50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
408462
Õppematerjali autor
teoreetiline teadvus kui kasvatusteadvuse alavaldkonnad. • argiteadvus (vanemad, inimesed tänavalt, inimesed metsast, linnast, külast, poliitikast, ametkondadest jne. • - pedagoogiline teadvus (professionaalseks kasvatajaks/õpetajaks õppinud inimesed) • - teoreetiline teadvus (teadlased, õppejõud, intellektuaalid) 2 5. Millised oleksid kasvatusteaduse ülesanded? Avage need lähemalt. • asvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. • - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. • - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. 6. Loetlege kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb.
1 Enesekindlus 1 Sõbralikkus Erinevused enese puhul: 1 Iseseisvus 1 Avar silmaring Erinevused teistel: 1 Stressivaba elu 1 Looduslähedust 3.loeng Kasvatusteadus laiemas plaanis - vaatleb inimest kasvatuslikust aspektist (kuidas nad kujunevad, kasvavad, arenevad; mis moodi toimuvad kasvatuse nimel loodud institutsioonid; jne Paradigma - teadusliku mõtlemise ajalooliselt väljakujunenud viis, mille aluseks on ühiskonnas tavaks saanud maailmast arusaamise alused · Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad: lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlatele seadustele alluv tegelikkus. Empirism, positivism, pragmatism, behaviorism Vaimuteaduslikud paradigmad: lähtekohaks tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust
...........................................................................................25 Mida kujutavad endast teadmised?............................................................................................25 Teadmiste tähtsus ja roll............................................................................................................26 Kasvatusteaduse olemus................................................................................................................27 Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus.....................................................................................27 Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded...............................................................................28 Teaduse mõiste...........................................................................................................................28 Mõistete määratlemine.............................................................................................
kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Kasvatusteadust võikski lühidalt määratleda kui kasvatust ja õpetamist uurivat teadust. Kasvatusteaduse eetika keskne mõiste on inimväärikus. Lapse ja areneva noore elu peab kaitsma ja talle peab pakkuma soodsaid arengutingimusi. Kunagi ei tohi teda allutada vahendi rolli. Kasvatusteadusliku uurimuse ülesanne on selgitada, milles seisneb kasvatuse, koolituse ja õpetuse mõju olemus. Kasvatusteaduse võib jämedalt liigitades jagada kahte ossa: · mikrotasandi ehk indiviiditaseme uurimus, kus uurimus on suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste vastastikuste mõjusuhete uurimisele · makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada
Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv
Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteaduse olemus Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus Arvukad probleemid. Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Näiteid probleemidest. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid
Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse.
RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid