Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik
· Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused
Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist
kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Hindas kõrgelt kirjasõna tähtsust ja laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju. Karl Suur laskis koguda suulises traditsioonis tuntud vanu kangelaslaule, aga Ludwig I Vaga hävitas need. Karolingide ajal arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuigi neist pole midagi säilinud. Aachenisse püstitati lossikabel. See on 8- tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel väike. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. Karl Suur oli omal ajal suurepärane sõjamees ja riigijuht. Hoolimatta sellest, et ta ei osnud hästi lugeda ja ei tundnud kirjakeelt sai temast keiser. Ta tunnustas kultuuri ja haridust
VAHA, alates 8.sajandist kasutati TEMPERA värve, mis segati MEE; MUNAVALGE VÕI MÕNE MUU ORGAANILISE SISEAINEGA VANAVENE ARHITEKTUUR 10. Mis on ikonostaas? Kus võiksid sina mõnda ikonostaasi näha? See on paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistee usklikele jäetud kirikuruumist. Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel(Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Mõõtmetelt on lossikabel üsna väike. LK 117 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Kulla ja hõbeda sulamist vaas, kreeka käsitööliste toodangut, loomastiili.Neid nimetatakse kurgaanideks. 3. Mis vallandas Suure rahvasterände? Paremate karjamaade otsing
ka laiemaid lööve. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. Seda perspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Alumist saali kaunistavad fantastilised värvilised võlvid, kitsuke keerdtrepp viib ülemisele korrusele, mis tundub olevat ehitatud ainult värvilistest akendest - piilarid akende vahel on lihtsalt nii kitsad. Omapära lisab, et kirik on kahekorruseline. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine.Nb Westminster Abbey Londonis, mis on traditsiooniline koht
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel)
Kordamisküsimused 1. Mida nimetatakse keskajaks? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele 5.-15. sajand. 2. Millal toimus Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal
Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Hagia Sophia kirik; San Vitale; Vladimiri Jumalaema Rhodose koloss; Milo Venus; Laokooni skulptuurgrupp Aacheni lossikabel Sandro Boticelli; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo; Raffael Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Eugene Delacroix; Constable; Turner Yorki katedraal; Mitano toomkirik John Constable; Camille Corot; Jean Francois Millet; Gustave Courbet; Honore Daumier Kapitooliumi emahunt Paul Gauguin; Vincent van Gogh; Paul Cézanne.
uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud
tagaplaanile, enam kujutatakse inimest. Karolingide ajastu http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/karoling/pildileht/pilt8.html Karolingide ajastu Minuskel Karolingide ajastu kirjutuskunst http://static1.album.ee/files/792/65/thumb_19816403_qVco.jpg Arhitektuur Odo Metzist Aacheni lossikabel 795- 805 a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Karolingide basiilika http://static1.album.ee/files/792/65/orig_19816383_Ibmk.jpg Aacheni lossikabeli interjöör (792 805) http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf SaintRiquier´ klooster Prantsusmaal Ehitatud u. 800. a. Hävinud http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf
eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia,
Vallutas Baieri hertsogkonna 788. 791- 796 alistas ta Avaarid Pannoonias. Ründas Bütsantsi. Karolingide renessanss. 800 kroonis paavst Leo III ta Rooma keisriks(krahvid-provintside asevalitsejad, markkrahvid-piirialade asevalitsejad). Soosis kloostreid, Kultuurielu elavnes, kultuurikline ühtekuulustamine, ühtne teoloogia, liturgia võidukäik(kristlik ladina kultuur).Karolingide minuskel-uus kirjakeel. Rajas koole, Väärtustas antiikkultuuri. Suured kirikud, tähtis paik oli Achen-lossikabel. Daatumid ja sündmused:732- Poiters-Karl Martell purustas araablaste väed; 756- Kirikuriik-Pippin võitis langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühitses ta uuesti kuningaks ja seadustas Karolingide dünastia. Rahvas ei saanud keisrilt toetust ja hakkas paavstile lootma. VII saj said paavstidest Rooma ja selle lähiümbruse tegelikud vaöitsejad; 800- Frangi keisririik-800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Rooma keisriks(krahvid-
loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Karolingid 6.-9. saj Lääne- Eesmärk oli saavutada Aacheni lossikabel Euroopa teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Looduslähedased kujutised. Renessanss Itaalias 14. saj ja Toetuti elurõõmsale Sandro Boticelli, mujal 15. saj-16. saj antiikkultuurile
8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega
Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid.
käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. ● Versailles`lossi ilusamaid osi on lossikabel, mille ehitust alustas Hardouin-Mansart ja lõpetas Robert de Cotte. Selle sisemus meenutab dispositsioonilt keskaegseid ehitisi, eriti keskaegseid lossikabeleid; see on nimelt teise korruse kõrgusell varustatud empooridega, mida kaunistavad korintose stiili sambad. Empooride korrus asetseb kuninga eluruumidega ühel tasandil; siin viibis kuningas jumalateenistuse ajal. Kabeli arhitektuur osutab viimase võimaluseni suursugust ja rafineeritud maitset.
väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust, õhulisust lisavad üleval kesklöövi poole avanevad külglöövide sammaskäigud. Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine. Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte
Rooma paavstidest.Nad kasutasid keldi ja germaabi rahvakunsti kogemust. 27. Milliseid eesmärke ja eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris? Noor feodaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida.Ta oskas kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis umber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. 28. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis. Milline on selle põhiplaan? Kust võidi võtta eeskuju? Lossikabel-see on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik.Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 29. Kust võttis eeskujud tolleaegne miniatuurmaal? Kuidas kujutati nendel elusolendeid? Oma osa andsid arvatavasti Bütsantsist pärit meistrid. Püüti modelleerida kehasid valguse ja varjuga.Figuure ümbritseb roomapärane raamistik.Tähelepanu pöörati liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja
Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,,Õhtumaa ime". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa
inimesed, loomad, kui taimed. Sellest tekkis omaette huvitav ja levinud kunstiala. Sel ajal võetakse uuendusena kasutusele peensulg. Praeguseni peetakse Iirimaa kloostrites kujundatud raamatuid väga ilusateks. Ka raamatute kaaned olid kaunistatud, kasutati luunikerdusi, kahrutatud metallfiguure ja vääriskive. 3 Karl Suure ajastul, st Karolingide ajastul, püstitatud ehitised on enamasti hävinenud. Säilinud on Karli lossikabel Aachenis. See koosneb kaheksatahulisest keskosast, mida ümbritseb veidi madalam ümbriskäik. Kabeli sees võib näha ümarkaarseid arkaade. Säilinud varemete põhjal võib järeldada, et Karolingide ajastu pühakojad sarnanesid varakristlike basiilikatega. Ja kui võib vaid kurvastada vähesäilinud ehitusliku matrjali üle, võib siiski rõõmu tunda, et kirjastiil nimega karolingide minuskel meie ajani teada on. Selle kirjaviisi tingis vajadus üldkehtiva ja ühtlase kirjastiili järgi
Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat. Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne. Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel.(siseruum on kaheksatahuline ja välisring kuueteisttahuline.) Valitsevaks kirikutüübiks jäi basiilika. Arhitektuur oli tagasihoidlik, võlve ja kupleid ehitada ei osatud. Altarite alla hakati ehitama krüpte- ruum pühade säilmete hoidmiseks või tähtsate isikute matmiseks. Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke
kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale. Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium. Interjööris on kasutatud värvilist marmorit, võlvid on teostatud pigem hilis Rooma ja eel-romaani stiilis kui bütsantsi. Ilusad pronksist detailed, eriti uksed lõvipeadega. Algselt oli
Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379
732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur · Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. · Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. · Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut.
mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Parantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Noor feadaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldakse ka 8. - 9. sajandi kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu losi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskuju: Ravennas asuv, bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast, kus selleks lammutati üks vana hoone. Mõõtmetelt Aacheni lossikabel üsna väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi püstitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika
Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka mitmesugused lamedad kaared (Tudori kaar). Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King's College kabel, Rouen'i katedraal. Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. ,,Õhtumaa ime".
kõrgustena. Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus. Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Beauvais' katedraali Sainte- Chapelle Mont- Saint- Micheli välisvaade klooster Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud
Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus. Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Joonis 17. ` Joonis 19. Beauvais'i katedraali välisvaade Joonis 18
o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad o Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid · Maalikunst o Ehitiste kaunistamisel rakendati suuresti seinamaali
a lasi Frangi kuningas Kark Suur kroonida ennast Rooma keisriks. Ta võttis eeskujuks Lääne-Rooma ja Bütsantsi keisririigid ja koondas oma õukonna tolleaegseid haritalsi.Lasi ümber kirjutada... Arhidektuur Hakkas kivihoonete püstitamine. Loss pealinna Aachenis, millest on säiilinud kabel. See on 8-tahuline eskujuks San Vitale kirik Ravennas Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805 Valitsevaks kirikutüübiks kujunes Bbasiilika: sanane varakristlikuga; 2 transetpi (idas ja läänes) ja piksks venitatid apsiid. Kloostrid Rajati suuri kloostrikomplekse: kirik, munkade eluruumid, majapidamis hooned, kool, võõrasemja,
Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste. § 27. Karolingide kunst. 751.aastal sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis jäi ka nüüd juhtivaks, tugevnesid loodusläheduse taotlused. § 28. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised. Karolingide aja ehituskunst sõltus peamiselt keisri õukonnast ja oli vähese levikuga. 9.saj lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Linnu toetas tihti paavst. Ristiusk innustas laiu rahvahulki.
valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid.
Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus. Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin
20.Karolingide kunst. 751a sai Frangi riigi kuningaks Pippin lühike. Pippini poja Karl suure järgi nim. uut valitsemisdünastiat Karolingideks. Kultuuritase oli väga madal ja väga vähe oli kirjaoskajaid, Karl ise õppis lugema vana mehena ja kirjutama peaaegu üldse mitte. Aga kirjasõna pidas ta siiski tähtsaks. Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid need ei ole säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid. Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid
Mis on seejuures hämmastav? Karl Suur õppis lugema alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. 5.Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline oli selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellel eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 6.Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Karolingide ajal oli valitsevaks kirikutüübiks basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega, siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. 7
* Chartres`i katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Val mis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. V õlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahe korruseline, üle mine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel klooster kaljusaarel Prantsus maa p õhjarannikul Nor mandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,, Õ htumaa i me ". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba il malikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi, feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa
Reimsi katedraali hinnatakse rikkalike skulptuuride tõttu. Prantsuse katedraalid on hämmastavalt suured (pikihoone pikkus üle 100 m, kesklöövi kõrgus üle 40 m). Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. 39 Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin
Piki- ja põikihoonete ristumiskohal paiknesid võimsad tornid. Lääneküljel, portaali kõrval oli kaks ümmargust torni, ka kahel pool kooriosa olid tornid. Basiilikate kõrval oli ka tsentraalehitisi baptisteeriume ja valitseja residentslosside juurde kuuluvaid lossikabeleid. Reeglina olid need ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga võlvitud laega ehitised, mille siseruum oli jaotatud piilarite või sammastega. Karolingide ajastu ehituskunsti tähtteos on tänaseni säilinud Aacheni lossikabel (ehit. aastail 795-804, ehitusmeister Odo von Metz). Eeskujuks on olnud San Vitale kirik Ravennas. Põhiplaanilt kuueteistkümnetahkse tsentraalehitise keskosa moodustab kaheksanurkne võlvitud ruum, mida ristvõlvidega kaetud ümbriskäigust eraldavad massiivsed piilarid. Võlvideni ulatuvatele piilaritele toetuvad empoorid avanevad ruumi keskossa kahekorruselise kaaristuna. Selline konstruktiivne liigendus laseb siseruumil mõjuda kolmekorruselisena. Hoone idaküljel asub
annaabi.ee 
