Keskaja kunst (0)

Üldine kunstiajalugu II
Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel „Üldine kunstiajalugu”
1. Varakristlus:
a) enne Milaano edikti;
b) pärast.

• Arhitektuur al 4. sajandist
  
  • Katakombid Lähis-Idas, Itaalias ( Rooma linna all) ja mujal
    
    • Tuffi uuristatud
      
• Seina- ja laemaalid
  
  • Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv
    
  • Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid .
    
    • Kristliku sümboolika algus
      
      • Kristus – kala
        
      • Lambatallega mees – hea karjane
        
      • Ankur - lootus
        
      • Paabulind – surematus
        
    • Stseenid vanast testamendist
      

2. Bütsants:

• Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega, kultuuri suur sõltuvus keisrikojas
  

a) Justinianuse ajajärk;

• Bütsantsi esimene õitseaeg
  
  • Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis
    
    • Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis (Tsentraalehitis – põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist )
      
    • Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil
      
    • Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus.
      
    • Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja kupleid katnud mosaiigid ja maalingud
      
  • Ravenna – Bütsantsi võimu keskus Põhja-Itaalias
    
    • Kirikud
      
      • Sant ’Apollinare – jätkab varakristlikku traditsiooni
        
      • San Vitale – kuppelehitis
        
  • Sisearhitektuur
    
    • Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel)
      
    • Hulktahukakujulised apsiidid
      
  • Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal)
    
    • Apostlite kirik konstantinoopolis
      
  • Hiljem sai tsentraalehitis nütsantsi domineerivaks kirikutüübiks, kuna sobis kõige paremini selle riigi kultuuri ja usu iseloomuga
    
  • Mosaiigid
    
    • Ravenna kirikutes
      
      • Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega
        
      • San Vitale – Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel
        
  • Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma
    
  • Maalikunst – sarnane klassikalise kreeka kunstiga
    
  • Ikoonimaal ja miniatuur
    
  • Skulptuur
    
    • Elevandiluunikerdused
      
      • XI – XII saj. – Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus
        
  • Kullassepakunst – vähe säilinud
    
    • Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust
      
• 9. sajand – teine õitseaeg
  
  • viiskuppelkirik
    

b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk.
3. Rahvasterändamine ja merovingid .

• Püsivaim Frankide riik V –VIII sajandini – seda valitses Merovingide dünastia ning sedapuhku kutsutakse seda aega Merovingide ajastuks
  
• Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ning tehnikad , mis olid vastuolus seniste antiiksete vaadetega –
  
  • Peamiselt võib uut kunsti tundma õppida kullassepakunsti varal
    
    • Haualeiud – ehted jms
      
      • Kaunistamistehnika – kärgsulatis
        
        • Erinevalt bütsantsi KÄRGEMAILITEHNIKAST, asetatakse antud juhul kuldvaheseinte vahele vääriskivid või värvilised klaasitükid
          
  • avaldub ka puunikerdustes, metallitööds, raamatumaalis, reljeefides ja mujal.
    
    • Erinevalt klassikalisest käsitlusest, mis rõhutab loodusega sarnasuse säilitamist, surub barbarite kunst loodusest laenatud vormidele peale geomeetrilise sümmeetria ja puisuse. Eelkõige taotletakse värvitoredust ning dekoratiivsust
      
      • Põimmustrid – üksteisega läbi põimunud jooned ja paelad
        
        • Laenatud sarmaatidelt, kes omakorda said mõjutust ilmselt Aasiast – goodid puutusid kokku ning nende kaudu levis see kogu Euroopasse
          
          • Loomakujud
            
• Rr-i kullassepakunsti tooteid leitud kõikjalt Euroopast, Hispaaniast Doonau-äärsete aladeni
  
• Miniatuurmaalikunst
  
  • Rikkalik initsiaalide kaunistamine
    
    • Tekib Lääne-Euroopas varem kui Bütsantsis
      
    • Suurepärasteks näideteks Iiri- ja Inglismaa
      
      • Iseloomult kalligraafilis- lineaarne
        
      • Kogu lehekülg kaetud ornamentidega või ühe suure initsiaaliga
        
      • Ornamentikas peamiselt põimmustrid
        
      • Stiliseeritud inim- ja loomafiguurid
        
      • Nt Book of Durrow ja Book of Kells
        
      • Levis mandril tänu iiri misjonäride tegevusele ja kloostrite rajamisele
        
• Skulptuur
  
  • Tähtsusetu
    
    • Ümarplastika unustatud
      
    • Reljeefid
      
      • Madalad; kõrgreljeefi ei tuntud üldse
        
      • Ornamentaalsed, figuure esineb harva
        
      • Langobardide ajastul loodud reljeefid
        
        • Põimornamentika
          
          • Läbipõimunud paelte lõpus loomapea – tüüpiline RR-i motiiv
            
  • Kiviristid Iiri- ja Inglismaal
    
    • Ornamentikamotiivid
      
    • Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus
      
  • Vanaskandinaavia – viikingilaevu kaunistavad nikerdused
    
• Arhitektuur
  
  • Valitses langus
    
  • Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal
    
    • Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte.
      

