenoloogias: Tõrjeriitus kurjade vaimude peletamiseks Väljaajamisriitus (eksortsism eks+ horkizein) seestumus
-budismi rajaja on Buddha -budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks ISLAM -Allah on araabia keeles jumal -MUHAMED on Allahi saadik - Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard - nad levivad põhja aafrikas, lähis idas, pakistanis, kesk aasias, indoneesias - kõik muslimid palvetavad viis kordapäevas Meka suunas - Islami pühakoda on mosee - Mosee juures on kõrged tornid-minaretid- - minarettidest kutsutakse muslimeid palvetama LOODUSUSUNDID -loodususundites usutakse loodusnähtusi : puid,kive,üleloomulikke olendeid -loodususundeid võib leida erinevate rahvaste juures aafrikas, ameerikas, aasias, austraalias KONFUTSIANISM e moraaliõpetus - Ida aasias -
Nimetus pärineb araabiakeelsest sõnast, mis tähendab kuumust, põlenud maad ja toidumoona vähesust. Sel ajal on oluline koht palvetamisel, heategevusel ja paastumisel. Hadzi - on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui naiselt. Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadz paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks. Mosee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on
Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid
annaabi.ee 
