TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ Kasvatusteaduste instituut Alushariduse pedagoog Kadi Saarepere ALEKSANDER ELANGO Referaat Rakvere 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 2.Lapsepõlv ja õpinguaastad...........................................................................................................
Minu enda lemmik oli N.K.Krupskaja koos oma töökasvatus meetoditega. Ma arvan, et kõike, mis oli kunagi Nõukogude ajal, ei peaks üleõla heitma, kui vana ja kasutuskõlbmatut. Väga palju on selles ajas kasutatud meetodeid, mis on nii kasulikud. 7 Kasutatud kirjandus Viivi Eksta. ,,Nelikümmend aastat õpetajaid-uurijaid". Tallinn 2001. L Andersen. ,,Nõukogude kooli kujunemine ja areng". Tallinn 1963. Aleksander Elango ,,Eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloost", Tartu 1988 Aleksander Elango ,,Pedagoogika ajalugu" Tallinn ,,Valgus" 1984 E. Medõnski ,,Pedagoogika ajalugu" Eesti Riiklik Kirjastus 1950 8
14 Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15 10 Grant 1996, lk. 106 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125 13 Grant 1996, lk. 125-126 14 Grant 1996, lk. 106 15http://www.amor.ee/39425#8 Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas.16 Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond,
vajaduste rahuldamiseks. Kasvatus põhimõtete kujunemine Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927) Võib pidada Eesti koolieelse pedagoogika teerajajaks viieköiteline teos "Kasvatuse radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M.Terri, E.Lootsar Johannes Käis (1885-1950) Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis ,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus peamiselt Fröbeli ideede järgi kesksel kohal kristliku kasvatuse alused Diakonisside Seltsi Väikelaste
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
· õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid · kunst, kirjandus, kultuuriloolised · materjalid Eesti pedagoogika klassika: Peeter Põld Johannes Käis Hilda Taba Aleksander Elango 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA · 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus · Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Ateenas
Neis on võetud arvesse nii ühiskonna nõudeid kui ka ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat; suur osa õpetuse sisu kujundamisel on jäetud õpetajale. Töötas mitmes ülikoolis, sh Chicago ja San Francisco ülikool. Saavutas õpetamisstrateegiate ja õppekavade kavandamise alal rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal
Ajaloo teaduskonnas õpitavate erialade kutsekirjeldused. Trt. 1975. aastal. Üldpsühholoogia. Õpik pedagoogilistele instituutidele (esimese peatüki tõlge). Tln. Valgus. Terve tema teoste ja artiklite nimekirja võib leida raamatust „Mälestusi“, kus on välja toodud 166. erinevat kirjutist ja artiklit Enn Koemetsa sulest. 6 Tähelepanu vajab ka see, et ka teised on Enn Koemetsast kirjutanud. Nende seas ka Arvo Pärt, samuti Elango ja Allese. Kõik nad on meenutanud Enn Koemetsa hea sõnaga ja austusega. 7 4 ENN KOEMETSA MÕTTEID ÕPPIMISEST Enn oli arvamusel, et õppimine muudab inimese käitumist ja see muutus on püsiv. Ta tõi näiteks ka selle, et inimene muutub ka väsimuse ja haiguse tagajärjel, aga see muutus pole püsiv, püsiv muutus tuleb vaid koos õppimisega. (Kuidas Õppida, 1972) Enn on rääkinud õppimisest tingitud reflekside alusel
[---] Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis, Moora, Valdes jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades tagurlikke elemente, takistati edumeelsete teadlaste ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka ebaõige teaduslike kraadide omistamine kodanlikele spetsialistidele (Maiste-Aller, Elango jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja seetõttu ilma teadusliku väärtuseta. [---] Kuidas seda edasi anda? Kruus ja Andresen edutasid tagurlikke elemente Kruus ja Andresenit süüdistati "tagurlike elementide " edutamises. Sm. Leede näitas suuri puudusi EK(b)P keskkomitee töös ..
shtml http://www.ents.ee:81/PrintArticle.aspx?aid=3063 http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_2010/lugu3.pdf Ene Veenpere magistritöö: Eesti haridusuuendus 1987-1998: probleeme ja võimalusi http://en.wikipedia.org/wiki/School http://www.r4e.org/education/top_ten_facts_India.htm Eesti Vabariigi Põhiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827 I.Illich ,,Deschooling society": http://www.preservenet.com/theory/Illich/Deschooling/intro.html ,,Haridus muutuste ja traditsioonide keerises" A. Elango ,,Pedagoogika ajalugu" 12
Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Ü...
