Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused (0)

Eksamiküsimusi – Kasvatusteaduse alused



1.Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja
eesmärgid? Kui inimene teeb eneseanalüüsi, siis ta saab areneda. Igaüks peab mõtlema ja vastama
nende küsimustele selleks, et “kujutada enda iseloomustust”: inimene määrab enda nagu
olendid, määrab tähtsad ja vajalikud inimese küljed, määrab enda rolli ühiskonnas, oma
ideaalid ja eesmärgid. Eneseanalüüsiga inimene määrab kasvatuse sihid ja eesmärgid, mis
loob jätkusuutliku keskkonda.
Küsimused inimese olemusest ja olemisest:
1. Kes inimene on? - inimene nagu olend (füüsiline olend, sotsiaalne olend, religioosne
olend, emotsionaalne olend, jne.)
2. Milline inimene peaks olema? -  sotsiaalne, kultuuriline, moraalne, kontseptuaalne,
lojaalne, jne.
3. Missugune on inimese roll? - Vaateviis inimesest, inimese rolli kujunemine, inimese
ideaalide ja kujutluste loomine, inimese eesmärkide määramine.
4. Missugune on inimese roll ühiskonnas? - inimene, kui ühiskonna arenemise ressurss
Selleks, et muuta meie elu ja teha seda paremaks igaüks peab tegema  eneseanalüüsi.
Ainult siis, kui me teame anda nõrgad ja tugevad küljed me oleme avatud õppimiseks.
Iseenda edukaks arenemiseks vaja koostada endale plaani edasi liikumiseks ja määrata
eesmärke saavutamiseks. Nende küsimuste vastused aitavad määrata kasvatuse
eesmärgid, kuhu vaja pöörata rohkem tähelepanu, missugused küljed vaja arendada
inimestel ja kuidas suunata inimese kasvatust sellise kvaliteedi poole, mida ühiskonnas
nimetatakse inimlikkuse ideaaliks või täiuslikuks inimeseks. Filosoofilise antropoloogia
toetajad usuvad, et inimene saab kasvada nagu tema kaaslased, ehk olla kasvatud
liigikaaslastega taoliselt. Kuidas siis kasvatada “ideaalset inimest”? - Peame otsima täiusliku
inimese rollid, küljed ja eesmärgid, aga sellest mõeldes tekivad teised küsimused: Kas võib
inimese ideaal muuta ajajooksul? Kuidas erineb inimese ideaal konkreetsetel aegadel? Kas
inimese ideaali kujunemine sõltub kultuurist, ajaloost ja ühiskonna tingimustest? 2. Kirjeldage modernistliku kooli tunnusjooni ning nende mõju inimesele. Modernisliku kooli tunnusjooned on unifitseeritus versus unikaalsus, tehase tootmine, kool
orienteerub keskmisele õpilasele, bürokratiseerumine, mõistuslik eesmärgipärasus, kool
teeb töömaailmaale tellimustööd, ühekülgne positiivne teadlikkus, inimeste kontroll ja
juhendid kasvatamiseks.
Inimeste kasvatuses toimub väärtuste standardiseeritus, inimese unikaalsust mitte
rõhutakse, vaid õpetakse kõiki ühtmoodi, kasutades üht struktuuri. Mõeldakse, et kool tagab
õppijatele ja töötajatele vaimselt ja füüsiliselt turvalist, ning heaolu toetava keskkonda, kus
saab vabalt saada kodanikuks kujunemisel vajalike üld- ja tuleviku pädevuste arendamist
koos aine- ja erialateadmistega. Tõsiselt rääkides see välistab tunded ega väärtusta
vaimsust. Kool ei pööra rohkem tähelepanu selleks, et kasvatada unikaalset inimest, vaid
selleks, et kasvatada tööturu nõutava inimest, keda vaja kontrollida ja programmerrida juba
kooliajast. Kontroll ühiskonna normides loob ühiskonnas hieraarhilised struktuurid ja
tagaplaanile lähevad igaühe võrdsed võimalused. Sotsialiseerumisnõued muutuvad meie
ühiskonna ja loovad mõtet, et isiksuse autonoomia ei ole vajalik.


1. Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja eesmärgid? 2. Kirjeldage lühidalt kasvatuse erinevaid määratlusi. Mis siit on täna eriti ajakohane? Põhjendage. 3. Millised on  kasvatusse jäävalt kuuluvad viis komponenti. Analüüsige üht neist omal valikul põhjalikumalt. 4. Kirjeldage, mis on kasvatustegelikkus. Avage mõni komponent lähemalt, ja põhjendage, miks seda peaks uurima. 5. Avage lühidalt, kuidas on omavahel seotud argiteadvus, pedagoogiline teadvus ja teoreetiline teadvus kui kasvatusteadvuse alavaldkonnad. 6. Millised oleksid kasvatusteaduse ülesanded? Avage need lähemalt.
7. Loetlege kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb.
8. Kuidas erinevad omavahel kaks peamist kasvatusteaduslike paradigmade rühma?
9. Millistest aspektidest on võimalik lapsepõlve kirjeldada? Mis on igas aspektis põhiküsimuseks? 10. Kuidas erineb ja kuidas sarnaneb lapsepõlve defitsiitne mudel tänapäeval omaks võetud seisukohtadega? 11. Millised on lapse kasvukeskkonna tähtsaimad muutused? Millist peate ise olulisimaks? Avage see lühidalt ja põhjendage oma väidet. 12. Milline on väärtuste osa inimelus ja miks on väärtused üks kasvatuse põhiküsimusi?
13. Kirjeldage lühidalt väärtuste seost moraali, normide ja eetikaga.
14. Milliseid väärtusi võib lugeda universaalseteks ja kuidas on nad esindatud Eesti kasvatustegelikkuses? 15. Millised võiksid olla väärtuskasvatuse ülesanded?
16. Kuidas on kool väärtuskeskkond?
17. Millised on ühiskonnapoolsed ootused koolile ja kuidas need koolis toimuvat mõjutavad? 18. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese identiteet?
19. Avage kolm kuni viis hariduse määratlust. Milline on nende seos tänapäevaga?
20. Keda võib lugeda haritud inimeseks (kasutades von Hentigi määratlusi). Miks?
21. Kuidas avaldavad modernistliku kooli tunnusjooned end tänases koolis?
22. Haridus kaasajal – millised on selle sõltuvused ja millised on siin vabadused?
23. Kirjeldage lühidalt, milline on õpilase rolli mõju noore isiksuslikule kasvule?
24. Mis on koolikultuur ja kus võiks näha selle arenguvõimalusi?
25. Millal saab õppimine isiksuslikult tähenduslikuks?
26. Kirjeldage soodsa õpikeskkonna tunnuseid.


1.Filosoofia tähendused-   filosoofia, kui tarkusearmastus   filosoofia, kui kriitiliselt mõtlemine, mõistuse tegevuse tulemus   filosoofia, kui küsimiste ja vastamiste tee   filosoofia, kui „teekäimine”   filosoofile mõtlemise vormel: „ma ei orienteeru”   filosoofia kui keele pidutsemine   filosefeerimine kui surema õppimine   2. Inimest määratlev kvaliteet: tung elu mõtestatusele   minasus ja reflektiivsus   tung elu mõtestatusele   vabadus   interpersonaalsus   ihulisus   transtsendentaalsus   kasvatusvajadus 3. Inimese interpersonaalsus ja Pierre Bourdiau kapitalid
Inimese olemist ühiskonnas (nn koosolemist ja interpersonaalsust) määratlevad seostatus
nelja erineva kapitaliga:   majanduslik kapital   sotsiaalne kapital   kultuuriline kapital   sümboolne kapitald 6. Kierkegaard inimese inimeseks saamisest
Inimesel tuleb end tegelikustada. Inimese inimeseks saamine on sisuliselt eetiline protsess
läbi kolme tasandi   inimene kui filister   inimene kui esteet   inimene kui eetik 7.Eneseteadvus ja minasus kognitivistlikus mõtlemiskontekstis (J. Loevinger)   keskpunktis inimene mõtleva ja iseend reflekteeriva olendina   ajalisus kui inimest määratlev põhikvaliteet   areng=refleksiivsuse areng   inimene elab „poolitatud tegelikkuses”mille loob subjekt-objekt-koordinaadistik   ma tean, et ma olen   eneseteadvus taandatakse subjekti refleksioonile endast kui objektist 8. Eneseteadvus ja minasus mittekognitivistlikus mõtlemiskontekstis   keskne on inimese ruumilisus   ma tunnen, et ma olen   eneseteadvuse algseim vorm seostub inimese liikumisega ruumis ning ta somaatilise
tundlikkusega   mina olen see kes ma olen ja see kes ma ei ole 9. Kasvatus kui inimese ja olemise diferents ● Mida tähendab absurd, kuidas mõista? Elu tajumine, tunnetused, vastuolud. Inimese vahekord maailmaga. ● Absurdist tulenevad järeldused? Surm ei ole lahendus. võitlus
● Mida mõista absurdi inimese puhul? Mina sain aru, et absurdiinimene ei karda surma. Aga kas see ka nii oli pole ma kindel


● Sisyphose müüt? Miks tundis õnnelikuna vaatamata kõigele? Sest see oli tema arvates lahendus surma eest. 1. Millist mõju avaldus reformatsioon õppesisule, koolivõrgule ja kirjaoskusele
Euroopas, sealhulgas Eestis?   Kaotas Lääne-Euroopas katoliku kiriku valitseva seisundi   Luterliku jumalateenistuse keskmes emakeelne jutlus, kirikulaulud emakeeles   esikohal iga inimese isiklik suhe/kontakt Jumalaga läbi piiblisõna. vajalik
lugemisoskus   M. Lutheri teosed said Põhja.Euroopa põhilisteks kooliõpikuteks   Eestleste aktiivneosavõtt reformatsioonist – suuremates linnades eesti keelne
jumalateenistus, tekkis eestikeelne kiriklik trükisõna   1525 esimene eestikeelne trükisõna 1524-1532 katoliiklik katekismus „kullamaa
käsikiri”   1648 esimene lõunaeesti keele grammatika – avaldas Urvaste pastor Johannes
Gutlaff 2. Milline oli M. Lutheri hariduskäsitlus   kolm olulist traktaadi haridusest 1520,1524, 1530   mure saksa koolihariduse pärast usupuhastusliikumise tagajärjel kloostri- ja
toomkoolid kiratsevad. Vajadus uute koolide järele.   Haridusest sõltub mitte ainult jumalasõna kuulamine, vaid samavõrd ka ilmalik elu,
ühiskonna edenemine   Luther- sotsiaalselt vastutustundlik   NB! Luther vaatleb haridust eelkõige õndsusloolisest perspektiivist
haridus võrdselt kõigile, vaimuliku suunaga hariduse 3. Mille poolest oli jesuiitide haridusplaan ja kasvatus omal ajal eesrindlik?
jesuiidid(katoliku kiriku mungaordu)   1599 jesuiitide õppeplaan – ratio stuiorum- sisult eeskirjad koolijuhtidele, õpetajatele
ja õpilastele   jesuiitide hariduse kolm alustala 1)planeeritus 2) kohanemisoskus 3)hoolikalt valitud
õpperaamatud   Õppeplaani karakteristlikud: koordineeritud (aste astmelt liikudes sai õpilane
süstemaatilise hariduse), ühtne praktiline, tagatud oli õppetöö ülevaade ja kontroll,
fikseeritud   kohustuslik kõikidele jesuiitide koolidele, kooli organiseerimine oli täpselt ette
kirjutatud. NB!tänapäevani jesuiitide hariduse aluseks
4. Mis oli saksa klassikalise gümnaasiumi õppesisu eripära
kreeeka ja ladina keele oskusega saad teha teadustööd
5. Nimeta koolitüüpe 19.saj Eesti alal.
Maa- ehk talurahvakoolid – madalam aste - Luteri usu valla- ehk külakoolid, mõisakoolid,
õigeusukoolid Kõrgem aste – kihelkonnakoolid
Linnakoolid – madalam aste – avalikud poeglasteelementaarkoolid, tütarlaste linna
elementaarkoolid, Poeglaste ja tütarlaste eraelementaarkoolid; lastekodude vaeslaste- ja
pühapäevakoolid – kõrgem aste – avalikud kreiskoolid, tütarlastekoolid ja vastava tasemega
erakoolid


