1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
metmuseum.org/toah/images/hb/hb_11.100.2.jpg) Juudid Joonis 2- juudi perekond (http://judaica-art.com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika · haridusseadusandlus
rahvusvahelise tunnustuse, oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane. 4.Aleksander Elango Eesti pedagoogika teadlane. Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel. 2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine. Ateena-Eesmärk ilu ja headus. Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat (kitarrist), võimlemist (palestras õpetas paidotribes) 16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluli
Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega
H a r i d u s e m õ i s t e : h a r i d u s o n õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste , oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust kontrollib · Eesti Vabariigi Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel Hariduse andmine on riigi järelevalve all
Kõik kommentaarid