Haridussüsteem Suurbritannias (1)

5 VÄGA HEA

HARIDUSSÜSTEEM SUURBRITANNIAS
Ainealane uurimistöö
TALLINN 2011
SISUKORD
Sisukord.................................................................................................................2

Sissejuhatus............................................................................................................3
1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3

Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4

Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6

Algkool ............................................................................................................6

Keskkool..........................................................................................................6

Hindamissüsteem.............................................................................................9

Haridussüsteemi erinevused Suurbritannia erinevates osades.............................10

Inglismaa ja Wales .........................................................................................10

Põhja- Iirimaa .................................................................................................11

Šotimaa..........................................................................................................12

Hariduse juhtimine ja kontroll.............................................................................13

Hariduse juhtimine........................................................................................13

Kogukonna osalemine...................................................................................14

Hariduse kontroll...........................................................................................15

Väliskontroll......................................................................................15

Sisekontroll ........................................................................................15

Ülikoolid Suurbritannias......................................................................................17

Rahastamine ...................................................................................................18
Kokkuvõte...........................................................................................................19
Kasutatud allikad.................................................................................................20
Lisad
Lisa 1. Õppimise võimalused noortele Suurbritannias alates 16. Eluaastast.......21
Lisa 2. Klassikalised Briti koolivormid ...............................................................22