Poeglastegümnaasiumid ja progümnaasiuid, raalkoolid   Kõrgemad linna- tütarlastekoolid,
tütarlastegümnaasiumid ja progümnaasiumid (saksa õppekeel)
Tallinna Rüütli- ja toomkool,
MIS ON
Septem artes liberales- seitse vaba kunsti 1. lad trivium „kolmiktee” - keelelised teadused: grammatika, retoorika, dialektika
2. quadrivium „neliktee” matematilised teadused: aritmeetika; geomeetria; muusika; astronoomia Paideia- kr keeles „kasvatus”, „haridus”. Kreeka õpetamise programm- võrdsete osades
intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kasvatussüsteem, mis kujunda tervikliku
igakülgselt arenenud inimes.
Katekismus- „suuliselt õpetama” Algul kristlik suuline usuõpetus; reformatsioonist alates
kristliku õpetuse käsiraamat, mis sisaldab küsimuste vastuste kujul usuõpetuse olulisimat
ainest. Jan Amos Komensy 1592-1670-   Tšehhi pedagoog, vaimulik, humanist ja teadusliku pedagoogika, didaktika rajaja.
Tänapäeva pedagoogika põhialused   lõi esmisena didakdikasüsteemi, mis ähtus näitlikustamise, järk-järgulisuse,
matkimise ja harjutamise põhimõtetest. Kõige tähtsamaks peab meelelist tunnetust.
Õpetamist tuleb alustada asjade tajumisest.   Algatas tänapäevase klassi- ja tunnisüsteemi   humanistina väitis ta et kõik lapsed peavad saama kooliharidust   1657 lad keel „suur didaktika”   avaldas ka kaks keeleõpikud, mis uuendasid ladina keele õpetamise metoodikat 1. 1631 keelte avatud uks
2. 1658 meeltega tajutav maailm piltides Johann Heinrich Pestalozzi (1746-1827)
“Niisiis olen ma üks looduse, soo ja iseenese teos” ● Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik
● Rajas algõpetusteooria (elementaarõpetuse metoodika), mis peab ainete õpetuse aluseks elemente (vormi, arvu, sõna); Koostas ainemetoodikaid, sai tuntuks
rahvakooli ümberkorralduste kavaga, uuelaadne rahvaharidussüsteem ● Pestalozzi printsiipidele rajanes Saksamaal kooli õppeainete metoodika, mille mõju oli tunda veel 19.–20. sajandi vahetusel ● Osutas perekonnale kui kasvatuse ja hariduse alglättele; põhitõde: kool ja kodu peavad olema koostöös, kool olgu perekonna abistaja. Rõhutas sarnaselt
Rousseauga lapse aktiviseerimist ja tema sünnipäraste eelduste harmoonilist
väljaarendamist, vaestele kasvatuse ja hariduse andmist, kunsti, kehalise kasvatuse
ja tööõpetuse õppeplaani võtmist, seostas vaimse hariduse kõlbelise kasvatusega;
õppimise tööga ● Asutas  orbude varjupaiga; juhatas Yverdonis (Ifertenis) õpetajate instituuti; raamat “Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab” (Wie Gertrud ihre Kinder lehrt) Mõju Eestile
Pestalozzi uuenduslikud mõtted hariduse vallas leidsid Balti kubermangudes eriti suurt
kõlapinda ● Tartu ülikooli professorite suur huvi suur Pestalozzi ideede vastu (nt prof A. Kaisarov, krahv E. Sievers jt Burgdorfi ja Ifferteni (Yverdoni) läksid õppeasutustesse uue
õppeviisiga tutvuma (Andresen 2002: 25–31, 139) ● TÜ rektor Georg Friedrich Parrot saatis 1804. aasta suvel Pestalozzile kirja ettepanekuga asuda koolireformi läbiviimiseks Tartu ülikooli teenistusse


