Kooli ajalugu ja tänapäev (0)

KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad.
Kooli ajalugu uurib

• Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut
  
• Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel
  

Kooli ajaloo allikad

• pedagoogiline perioodika
  
• haridusseadusandlus
  
• õpikud, õppevahendid, õppekavad ja
  

programmid

• kunst , kirjandus, kultuuriloolised
  
• materjalid
  

Eesti pedagoogika klassika:
Peeter Põld Johannes Käis Hilda Taba Aleksander Elango
2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas.
HARIDUSE EESMÄRK – täiuslikkuse ja
harmoonia saavutamine
ATEENA

• 6-5 saj. eKr tekkinud
  

haridussüsteem, milles
oli ühendatud vaimne,
esteetiline ja kehaline
kasvatus

• Kasvatuse ja hariduse
  

lõppeesmärk:
KALOKAGATHIA (kr.k.
kalon – ilu, agathon –
headus)
Ateenas

• Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja
  

ainult poistele

• Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja
  

õppemaksuga

• Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine,
  

arvutamine, muusika ja võimlemine

• Peredesse, kus oli kooliealisi poisse palgati paidagogos – e. lapsesaatja
  

Muusade kool

• LUGEMINE, KIRJUTAMINE – õpetas kirjatark e. grammatist
  

• MUUSIKAÕPINGUD – õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma
  
• VÕIMLEMINE PALESTRAS – õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist.
  

Gümnasion (gymnos – kr. k. alasti)

• Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia .
  
• Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. Seitsme vaba kunsti ained
  

Efeebiteenistus

• Vanuses 18-20
  
• Sõjaline ettevalmistus
  

Homoseksuaalne armastus kui osa Kreeka kasvatusest

• Loomulik osa aristokraatliku helleni kasvatusest – noor ülik sai õpetust vanemalt mehelt
  
• Antiiktraditsioon seob meestevahelist armastust eelkõige julguse ja vapruse edasiandmisega
  
• Seotud meheliku alge liialdamisega Kreeka kultuuris (naiste meeste eraldatus, isaduse aseaine)
  

Sparta kasvatus

• Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile.
  
• Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test – eugenes – kr.k. puhtatõuline).
  
• Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne).
  

3. Seisusliku hariduse olemus keskajal.
7 vaba kunsti:
TRIVIUM
Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine)
Retoorika (ilukõne õppimine)
Dialektika (vaidluskunst)
QUADRIVIUM
Aritmeetika
Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused)
Astronoomia ( ajaarvamine )
Muusika
Vaimulike kasvatus
Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed
Õpetajad: mungad, preestrid
Õpetus:
- ladinakeelne
-trivium + muusika ja aritmeetika
Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil.
Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine . Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus .
4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
Martin Luther - Inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas
SELLEKS OLI TARVIS:
Emakeelset jumalateenistust
Emakeelset piiblit
Lugemisoskust
Reformatsiooniaegsed ümberkorraldused hariduses:
Algatajateks: Martin Luther ja Philipp Melanchthon
1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost.
2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused.
*Koolikirjanduse moderniseerimine
3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele.
4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist.
Reformatsioonaegne koolisüsteem:
Koolitüüp
Õppetöö sisu
RAHVAKOOL
lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
LADINAKOOL
Seitse vaba kunsti alamaste
GÜMNAASIUM
Seitse vaba kunsti ülemaste
ÜLIKOOL
2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas
5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed).
Rousseau -
lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära
lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem
õpetuse loomulikkus
John Dewey - progressiivne pedagoogika
Learning by doing
Vabakasvatus - summerhilli kool
Montessori pedagoogika -
Kasvatuse kõige olulisema perioodi – eelkooliea väärtustamine
Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile
Tundlikkusperioodide tundmaõppimine
Waldorfpedagoogika - Steiner pedagoogika
Sotsiaalne pädevus läbi koosõppe
Õppimine tegevuse kaudu
Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia)
Tsükliõpe
Individuaalne tagasiside: tekstitunnistused
Kollegiaalne juhtimine
6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid).
1) Eurydice
2) OECD - viib läbi PISA testi
3) UNESCO
7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses.
• Egalitarism – võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu
•Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis
•Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus
• Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine
Egalitarism - Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon. Need Euroopa riigid, kes on väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus (vt. PISA tulemused).
PISA tulemused rahvusvahelises
võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks:

• Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta , käitumise või võimekuse järgi, seda paremad on tulemused
  
• Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd
  
• Väärtustatakse õpetaja professiooni
  
• Hariduse avatus ja paindlikkus
  
• Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja – astmest on vaba tee järgmisesse.
  
• Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa
  

Hariduse detsentraliseeritus

• Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne
  

Multikultuurilisus

• Keel,
  
• rahvus,
  
• kultuur,
  
• rass ,
  
• sugu,
  
• usulised tõekspidamised,
  
• (vanemate) sotsiaalne positsioon,
  
• elukoht (maapiirkond või linn),
  
• vanus,
  
• seksuaalne orientatsioon
  
• Hariduslikud erivajadused
  

EI TOHI SAADA TAKISTUSEKS HEA JA VÕIMETEKOHASE HARIDUSE OMANDAMISEL