SISSEJUHATUS

Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik
Iga riigi tulevik ja tugevus sõltub sellest, kui hästi ja mitmekülgselt on haritud tema kodanikud. Briti haridussüsteem on üles ehitatud sadade aastate kogemusel. Haridus on väga aktuaalne teema Suurbritannias ka tänapäeval, sest see puudutab peaaegu kõiki inimesi. Igaüks on ühel etapil oma elust koolis käinud ja lõppude lõpuks on kool see koht, kus inimesed tutvusid oma esimeste sõpradega, arendasid endast sotsiaalsed isiksused. Kool on pannud aluse meie kõigi tulevikule. Valitsused on alati mõjutanud haridussüsteemi vastavalt nende arusaamadele ja nii arutelu ümber teema „ Haridus “ ei lõpe. Haridussüsteem Suurbritannias on keeruline ja mitmetasandiline. Suurbritannia haridus on juba pikemat aega meelitanud laia kaliibriga õpilasi erinevatest rahvustest ja taustaga. Briti haridus on üles ehitatud sadade aastate kogemusel, millega pakutakse kvaliteetset haridust nii kohalikele kui rahvusvahelistele õpilastele. Suurbritannia haridussüsteem on väga detsentraliseeritud ja palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele. Käesoleva ainealase uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kas selline haridussüsteem on jätkusuutlik, kas ta suudab anda erinevates koolides õppivatele õpilastele vajaliku põhihariduse või erinevused koolide taseme ja õppesuundade vahel pärsivad nõrgemates koolides õppinute edasiõppimisvõimalusi? Kas kõiki neid erinevaid koole on võimalik võrrelda? Kas praegu võetud suund põhihariduse ühtlustamisele, koolide taseme erinevuste vähendamisele, aitab kaasa süsteemi paremaks muutmisele? Suurbritannia haridussüsteem on hästi liigendatud, erinevatel tasemetel on õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda.
2. SUURBRITANNIA HARIDUSE AJALUGU
Esimesed teated koolide eksisteerimisest Inglismaal pärinevad 7. sajandist. Keskajal tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Koolikohustus kehtib alates 1870. aastast ja tänapäeval kehtib see 5- 16 eluaastani. Keskajal andsid Suurbritannias haridust katoliiklikud toom - ja kloostrikoolid, 16. sajandist läksid koolid anglikaani kiriku ülalpidamisele. Tudorite valitsemisajal 16. sajandil tehti esimesi koolisüsteemi rajamise katseid. Sel ajal olukord hariduses siiski palju ei paranenud, koolid olid endiselt ebaühtlaselt jaotatud üle riigi. Puudus arusaam, et igas linnas peaks olema gümnaasium ja igas külas peaks olema algkool. Lisaks sellele ei saadud eeldada, et iga laps peaks kohustuslikus korras koolis käima. Kuigi keskklassi ja kõrgklassi peredes anti adekvaatset haridust kodus, siis enamusel rahvast tuli kirjaoskust õppida kusagilt mujalt. 17.-19.saj. oli valdav osa koole kiriku või heategevuslike organisatsioonide valduses. XIX sajandi alguses loodi suur hulk eraettevõtteid, mis vajasid tööjõudu, kes oskaks kirjutada ja arvutada. Seetõttu hakkasid ettevõtlikud koolijuhid koole renoveerima, et meelitada lapsi kooli tulema . Mõned neist pakkusid võrratult head haridust, kuid ainult kõrgemale ühiskonnakihile, sest nemad suutsid hariduse eest maksta. Kirjaoskuse märkimisväärsele tõusule Inglismaal aitas kaasa 18. saj. levinud Bell-Lancasteri süsteem. See oli Šoti pedagoogi A. Belli (1753- 1832 ) ja inglise pedagoogi J. Lancasteri (1778-1838) poolt väljaarendatud algkooli õppetöökorraldus, kus õpetaja abilistena kasutati vanemaid ja andekamaid õpilasi (nn. monitore). Süsteem aitas leevendada õpetajate nappust ning levis kiiresti üle maailma. (uk_kool) Kuigi 1830 maksti esimesed riiklikud toetused põhihariduse omandamiseks, ei saanud Suurbritannia öelda, et süsteem on täiuslik. Hariduse omandamine oli väga piiratud: paljud lapsed olid koolis ainult teatud kellaaegadel ning teatud päevadel. Briti valitsus oli väga aktiivselt vastu nendele mudelitele, mida Euroopa neile peale sundis. Riiklikult hakati algharidust korraldama 1870. aastal, mil kohustati kõiki piirkondi tagama oma lastele algharidus, kuigi väikese õppemaksu eest. 1891 .a. haridusaktiga õppemaks algkoolis kaotati ja viidi sisse 4-klassiline koolikohustus. 1918.a. pikendati koolikohustust 14-nda eluaastani. 1944.a. haridusaktiga (mida kutsutakse ka Butleri aktiks ) kehtestati ühtne, tasuta ja kohustuslik haridus lastele vanuses 5-15 ning 1972.a. tõsteti koolikohustuslik iga 16-nda eluaastani, mis kehtib tänaseni.(uk_kool)
3. HARIDUSSÜSTEEMI ÜHISED JOONED SUURBRITANNIAS
Igal koolil on oma nõukogu, mis koosneb õpetajatest, vanematest , kohalikest poliitikutest, ärimeestest ja mõnikord õpilaste esindajatest.
3.1. Algkool
Kõik Briti lapsed vanuses 5-16 on kohustatud koolis käima olenemata nende kodakondsusest. (Cockerell jt 1957: 78) Õppeaasta algab 1. septembril. 5-11 aastased lapsed käivad algkoolis ( Primary School). Algkool jaotatakse kaheks etapiks: a) väikelaste kool ( Infant school), kus lapsed valmistatakse kahe aasta vältel ette õppetööks koolis. See on tegelikult mängukool; b) algkooli teises astmes (Junior school), kestab õppetöö kuni 11-nda eluaastani.(uk_kool) Väikelaste koolis õpetatakse põhiliselt lugemist ning arvutamist. Algkoolis õpetatakse aga inglise keelt, matemaatikat, teadust, informaatikat, usuõpetust, disainimist ning tehnoloogiat, ajalugu, geograafiat, kunsti, muusikat ning kehalist kasvatust. Nooremates klassides suunavad õpetajad õpilasi, et välja selgitada nende tugevamad küljed ja keskenduda nendele.
3.2. Keskkool
Edasi on lapsed kohustatud minema keskkooli (Secondary school). Keskkooli lähevad nad automaatselt, ilma lisaeksamiteta. Kohustuslikus korras tuleb lastel läbida 5 klassiline keskkool. Keskkooli lõpus teevad nad küpsuseksamid ning antakse välja keskharidust tõendav dokument (GCSE General Certificate of Secondary Education). Neid eksameid peavad nad tegema vähemalt kolmes aines. Tavaliselt teevad lapsed eksameid nii mitmes aines kui võimalik. Suurbritannias on olemas mitut erinevat tüüpi keskkoole: a) Humanitaarkeskkool (Secondary grammar school), kus on põhirõhk humanitaarainetel, eelkõige keeltel. Keskajast pärit traditsiooni kohaselt on humanitaarkeskkoolides võimalik õppida klassikalisi keeli - kreeka ja ladina keelt. Humanitaarkeskkoolid on säilitanud mõnevõrra oma eliitse iseloomu, vastuvõtt sinna toimub katsete alusel. Grammar school andis akadeemilist humanitaarharidust ja sinna võeti vastu võimekustestide alusel. Nendes nn. eliitkoolides õppis 1970.a. 20% õpilastest. b) Secondary modern school, annab praktilise kallakuga keskhariduse. Lõpetatakse GCSE tunnistusega. Secondary Modern oli ka humanitaarkallakuga keskkool, sinna astusid need, kes ei pääsenud eelnimetatud eliitkooli (37% õpilastest). c) Comprehensive school – ühtluskool. See on üldhariduskool, kuhu võetakse vastu kõik piirkonna lapsed ilma valikuta. Comprehensive school ühtluskool, kus õppis 36% õpilastest. Taoline jaotus pärineb varasematest aegadest . Viimaste aastate koolitüüpide areng on seotud tendentsiga (iseloomulik nii Euroopa kui Ameerika haridusele) elitaarsuselt egalitaarsusele (ehk võrdsusele). Vähenenud on eliitsete koolide (grammar school) osakaal, suurenenud ühtluskoolide arv. 149-st haridusomavalitsusest (LEA), kus asuvad keskkoolid 113-s on ainult ühtluskoolid. Ülejäänud 36-s on kokku 164 Grammar school’i. Suund on sellele, et võimete alusel diferentseerimist keskkoolis ei peeta otstarbekaks ning valdav osa koole töötab piirkondlikul printsiibil. Sellega püütakse tagada kõigile võrdsed võimalused. Need noored, kes on orienteeritud kõrgharidusele, jätkavad õpinguid A ( Advanced ) ehk edasijõudnute tasemel (all Sixth Form). Sõltuvalt oma huvialast ja tulevasest elukutsest valivad õpilased 3 - 6 ainest koosneva komplekti, mida õpivad süvendatult kahe aasta vältel. See on ettevalmistus ülikooliks. Selle lõpul sooritatakse teise astme küpsuseksamid. See eeldab, et õpilane teab täpselt, mida õppida, sest