● Preisi seminarides arendati tollal edasi eelkõige Pestalozzi õpetust ja nende kaudu kandusid tema põhimõtted edasi paljudele siinsetele haritlastele (Elango jt 2010: 273
jj) ● Balti kubermangude õpetajate seminaride asutajad, direktorid ja õpetajad tutvusid 19. sajandil põhjalikult Preisimaa koolioludega, külastasid Pestalozzi kasvatusasutusi (nt
Eestimaa koolide järelvaataja ja Kuuda seminari mõtte algataja parun Chr. A. v.
Stackelberg (Andresen 2002: 139) ● NB! Õppetöö on ühendatud töötamisega Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) – valgustuse tülinorija ● Rousseau inimkäsitus – mõistus ja tunne, pea ja süda peaksid olema omavahel tasakaalus ● Kasvatuses kesksena vajadus tagada lapse sünnipäraste omaduste vaba arenemine ● Kasvatusideaal: Inimene, kes on tervik, elab pidevas ühtluses ja kooskõlas iseendaga Peateosed ● Romaan „Émile ehk kasvatusest“ (1762), milles uus ja tänapäevani mõju avaldav on  LAPSE ISIKUPÄRA ARVESTAMINE; rõhutas eriti lapsepõlve
ainulaadsust; Esimest korda lapsekeskse kasvatussuuna põhimõtted. Arendada lapse
loomupäraseid häid omadusi võimalikult vabalt, rohkem oma kogemustest kui
raamatust õppides.
Mitte ainult mõistus, intellektuaalne pool, vaid tähtis ka tunded, instinktid ,
südametunnistus. Eesmärk: kasvatada vaba, iseseisev ja oma südametunnistuse
häält kuulav isiksus
● Romaan „Julie ehk Uus Héloïse” (1761), kirjeldas tundelist armastust, looduse ilu, usulist meelelaadi. Raamat asetas armastuse seisusevahedest
kõrgemale, propageeris lihtsat külaelu (teos on mõjutanud eriti prantsuse
romantilist kirjandust) Johann Friedrich Herbart (1776-1841)
Saksa pedagoog, filosoof, psühholoog,nüüdisaegse pedagoogikateooria
rajaja, juhindus Pestalozzi ideedest. ● Peamiseks kasvatuse eesmärgiks pidas ta esteetilise maailmakäsituse kaudu saavutatavat kõlblust ● Sätestas, et kasvatuse eesmärgid määrab esteetika ja kasvatusmeetodid psühholoogia ● Ta taandas kõik psüühilised protsessid kujutlusteks ning töötas välja nn õppetöö astmete teooria, mis oli Euroopa hariduses mõjukas 20.saj alguseni
(Herbarti haridusteooria) 1) kujutluste täpsustamine (esitamine ja selgitamine);
2) seostamine;
3) süstematiseerimine/üldistamine;
4) rakendamine/kasutamine ● Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor T. Ziller jagas Herbarti esimese astme omakorda kaheks osaks: analüüsiks ja sünteesiks ● Herbarti-Zilleri koolkonnal oli keskseks lähtekohaks õpetuse põhinemine vaatlusel, mille abil usuti saavat tõepärast teadmist (Kanti ja Pestalozzi
kombel) ning vaatlusest lähtuv meetod oli kasutusel 1940. aastateni.


Friedrich Alolf Diesterweg (1790-1866) - järgis ja arendas J. H. Pestalozzi ideid ● sõnastas õpetamise reeglid, mida peetakse didaktika aluseks tänapäevalgi
● Põhinõueteks olid: õpetus ärgu olgu teaduslik, vaid elementaarne – lapse seisukohast lähtuv, pidev, katkestusteta, lünkadeta ja põhjalik. ● Nendest põhiseisukohtadest tulenesid didaktilis-metoodilised printsiibid: lähemal asuvast kaugemale, lihtsamalt keerukamale, tuttavalt tundmatule, osalt tervikule.
Õpetus peab õpilast mitmekülgselt erutama, teadmine peab olema seotud
võimetega, lastel peab tekkima tööharjumus. ● Tema olulisimatest töödest, mis pole tänapäevalgi oma aktuaalsust kaotanud, nimetatagu “Wegweiser zur Bildung deutscher Lehrer“ („Saksa õpetajahariduse
teejuht“), mille 4. trükk ilmus 1850. aastal. ● kujunes Saksamaal 19. sajandi keskel hariduse vallas juhtfiguuriks, korraldas algkooliõpetajate koolitamist/täiendamist ● Koostas üle 20 õpiku ja toimetas pedagoogikaajakirja Peeter Põld (1878-1930) - pedagoogikateadlane, haridus- ja riigitegelane;
1906. asutas  Esimese eestikeelse gümnaasiumi –Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi
Tütarlastegümnaasiumi, direktor (1908-1918)
Olulisemaid töid (postuumselt): Üldine kasvatusõpetus 1832, 2.tr 1992; Usuline kriis, 1932;
Eesti kooli ajalugu 1933, 2.tr 1992 ● Esimene reformpedagoogika ideede Eestisse vahendaja
● Klassikalis-kristlik pedagoogikasuuna esindaja; lapse isiksuse ja omapära arendamine, õpilaste omategevus (iseseisev õppimine), koolihariduse
diferentseerimine (vabalt valitavad ained vanemate klasside õppeplaanis),
koolijuhtimises oluline detsentraliseerimine, lastevanemate õiguste laiendamine ● Alg- ja keskkool kaheastmelisteks:  algk (4+2), keskk (2+4) (EKBL, 1998); Väärtustas naise kui ema haridust, (käsitöö, kodundus ja laste kasvatamine) ● Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu liige
● 1898-1906 Tartu Ülikool, teoloogia kandidaadi kraad
● 1907-1908 Täiendas end pedagoogikas Saksamaal, Šveitsis; tõi kaasa kooliuuenduslikud ideed (Kerschensteiner jt) ● 1917 asutati Õpetajate Keskliit, mille juhatuse esimeheks sai Peeter Põld
● 1918  Eesti Vabariigi esimene haridusminister
● 1925-1927 TÜ prorektor, 1920-30 TÜ 1. pedagoogikaprofessor, 1927 TÜ audoktor ● 1922-1930 TÜ didaktilis- metoodilise seminari juhataja
● 1930 Akadeemilise Pedagoogika Seltsi asutaja ja esimees Johannes Käis (1885-1950)
Kooliuuendusliikumise juht 1930.aastatel, pedagoog, haridustegelane,euroopalik Eesti
didaktikale alusepanija. ● Võru Õpetajate seminarist (Käis oli seal direktor) ja selle harjutuskoolist kujunes Eesti kooliuuendusliikumise ja sellealase pedagoogikateaduse uurimistöö keskus,
kus toimus reformpedagoogiliste töökooli-ideede katsetamine ja loov
läbitöötamine ● Avaldas  kooliuuenduslikud aastaraamatud “Teel töökoolile” I-VII (Võru, 1924-1935), ● bülletääni “Kooliuuenduslane” 1933-1940
● toimetas EÕL pedagoogika toimkonna metoodilist sarja “Uusi teid algõpetuses (Tln 1931-1936, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja –juhenditega)


● Väärtustas õpilase iseseisva töö oskuse arendamist: Raamat “Isetegevus ja individuaalne tööviis” (1935, 2. tr 1992, soome keeles 1937. Isetegevuse
põhimõte on  Käisi teoorias keskne (seotud ka individuaalsuse ja sotsiaalsuse
põhimõttega) ● Käis käsitleb isetegevust kui iseseisvat, individuaalsete võimete ja huvidega kohandatud tööd ● Käis korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel: tema juhtimisel moodustus 400 õpetajast koosnev kooliuuenduslaste rühm, kes sidus praktilise
töö koolis kooliuuendusliku uurimistegevusega; ta juhtis õpetajate kolmeaastasi
täienduskursusi, millest kujunes õpetajate suvekool üle 600 osavõtjaga ● Rajas loodusõpetuse metoodika: “Loodusõpetus algkoolis” I-III (1927-1930)
● 1946. a “Valitud tööd”- sõjaeelsed kooliuuendust käsitlevad tööd ülekohtuselt kriitika alla; ● 1996 (2 tr 2004) Johannes Käis. Kooliraamat. Koost. F. Eisen
● Teadusliku loomingu põhisuund: töökooli idee arendamine ning rakendamine Eesti koolides, ta rõhutas eriti õpilaste vaimset isetegevust ja loovat tööd ● Käisi vaateid on mõjutanud J. Dewey reformpedagoogika ja  G. Kerschensteineri töökooli ideed: töö kui enesekujundamine; rõhutatakse isiksuse terviklikku
arengut, õpilase sidumist kultuuriga; eetilise eluhoiaku, sotsiaalsuse kujunemist ● Arendas reformpedagoogika töökooli ideed edasi omanäoliseks tööjuhatuste menetluseks; Eesti oludele vastava koduloolise üldõpetuse tervikliku süsteemi ja
praktiliste töökavade looja. Heino Liimets (1928-1989) – pedagoogikateadlane ja psühholoog.
Integratiivsele (vastastikmõjuline) kasvatusteadusele ja didaktikale alusepanija. Koolinoorte
elustiili kasvatussotsioloogilise uurimise koolkonna rajaja. ● J. Käisi didaktika ja tervikliku uurimisprogrammi edasiarendaja nõukogudeaja Eestis
● 1950.a II poolel pedagaoogikateaduse üheks käivitajatest (ka Inge Unt)
● Diskussioon ainekeskse ja isiksuse arengu keskse õpetuse üle – kuidas kummutada juurdunud ainekesksus ● 1970.-1980. aastatel integraalse didaktika looja ja selle printsiipide põhjendaja; samuti kasvatussotsioloogilise noorsoouurimise koolkonna rajaja (mis on Eesti
kasvatusteaduses viimase 40 aasta jooksul pidevalt jätkunud) ● Ta käsitas didaktikat kui integraalset teadust, mis eeldab  uurimiseks erinevate teaduste sünteesi: filosoofia, sotsioloogia, psühholoogia, loodusteaduste,
kasvatusteaduse integratsiooni ● Olulisemad tööd: artikkel „Õpilase isiksuse areng ja integraalne didaktiline süsteem“ (1982), monograafia „Kuidas õppeprotsess kasvatab?“ (1982) kõrgkooliõpik “Didaktik
” (koos Werner Naumanniga), ● Elustiili käsitas integraalse didaktilise teooria tuumana: elustiil kui õpilase tegevustesüsteem kultuuris IV Millised Eesti haridus- ja kultuuriloos olulised sündmused toimusid neil aastatel
1525 - esimene eestikeelne trükis, ühtki eksemplari pole seni leitud
1632 – asutati Tartu Ülikool
1686 – Rootsi kuningas otsustas rajada rahvakoolid Liivimaa kirikute juurde, eraldati maad
kooliõpetajate ülalpidamiseks. Mõisnikelt nõuti koolimajade ehitamist.
1869- Karl Bormann „Unterrichtskunde“ („Õpetusteadus“). Eestikeelsed mugandused
kasutusel koolmeistrite käsiraamatutena. 1. Millised on  kasvatusse jäävalt kuuluvad viis komponenti. Analüüsige üht neist omal valikul põhjalikumalt.


