Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lossikabel" - 40 õppematerjali

lossikabel - see on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik.
thumbnail
2
docx

Merovingid, Karolingid

· Initsiaal ­ võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud ­ kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel . (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika ­ omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid Ristvõlv · XII sajandi alguses · Igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd Amiens`i katedraal Köln`i katedraal Reims`i katedraal Päiskivi King College , Cambridge Salisbury`i katedraal · Fiaal · Ristlillik · Krabi Siirud Saint Cabelle lossikabel Cologne katedraal Saint Denis`i kloostri kirik ...

Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Karolingide kunst

Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist...

teaduslikku uurimistöö...
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) ­ Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau ­ taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel . Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) ­ tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka mitmesugused lamedad kaared (Tudori kaar). Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King's College kabel, Rouen'i katedraal. Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. ,,Õhtumaa ime"....

Kunstiajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Islami kunst, Gooti ja Romaani stiil

(moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskaja alguse ja lõpu daatumid

Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne ­Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Gooti

Lõpuks suudeti kirikust valmis ehitada ainult koor. Sama katedraal on tuntud veel teisegi äpardunud rekordiürituse poolest - kirikule üritati ehitada 155 m kõrgune torn, mis aga samuti kokku kukkus. Hämmastab, kuidas isegi väikesed linnakesed suutsid luua selliseid võimsaid, tohutut ajakulu ja tööjõudu nõudvaid ehitisi, kui isegi tolleaegses Euroopa suurimas linnas Pariisis oli elanikke umbes 200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest ­ niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Beauvais' katedraali Sainte- Chapelle Mont- Saint- Micheli välisvaade klooster Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud...

Kunstiajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karolingide ja merovingide kunst

Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia,...

Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Varakristlik kunst

Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...

Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Karolingide kunst

Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel . See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. Osa detaile (sambad) on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt on Aacheni lossikabel kaunis väike. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. Tolleaegne arhitektuur oli üldiselt veel väga tagasihoidlik. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist....

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Merovingid,karolingid, romaani, gooti

Pärgament ­ väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE ­ AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel , mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt ­ kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gooti Kunst

Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev ­ rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis ­ kuningate lossikabel , ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ­ ,,Õhtumaa ime". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajaloo kt

Võib näha kirikutes. KAROLINGIDE KUNST 4.Mis liiki kiviehitiste olemasolust Karolingide ajal oled teadlik? Too paar näidet. Lossid, lossikabel (Aachenis), kirikud, kloostrid 5. Kirjelda Aacheni lossikabelit See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Mõõtmetelt on lossikabel üsna väike. LK 117 2.Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Kulla ja hõbeda sulamist vaas, kreeka käsitööliste toodangut, loomastiili.Neid nimetatakse kurgaanideks. 3. Mis vallandas Suure rahvasterände? Paremate karjamaade otsing. Rändrahvad võitlesid eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi aganema ja uusi elupaiku otsima. 6.Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Paelornament...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Referaat Varakristlikust kunstist

Sellest tekkis omaette huvitav ja levinud kunstiala. Sel ajal võetakse uuendusena kasutusele peensulg. Praeguseni peetakse Iirimaa kloostrites kujundatud raamatuid väga ilusateks. Ka raamatute kaaned olid kaunistatud, kasutati luunikerdusi, kahrutatud metallfiguure ja vääriskive. 3 Karl Suure ajastul, st Karolingide ajastul, püstitatud ehitised on enamasti hävinenud. Säilinud on Karli lossikabel Aachenis. See koosneb kaheksatahulisest keskosast, mida ümbritseb veidi madalam ümbriskäik. Kabeli sees võib näha ümarkaarseid arkaade. Säilinud varemete põhjal võib järeldada, et Karolingide ajastu pühakojad sarnanesid varakristlike basiilikatega. Ja kui võib vaid kurvastada vähesäilinud ehitusliku matrjali üle, võib siiski rõõmu tunda, et kirjastiil nimega karolingide minuskel meie ajani teada on. Selle kirjaviisi tingis vajadus üldkehtiva ja ühtlase kirjastiili järgi...

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg, romaani ja gooti stiil

Mida nimetatakse keskajaks? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele ­ 5.-15. sajand. 2. Millal toimus Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega ­ miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vastseliina linnus, referaat

Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina , kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379...

Eesti kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaja kunstiajalugu

Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale. Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium. Interjööris on kasutatud värvilist marmorit, võlvid on teostatud pigem hilis Rooma ja eel-romaani stiilis kui bütsantsi. Ilusad pronksist detailed, eriti uksed lõvipeadega. Algselt oli...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Keskaja kunst

· Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents ­ Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad o Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid · Maalikunst o Ehitiste kaunistamisel rakendati suuresti seinamaali...

Keskaja kunst
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun