Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused (13)

Pedagoogika alused
Kooli ajalugu
Karmen Trasberg
Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks:
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad.
2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas.
3. Seisusliku hariduse olemus keskajal.
4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed).
6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid ).
7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses.
1) Maailmapedagoogika klassika:
1. Comenius „Suur didaktika “- Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem
2. Rousseau „ Emile e. Kasvatusest “ - revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapsepõlve, tuleb soodustada nängimist.Laps ei tohi saad midagi sellepärast, et ta seda nõuab, vaid sellepärast, et ta seda vajab. Pole vaja õpetada teadmisi, vaid tekitada huvi teaduse vastu.Lapsepõlv on väärtus, last ei tohi sundida omandama seda, mille vastu tal huvi pole. Lapse teadmised peaksid tulema tema kogemustest.
3. Pestalozzi „Elavad sõnad“- Rõhutab koduse kasvatuse olulisust.
4. Dewey – Õppimine läbi tegevuse. Püüdis ka realiseerida oma ideid. Tema koolide juures olid laborid, et kontrollida oma teooriaid eksperimentidega.
5. Steiner - waldorfkoolide rajaja.
6. Montessori – Alus-ja alghariduse pedagoodika, mis levist itaaliast ülejäänud maailma. Kõigepealt haris erivajadusega lapsi, seejärel ka nn tavalisi lapsi. Palju õpitakse läbi tunnetamise. Õpetajal on ettenäitaja roll, hiljem õpivad lapsed ise.Loob lastele keskkonna õppimiseks. Hoiab vanemaid kursis lapse arenguga.
Eesti pedagoogika klassika
1. Peeter Põld-Tartu Ülikooli esimene pedagoogika professor .
2. Johannes Käis- Loodusteaduste metoodika, hariduspoliitilised vaated, keskkonna eest seismine, kooliaedade rajamine.
3. Hilda Taba – õppekava teooria, kolis eestist USA'sse, seal väga tuntud. uutmoodi õppekava loomise alustes. Neis on võetud arvesse nii ühiskonna nõudeid kui ka ümbritsevat kultuuri ja laste psüühikat; suur osa õpetuse sisu kujundamisel on jäetud õpetajale. Töötas mitmes ülikoolis, sh Chicago ja San Francisco ülikool. Saavutas õpetamisstrateegiate ja õppekavade kavandamise alal rahvusvahelise tunnustuse , oli esimesi sotsiaalpsühholoogia rakendajaid pedagoogikas. J. Dewey hinnangul oli Hilda Taba Ameerika Ühendriikide kõige säravam naispedagoogikateadlane.
4.Aleksander Elango – Eesti pedagoogika teadlane . Osales Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi rajamisel.
2) Antiik-Kreeka hariduskorraldus ja eesmärgid
Hariduse eesmärk täiuslikuse ja harmoonia saavutamine.
Ateena-Eesmärk ilu ja headus . Haridus kättesaadav ainult vabadele poistele. Koolid tegutsesid õpetaja algatusel ja olid õppemaksuga.Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat ja võimlemist. 1-7 aastastele lastele oli kodune kasvatus. 7-16 aastastele muusade kool/palestra seal õpiti lugema/kirjutama (grammatist), muusikat ( kitarrist ), võimlemist (palestras õpetas paidotribes)
16-18 aastased gümnasionis kõrgem üldharidus.Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid, 18-20 efeebi teenistus s.o. Meie mõistes midagi sõjaväeteenistuse taolist.
Sparta – Füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile.
1-7 aastased-kodune kasvatus; 7-18 riiklikud kasvatusasutused (kreeka viievõistlus, veidi
arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) nii poistele kui tüdrukutele, kuid eraldi.; 18-20 efeebi teenistus
vt. Veel http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/kasvatuskultuur/kasvatuskultuur/lk_39.html

3) Seisusliku hariduse olemus keskajal
Lapsesse suhtuti kui väiksesse täiskasvanusse.Hariduse eesmärk teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi seitsme vaba kunsti. Seitse vaba kunsti: grammatika, retoorika , dialektika ja aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika .eesmärgiks ei olnud sügavad teadmised vaid jumalakartlikkus.
Talurahvas-haridustase väga madal. Esimesed koolid tekkisid alles keskaja lõpul sinnamaale hariti niivõrd kuivõrd peamiselt kodus.
Rüütlikasvatus-Meistrid õpetasid neid. Ratsutamine ,ujumine, oda,mõõga, kilbi, käsitlemine, vehklemine, jahipidamine.21. Aastaselt löödi rüütliks. Rüütliks õppisid ainult kõrgemast soost poisid.
Vaimulikukasvatus-alates 6.sajandist kloostri ja toomkoolid . Sageli sattusid sinna kõrgemast soost perekondade nooremad pojad, ka orvud ja mahajäetud lapsed, kelle eest kirik hoolitsema pidid. Õpetajaks mungad ja preestrid . Õpiti ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil, õpiti 3 esimest vaba kunsti ja muusikat ja aritmeetikat.tekkis päritolult kirju, kuid meelsuselt ühtne vaimuliku seisus.
vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/index.html

4) Reformatsioon ja pedagoogika
Hariduses saab valdavaks meetodiks näitlikustamine, matkimine, harjutamine (Comenius). Praktilise tegevuse vastandamine jutustavale meetodile (Bacon)Õpetajast saab absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju.
Inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga. Peab oskama lugeda ja piibel peab olema emakeeles.Inimesi tuli kasvatada luterlikus vaimus, sellepärast pidi algharidus kättesaadav olema kõigile olenemata seisusest või soost.Õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega.Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Koolitati pastoreid ja ametnikke, sp reformiti ülikoole ja keskastme koole .Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele, palgale jms.
Rahvakool-lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul
ladinakool- seitse vaba kunsti esimene aste
gümnaasium-seitse vaba kunsti ülemine aste
ülikool-kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond
vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/

5) Lapsekeskne pedagoogika
isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad.
Rousseau- „Emile ehk kasvatusest“ Rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära.Lapsel on enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Õpetus peab olema loomulik. Mõte, et inimene on loomuselt hea.Propageerib looduslähedast eluviisi ja ei kiida heaks õpetaja sekkumist.
Dewey-Leidis, et õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused. Õppimine läbi tegevuse. Õpetaja peab olema rühma tegevuse juhendaja , mitte väljaspool seisev juht ja otsustaja . Õppimine on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool)
Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus.
Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode.
Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe. Õppimine tegevuse kaudu. Oluline kunst , muusika , eurütmia, läbi selle arendatakse tundlikus ja emotsionaalset inteligentsus. Toimub tsükliõpe, individuaalne tagasiside(lapsele kirjutatakse pikemaid tekste tema arengu kohta)
6) Võrdlev koolikorraldus (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid)
Uurib Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis.
Euroopa haridussüsteemist annab ülevaate Eurydice. Ülevaate maailma riikide haridussüsteemist annavad UNESCO ja OECD .
Võrdlevad ülevaateuuringud on Education at a Glance –OECD Indicators ja UNESCO World
education report.
Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud. PISA(15 aastaste teadmised ja teadmiste rakendusoskused); TIMSS( 4's ja 8's klassis, et hinnata loodusianete ja matemaatika oskusi); PIRLS; IEA studies .
7) Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus
egelitarism-võrdsuse tagamine. Võimalused peavad võrdsed olema, siis on ka stardipositsioon ühtne.
Riigimonopoli vältimine haridussüsteemis.
Haridussüsteemi avatus ja paindlikus.igast koolisüsteemi astmest peab vaba tee olema järgmisesse.
Haridus on multikultuuriline ja muutub rahvusvahelisemaks.