Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks
v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne.
kroon, religioossed sümbolid, pitsatsõrmus Ehete asemel tehti riietele ka tikandeid Hilis gootika - Ehteid kanti palju: paelad kellukestega, kaelakeed kuldsest ja emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20. Vöö küljes rippusid harjad, amuletid, rahakott jne. JUUKSED NAISED Soengutest olid enam levinud kaks pikka patsi, need võisid olla üles keeratudja paeltega kinnitatud, kas ümber pea või kuklasse rulli Kõrggootika - Peakatted olid mitmekesised. Kanti pärlitega kaunistatud juuksevõrku. Coif - karbikujuline müts, lõua all lai pael. Gorget - riidest peakate, mis kattis kaela, kõrvad ja patsi punutud ning külgedele rõngasse keeratud juuksed. Vahel kanti coifi poolringikujulise linikuga. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Tütarlapsed kandsid peas lillepärgi, nendega juuksed olid lahti või patsi punutud. Soenguid kaunistati laubasidemetega, lillepärjaga, diadeemiga või lilledega
saj. pKr Bütsantsi kunst Pisa toomkirik- Romaani stiil, 12.saj Mosaiik keiser Justinanusega. Ravenna, Itaalia,6.saj. Bütsantsi kunst Bayeuxi vaip, 11.saj, romaani stiil. Autuni katedraali tümpanon. Prantsusmaa, Rooma stiil, 12.saj Chartesi katedraal, Prantsusmaa, Kõrggootika, 13.saj Bambergi ratsanik. Kõrggootika,13.saj Giotto "Kristuse taganutmine", 14.sajand, Gooti ajastu maalikunst Jan van Eyck "Arnoldfini abielupaar" 15.Saj Madalmaad. Vanarenessanss Bernt Notke "Surmatants" , 15.sajand, Gooti ajastu maalikunst Rode , Tallinna Niguliste kiriku altar, 15.saj. Gooti ajastu maalikunst
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige:
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem
· Kirikud, kloostrid, linnused · Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass
Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis
Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt
Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed.
Gooti stiil Koostas: Pille Riim 9.klass Gootikast üldiselt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase varagootika (u 11401200) Kolmas tase Neljas tase Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kuningategalerii roosaknad Tuntumad kirikud
Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Koostas: Malle Raudoja
pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse.Nähtavasti on selles süüdi Säde (endine Pühavaimu ) tänav .nimelt näib ,et kui varasematel kabelile hakati juurde ehitama pikihoonet ,tuli arvestada Sädetänavat.Säde tänavKujunes täies pikkuses väjla hiljemalt 13.sajandi teisel poolelning ta ühendas eelkõige Vene tänava Äärde asunud Kärkna,Dünamunde ja Gutwalla kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga. Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist
Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12
hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 125080ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees.
Ehitise analüüs 1. Ehitise nimi, arhitekti nimi; Ehitis on Sainte-Chapelle ehk tõlkes Püha kabel. Arhiividest ei ole hoone arhitekti leitud, aga 19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on
renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja piklikuks venitatud skulptuurid. Toruni raekoda Poolas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind väiksemaks. PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks). Portaali kohal on kuningate galerii, kesksel kohal Kristus, kõrval apostlid. Roosaken. Kesklöövi kõrguseks 32m. 1200-1400 kõrggootika 15.-16. saj hilisgootika Kõrggootikasse jäävad suured ja võimsad kirikud. Chatres- väga pika aja jooksul valminud, erinevad läänetornid, näha ka veel ümarkaart Amiens- kesklöövi kõrguseks 42,5m Reims- Prantsuse kuningate kroonimiskirik, kesklöövi kõrguseks 37,5 m. läänetornid ei ole valmis saanud. Gooti katedraali põhiplaan on muidu sama (ladina risti kujuline) aga põikihoone tiiivad ei ole nii pikad ja kooriruum on samal tasapinnal ülejäänud kirikuga. Kirikusse
a - saledus ja pikkus - vertikaalsed jooned - korseti sünd Varagootika - domineerib kollane värv - lihtsad tikkitud mustrid, mis tugevdavad õmblust Naised: - toonitakse taljet ja dekolteed - läbilõiked, vööd 1200. a - toorukübar, linik - bliant, pelicon, keep kaputsikaga Mehed: Kõrggootika - lühike vammus ja sukkpüksid - pika terava ninaga kingad - särk, alustuunika, bliant, Kõrggootika 13. saj. - punane ja roheline värv, taime ornament Naised: - särk, pihik, kleit, ülerõivas, peakate 1350. a 1525. a - külgedeta kleit - kleidi kinnitus, erinevad põimikud, nööbid - võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19. Rokokoo (18. saj 20ndad) 20
Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas. Pariisi jumalaema katedraalil oli see 32 m, Reimsis 37,5 m ja Amiens’is 42,5 m. Beauvais’ katedraali koori võlvid olid koguni 47,5 m kõrgused. Põhiplaaniks jäi ladina rist, kuid transept ei eendunud nii palju kui romaani stiili ajal. Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, gooti
kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine (ehisviilud, konsoolid, kapiteelid, jne). Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi kõrggootika ajal polnud figuurid enam vaid arhitektuurilise tähenduse ja eesmärgiga. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine, see kandus Maarja kultuse kujul ka kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust. Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal
Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid.
ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil- Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR:
Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik). · Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Amiens: ehitust alustati 1220. Pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik seni tehtud kirikud. Kesklööv ongi kõige kõrgem, u.42m. Erandlikult alustati ehitamist kohe pikihoone põhiosast (taval. alustati koorist), mis valmis 1236, koor aga alles 1270, kabelid pikihoone külgedel lisati 14.saj. keskel. Lõunapoolne torn lõpetati 1366. Põhjapoolne 15.saj. algul (ja päris ühesugused nad polegi)
Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see
docstxt/.txt
Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing.
selgeks teha. 17. Peetrius võtmega mees Püha barbara kannab kes tornikest Püha martin mõõgaga pooleks löödus mantli omanik. 18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes. 19. Seda iseloomustab tahe kujutada tseene võimalikult elamislikult ning figuure hästi liikuvatena. 20. Romaani kunst pani aluse kogu keskaja edasisele kunstiloomingule. GOOTI KUNST 1. Varagootika, kõrggootika, hilisgootika. 2. tekkis 12 saj, lõppes 16 saj. 3. Prantsusmaal. 4. germaani hõimude nimetusest, kuigi neil pole midagi selle kunstiga ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajakäigu kunsti. 5. Linnad olid müüriga piiratud, Linna keskuseks oli ruudukujuline turuväljak, linna tähtsamad hooned paiknesid turuväljaku juures. Majad olid kõrged ja kitsad. Heaks näiteks on Tallinna vanalinn. 6. ehitati palju valgemad ja kõrgemad kirikud.
Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA catenbury katredaal. Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby. Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english. Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. Hilisgootika - perpendikulaar Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster
Võivad toimida veesülitina. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse. varagootika--gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal. kõrggootika--gooti stiili õitseaeg, kus selle ajajärgu kunstile omased tunnused arenesid kõrgpunktini (eri maadelt juhtus see täiesti eri aegadel). Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275. hilisgootika--gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga. Decorated Style--Inglise kõrggootika, umbes 1250- 1350. Tudori stiil--Tudorite valitsemisajal Inglise gooti arhitektuuris esinev
Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi – gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika – 12. saj. II pool 2. Kõrggootika – 13. ja 14. saj. 3. Hilisagootika – 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka
Gootika iseärasused: • tugev romaani- ja varakristlikustiili mõju. • Vähe vertikaalsust • sage on kuppel nelitise kohal, torn • kellatorn kiriku kõrval-kampaniil • kesklööv võlvimata • ei ole tugikaari Chartres'i katedraal 14.saj. kõrggootika • seinamaal ka väljaspool Reimsi karedraal. 13.saj. • väikesed aknad, mille tõttu palju seina pinda kaeti freskodega. kõrggootika • Fresko- niiskele krohvile tempera värvidega maalitud seinamaal.
· Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka
Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega
Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3. Vitraazikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal. Aknad kujundati eri värvi
seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2 Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega
Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis, see ehitati külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti süsteem võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilist tugisüsteemi. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril nüüd mitu
Piiride hägustumine, Kollektiivsus. Linnakultuur Valgustus, saksa klassikaline eklektika, massimeedia, kui uus nähtus. Kloostrid filosoofia, estofiilid, massikultuur, Popkultuur hariduskeskustena. ratsionalism Subkultuursus, multikultuursus Kirjakultuuri algus. Renessanss, barokk, Otsene vastandamine Reformatsioon. Kõrggootika, klassitsism, romantism, modernismile. 80ndatel algas vararenessanss realism... suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism
21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus. 22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti harud on ühe pikkusega, ladina ristil aga on üks haru teisest pikeme. 23)Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemattunnust! Teravkaar. Roidevõlvid. 24)Nimeta gootistiili kolm etappi! Varagootika – 12.sajandi teine pool. Kõrggootika - 13.-14.sajand. Hilisgootika - 15.-16.sajandi esimene pool. 25)Nimeta Tartu olulisemad gootistiilis ehitised! Tartu Jaani kirik. Tartu Toomkirik. 26)Milline oli tähtsaim Hiina kiviehitis? Kirjuta ehitusaeg ja mõõtmed! Tähtsaim Hiina kiviehitis oli Suur Hiina müür. Ehitati alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai. 27)Mida tead kuulsate terrakotasõdalaste kohta?
Prantsusmaalpühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaavõtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: ·varagootika (u 11401200) ·kõrggootika (u 12001350) ·hilisgootika (u 13501525). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil ) 4 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn
· Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst) · Vaestepiibel - reljeef kaunistused ja seinamaalid aitasid selgitada pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Pop oli Viimne kohtupäev Gooti kunst 12-16.saj · Vara gootika 12.saj · Kõrggootika 13.-14.saj · Hilisgootika 15.-16.saj Iseloomilukkus: kergus, õhulisus, valgus, verikaaljoon, terav roidvõlv, teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) Vitraazide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae · Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri · Nelitise kohal kõrgub võimas torn
sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster. Kloostrikiriku koor ehitati ümber ja õnnistati sisse 1144. aastal. Kloostri abt Suger tahtis luua hoone, mida täidaks uutmoodi, üleloomulik valgus ja kus ''aine muutub ainetuks''. Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks. Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18
Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35
Pisa toomkirik, ristimiskabel ja kampaniil(kellatorn). Püha Markuse katedraal(5 kuplit). Profaanarhitektuuris on tuntuimad linnused(nt ?). Tunnused: väikesed aknad, massiivsus, paksud müürid. Romaani reljeef on nö ,,vaeste piibel", selle eesmärgiks on jutustada. Oluline pole anatoomiliselt korrektne inimene vaid tunne, mida ta tunneb. Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide
-13.sajand · I feodaalajastu suur kunstistiil. · Hakkasid kujunema 3 uut rahvust- prantslased, sakslased, itaallased. · Puudusid majanduslikud sidemed-vähe linnu,naturaalmajandus,riigid vähe seotud. · Valitses kiriks ja Rooma paavst. · Muutused usuelus. Romaani stiili tunnused · Massiivsus · Ümarkaar · Rõhutatud horisontaaljoon Veneetsia Püha Markuse Katedraal (11.saj) Gooti stiil 12.saj-16.saj and · varagootika(u 11401200) · kõrggootika(u 12001350) · hilisgootika(u 13501525) · Nimi gootide hõimu järgi. · Juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Gooti stiili tunnused · Teravkaar · Roidvõlv · Vähe seinapinda · Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv vertikaaljoontele allutatud. · Raidkaunistused on ristikulehte meenutavad siirud Renessanss 14.-16.sajand · prantsuse sõnast renaissance ehk `taassünd' · Arenes kaubandus, pangandus ja manufaktuurid.
~ 1500 inimest, laevad, hobused, lossid. KULLASSEPAKUNST reliikviate valmistamine. 23. Gooti arhitektuur Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti kirik meenutas ''hiigellooma skeletti''.tugipiidad, tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika 1200-1400. *CHARTRES'i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga. Kirikute välisilme oli tähtis raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise
annaabi.ee 