hiljem enam midagi muuta ei saa. Tulemusi hindab eksamikomisjon, mis koosneb ülikoolide esindajatest. Inglased on oma taolise eksamikorraldusega rahul, väites, et see on kõige autonoomsem ja objektiivsem viis hindamiseks. Samas arvestatakse kooli lõpueksameid ülikooli sisseastumiseksamitena. A-taseme lõpul omistatakse lõpetanutele järgmine (keskkooli kõrgema astme) tunnistus : GCE A-level (General Certificate of Education). (uk_kool) 2003. aastal avaldas Maria Hääl ajalehes Postimees artikli Suurbritannia haridussüsteemi kohta, kus ta kirjutas järgmist - põhimõte, et lõpuklassides ei pea enam õppima kõiki aineid, vaid saab keskenduda sellele, mida õpilane peab oma tuleviku seisukohalt vajalikuks ja milles ta plaanib teha lõpueksamid, on väga positiivne õpilase tulevikule mõeldes. Selline tase aga, et õpilane enne lõpuklasse teaks , mis aineid valida, saavutatakse sellega, et õpetajad juba alates algklassidest suunavd õpilasi ja toovad välja nende tugevamad küljed. Suurbritannia koolides õpetatakse loogilist mõtlemist, ei püüta õpilastele pähe ajada entsüklopeedilisi teadmisi, millega nad hiljem midagi teha ei oska. Selle asemel on õpilased kooli lõpus täielikult ette valmistatud iseseisvaks eluks: nad suudavad ise mõelda ja oma teadmisi tegelikus elus rakendada, samuti on nad nagu muuseas õppinud teistega arvestama ja täitma oma kohta süsteemis. Suurbritannias on riiklik õppekava suhteliselt üldine. See tähendab, et koolidel ja õpetajatel on võimalus kasutada erinevaid õppemeetodeid, viia õpetamise kiirus ja tase vastavusse õpilastega. Kuna keskkoolis õpilased on valinud oma tugevamad ained, on tase suhteliselt ühtlane ja nii suudetakse läbi võtta suur hulk materjali märkimisväärselt lühikese ajaga . Selle tagab õpetajate järjepidev huvi õpilaste edukuse vastu. Suurbritannias on umbes 30 000 riigikooli ja umbes 2000 erakooli. Riiklikud koolid on tasuta ning seetõttu iga aasta umbes 95 % lastest lähevadki riigikoolidesse. Ülejäänud 5 % lähevad tasulistesse erakoolidesse. Enamustes riigi- ja erakoolides õpetatakse poisse ja tüdrukuid koos. Kõige suurem tuntus on Etonil, Harrowil ja Winchesteril, sest nad valmistavad lapsi edasi minekuks Oxfordi või Cambridge’i, sest need on Suurbritannia kõige vanemad ja paremad ülikoolid. Viimastel aastatel on valitsused pakkunud seda, et koolid spetsialiseeruksid rohkem kindlatele erialadele, näiteks teaduse ja tehnoloogia peale. Muidugi põhiaineid õpetataks samamoodi nagu ikka, kuid kooli poolt valitud erialal oleks siis rohkem rõhku. Õpilased on kohustatud võõrkeeli õppima ainult 3 aastat. Sealt edasi on nende vaba tahe kui kaua nad võõrkeeli õppida tahavad. Kõige populaarsemad võõrkeeled briti õpilaste seas on prantsuse, saksa ja hispaania keel.
3.3. Hindamissüsteem
A = suurepärane
B = üle keskmise
C = keskmine
D = alla keskmise
E = läbikukkunud (TSEGB)
1988.a. kehtestati RAHVUSLIK ÕPPEKAVA (National Curriculum ), mis fikseeris juba detailselt, milliseid aineid, millises mahus ja vanuses õpetada. Õppeaeg on jaotatud 4-ks astmeks (Key Stage, kasutatakse lühendit KS): I aste ehk KS1 – 5 – 7 aastased õpilased; II aste ehk KS2 – 7 – 11 aastased õpilased; III aste ehk KS3 – 11 – 14 aastased õpilased; IV aste ehk KS4 – 14 – 16 (mõnel pool 18) aastased. Selleks, et konkureerida kõrgkooli, peab küpsuseksami hinne olema vahemikus A - C. Selleks, et konkureerida prestiizikasse ülikooli, peab vähemalt kolm ainet olema sooritatud maksimaalsel tasemel. Testid töötatakse välja haridusministeeriumist sõltumatu üksuse poolt (Office for Standards in Education, lüh. OFSTED). (uk_kool)
Kui lapsed saavad 16, siis 2/3 lahkuvad koolist ning lähevad tööle. 1/3 aga õpivad edasi ja valmistavad end ülikooli minekuks.
4. HARIDUSSÜSTEEMI ERINEVUSED SUURBRITANNIA ERINEVATES OSADES
Suurbritannias on hetkel 3 erinevat süsteemi põhihariduse omandamiseks: üks Inglismaal ja Walesis, üks Põhja- Iirimaal ja üks Šotimaal.
4.1. Inglismaa ja Wales
Sõimerühm/ lasteaed : lastele vanuses 3-5 aastat; leidub ka sõimi, mis võtavad vastu nooremaid lapsi. Enamasti on see teenus avalik ja tasuta teenus riigikoolides ja MTÜ-de poolt korraldatud lastehoius, eraasutustes tasuline. Tüüpiliseks suhtarvuks on 20-26 last kahe töötaja kohta. Lasteaia viimane aasta on ühtlasi ka alghariduseks ettevalmistav klass. ( Eures )
Algharidus Eelkool: kestab 2-3 aastat lastele kes on 4 aastased, peale seda algab esimene klass. Teise klassi lõpus toimub laste hindamistest (ainult Inglismaal) KS1 National Curriculum Tests .
Sekundaarharidus Põhikool: 7-9 klassini, lastele kes on 11 aastaseks saanud. Põhikooli lõpus sooritatakse uus teadmiste test Key Stage 3 National Curriculum Tests (SAT). Keskkool: (esimene pool, 2 aastase kestusega) neile kes on 14-aastased, 10-11 klass. Peale seda tuleb järjekordne test GCSE examinations. 16-aastane võib ise otsustada, kas kooli jätkata või minna hoopis tööle või kutseharidust omandama. Keskkool: (teine pool, 2 aastase kestusega) neile, kes on 16-aastased ja hakkavad läbima A-taseme õpet, mis koosneb 12. ja 13. klassist . Mõlemal aastal toimuvad testid, vastavalt AS-level examinations ja seejärel A2-level examinations.(Eures)
4.2. Põhja-Iirimaa
Põhja-Iirimaa haridussüsteem sarnaneb Inglismaa ja Wales’i omaga , kuid eristub siiski laste esmase õppima asumise ea poolest, mis on neljas eluaasta (1. juuli seisuga) ja kohustusliku haridustee pikkuse poolest õppeaastates (12 aastat). Ühtlasi on Põhja-Iirimaal peamiselt kahte tüüpi haridusasutusi: riigikoolid ja katoliikliku taustaga kolmanda sektori (vabatahtlikkusel põhinevad) kirikukoolid, mis koolitavad välja kusagil 45% õpilastest.
Sõim/lasteaed Lastele vanuses 2-4 aastat, kes ei ole 1. juuli seisuga nelja-aastaseks saanud. Lasteaia viimane aasta on ühtlasi ka ettevalmistavaks klassiks enne algkooli astumist, kuid ei ole kohustuslik. (Eures)
Algharidus Alates 4-aastastele lastele, koosneb 7 klassist.
Sekundaarharidus Põhikool, alates 11-aastastele lastele, mis kestab 3 aastat ehk 8., 9., 10. klass. Praegu enam ei nõuta õpilastelt Key Stage 3 National Curriculum Tests (SAT) eksami sooritamist. Keskkool (esimene pool 2 aastase kestusega), alates 14 aastastele õpilastele, 11.-12. klass. Selle lõpuks on õpilasel vaja sooritada GCSE examinations hindamistestid, nii nagu Inglismaal ja Wales’is. 16- aastane võib otsustada, kas kool lõpetada ja tööle minna või kutseharidust omandada või siis astuda keskkooli teisele nn A-taseme (Advanced education) õppe astmele , mis on ettevalmistus ülikooli minemiseks. Keskkool (teine pool 2 aastase kestusega) 16- aastasele , kes hakkab A-taseme õpet omandama, mis koosneb 13.-14. klassist. Mõlemal aastal on hindamistestid vastavalt AS-level examinations ja seejärel A2-level examinations.
4.3. Šotimaa
Šotimaa haridussüsteem erineb Inglismaa ja Wales’i haridussüsteemist kõige enam aastalõpu hindamistestide sageduse poolest, mis toimuvad alates sekundaarõppest, st 7. klassist (varem need puuduvad). Šotimaal on neid teste tihedamalt , kuid nad on väiksema osakaalu ja mahuga.
Sõimerühm/lasteaed Lastele vanuses 3-5 aastat. Enamasti on see teenus avalik ja tasuta teenus riigikoolides ja MTÜ-de poolt korraldatud lastehoius, eraasutustes tasuline. Tüüpiliseks suhtarvuks on 20-26 last kahe töötaja kohta. Lasteaia viimane aasta on ühtlasi ka alghariduseks ettevalmistav klass. (Eures)
Algharidus Algkool ning põhikool (7 aastase kestusega, 1.-7.klass) algab siis kui laps on saanud 4 – 5 aastaseks, ning lõpeb hiljemalt 12-aastaseks saamisel.
Sekundaarharidus Põhikool ning keskkool: (4 aastase kestusega + soovi korral 2 lisaaastat) algab 11.-12. eluaastast ning tavaliselt lõpeb 16-aastaseks saamisel. Neljanda aasta lõpul läbitakse riiklikud eksamid Standard Grades, seejärel 5.-6. klassi lõpus teisedki riigieksamid, kas Access , Intermediate või Higher . 16-aastane võib ise otsustada kas jätkata kooliteed või minna hoopis kutseharidust omandama.
5. HARIDUSE JUHTIMINE JA KONTROLL
5.1. Hariduse juhtimine
Suurbritannia haridus on detsentraliseeritud. Haridusteenust pakuvad nii keskvalitsus , kohalik omavalitsus , kirik , vabatahtlikud organisatsioonid jpt. Haridussüsteemi juhtimise eest vastutab valitsus, viies ellu riiklikku poliitikat koolisüsteemi planeerimises. Haridusministeerium allub parlamendile. (uk_kool) Parlamendis töötab spetsiaalne komitee (Education and Skills Committee), mille tegevusalaks on haridusküsimused ja võtab vastu haridusministeeriumi poolt koostatud dokumendid ja seadusaktid. Parlamendi alamkojal (House of Commons) on lubatud saata komiteed, mille tegevusalaks on valitsusasutuste tööde jälgimine ja hindamine. Komitee koosseisus on parlamendi alamkoja liikmed ning erakondade esindatus. Komitee väljastab saadud tulemuste kohta raporti, mis avaldatakse internetis ning valitsusel on avaldamispäevast aega 2 kuud, et sellele raportile anda mingisugust tagasisidet. Samuti parlamendi ülemkojal (House of Lords) on õigus välja saata komiteesid, mis võivad uurida erinevaid teemasid, sealhulgas ka haridusteemat. Kvalifikatsioonikeskusel on kohustus kontrollida piisava taseme omandamist koolis ja seda aja jooksul muutuvate olude suhtes muuta. Inglismaa on osa võtnud ka OECD alamorganistasiooni PISA poolt korraldatud rahvusvahelise õppimise uurimises . Piirkonna haridusministeerium vastutab hariduse korralduse eest eel-, põhi- ja keskkoolis. Siin valmistatakse ette haridusseaduste raamistik , planeeritakse nii sisulisi kui korralduslikke muutusi, töötatakse välja eelarved , vastutatakse õpetajate täiendkoolituse eest. Selliseid piirkondi on Ühendkuningriigis üheksa. Kohalik kooliringkond ( Local Education Authorities, lüh. LEA) vastutab hariduse korralduse eest vastavas piirkonnas ja on aruandekohuslane piirkondliku haridusministeeriumi ees. Kohalikke kooliringkondi on Ühendatud Kuningriigis kokku 150. (uk_kool) Kohalikud omavalitsused kontrollivad koolide tulemuslikkust – kontrollivad koolide arengu- ja tegevusplaanide elluviimist, sisekontrolli aruandeid ning saadavad kohapeale ka oma kontrolle. Kohalik omavalitsus vastutab, et koolidele oleks kättesaadav nõu ja abi, et riiklike standarditega kursis olla ning seada õigeid eesmärke. Kohalike omavalitsuste ülesanne on ka identifitseerida koolid, mis on madalate tulemustega ning seejärel neid abistada. Kohalikud omavalitsused võtavad tööle nii õpetajad kui abipersonali. Kõigil koolidel on koolijuhatus, kus on 9-20 inimest (lapsevanemad, direktor , vähemalt 1 õpetaja ja 1 abipersonali liige, kogukonna osanik ja sihtasutuse liige ning kiriku esindaja). Siin võib olla ka õpilasi, kuid neil puudub hääleõigus otsuste tegemisel. Samas võetakse õpilaste esindajaid kooli juhtimisel kuulda ja nendega arvestatakse, sest tegelikult on kool ju õpilasekeskne asutus. Koolijuhatuse pearolliks on strateegia, õppekava ja kooli visioon , mis vastavad riiklikule õppekavale. Otsustatakse, kuidas jagada kooli eelarvet, kui suur peab olema personal jne. Kooli õppekavades peavad põhiainetes välja olema toodud eesmärgid igal kooliastmel. Koolijuhatus on sidemeks kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Direktor vastutab kooli juhtimise ja kontrolli eest. Tal on kohustus konsulteerida kohaliku omavalitsusega, koolijuhatusega, kooli personali ja vanemate ning õpilastega. Direktor delegeerib tavaliselt õppekava spetsiifilised osad, õppemeetodid ja pastoraalse hoolitsuse vanemõpetajatele.
5.2. Kogukonna osalemine
Olemas on kodu ning kooli leping konsulteerimaks vanemaid. Lepingus on seletatud täpselt nii kooli kohustused kui ka vanemate kohustused ning see, mida kool ootab oma õpilastelt. Sellise lepingu omaksvõtmine ei ole tingimus. Igal õpilasel on õigus saada head haridust ja vanem peab teadma, mida tema lapsele koolis õpetatakse.
Vanemate õigused:

