50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
138 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari Täht
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.....................................................
MARIA MONTESSORIST JA TEMA METOODIKAST SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 KES OLI MARIA MONTESSORI...............................................................4 MONTESSORI METOODIKAST..............................................................8 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi.................................10 1.2 Arvutama õppimine Montessori järgi..................................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS/ALLIKAD.................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Montessori pedagoogika just eelkõige puhtalt iseenda uudishimust.
Maria Montessori (1870-1952) Kristin Parm 11.Klass KSG Maria Montessori Sündinud 31. augustil 1870 Itaalias Suri 6. mail 1952 Hollandis Ta oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta
süvenemisoskus, soov midagi innuga teha, mõtlemise liikuvuse areng ja enesekindlus. · Aja ning ruumi andmine vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks, mille tagamiseks on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate
MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (18701952) Ta oli psühhiaater, arst, õpetaja ning uute humanitaarsete ideede eest võitleja Juhtis nõrgamõistluslike laste kooli aastatel 18991901 1906. aastal täitus Maria ammune unistus avati esimene Montessori Lastemaja Eestis on Montessori põhimõtetest lähtuvad lasteaiad nt Kalevipoeg ja Sinilill Montessori põhimõtted "Last ei saa kasvatada, lapsel tuleb lasta kasvada" Täiskasvanu valmistab ette ümbruse Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST!
Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. Reformatsiooni ajajärgul sai hariduses valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilist tegevust vastandati jutustavale meetodile (Bacon). Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi
Sissejuhatus Käesolev referaat koosneb peamiselt Rudolf Steineri ja Maria Montessori pedagoogilistest meetoditest, mida ka n.ö ,,tavalistes koolides" võiks palju rohkem praktiseerida. Töö käigus püüan jõuda arusaamiseni, kas lasteaedades ja koolides oleks võimalik nii suhtumise kui ka õpetamise poolest midagi muuta selleks, et lastel parem keskkond arenemiseks oleks. Rudolf Steiner ( 1861- 1925) oli saksa-austria filosoof, kelle panus pedagoogikale on selles, et ta lõi inimese arengut kehalisest, hingelisest ja vaimsest seisukohast uuriva antropoloogia alusel
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid