Pedagoogika aluste KT konspekt (3)

1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad.
- Perioodiline pedagoogika
- Haridusseadlusandlus
- õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid
- Kunst , kirjandus, kultuurilised materjalid
2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas.
- Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine
Ateenas:
6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus.
Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus).
Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid.
Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega
hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika ( kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes – elegantne kehahoid , kõnnak, tantsimine , ujumine , kreeka viievõistlus)
Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste poiste jaoks peredesse)
Spartas:
Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile
Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test)
Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne)
3. Seisusliku hariduse olemus keskajal.
Keskaegne haridussüsteem toetub hierarhia ideele, mis saab aluseks väga rangetele seisuslikele suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine . Hariduse sisuks teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi “seitsme vaba kunsti” ( TRIVIUM : Grammatika, Retoorika, Dialektika , QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia , Muusika ). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid – distsipliin ja erakordne rangus
- Seisuslikkus
Talurahvas / linnarahvas – peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides
Rüütlikasvatus – 7-14 paažid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine; oda, mõõga, kilbi käsitsemine, vehklemine, jahipidamine
Vaimulike kasvatus – kloostri- ja toomkoolides alates VI saj
Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed; talupoegade ja linnakodanike lapsed
õpetajad: mungad , preestrid
Õpetus: ladinakeelne; trivium+ muusika ja aritmeetika
Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil
4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
- Usupuhastusliikumine 16. sajandil Euroopas. Sai alguse 1517.a Saksamaal Martin Lutheri eestvõttel.
- inimene peab kandma isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit , 3. lugemisoskust.
- Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist.
- rahvakoolid – lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
- ladinakool – seitse vaba kunsti alamaste
- gümnaasium – seitse vaba kunsti ülemaste
- ülikool – 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas
5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed).
- J. J. Rousseau :
- inimene on loomupäraselt HEA
- noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi
- Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi
- Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta
- John Dewy ( vabakasvatus , summerhill):
- õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused
- Õppimine läbi tegevuse
- õpetaja uus roll: kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja . Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill)
- Maria Montessori:
- kasvatuse kõige olulisema perioodi – eelkooliea väärtustamine
- õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile
- Tundlikkusperioodide tundmaõppimine
- koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust
- rudolf Steiner – waldorfpedagoogika
- sots. Pädevus läbi koosõppe
- Õppimine tegevuse kaudu
- Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia)
- Tsükliõpe
- individuaalne tagasiside: tekstitunnistused
- Kollegiaalne juhtimine
6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid ).
- Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis
- Võrdleva koolikorralduse allikad:
- Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa – kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne
- Võrdlevad ülevaateuuringud: Education at a Glance ( OECD Indicators), World education report (UNESCO)
- teatmeteosed: World Education Encyclopedia; Education: The Complete Encyclopedia
- rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud: 1) IEA (International Association of the Evaluation of Educational Achievement ) – viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt 2) OECD viib läbi PISA (the Programme for International Student Assessment ); 3) Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimub võõrkeelte hindamise programm SurveyLang
7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses.
- Egalitarism – võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu; eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid), on maailma tipus
- Detsentraliseeritus e riigi monopoli vältimine haridussüsteemis – haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganitele, haridusministeeriumi roll on marginaalne
- Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus – eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja - astmest on vaba tee järgmisse; sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa
- Multikultuursus ja hariduse rahvusvahelistumine – keel, rahvus, kultuur, rass , sugu, usulised tõekspidamised, (vanemate) sots positsioon, elukoht, vanus, seksuaalne orientatsioon , hariduslikud erivajadused EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL