Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst (4)

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR

Taust:

• Al 6. saj eKr Kreeka koloonia
  
• Paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul
  
• 395 a Ida- Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- constantinuse järgi
  
• hõlmas enda alla Kreeka ja Väike- Aasia
  
• kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist
  
• valitsejaks piiramatu võimuga keiser - nii ilmalik kui ka usuline võim
  
• riigi keeleks kujunes kreeka keel
  
• bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus
  
• eesmärgiks ehitada II Rooma
  

Arhitektuur:

• peamiseks sai kirikute ehitamine
  
• kirikutüübiks oli tsentraalehitis - kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit)
  
• 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus , ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika
  

• uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil ( vikkel -sfääriline kolmnurk )
  
• külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks
  
• sisearhitektuur:
  
  • samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid
    
  • apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline
    
  • seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud
    

• 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik
  
  • kuplid paigutati nurkadesse
    
  • risriosa kõrgem
    
  • keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil
    

• hilis -bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga ( mistra kloostrikirik)
  

BÜTSANTSI MAALIKUNST
Mosaiigid :

• 6 saj San vitae kiriku mosaiigid Ravennas
  
• mosaiigid värvilistest kividest ja klaasist
  
• temaatika - keisri ülistamine (justinianus I ja tema naine)
  
• kijutamine- figuurid saledad , pikaks venitatud, tasapinnalised, riided toretsevad, värvid dekoratiivsed, mitte loodust jäljendavad, näod väikesed, silmad suured
  
• 9. saj keisrikultuse vähenemine, kannatava Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine
  
• 8-9 saj nn “Pilditüli”- pühapiltide pooldajate ikonodeulide ja eitajate ikonoklastide vahel. Selle tulemusena hävis palju ikoone ja mosaiike
  

Ikoonid:

• eeskujuks võeti vanast Roomast enkaustika tehnikas mälestusportreed
  
• pühakute kujutamine, hiljem Kristuse temaatika
  
• al 8. saj kasutati tempera värve- sideaineks muna, mesi
  
• maaliti liimitud puittahvlitele- tahvelmaal
  
• kujutamisvõtted:
  
  • pöördperspektiiv (tagant suurem, eespool väiksem ikoonil vastupidi)
    
  • foon e taust kuldne
    
  • rikkalikult volditud riietus
    
  • ümar nägu, pehmejoonelised käed
    

• paigutus kirikus: kooriruumi ja kogudust eraldavale seinale moodustus ikonostaas e pildisein
  

Tarbekunst :

• väga rikkalik
  
• eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivi )
  
• keerulised tehnikad (brokaatkangad)
  
• puudus ümarplastika
  
• elevandiluust nikerdatud reljeefid
  

Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile

VANAVENE KUNST

Taust:

• tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis
  
• arenas iseseisvalt 17. sajandini
  
• tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele
  
• 988- võetiüle ristiusk , õigeusk levib Bütsantsist Venemaale
  

Arhitektuur:

• 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele.
  

• 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale
  

2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi
3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe
4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres

• 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung
  
• 14. saj 1) keskuseks Moskva , ehitustegevus koondub sinna
  

2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn
3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid . A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. “Jumalaema uinumise peakirik”
4) Ilmalikud ehitused: Granovitaja Plata- hoone vastuvõyttude ja nõupidamiste korraks. Ivan Suure Kellatorn 80 m

• 16. saj 1) levib fantaasiaküllane, traditdioonidele toetuv arhitektuur ja
  

ehitatakse sibulkupleid
2) puitkiriku arhitektuur Kiži saarel Onega järvel, Preobrženskaja 18. saj
3) ehitati Moskva Punasele Väljakule Vassili Blažennõi kirik- liitkirik: 8 kirikut + 1 kabel
Skulptuur :

• leidis vähe viljelemist
  
• skulptuuridesse suhtuti sallimatult
  
• ümarplastikasse suhtuti samamoodi
  

Maalikunst:

• tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume
  
• tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle
  
• kõige väärtuslikum oli ikoonimaal , samuti bütsantsist
  
• hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus - lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood
  
• kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad
  

RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID . VIIKINGID.
Taust:

• rändrahvad ehk nomaadid
  
• hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad
  
• parallelselt antiigiga
  
• õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega
  

SKÜÜDID

• al 7. saj eKr- 3 saj pKr
  
• elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal
  
• ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted . Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad , ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi .
  
• filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile
  
• kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga
  

KELDID

Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased , galaadid- sõjakad

390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka

Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes

hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised
GERMAANIHÕIMUD

üldiselt sama aeg

3. saj pKr ründasid Roomat

476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus -Augustuse

kuulsamad hõimud: vandaalid , goodid, frangid
VIIKINGID

õitseaeg 8-10 saj

hauapanustest on leitud relvi , vankreid, laevu

kaunistused paelornamendiga, põimitud loomakujud

kaetud tekstide ja skemaatiliste inimese ja looma kujutistega, kivid püstitatud sõjasangaritele- ruunikiri
MEROVINGIDE KUNST. IIRIMAA
Taust:

• 5-7 saj
  
• rändrahvad tungisid Lääne-Rooma riigi aladele ja jäid paikseks- röövisid ja võtsid andameid
  
• esimesed aadlisuguvõsad ja feodalism , algsed rigid , pealinnu ja kindlaid piire polnud
  
• esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja.
  

Kunst:

• kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa
  
• 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg
  
• kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused
  
• on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste
  
• kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal . Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid
  
• idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna . Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone
  

KAROLINGIDE KUNST
Taust:

• 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas
  
• tema poeg Philippe Lühike- esimene karolingide dünastia kuningas
  
• kõige kuulsam kuningas Karl Suur (valitses 768-814). Frangi riigi valitseja. 800 laseb end kroonida Rooma keisriks, kujuneb välja esimene suurriik Euroopas, pealinn Aachen (Saksamaal). Võttis eeskujuks Rooma riigi tugeva keskvõimu. Koondas oma õukonda teadlasi ja filosoofe, kunstnikke. Käis läbi Bütsantsiga, mõjutas kultuuri
  
• valitsev usund oli ristiusk
  
• kujutava kunsti eeskujuks antiik
  

Arhitektuur:

• väljapaistvad kiviehitised- loss Aachenis, mille eeskujuks on võetud San Vitate kirik Ravennas. Seest 8 kandiline väljast 6. sambad toodi Itaaliast (lammutati tempel) originaalid. Tsentraalehitis
  
• basiilikad : karolingide basiilika- 2 transepti (põikihoonet), apsiid oli pikaks venitatud
  
• kloostrid - vaimu ja majandusliku elu kompleksid , mille moodustasid kirik, kool, võõratemaja, eluruumid , töökojad, laudad , köögiviljaaed etc
  

Kujutav kunst:

• peamine oli miniatuurmaal
  
• tuntumad on pärit Bütsantsist
  
• miniatuurmaal ei ole illustratsioon vaid initsiaalide kaunistamine
  
• sageneb inimeste ja loomade kujutamine
  
• peamiseks jääb paelornamentika ja paelmuster abstraktse ornamendi kõrval ka looduslikud motiivid
  
• kujunevad erinevad koolkonnad