4. Karolingide ajajärk.

• Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini
  
  • Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära
    
  • Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis.
    
• Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad
  
• Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants
  
• Arhitektuur
  
  • Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid
    
  • Karl Suure pearesidents – Aacheni lossikabel
    
    • Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas
      
    • Kaheksatahuline keskosa
      
  • Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika
    
    • Säilinud varemed või üksikud osad
      
  • Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid
    
• Maalikunst
  
  • Ehitiste kaunistamisel rakendati suuresti seinamaali
    
    • Nüüd tuntakse enamasti kirjelduste põhjal
      
  • Miniatuurmaalid
    
    • Arvukalt säilinud mälestused võimaldavad saada selge pildi
      
      • Enamasti olid need kirikliku otstarbega
        
        • Evangeliaarid – teenistuse ajal ette loetavad evangeeliumi osad
          
        • Psaltrid – salmide ja laulude kogud
          
        • Sakramentaarid – palved, mida preester luges jumalateenistuse ajal
          
        • Jm.
          
    • Initsiaalide kaunistamine
      
    • Valitseb ornamentaal-kallgraafiline tendents
      
      • Ornamentika iseloom merovingidest erinev
        
        • Elutu paelornamentikaga liituvad antiikse ornamentika elemendid
          
          • Taimemotiivid
            
          • Kaovad fantastilised loomafiguurid
            
            • Vaid siin-seal loomapead tähelõpuna
              
          • Loodus- ning inimfiguuride puhul lähtutakse antiigist – ruumi kujutamisel üritatakse välja tuua sügavust ning figuuride liikumist
            
    • Miniatuurmaali õitseng IX sajandi keskel
      
      • Harrastati eriti keisrilosside kõrval kirjutustubades ning kloostrites
        
      • Tähtsamates keskustes e-v iseseisev laad
        
      • Mõnel pool tekkisid koolkonnad
        
        • Prantsusmaa
          
          • Initsiaalid esinevad raamatutes üksikutena, tekstile lisatud maaliteostena; Prantsuse raamatumaali stiil on pildistiil
            
          • Reimsi koolkond
            
            • Antiiksete traditsioonide truu järgimine
              
              • Nt evangeliste kujutatud toogades
                
            • Pehme maaliline pintslitehnika
              
              • Ebo evangeliaari miniatuur
                
          • Corbie’ koolkond
            
            • Reimsi koolkonna mõju all
              
          • Tours ’i koolkond
            
            • Esialgu tunda iiri ja anglosaksi mõju; hiljem vabanetakse
              
            • Alkuini piibel
              
            • Charles II Paljaspea piibel
              
              • Alastifiguurid – hellenismi mõju
                
          • Metzi koolkond
            
            • Initsiaalid raamina, millesse on asetatud väikesi figuure ja gruppe.
              
        • Saksamaa
          
          • Raamatustiil – initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku
            
          • Trieri e Reichenau koolkond
            
            • Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus
              
              • Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored
                
• Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö
  
  • Plastika tähtsusetu
    
    • Erandiks Karl Suure ratsakuju
      
  • Elevandiluu nikerduskunsti alased uuendused
    
    • Käsikirjakaante näol
      
    • Varakristlik ja bütsantsi mõju; loom- ja põimornamentika puudub
      
  • Kullassepakunst – võib samuti tundma õppida raamatukaante näol
    

5. Romaani arhitektuur Prantsusmaal.

• Kunst seisis peamiselt usu teenistuses
  
  • Arhitektuuri tähtsaimad rakendused olid kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine
    
    • Seetõttu avalduvad romaani ehituskunsti peamised vormid just sakraalarhitektuuris
      
• Levinuim tüüp basiilika
  
  • Tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv
    
  • Erinevused võrreldes varakristlikuga
    
    • Transept eendub pikihoonest suuremal määral – põhiplaan omandab risti kuju
      
      • Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks
        
      • Transeptist idas koor
        
      • Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre
        
    • Tornid
      
      • Kampaniil – ehitisest eraldi seisev torn
        
    • Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul
      
      • Al. XI saj – kesklöövide võlvimine
        
        • Silindervõlv
          
        • Ristvõlv
          
      • Hilisromaani kunst
        
        • Esineb juba roidvõlve
          
  • Sisearhitektuur
    
    • Arkaadid – monumentaalsed kaared allkorrusel, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest
      
    • Empoor – külglöövide peal olev galerii, mis moodustab teise korruse
      
      • Trifoorium – empoorid puuduvad, müüri sees vaid kitsas käik
        
    • Valgmik – kesklöövi valgustavate akende rida; moodustab 3. korruse
      
  • Välisarhitektuur
    
    • Suur osa tornidel
      
      • Ümmargused, nelja- või kaheksatahulised
        
    • Liseenid – teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad pilastrisarnased ribad
      
    • Kaarfriis – ühendab liseene
      
    • Kääbusgalerii – välismüüride ülaosas (It, Sks)
      
    • Portaal – sissekäik
      
      • Suuremates kirikutes 3
        
        • Keskmine (peaportaal) suurem ja ilusam
          
      • Palestik – portaali külg
        
      • Arhivoldid – moodustavad portaali kaareosa
        
        • Ümbritsevad poolsõõrikujulist kaarevälja e. tümpanoni
          
• Kodakirik
  
  • Põhiplaanilt väga sarnane basiilikaga
    
    • Erineb ülesehituselt
      
      • Kesklöövi ülaosas pole aknaid
        
      • Kesklööv pole niivõrd kõrge kui basiilika puhul
        
• Enamasti kuulusid kirikute juurde ka kloostrid
  
  • Ristikäik – võlvitud koda, mis ühendab 4nurkset hoovi ja avaneb selle poole akende või kaartega
    
• Prantsusmaa ehitismälestised
  
  • Mitmekesine ja rikkalik; üle 10 koolkonna
    
  • Kooskõla ehitusliku ja dekoratiivse külje vahel
    
  • Lõuna-Prantsusmaa
    
    • Mõnikord antiiksete trad. Ja Süüria ning Bütsantsi elementide ülevõtmine.
      
    • Saalkirik –hoone, mis koosneb silindervõlviga kaetud saalist
      
      • Tihti ka transept
        
    • Kodakirik
      
      • Vanemad kaetud silindervõlvidega; ent XII saj. tõrjutakse ristvõlvide poolt välja
        
    • Püüe imiteerida rooma arhitektuuri motiive . Antikiseeriv joon
      
      • Saint-Trophime’i kirik
        
  • Kagu- Pr
    
    • Monumentaalsed kindluskirikud
      
      • Agde’i katedraal ja kirik
        
  • Lääne-Pr
    
    • Peale koda- ja saalkiriku ka BASIILIKAD
      
    • Kuppelkirikud – vähemalt osalt tänu idamaade mõjule
      
      • Saint Front Périgueux’s – kuulsaim neist
        
    • Skulptuuridega kaunistatud fassaadidega kirikud
      
      • Notre-Dame-la- Grande
        
        • Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni
          
  • Kesk-Prantsusmaa
    
    • Auvergne´i koolkond
      
      • Eriti tähtsad empoorkirikud
        
        • Kahekorruselised külglöövid
          
      • Nelitistorn
        
      • Kooriümbriskäik
        
      • Kabelipärg
        
  • Burgundia koolkond
    
    • Eelistatuim tüüp basiilika
      
    • CLUNY KLOOSTRIKIRIK
      
    • Madeleine ’i kirik
      
• Üldiselt domineerib Prantsusmaal romaani ajastul pikiehitise tüüp, ent ei puudu ka tsentraalehitised
  
• Kloostrite ristikäigud – romaani kunsti kauneimad mälestised Euroopas
  
  • Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaal
    
• Ilmaliku ehituskunsti mälestised tugevasti tagaplaanil
  

6. Romaani arhitektuur Inglismaal, Saksamaal ja Itaalias.

• Inglismaa
  
  • Pärast inglismaa vallutamist normannide poolt levis Inglismaal Põhja-Prantsusmaa ehitusviis
    
    • Inglise arhitektuur romaani ajastul on vaid normandia ehituskunsti haru
      
      • Prantsuse vaimulikud said enda valdusse tähtsamad kohad Inglismaal ja arendasid väga elavat ehitustegevust
        
  • Iseärasusi
    
    • Väga pikaks venitatud põhiplaan
      
      • Transeptide tugev eendumine
        
      • 3 tüüpi koore
        
        • Cluny II – peakoor kahe kõrvalkooriga
          
        • Auvergne’i tüüp – kooriümbruskäik ja kabelipärg
          
        • Sirgjooneline lõpp
          
      • Välisarhitektuur
        
        • Massiivsed nelitistornid
          
• Itaalia
  
  • Väga mitmekesine romaani arhitektuur
    
    • Igas It. Osas erinev stiil
      
  • Suurepäraselt väljakujundatud dekoratiivne külg
    
  • Lombardia ehitised
    
    • Domineerib lameda laega basiilika
      
    • Lihtsad ühe või kolme apsiidiga koorid
      
    • Laialöövilised
      
    • Nii Lombardias kui ka mujal Itaalias puuduvad fassaadis tornid
      
      • Hoone kõrval kampaniilina
        
    • San Zeno Veronas
      
    • Parma toomkirik
      
  • Veneetsia
    
    • Väga tugevad Bütsantsi mõjud
      
      • Püha Markuse kirik
        
  • Toscana
    
    • Pole konstruktiivsete probleemide poolest huvitavad
      
      • Kõik on lameda laega
        
    • Rikkalikult maitsekalt ning hoolikalt tehtud detaile
      
      • Marmorist jm väärtuslikest kivisortidest
        
    • Antiiksete eeskujude järgimine
      
    • Pisa toomkirik, kampaniil ja baptisteerium
      
  • Firenze
    
    • Klassikalise antiigi vormid
      
    • San Minato al Monte
      
  • Rooma
    
    • Kõige vähem tooniandev
      
    • Ehitatakse vähe
      
    • Kasutatakse palju antiiksete ehitiste osi
      
    • Varakristlik basiilika
      
    • Huvitavamad saavutused dekoratiivkunsti vallast
      
      • Ehitiseosade kaunistamine värviliste marmortükikeste üksteise kõrvale asetamisega
        
        • KOSMAATIDE TÖÖ (Meistri järgi)
          
  • Sitsiilia
    
    • Araabia , normanni ja kreeka mõju
      
      • Bütsantsi tsentraalne põhiplaan, kuplit kannavad antiikses vaimus loodud sambad ning samades ehitistes esinev kaar on araabia mõjudega
        
      • Prantsuse mõju – selgejoonelised loogilised fassaadid
        
        • Tornid ja kirik - ühtne tervik
          
    • Monreale toomkirik
      
  • Lõuna – Itaalias valitses sarnane stiilide segu nagu Sitsiiliaski
    
• Saksamaa
  
  • Romaani stiil valitses saksamaal kauem ning saavutas siin oma kõrgaja.
    
  • Mujalt saadud mõjud töötati ümber
    
    • Saksamaa ühtne romaani arhitektuur
      
      • Üsna monotoonne
        
      • Puuduvad koolkonnad
        
  • Vararomaani ajastul veel karolingide ajajärgu mõjusid
    
  • Al. XI saj. – arhitektuuri arengus võtavad võimu prantsuse mõjud
    
    • Burgundia Cluny klooster
      
      • Reformipüüded usuelu alal saavad saksas tugevat vastukaja - lisaks Cluny ideedele pääseb esile ka arhitektuur
        
        • Läänefassaad moodustub nüüd kahest maast algavast iseseisvast monumentaalsest tornist
          
        • Loobutakse ehitise üksikute osade ebaoriginaalsest üksteise kõrvale asetamisest ning ehitisi õpitakse püstitama ühe monumentaalse tervikuna
          
  • XII saj. – Lääne-Prantsuse mõjud
    
    • Peamiseks uuenduseks arhitektooniliste detailide (aknad, kapiteelid jne) kaunistamine skulptuuridega
      
  • Lõuna-Prantsuse mõjud
    
    • Võlvimine
      
    • Arhitektuuriplastika
      
    • Suured figuuririkkad portaalid
      
    • Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik
      
  • Köln
    
    • Risthoone harudel apsiidid – tekib trikonhi motiiv
      
  • Üleminekustiil u. 1180 – 1250
    
    • Võtab üle elemente prantsuse gooti stiilist
      
      • Teravkaar
        
      • Roided võlvides
        
      • Kõik ehitise osad kujundatakse rikkalikumalt
        
        • Toomkirik Limburgis Lahni ääres
          
  • Vestfaali kirikud
    
    • Tihti kodakirik
      
    • Kumerad võlvid
      
    • Väga Lühike põhiplaan
      
    • Tugevasti mõjustanud Baltimaade varasemat keskaegset arhitektuuri
      
  • Põhja-Saksamaa telliskiviehitised
    
    • Suur lihtsus
      
    • Välimuse rikastamiseks kasutati värvilisi glasuuritud kive
      
    • Lübecki toomkirik
      

7. Romaani kujutav kunst Prantsusmaal (eriti skulptuur).

• Merovingide ja karolingide kunsti ajal varjusurmas
  
• Tärkab taas XI sajandil Prantsusmaal
  
  • Juhtiv roll Lõuna-Prantsusmaal
    
    • LANGUEDOC
      
  • Eesmärgiks taas inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis
    
  • Dekoratiivne funktsioon
    
    • Kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jne
      
  • LANGUEDOC
    
    • Tähtsamad keskused
      
      • Toulouse ja Moissac
        
        • Vanem koolkond (u. 1100)
          
          • Moissaci ristikäigu apostlite kujud
            
          • Toulouse Saint- Senini ristikäigus leiduvad altari osad
            
          • Madal reljeef
            
          • Sõltuvus bütsantsi elevandiluunikerdustest
            
          • Siledad
            
          • Voldid joontena
            
          • Ornamentika
            
        • XII saj
          
          • Primitiivne abitus hakkab kaduma
            
          • Toulouse’i Saint Senini kiriku lõunaportaal
            
          • Moissac
            
            • Saint- Pierre ’i abtkonna kiriku kaunistused
              
              • Kaareväljal kujutatud Kristuse ilmumine
                
          • Toulouse’i Saint- Etienne ’i katedraal
            
            • Kapiitlisaali portaali skulptuurid – suurem peenutsemine, ent ka suurem loomulikkus
              