tasuta haridus koolis, mida vanem eelistab (juhul kui kohad on vabad ja pole eelnevalt hõivatud õpilaste poolt, kellel on suuremad õigused)

kirjalik aruanne lapse edukuse kohta. Kooli inspekteerimise kokkuvõte. Kooli eksamite ja testide tulemused, võrdlused teiste koolidega. Kooli eesmärk ja profiil

lapse erivajaduste hindamine kohalike omavalitsuste poolt

võimalus osaleda valimistel või hääletamisel

edasikaebamise õigus (uk_kool)
5.3. Hariduse kontroll
5.3.1. Väliskontroll
Her Majesty's Inspectors of Schools – HMI on esimest korda mainitud 1836. a., et raporteerida hariduse kvaliteedist koolides. Nende ülesanne oli inspekteerida ja aidata valitsusel paremini teostada oma hariduspoliitikat, parandamaks selle kvaliteeti ja arengut.
1992. a. haridusseadus lõi kaks üksteisest sõltumatut, ministritele mittealluvat valitsusosakonda: Office for Standards in Education (Ofsted), mida juhtis Inglismaa HMI juhataja ning Office of Her Majesty’s Chief Inspector of Schools in Wales (OHMCI), mida juhtis HMI Walesi osakonna juhataja. 2005. a. nõuti, et Ofsted ja OHMCI informeeriksid pidevalt:
- pakutava hariduse kvaliteedist - kui palju pakutav haridus vastab koolis õppivate laste vajadustele - haridusstandardite täitmise üle koolides - kooli juhtkonna kvaliteedi üle ning efektiivse varade kasutuse üle - laste usulise, moraalse, sotsiaalse ja kultuurilise arengu üle koolis. 2006. a hariduse ja inspektsiooni seadus annab kohalikule omavalitsusele uusi võimalusi tegeleda nõrkade ning halbade tulemustega koolidega kiiremini ning efektiivsemalt.
5.3.2. Sisekontroll
Sisekontroll muutub koolides järjest tähtsamaks. Ofsted on nimetanud vajalikud sammud koolide sisekontrolliks:
- soorituste jälgimine kõigil kooli astmetel - kontrollimine, kas standardid on piisavalt kõrged, saades abi sarnaste koolide üldandmestikust - õppimise ja õpetamise arendamine ning nõrkuste ja tugevuste analüüsimine - nõrkustest ülesaamiste ja arengueesmärkide planeerimine - tulemuste analüüsimine, et saavutada veel kõrgem tase läbi treeningu ja õppimise
Põhikohustus sisekontrolliks ja enesearenguks lasub direktoril ja kooli juhtkonnal. Kooli personal, eelkõige direktor ja juhatus peavad olema kursis kooli tööga piisavalt hästi, et panna paika arengueesmärke. Seepärast peavad nad jälgima kõiki koolitöö eesmärke. Uus inspektsioonisüsteem nõuab koolidelt, et nad mitte ainult ei suudaks diagnoosida oma nõrkusi ja tugevusi, vaid ka teha midagi selle jaoks, et neid parandada ning arendada. Direktoril on ülesanne jälgida ja valvata õpetajate töö standardite täitmist. Koolitasandil ja õpilastasandil andmed kogutakse koolidest iga-aastaselt ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Andmestikku kasutatakse, et jälgida riiklikke hariduspoliitika eesmärke, inspekteerida tugevamalt kindlaid koole ning kohaliku omavalitsuse jaoks oma piirkonna koolide saavutuste uurimiseks. Samuti on sellest abi ka kooli sisekontrolli teostamiseks. Koolide jaoks on abi juba analüütiliselt töödeldud andmestikust, mida teostab valitsus Fischer Family Trust I abil ( Fisheri perekonna fond), iseseisev, mittetulunduslik organisatsioon , mis toetab projekte, et arendada UK haridust. See aitab koolil end võrrelda teiste sarnastega.(uk_kool)
6. ÜLIKOOLID SUURBRITANNIAS
Kõik Suurbritannia ülikoolid on eraasutused. Suurbritannias on kokku üle 100 ülikooli. Selleks, et tagada ülikoolides õppekvaliteeti, on Suurbritannia loonud kvaliteedikontrolli akadeemilise auditi näol. Kõrgkoolide teaduskonnad peavad vastama professionaalsete asutuste poolt määratud jäikadele nõuetele. Kõrget taset hoitakse õpetamise juures, raamatukogudes, arvutiklassides, uurimisvahendite osas ja majutuses.
Suurbritannia haridust iseloomustab kõrge rafineeritus, ülim sarm , õppekvaliteet, mis on välja kujunenud sajandite pikkuste traditsioonide mõjul.
Inglismaa kõrgkoole teatakse juba ammu teaduste maailmas. Ülemaailmselt arvestatav haridustaust tänases piirideta maailmas omab suurt väärtust. Lisaks pühaks kuulutatud koolidele nagu Oxford (1187) ja Cambridge (1209), on Suurbritannias suur valik teisi kõrgkoole (Anglia Ruskin University , Cambridge School of Art, Ashcroft International Business School, Anglia Law School), mis on samuti maailmaklassi kvaliteediga ning pakuvad laia valikut kursusi.
Suurbritannias järgitakse ülikoolide edetabeleid suure huviga ning valikud ja otsused tehakse suuresti toetudes enda senistele akadeemilistele tulemustele, ambitsioonidele ja ülikooli kohale edetabelis. Ülikoolide üldarvestus ei ütle palju, kuid pingerida erialade alusel on see, mis sisseastujale kasulikuks infoks võib osutuda.
The Guardian koostab maailma parimate ülikoolide edetabeli.
2010 aasta maailma ülikoolide TOP 10
1 Harvard University US
2 California Institute of Technology US
3 Massachusetts Institute of Technology US
4 Stanford University US
5 Princeton University US
6 University of Cambridge UK
7 University of Oxford UK
8 University of California, Berkeley US
9 Imperial College London UK
10 Yale University US (TWUR)
Hetkel ülikoolide edetabelis parim Suurbritannia ülikool - Cambridge Ülikool on asutatud 1209. aastal vaenuliku linnarahva eest Oxfordist põgenenud teadlaste poolt. Tema kuulsad vilistlased on Wordsworth , Coleridge, Byron , Milton, Isaac Newton, Charles Darwin, Charles Babbage. Hetkel õpib seal 11 815 tudengit, sealhulgas 1257 välismaalast, 1 590 akadeemilist töötajat. Õppeaastal 2009/10 oli õppemaks £ 3,290 (€ 3 984). (TWUR 2010-11) Viimastel aastatel on umbes 50% 18-aastastest läinud ülikooli, mis on suur tõus võrreldes sellega, mis 20 aastat tagasi oli. Paljudel Suurbritannia ülikoolidel on suur valik erinevaid õppeaineid. Näiteks: teadus ja tehnika, loodusteadus , humanitaar- ja sotsiaalteadus, seadused, raamatupidamine ja isegi meditsiiniteadus. Avatud uste päevad on hea võimalus sisseastujatel näha ülikooli elu, kohtuda õpilastega ja esitada küsimusi. See aitab otsustades teha õiget valikut.