Kasvatus on alati:   sihipärane mõjutamine   interaktsioon   sotsialisatsioon   transformatsioon   arengutingimuste loomine Üldistatult on kasvatusprotsessi osadeks:
a) arengutingimuste loomine – teadlik keskkonna kujundamine kasvandiku arenguvajaduste
arvestamiseks ning arengupotentsiaali avaldumiseks;
b) sotsialisatsioon – keskkonnapoolne mõju kasvandikule (lapsele), mille käigus kasvandik
omandab üldtunnustatud väärtused, normid, hoiakud, kombed, uskumused ning
üldaktsepteeritud käitumisviisid;
c) interaktsioon – kasvatus eeldab vähemalt kahe inimese vahelist mõjusuhet (See on loomult
ebasümmeetriline, kuna kasvataja ja kasvandiku võimed ja kogemused ei ole võrdsed. Seega
on kasvatus seotud võimuküsimustega. Mõjusuhe on vastastikune, laps kujundab ja mõjutab
ka täiskasvanut.);
d) sihipärane ehk intentsionaalne mõjutamine – kasvatuseesmärkidest lähtuv kasvataja
positsioon ja tegevus ning tema loodud vaimne atmosfäär;
e) kultuuriliselt väärtuslikuks ja ühiskondlikult vajalikuks peetava sisu transformatsioon ehk
ülekanne. 2. Kirjeldage, mis on kasvatustegelikkus. Avage mõni komponent lähemalt, ja põhjendage, miks seda peaks uurima. Kasvatustegelikkus on inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud tegelikkus oma
põhjuste ja mõjudega.
Kasvatustegelikkus - kasvatust otseselt või kaudselt, kavandatult või juhuslikult mõjutavate
tegurite lõiming
Siia kuuluvad:   tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused   ühiskondade ellu  kutsutud struktuurid, võrgustikud, süsteemid, institutsioonid   kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad   ideaalid, fantaasiad, unelmad, igatsused, illusioonid ehk võimalik tulevikumõõde Kasvatustegelikkuse tasandid:
Ajalises plaanis:   varasem   nüüdne   tulevane Ruumilises plaanis:   indiviidi tasand   grupi tasand   institutsiooni tasand   regiooni tasand   rahvuse tasand   globaalne tasand 3. Avage lühidalt, kuidas on omavahel seotud argiteadvus, pedagoogiline teadvus ja teoreetiline teadvus kui kasvatusteadvuse alavaldkonnad.


Kasvatusteadvus - kasvataja võime tajuda kasvatussituatsioonis eesmärke, vahendeid ja
tulemusi olenevalt oma kasvatusalastest teadmistest ja arusaamadest.
Kasvatusteadvus
Sellega viidatakse kasvataja teadvuse seisundile, millele on tüüpiline teadlikkus tegutsemisest
kasvatajana ja sellega seotud vastutusest ja õigustest. Kasvatusteadvus on alati vaimne nähtus
ning selle kvaliteet väljendub mh kasvatustegevuses.   argiteadvus (vanemad, inimesed tänavalt, inimesed metsast, linnast, külast, poliitikast,
ametkondadest)   pedagoogiline teadvus (professionaalseks kasvatajaks/õpetajaks õppinud inimesed –
teadmised ja kogemused)   teoreetiline teadvus (teadlased, õppejõud, intellektuaalid) Kasvatusteadvuse osad on pedagoogiline teadvus, teoreetiku teadvus ja argiteadvus – kõik
neist ühes ühiskonnas loomulikul viisil esindatud. Neist kaks esimest kuuluvad
professionaalile, kes nimetatud baastekstide abil kujunema peaksidki. Pedagoogiline teadvus
on nende osaks, kes tegelevad lastega vahetult, peavad vastu võtma otsuseid, looma kasvu-
ja õpikeskkonda. Seega õpetaja ja kasvataja osaks. Teoreetiline teadvus vaatleb kasvatuses ja
hariduses sündivat distantsiga, ta problematiseerib, seletab, prognoosib, põhjendab. Ja avab
tegijatele-pedagoogidele neid vaatenurki,  mille nägemiseks on nemad nähtusele liiga lähedal. 4. Millised oleksid kasvatusteaduse ülesanded? Avage need lähemalt. Kasvatusteadus:
...uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid.
...loob ise kasvatustegelikkust.
Kasvatusteaduse ülesanne on toimida kriitilise ja analüüsiva valdkonnana kogu ühiskonda
silmas pidades.
Kasvatusteadus tegeleb väga mitmekesiste probleemidega ja nähtusega. Sellised nähtused nagu õpetamine, õppimine ja areng on väga tähtsad ning oluline on uurida nendevahelisi seoseid. Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada ning mida ja mis suunas kasvatada. Pidevalt on vaja lahendada varase kasvatuse, põhi- ja täiskasvanukoolituse, kutse- ja kõrgkooliõpetuse probleeme. Kõik sellised probleemid nõuavad teaduslikku lahendust ning eeldavad kasvatusteadlaste, õpetajate, psühholoogide ja sotsioloogide tihedat koostööd. Kasvatusteaduse ülesanded: - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. 5. Loetlege kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb. Kasvatusteaduste valdkonnad:


  kasvatusteaduslikud valdkonnad – uuritakse ja kirjeldatakse kasvatusega seotud
ilminguid.   rakenduslikud ehk pedagoogilised valdkonnad – püütakse leida erinevaid
pedagoogilisi lahendusi erinevates vanustes laste ja noorte ning erinevate probleemide
puhul. 6. Kuidas erinevad omavahel kaks peamist kasvatusteaduslike paradigmade rühma?
1) Loodusteaduslikku mõtteviisi esindavad paradigmad – lähtekohaks on aistingute ulatuses olev kindlastele seadustele alluv tegelikkus
Empirism, positivism, pragmatism, biheiviorism 2) Vaimuteaduslikku lähenemist esindavad paradigmad – lähtekohaks on tegelikkuse inimesepoolne läbielamine inimelu terviklikus kontekstis
Fenomenoloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitilis-emantsipatoorne paradigma 7. Millistest aspektidest on võimalik lapsepõlve kirjeldada? Mis on igas aspektis põhiküsimuseks? Lapsepõlve nähakse... • ... kui pedagoogilist ilmingut
• ...kui ajaloolist ilmingut
• ... kui psühholoogilist ilmingut
• ...kui sotsiaalkultuurilist ilmingut Lapsepõlv on uurimisteemaks sotsiaalteadustes (antropoloogia, majandusteadus, ajalugu,
sotsioloogia), humanitaarteadustes (filoloogia, religioon, kunstiteadus) ning
käitumisteadustes (psühholoogia, kasvatusteadused).
Kõige üldisemalt on lapsepõlveuurimuste eesmärk saada teaduslikke teadmisi kogu maailma
laste lapsepõlve kvaliteedi parandamiseks. 8. Kuidas erineb ja kuidas sarnaneb lapsepõlve defitsiitne mudel tänapäeval omaks võetud seisukohtadega? Laps kui defitsiitne olend:   täiskasvanu on täisväärtuslik ja laps mitte veel saavutatud kvaliteet   täiskasvanu suutmised on inimese kõlblikkuse hindamise mõõdupuuks   täiskasvanud on tegelikkuse nägemise autoriteedid   lapsepõlve mõte on kellekski saamine   lapsi saab kasutusele võtta kui ressurssi kellegi eesmärkide teostamiseks   lapsesse suhtutakse kui täiskasvanute projekti   laste soovid, vajadused ja tegevused on vähem väärt kui täiskasvanuil Muutunud on käsitus lapsest:   Muutunud keskkondlike mõjude, postmodernismis teisenenud väärtuste ning
töömaailma muutuste on lapse ja lapsepõlve tähendus muutunud   Lapsi on hakatud nägema kui võimalikke otsustajaid ja vastutajaid   Lapsi kasvatades on tõusmas tähelepanu alla ettevõtlikkus ja algatusvõime, iseseisvus
ning refleksioonivõime, enesejuhitavus ning valikute tegemise suutlikkus   Muutused lapsepõlves ei ole leidnud lastele mõeldud institutsioonides piisavalt
arvestamist


Laste asendit kirjeldada püüdes sõltuvad nad täiskasvanutest endiselt, kuuludes nn.
riskigrupina kultuuri ääremaale, kelle häält elutähtsate otsuste tegemisel kuulda ei võeta. Ka
kuitahes põhjendatud arengupsühholoogiline teadmine sellest, mis on lapsele hea, ei pane
poliitikuid ega keskkonnaplaneerijaid järele mõtlema oma otsuste üle. Generatsioonina
ollakse endiselt täiskasvanutest eraldatud. Lapsepõlv institutsionaliseerub edasi ja endiselt on
need institutsioonid pigem täiskasvanute tööpaigad kui laste heaolu ja tervikarenguga
arvestavad asutused. Erinevalt varasemast aga ei kaitse pedagoogiline kaitseala lapsi enam.
Nad on osalised täiskasvanute argiteadvuses läbi meediate ning vastutahtmist tunnistajad
suurte maailma groteskidele, pahelisusele ning julmusele. Lisaks sellele kaob selles teadmises
ka usaldus täiskasvanute vastu, et nood tekkinud probleeme lahendada võiksid.
Ent ometi on lapsed midagi ka võitnud. Nende avatus uuele ja eelarvamuste puudumine teeb
nad suurtest osavamaks ning vastuvõtlikumaks nende muutuste lainele, kuhu moodsad
ühiskonnad sattunud ning kus ümberorienteerumine just täiskasvanuile probleemiks saab.
Lapsepõlvekäsitus on tasapisi muutumas, lapsed ei olegi nii abitud nagu neid nähtud, nad
osutuvad oskajamateks ja sotsiaalselt võimekamateks kui arvatud ning tihti on just vanematel
põhjust lastelt õppust võtta. 9. Millised on lapse kasvukeskkonna tähtsaimad muutused? Millist peate ise olulisimaks? Avage see lühidalt ja põhjendage oma väidet. Tähtsamaid keskkonnamuutusi:   erinevad lapsepõlvetegelikkused   tehiskeskkond on valdavaks saanud   lahutatud on elu ja töötegemine   sekundaarkogemuste hulk ületab primaarkogemusi   normide, seoste ja reeglite purunemine   meediategelikkus   perede haprus   autoriteetide kadumine   Milline on väärtuste osa inimelus ja miks on väärtused üks kasvatuse põhiküsimusi? Väärtuste osast inimelus:   Väärtustest lähtuvad inimeste eesmärgid   Väärtused suunavad inimesi otsuste tegemisel   Väärtused suunavad inimeste valikuid   Väärtused innustavad tegutsema   Väärtuste abil loome pildi soovitud olukordadest   Väärtuste alusel anname hinnanguid   Väärtused on maailmavaate osaks ja korrastavad maailmavaadet   Väärtused on inimese identiteedi sisuks Kasvatusel enesel on väärtused – mida ma kasvatajana pean ja tohin ja millist kasvatust
õigeks pean
Väärtusi kasvatatakse – mida peame tõeseks, õigeks ja heaks, selleta ei soovi me jätta oma
järeltulijaid