            • Meister - Gilabertus
              
  • Burgundia
    
    • Cluny
      
      • Skulptuurkaunistustest säilinud vaid riismed
        
    • Saint-Lazare’i kiriku tümpanon
      
      • Viimse kohtupäeva motiiv
        
      • Voldirikkad lehvivate hõlmadega mantlid
        
    • Vezelay Madeleine’i kirik
      
  • Edela-Prantsusmaa
    
    • Iseloomulik, et portaalidel puuduvad skulptuurid tümpanonidel
      
      • See-eest on suuremal määral kaunistatud arhivoldid
        
    • Tihti kogu fassaad kaetud skulptuuridega
      
    • Ka seest on kirikud kaunistatud
      
      • Oriendi motiivid – fantastilised loomad jne
        
    • Notre-Dame-la-Grande Poitiers ’is
      
  • Auvergne’i koolkond
    
    • Puuduvad skulptuuridega varustatud portaalid
      
    • Figuuridega kaunistatud kapiteelid
      
      • Jõuline ja realistlik ning ilmekas teostus
        
      • Antiikse rooma ja oriendi kunsti mõjud
        
  • Provence’i koolkond
    
    • Saint-Trophime’i portaali kaunistused Arles ’is
      
    • Püüd järgida antiikeeskujusid
      
    • Mõjustanud Itaalia ja Saksa plastikat
      
  • Normandia
    
    • Suur roll arhitektuuris, ent viljatu skulptuuri aspektis
      
• Metallplastika
  
  • Saavutab Prantsusmaal üsna vara täiuslikkuse
    
  • Vähe säilinud
    
  • Harrastati Kirde-Prantsusmaal
    

• Maalikunst
  
  • Suur tähtsus, ent ülevaade väike, kuna säilinud on vähe
    
  • Miniatuurmaal
    
    • Erineb tunduvalt karolingide raamatumaali stiilist
      
      • Kehade natuurilähedane kujutamine tahaplaanile
        
        • Vägivladne moonutamine; liikumise tugev ja jõuline esile toomine
          
  • Seinamaal
    
    • Lääne- ja Kesk-Prantsusmaa
      
      • Hele koloriit
        
    • Ida-Prantsusmaa
      
      • Bütsantsi mõjul sinine foon
        
      • Tugevad toonid
        
• Kunstkäsitöö
  
  • Kullassepakunst
    
  • Tekstiilikunst
    
    • Bayeux ’ vaip
      

8. Romaani kujutav kunst väljaspool Prantsusmaad.

• Inglismaa
  
  • Suur roll miniatuuri arengus
    
• Itaalia
  
  • Maalikunst
    
    • Enamjaolt Bütsantsi mõju all
      
    • Arvukalt mosaiike
      
    • Monte Cassino klooster mängis kunstielu edendamisel suurt rolli
      
  • Skulptuur
    
    • Seotud Bütsantsiga
      
• Saksamaa
  
  • Miniatuurmaal
    
    • Otto käsikiri ja Otto III evangeliaar
      
    • XI sajandi keskel langus
      
      • Ilmaliku sisuga käsikirjade illustreerimine
        
        • Ka väljaspool kloostreid
          
  • Monumentaalmaal
    
    • Peamist rolli etendavad Reichenau kloostrid
      
      • Nagu tolle aja MINIATUURIS , nii esineb ka siin pidulik, seotud pinnastiil, osaliselt valitsevad Karolingide kunsti maalilis- ruumilised elemendid
        
  • Skulptuur
    
    • Kiviplastika tagaplaanil
      
    • Domineerib matallplastika
      
      • Eelkõige pronksuksed
        
        • Hildesheimi toomkiriku uksed
          
    • XI sajand
      
      • Varakristliku ja bütsantsi kunstistiili üle pääsevad valitsema PRANTSUSE mõjud
        
        • Hakkab arenema suurplastika
          
          • Taotleb kehade kujutamist täies ümaruses
            
    • Kiviplastika
      
      • XII saj
        
        • Suht tähtsusetu
          
      • XIII saj lõpp
        
        • Saksa arhitektuuri hoogne tõus
          
          • Lõuna- ja Lääne-Prantsusmaa eeskujul
            
          • Tekivad ulatuslikumad dekoratiivskulptuuri tervikud
            
      • XII saj lõpp
        
        • Saksa kunstis murrang
          
          • Rõhutatult dünaamiline ja jõuline individualiseeriv käsitluslaad
            
    • Säilinud arvukalt romaani puitskulptuure
      
      • Kvaliteet ei ole kõrge
        
    • Täieliku muutuse saksa plastikas toovad XIII saj alguses prantsuse skulptuuri mõjud
      

9. Gooti arhitektuur Prantsusmaal.

• Varagootika
  
  • katedraalid
    
    • Saint Denis
      
    • Notre Dame Pariisis
      
    • Noyon
      
• Kõrgkootika
  
  • katedraalid
    
    • Chartres
      
    • Reims
      
    • Amiens
      
      • Põhiplaani ja ülesehituse mõttes kõige eeskujulikum ja täiuslikum gooti ehitis
        
    • Beauvais
      
  • Kloostrid
    
    • Tsistertslaste ja benediktlaste
      
    • Mont-Saint-Michel
      
    • Ehitatud tihti kaljule
      
  • Koolkonnad
    
    • Ile-de- France
      
    • Normandia
      
      • Kaared väga teravad ja rikkalikult profileeritud
        
      • Komplitseeritud joonistusega trifoorium
        
      • Rohkesti torne
        
      • Vertikaalne tendents
        
      • Mõnevõrra sarnane inglise gooti ehitistega
        
    • Burgundia
      
      • Varagootika
        
        • Tsistertslaste ehitised
          
          • Toreduse asemel püüeldakse lihtsuse poole
            
          • Koor enamasti sirge lõpmikuga
            
          • Trifooriumi puudumine
            
          • Välisarhitektuur
            
            • Tugikaarte ja tornide puudumine
              
    • Champagne’i koolkond
      
      • Puuduvad teravalt esile tungivad iseärasused
        
      • Sarnasusi Burgundia koolkonnaga
        
    • Lõuna-Prantsusmaa
      
      • Iseseisvad voolud
        
      • Domineerib ühelööviline kirik
        
      • Enamikul ehitistest puudub transept
        
    • Anjou ehk Lääne-Prantsuse koolkond
      
      • Palju ühist romaani arhitektuuriga
        
        • Ühelööviliste ehitise eelistamine
          
        • Väga kõrged ja kumerad võlvid – lähenevad kuplile
          
        • Arvukalt kodakirikuid
          
• Hilisgootika (XV ja XVI saj.)
  
  • Leekestiil – akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi?
    
  • Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis
    
  • Võlvide varustamine kõrvalroietega
    
  • Tihti puudub trifoorium
    
  • Aknad laiad , rikkalike motiividega
    
  • Palju mälestisi Rouenis
    
• Linnused ja linnakindlustused
  
  • Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur
    
    • Kivilinnused Prantsusmaal
      
      • Arhitektuuri mõjutavad ristisõja- aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga
        
    • Linnus
      
      • Ringmüüridega piiratud ala
        
      • Tornid
        
      • Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik
        
      • Müüri sees laskepilud
        
      • Keskse tähtsusega peatorn – donjon
        
      • Enamasti ka eeskindlus
        
        • Muldvall ja puutara
          
      • Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele
        
• Kodanlik arhitektuur
  
  • Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes
    
    • Raekojad
      
    • Kohtumajad
      
    • Tsunftide hooned jne
      
    • kohtupaleed
      

10. Gooti arhitektuur Inglismaal, Saksamaal, Itaalias.

• Inglismaa
  
  • Gootika võeti suhteliselt varaku vastu
    
  • Prantsuse mõjud töötatakse ümber – saavutatakse omapäraline värk
    
  • Canterbury katedraal – esimene gooti stiilis hoone inglismaal
    
  • Vanainglise stiil – vanem periood inglise gootika arengus, mis hõlmab u. XIII saj esimese poole
    
    • Salisbury katedraal – täiuslikem näide vanainglise stiilist
      
    • Lincolni katedraal
      
    • Wellsi katedraal
      
  • Inglise gootika säilitab rea romaani arhitektuuri
    
    • Piklik põhiplaan
      
    • Tugevasti eenduv transept
      
    • Sirge koorilõpmik
      
    • Massiivne nelitistorn
      
  • Inglise gootikas domineerivad dekoratiivsed printsiibid konstruktiivsete üle
    
  • Mõningad ühisjooned normandia gootikaga
    
  • XIII saj. II pool – XIV saj. II pool – Dekoreeritud stiil
    
    • Suurem toredus
      
    • Rikkalikuse taotlemine
      
    • Võlvide komplitseeritud kuju
      
      • Palju roideid
        
        • Kerkivad lehvikutena piilaritelt
          
    • Aknad rikkaliku raamistikuga
      
    • Yorki katedraal
      
    • Exeteri katedraal
      
  • Perpendikulaarne stiil – XIV s II p – XVI s II p
    
    • Omapäraseim nähtus inglise gootikas
      
      • Veelgi suurem toredus kui dekoreeritud stiilis
        
      • Vertikaalse tendentsi toonitamine
        
        • Eriti selgesti ilmneb akendel
          
        • Ka sise- ja välisarhitektuuris
          
          • Pinnad kaetakse just kui võrguga
            
    • Gloucesteri katedraal
      
• Itaalia
  
  • Gooti stiil saabus võrdlemisi vara Prantsusmaalt
    
    • Tsistertslaste mungad toovad
      
      • Imiteerivad tsistertslaste kirikuid
        
    • Peamine mõju Burgundiast ja Provence’st
      
      • Tagasihoidlikuma stiili tõttu jääb ehtsa gootika vaim Itaalias võõraks
        
  • Vähe arenenud toestikusüsteem
    
  • Kooriosa lihtne kujundamine
    
  • Elab edasi antiikne vaim, mis taotleb täielikku tasakaalu horisontaalse ja vertikaalse tasakaalu vahel
    
  • Romaani ajastu pärandid
    
    • Kuppel nelitise kohal
      
    • Ümarkaar
      
  • Suur rõhk dekoratiivsusele ja toredusele
    
  • Siena toomkirik
    
  • Firenze toomkirik – Santa Maria del Fiore
    
  • Palazzo Vecchio
    
• Saksamaa
  
  • Saksa meistrite eesmärgiks püstitada sama võimsaid kirikuid nagu Prantsusmaal
    
    • Püüd üdini imiteerida
      
  • Magdeburgi toomkirik
    
    • Esimene saksa gooti stiilis kirik
      
  • Kölni toomkirik – suurim keskaegne kultushoone Saksamaal
    
    • Sarnaneb nii väljast kui seest Amiens’i katedraalile
      
  • Freiburgi toomkirik
    
  • Strasbourg’i toomkirik
    
    • Esimene ja ainuke täielikult prantsuse süsteemis loodud fassaad Saksamaal
      
    • Suurim eeskuju andev mõju
      
  • Saksa erigootika
    
    • XIV saj keskel uus hilisgooti periood
      
    • Kandjateks suurel määral linnakodanikud
      
    • Põhiplaani lihtsustamine
      
      • Transept eendub väga vähe või langeb täiesti ära
        
      • Kabelipärg ja kooriümbriskäik jäävad samuti tihti ära
        
      • Kimppiilarite asemel lihtsad ümmargused sambad
        
      • Kaob trifoorium
        
      • Tihti esineb kodakirikut
        
      • Ulmi toomkirik
        
  • Telliskiviehitised
    
    • Sileesias
      
  • Profaanarhitektuur
    
    • Jääb Prantsusmaa, Madalmaade ja Itaalia kõrval varju
      
  • Kindlusearhitektuur
    
    • Esmajoones kaitse otstarve
      
    • Marienburg
      
      • Saksa telliskiviarhitektuuri tippsaavutus
        
      • Eeskujuks paavstide loss Avignonis
        
    • Linnakindlustused
      
      • Kesksel kohal väravatornid
        
        • Holstentor Lübeckis
          
  • 
    

Il. Gooti kujutav kunst Prantsusmaal.

• Skulptuur
  
  • Plastika saavutab võrratu täiuse
    
  • Katedraalides skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osadega
    
  • Skulptorid hülgavad romaani traditsioonid, lähevad vabasse loodusesse inspiratsiooni otsima
    
  • Kulunud akantuselehe asemel hakatakse ehitisi kaunistama naturalistliku taimeornamendiga
    
  • Pikkamööda hakkab reljeefist arenema vabaplastika
    
  • Ikonograafilise programmi laienemine
    
    • Kivisse raiutud piibel
      
  • Skulptuurid pole enam juhuslik lisand, vaid on kooskõlastatud hoone tervikuga ning on muutunud selle lahutamatuks osaks
    
  • Chartres’i katedraali läänefassaadi portaalid
    
    • Gooti skulptuuri lähtekohaks
      
    • Kristus, evangelistide sümbolid, apostlid
      
    • Kehad ebaloomulikult pikaks venitatud; meenutavad sambaid
      
    • Siiski suur edasiminek, kuna on toonitatud ümarust
      
    • Chartres’i stiil levis XII saj II p kogu Prantsusmaal
      
  • Senlis’ katedraali portaal
    
    • Episoodid Maarja elust
      
    • Senlis’is kujuneb välja gooti portaali vorm
      
  • Amiens’i katedraal
    
    • Vasakpoolse portaali soklitel säilinud parimaid gooti kalendaariume
      
  • Reimsi katedraal
    
    • Lääneportaalide skulptuurid on prantsuse keskaegse plastika parimaid saavutusi
      
    • U 2500 üksikskulptuuri
      
  • XIII saj prantsuse skulptuuri mitmekesisus
    
    • Portaalide suured kompositsioonid – üllas ja suursugune stiil
      
    • Samal ajal tekib ka koomilises laadis loodud skulptuure
      
    • Argielu oskasid skulptorid samuti hästi kujutada
      
  • XIV saj
    
    • Osad skulptorid jäävad truuks alalhoidlikule suunale
      
    • Teised taotlevad suuremat maalilisust ning looduslähedust
      
      • INTERNATSIONAALNE GOOTIKA
        
      • Paneb eriti rõhku ilmekusele, tunde- ja hingeelu liigutuste kujutamisele ning usulise härduse väljendamisele
        
      • Kui seni on Kristuse kannatused mänginud väikest rolli, siis nüüd tekib arvukalt juurde ristilöödud lunastaja figuure ning motiive kibuvitsapärjaga kroonimisest ning piinamisest ja risti kandmisest
        