Koolist saavad alguse kõik teed. Väikesel maailmakodanikul on vaja kohaneda paljude asjadega, mis koolis käimine kaasa toob ja kui kodukülas asuv kool suudab leevendada raskusi, siis on juba see on plussiks väikese kooli eksisteerimise vajadusele. 8 Kasutatud kirjandus 1. Andersen, L ,,Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940.aastani" Tallinn "Avita"1995/2003, lk7 2. Eisen, F; Elango, A; Kahk, J jt ,,Eesti kooli ajalugu 13 sajand 1860. aastani"1KD, Tallinn ,,Valgus"1989, lk 153 3. Haljaste, O seminaritöö"Vara raamatukogu ja kohalik seltsielu aastatel 1918-1940 ning 1990-2004", Viljandi Kultuuriakadeemina, 2004 4. Võimre, A uurimistöö ,,Vara valla kuulsad inimesed", Tartu Descartes´Lütseum, 2002 5. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" ajaoost juhataja Silvi Sarapuu 6. Koosa Lastead ,,Tipp ja Täpp" ajaloost juhataja Inga Edela 7. Vara valla infoleht nr
M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab
Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10
aga mitte. Õngpüüniste algusajaks meie aladel saab pidada kiviaega, millest annavad märku leitud kiviaja luukonksud. Õngepüügil ja õngitsemisel on töönduslik eesmärk (õngejadad), kuid veel olulisemalt on õngitsemine alati olnud sportlik tegevus. Õngpüünised on just olulised ja kõige rohkem kasutatavad harrastuslikus kalapüügis. 23 Kasutatud kirjandus: · V. Korzets, Õngitsemine, kirjastus ,,Kalastaja Raamat", 2001 · J. Elango, H. Lett, Kalastaja Käsiraamat, kirjastus ,,Valgus", 1978 · Eesti Kalandus nr. 8 , Eesti kalandusliidu kuukiri, 1991 · Kalapüügieeskiri , Elektrooniline Riigiteataja, 26.09.09 · Kalapüügiseadus, Elektrooniline Riigiteataja, 26.09.09 · www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09 · http://en.wikipedia.org/wiki/Fly_fishing, 26.09.09 · http://en.wikipedia.org/wiki/Longline_fishing, 26.09.09 24 25
Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake märgatavalt vähendanud. Nõudlus ületab pakkumise. Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi. Kvoodid on ookianipüügile pannud kalapüügipiirangud. Nii saab kalavarusid kaitsta ja tagada kalatooted kaupluste lettidel. Halvad aastad vahelduvad parematega. 28 Kasutatud kirjandus Raamatud: Peeter Kard. 1997. Kalamehe köök. Kirjastus ,,Valgus" Julius Elango ja Hugo Leit. 1978. ,,Kalastaja käsiraamat". Kirjastus ,,Valgus" Maire Suitsu. 2005 ,,Kalaraamat". As Ajakirjade Kirjastus Harri Ilves. 2008 ,,Kala ja mereannid" As Ajakirjade Kirjastus Internet: Kalanduse mõiste. http://et.wikipedia.org/wiki/Kalandus Kala tootmise ja müügiga tegelev ettevõtte. http://mvwool.flier.ee/ Kala ja kalatooted. http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=37 29
ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud. Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake märgatavalt vähendanud. Nõudlus ületab pakkumise. Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi. Kvoodid on ookianipüügile pannud kalapüügipiirangud. Nii saab kalavarusid kaitsta ja tagada kalatooted kaupluste lettidel. Halvad aastad vahelduvad parematega. Kasutatud Kirjandus Raamatud: Peeter Kard 1997 Kalamehe Köök Kirjastus ,,Valgus " Julius Elango ja Hugo Leit 1978 ,,Kalastaja Käsiraamat.Kirjastus ,, Valgus" Maire Suitsu 2005 ,, Kalaraamat". As Ajakirjade Kirjastus Harri Ilves 2008 ,,Kala ja Mereannid " As Ajakirjade Kirjastus Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Kalandus http://www.eau.ee/~lki/kalakasv/PDF/Kalakasvatus2006.pdf http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/689/kala.rar/kala/kalade_klmutamine.html http://www.kalaportaal.ee/kalade-jareltootlus http://8371149.la02.neti.ee/kool/maire/kalade_marineerimine.html
,,Sakala" lugejate ja kirjasaatjate uurimist, ka ajakirjandus ajaloo säravaimaks uurijaks. Rahvusliku liikumise ja kultuuriloo uurijaks. Edduard Pälli abikaasa. ,,Eestlane muutuvas ajas" kokkuvõtlikumaid sotsiaalajaloolisi käsitlusi. ,,Kooli- ja hariduse ajalugu ,, I 1970, Endel Laul juhatajaks. Juba 20 aastat tagasi lihvis käsikirja, mis 1980. aastatel jõudsid nelja köteni. Kaks ilmus 1989 ja 2010. Eesti perioodide osas kooli ajaloo uurimine raskendatud. Seda näitab Õie Elango (1924-), kes töötas Ajaloo Instituudis 1950-1952, uuris õpetajaskonda, kultuuri- ja hariduselu 1919-1940, doktorit ,,Kool, õpetajaskond ja hariduselu Eestis 1919- 1940", kaitses vene keeles, komisjon moodustati ülikooli ja Teaduste Akadeemia pädevatest kraadiga inimestest. Enne töö hinnang väljast poolt, peale kaitsmist Moskva FAK-i, mis läbi vaatas. Elango töö ei leidnud kinnitust, sest seal halvast perioodist, halval teemal ja halbade järeldustega. Enne teema aga kuskil
schools and churches.2 The Republic of Estonia began on a weak economic base and with an insufficient cultural heritage from the past. However, the will power and expectations of our musicians created the underlying force in further actions. During this period our symphonism took shape and the direction of its future development was determined. Several more mundane problems, however, like better organisation, flexible 1 R. K. Postimees [Tartu] 1 Mar. 1944. 2 Õie Elango, Eesti kunstiintelligents pöördeaastail 1940-1941 (Estonian Art Intellectuals in the Pivotal years 1940-1941) (Tallinn: Eesti Raamat, 1979) 17. management, founding a philharmonic institution, etc remained unsolved. It is understandable that in 22 years it was not possible to solve the numerous problems because the material base was restricted due to economic and historical conditions. It is appropriate to quote a prominent contemporary composer:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