  Kirjeldage lühidalt väärtuste seost moraali, normide ja eetikaga. Väärtused – inimelule orientatsioonilist alust loovad väited, mille nimel midagi juhtub ja
millele ehitatakse üles maailmavaade
Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse
Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses ja mis
kujutab põhimõtteid praktilise elu jaoks. Moraal on vaatenurk tõsiasjade väärtuse
hindamiseks.
Eetika – moraali puudutavad arutelud hea ja halva, õige ja vale suhetest.
Väärtused ja normid:
Normid toetuvad väärtustele ja reguleerivad inimkogukondade elu.
Normid on kirjutatud ja kirjutamata reeglid, põhimõtted, tegevusviisid, mis juhivad inimest
selles:   mida ta võib teha   mida ta peab tegema   mida ta ei tohi teha Väärtused ja moraal:
Väärtustest tuletame printsiibid ehk põhimõtted, kuidas me peame elama:   ELU – aukartus elu ees   VABADUS – ära piira teiste vabadusi   LOOMING – mõista loovat inimest   TÕDE – ole aus   ÕIGLUS – sekku ebaõigluse korral   HEADUS – ära kahjusta jne Väärtused ja eetika:
Eestika on vaatenurk, millest lähtuvalt olemasolevaid väärtusi vaatleme.
Eetika põhiküsimuseks on: Kuidas elada?
Eetika on moraalifilosoofia – kritiseerime ja korrastame oma väärtusarusaamu ja lahendame
probleeme.   Milliseid väärtusi võib lugeda universaalseteks ja kuidas on nad esindatud Eesti
kasvatustegelikkuses?   Inimene kui väärtus   Indiviidi vabadus   Indiviidide õiglus   Indiviidide võrdsus   Euroopaliku traditsiooni valgustusajastust pärit väärtused: vabadus, vendlus, võrdsus   Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus   Antiikajast pärit põhiväärtused: õiglus, julgus, mõõdukus, tarkus   Millised võiksid olla väärtuskasvatuse ülesanded? Väärtuskasvatus peaks täitma nelja ülesannet:   Õpetama omaenese ja teiste väärtusi märkama ning ära tundma.


  Suunama väärtuste üle järele mõtlema: kas need siin on head väärtused ja millised
võivad olla nende järgi tegutsemise tagajärjed.   Võimaldama häid iseloomuomadusi ehk voorusi praktiseerida.   Olema väärtuste avaldumise peegliks ehk tagasisidestama toimivat Väärtuskasvatus: eneseteadlikkus
Õpetatakse teadvustama oma väärtushinnanguid ja -hoiakuid, tegema vastutustundlikke
otsuseid ning mõistma valikute ja otsuste tagajärgi.   Kuidas on kool väärtuskeskkond?
Väärtusi vahendatakse:   Läbi õppekava: teemavalikud, illustratsioonid, häälestus, tekstide stiil   Läbi koolikultuuri, koolireeglite, argipäevaste olukordade   Läbi õpetaja eneste väärtuste, käitumise, suhtumiste   Millised on ühiskonnapoolsed ootused koolile ja kuidas need koolis toimuvat
mõjutavad? • õpilaste alusoskused ja teadmised
• kvalifikatsioon – suutmine mingit ametit pidada
• selektsioon – valik, millised lapsed kuhugi kõlbavad; algab hindamisest • hoiakud, väärtused, käitumismustrid – nähtamatu pedagoogika, Eeestis tegeletakse sellega
vähe; Variõpe; • integratsioon välise ilmaga
• Õpilaste ja õpetajate tegevust suunavad töömaailma nõudmised: palgatööl põhinev suurtootmine vajas kannatlikke, usinaid, distsiplineeruid, kuulekaid instruktsioone jälgivaid
inimesi. • Kooli abil loodetakse säilitada ühiskonnas stabiilsus ning valitseda tulevikku.
• Ühiskonda raputavad hädad koolile lahendamiseks: vägivaldsus, demokraatiakasvatus, meediakasvatud, tarbijakasvatus, tervisekasvatus, kodanikukasvatus jne. • Koolist on saanud ohustatud kultuuriväärtuste, traditsioonide ja solidaarsuse hoiupaik.
• Suureneb globaalsete trendide surve koolile. Viimase sajandiga on ühiskond järjest rohkem haridust institutsionaliseerinud ja
ratsionaliseerinud
Täna on nii haridus kui inimene suunatud teenima süsteeme ja majandusedu. 1. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese identiteet? Identiteedi moodustumisel on haridusel keskne osa, õieti on see üks tema olulisemaid
funktsioone. Hariduse kaudu saadakse teadlikuks maailmast meie ümber ja luuakse pinnas
enesemääratluseks. Siin avardub sotsiaalne ja kultuuriline ruum, kus iseend leida, kujuneb
võime end vaadelda ja hinnata. Uusaja mõistes on ka inimese eetos (inimese püsiv kõlbeline
loomulaad) hariduse üks funktsioone, sest see pole pelgalt kogukonda jäljendades omandatud
moraal, vaid tõsiasjade mõtisklev vaatlus ning parima otsing. Tundes hoolt oma noorsoo
identiteedi pärast, pole tähtsusetu küsimus, mis see on, milleks haridust peetakse, ja kuidas
see võiks mõjuda identiteedi loomisele.