      • Maarja on tol ajal samuti eelistatud motiiv
        
        • Levinuim seisva madonna tüüp
          
          • KONTRAPOSTI tugev toonitamine
            
  • Tänu looduslähedasele suunale kerkib esile PORTREEKUNST
    
    • Valitsejad aj nende perekonnaliikmed
      
    • Hauamonumendid
      
  • Metallplastika
    
    • Harrastati enamasti Kirde-Prantsusmaal, nagu romaani metallplastikatki
      
  • Claus Sluter
    
    • Suur mõju
      
      • Monumentaalskulptuuris esmakordselt realistliku suuna tendentsid
        
• Maalikunst
  
  • Klaasimaal
    
    • Prantsuse keskaja kunsti suurepärasemaid saavutusi on värvilised klaasaknad
      
    • Mosaiigisarnaselt kokku asetatud klaasitükid, mida hoiab koos tinaraam
      
    • XIV saj
      
      • Lihtsustumise tendentsid
        
        • Värviline aken asendub halli mustrilise klaasiga
          
          • Pääseb valitsema elegants
            
          • Rõhutatakse arhitektoonilist elementi
            
  • Miniatuurmaal
    
    • XIII saj
      
      • Suur õitseng
        
        • Keskus Pariis
          
    • Ülesanne endiselt sama – illustreerida piibleid ja psaltreid
      
    • Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid
      
    • Stiil muutub realistlikumaks ja rafineeritumaks
      
    • Suurt rolli mängib arhitektooniline element
      
      • Kõikjal roosid, ehisviilud , tabernaaklid jne
        
    • Toonid selgemaks ja õrnemaks
      
    • Realistlikumad detailid
      
    • Jean de Pucelle
      
      • Uus etapp
        
        • Pildid teksti sees või täidavad lehekülje alumise osa
          
  • Tahvelmaal
    
    • Võrdlemisi elav tegevus
      
      • Paraku vähe säilinud
        
    • Prantsuse meistrite kõrval ka Madalmaadest pärit kunstnikud
      
  • Seinamaal
    
    • Kuna kirikutel oli seinapinda vähe, ei jäänud eriti pinda seinamaalide jaoks
      
      • Siiski luuakse hulk suurejoonelisi seinamaale
        
        • Veelgi rohkem lossides
          
    • Pole praktiliselt säilinud
      

12. Gooti kujutav kunst väljaspool Prantsusmaad.

• Saksamaa
  
  • Gooti plastika suur õitseng
    
  • Mõjustatud prantsuse eeskujudest
    
    • Töötati ümber ning tekkis saksa oma stiil
      
  • Pole säärast skulpturaalset tervikut katedraalide puhul nagu prantslastel (v-a Strasbourg)
    
  • Bambergi toomkiriku skulptuurid
    
    • Saksa gooti skulptuuri tipp keskajal
      
  • XIV sajand
    
    • Esile pääseb maneerlikkus
      
      • Prantsuse skulptuuri kopeeritakse nii ühele jalale toetumise kui ka riidevoltide kujutamise poolest
        
      • Kölni toomkiriku koor
        
        • Maarja ja Kristus ning prohvetid Kölni toomkiriku kooris
          
  • XIV saj keskpaik
    
    • Värvitud skulptuur
      
      • Peamiselt altarid
        
  • Hauaplastika
    
    • Nagu Prantsusmaal
      
      • Kivist hauamonumendid
        
    • Pronks- ja messinghauaplaadid
      
• Itaalia
  
  • XIII saj II p – plastika tõusujoones
    
  • Skulptuuri seos arhitektuuriga nõrgem kui Prantsusmaal
    
    • Seega vabamad arenemisvõimalused
      
  • Nicoló Pisano
    
    • Kantsel Pisa baptisteeriumis
      
      • Eeskuju antiiksetest sarkofaagidest
        
      • Ilmekad üllad tegelased
        
      • Ülesehitus järgib gooti arhitektoonikat
        
  • Giovanni Pisano
    
    • Nicoló poeg ja õpilane
      
      • Kunst rahutu dramaatiline, pateetiline
        
      • Antiikkunsti mõjud tähtsusetud
        
      • Pisa toomkiriku kantsel
        
  • Andrea Pisano (Giovanni õpilane)
    
    • Firenze baptisteeriumi ukse pronksreljeefid
      
      • 28 stseeni Ristija Johannese elust
        
• Hispaania
  
  • Täielikult Prantsusmaa mõju all (plastika)
    
• Inglismaa
  
  • Stiil sama, mis Prantsusmaal (plastika)
    
  • Maalikunst
    
    • Pärast normannide poolt vallutamist areneb maalikunst tihedas ühenduses prantsuse maaliga
      

13. Kunstkäsitöö gooti ajastul

• Prantsusmaa
  
  • Kullassepakunsti eelistatuimaks materjaliks hõbe
    
    • Vormikäsitluselt tugevalt seotud arhitektuuri ja skulptuuriga
      
    • Läbipaistva emaili tehnika
      
  • Elevandiluukunst
    
    • Õitseaeg XIV saj
      
    • Ainus silmatorkav keskus Pariis
      
    • Peamiselt usulise otstarbega esemed
      
      • Väikesed reisialtarid
        
    • Suurel määral ka ilmalikku laadi esemeid
      
      • Kastikesed
        
      • Peeglikapslid
        
      • Jne
        
  • Vaibakudumiskunst
    
    • Keskus Pariis
      

Kirjandus
1. V. Vaga, Üldine kunstiajalugu
või
H.W. Janson, History of Art /väga paljudes keeltes/
Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/
või
Knaurs Stilkunde I vastavad osad.
2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39.
Soovitav :
M. Camille , Gooti kunst. Tallinn 2001.
Ja ülimalt soovitav lugeda
G. Duby , Katedraalide aeg. Tallinn 1999
Ja
1. Le Goff . Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 ( ettevaatust : palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita.
19