6.1. Rahastamine
Kuigi ülikoolid saavad toetusrahasid omavalitsustelt, ei ole kõrgharidus Suurbritannias tasuta. Kuni aastani 1990 oli kõrgharidus Suurbritannias tasuta ning üliõpilased said isegi valitsuselt toetusrahasid. Kuid kui 1990 valitsus otsustas laiendada kõrgharidust, polnud enam võimalik anda tasuta kõrgharidust ning toetusrahasid üliõpilastele. Inglismaal pidid üliõpilased maksma £1000 ehk €1147.77 aastas. Mõni aasta tagasi võeti vastu aga otsus, et õpilased peavad maksma ligikaudu £3000 ehk €3443,36, kuid nad peavad selle maksma maksudena alles siis, kui nad ülikooli ära lõpetavad. 2010. aastal kirjutas Sirje Rank Äripäevas, et nüüd aga tahetakse juba õppemaksu tõsta peaaegu £7000 ehk €8073,46 või veel kõrgemaks, et korvata riigieelarves plaanitavaid kärpeid ülikoolide rahastamises. See aga ei julgusta neid õpilasi minema ülikooli, kes on pärit natukene vaesemast perekonnast. Valitsus pakkus välja lahenduse, et see raha mida ülikoolid maksudena saavad, antaks toetustena õpilastele, kes on pärit vaesematest perekondadest. See lahendus võeti ka kasutusele.
KOKKUVÕTE
Aastasadade jooksul väljakujunenud inglise haridussüsteem pole tänapäevani üle elanud suuri muutusi. Uurmistööst sain teada, et haridussüsteemi pikajaline areng Suurbritannias on viinud praegusel hetkel selleni, et palju otsustusõigust on antud kohalikele omavalitsustele ning koolidele endale. Riiklikul tasandil väljatöötatud õppekavad on üldisemat laadi, kohalikel omavalitsustel ja koolidel on võimalus kasutada erinevaid õppemetoodikaid, viia õpetamise kiirus ja tase vastavusse õpilaste võimetega. Nagu igas süsteemis, peab ka haridussüsteemis olema tasakaalus vabadus ise otsustada ja kontroll tegevuse üle. Koolis toimib oma sisekontroll. Kohalik omavalitsus kontrollib koole oma territooriumil, lisaks teostab sisulist kontrolli ka kohalik kooliringkond, kes annab aru piirkondlikule haridusministeeriumile. Seega on koolidel iseotsustamisõigus viidud teatud kindlatesse raamidesse. Viimaste aastate koolitüüpide areng on seotud tendentsiga elitaarsuselt egalitaarsusele (ehk võrdsusele). On võetud suund sellele, et kõigile võrdsed stardivõimalused. Andekamatel on muidugi säilinud võimalus õppida eliitkoolides. Et erinevaid koole saaks võrrelda, kogutakse koolidest iga-aastaselt andmeid ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Väga oluline on võimalus keskkooli viimasel tasemel spetsialiseeruda ainult mõne aine õppimisele (3-6 õppeainet). See annab õpilastele parema ettevalmistuse ülikooli astumiseks, kuna ta on juba spetsialiseerunud oma tulevase eriala põhiainetele keskkoolis. Jõudmaks sellisele tasemele , et 16-aastane õpilane teaks, mis on tema tugevad ja nõrgad küljed ja milline eriala talle sobiks, tuleb õpetajatel teha eeltööd juba algklassidest alates. Koolisüsteem, kus põhihariduse õpetamisel arvestatakse õpilaste erinevustega andes neile vajaliku põhihariduse ja võimaluse oma tugevamaid külgi juba põhihariduse omandamisel edasi arendada ning kus koole on riiklikult välja töötatud süsteemi alusel võimalik ka võrrelda, on minu meelest jätkusuutlik ja edasiarenev süsteem. Briti koolisüsteem on ettevalmistus eluks, mitte näpuga mööda õppekava ajamine .
KASUTATUD ALLIKAD
uk kool. KOOLIKORRALDUSEST JA JUHTIMISEST INGLISMAAL – http://portaal.e-uni.ee/invet/reisipaevik-2013-opiranne-louna-inglismaal/uk_kool.doc (22.03.11)
TSEGB. The System of Education in Great Britain- http://schoolenglish.ru/anglosphere/179/the-system-of-education-in-great-britain-2 (15.01.11)
Eures- http://www.eures.ee/817 (21.03.11)
Hääl M. 2003 Vaadakem sinna, kus haridussüsteem toimib. – Postimees http://www.postimees.ee/101203/esileht/arvamus/121391.php (20.02.11)
Rank S. 2010 Briti ülikoolides terendab järsk õppemaksu tõus. – Äripäev http://www.ap3.ee/?PublicationId=c8db973b-f000-49bf-8444-c3031d0b4943 (20.02.11)
TWUR. The World University rankings 2010-11. 2010- http://blogi.minule.com/tag/edetabel/ (15.02.11)
Huebner S. S., Zimmerman C. J., Rennie R. A., Greene M. R., Berridge W. A., Mehr R. I., Cockerell H. A. L., Wermel M. T., Davis H. L., Houston D. B., Hitchman R., Black K. Jr., Long J. D., Geraldine M. Beideman G. M. 1957 The Journal of Insurance vol 24, no 3. Pennsylvania: American Risk and Insurance Association
LISA 1. Õppimise võimalused noortele Suurbritannias alates 16. eluaastast
LISA 2. Klassikalised Briti koolivormid
3

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 81 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

heh Õppematerjali autor

Ainealane uurimistöö

suurbritannia haridussüsteem

Kasutatud allikad

https://schoolenglish.ru/anglosphere/179/the-system-of-education-in-great-britain-2

Sarnased õppematerjalid

docx

Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga

Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva.

Sotsioloogia

odt

Haridus Inglismaal ja USA´s

Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi.

Haridus

pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks

Eripedagoogika

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)

Pedagoogika alused

doc

Hiina haridussüsteem

Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school)

Ühiskond

odt

Soome haridussüsteem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................

Võrdlev koolikorraldus

doc

Virumaa haridus

............................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul

Ajalugu

doc

ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND

templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus

Ühiskond

Rohkem sarnaseid