(Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jt.) Keskkond ja majandus, majandusmeetmed, saastaja maksab põhimõte. Majanduse mõju keskkonnale : Kasvav tööstus, tootmine, transport, Keskkonnaprobleemide piirideülesus, Surve loodusressurssidele, Negatiivsete välismõjude probleem. Keskkonna (-kaitse ja -korralduse) mõju majandusele : Rangemad keskkonnaregulatsioonid piiravad majandust!? Keskkonnakaitseliste projektide kulukus ja tasuvus pikemas perioodis. Lahendused ja nendega kaasnevad probleemid : Keskkonnapoliitika meetmed/vahendid/instrumendid , Traditsioonilised meetmed, Liikumine paindlikemate ja nö pehmemate uuenduslike meetmete suunas, Meetmete mõju keeruline hinnata, Mõjuvus ja tõhusus, Vajalik globaalne ja ühtsem reguleerimine, Riikide vaheline majanduslik ebavõrdsus ja erinev suhtumine KP probleemidesse ja nende lahendamisse kes peaks tegelema? Keskkonnapoliitika meetmed : Vahendid, instrumendid, mehhanismid KP eesmärkide saavutamiseks.
Hetkel: 7. keskkonnaprogramm 2013-2020 !!!!!!!!!!!!!!!!! EKSAMIL VII keskkonnaprogramm Eesmärgid 2020. aastaks - Kaitsta, säilitada ja suurendada looduskapital (looduskapital loodusressursid pluss ökosüsteemiteenused) - Muuta majandus ressursitõhusaks KASVUHOONEGAASIDE ALGAASTA VÕRDLUS 1990 !!!! EKSAMIL!!! - Kaitsta tervist - Suurendada õigusaktidest saadud kasu - Muuta liidu linnad säästvamaks !!!! EKSAMIL EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA MÄRKSÕNAD: - Energia, ressursitõhus vähese co2 heitmega majandus - Nutikad ja säästvad linnad - Looduskapital - Roheline infrastriktuur - Kliimamuutustega kohanemine - Keskkonnameetmete, poliitikate lõimimine - Inimeste heaolu ja tervis - Looduspõhised lahendused Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonid IUCN Euroopa keskkonnaamet Unep Unesco Keskkonnapoliitika ja strateegia
tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid
hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, e
- tuginemine olemasolevatele tehnoloogilistele võimalustele. Mida on olemasolevate vahendite juures võimalik teha. - süntees kahest esimesest. Parim kättesaadav tehnoloogia, mis ei nõua ülemääraseid kulutusi. Algselt seadusandlus sektorite kaupa: vee-, jäätme jne seadused. 80 lõpul 90 algul jõuti raamseadusteni ja ntegreeritud keskkonnakaitseni. Keskkonnaõiguse kodifitseerimine koodeksi loomne, mis koondab süsteemselt sektorite seadusandluse ja määratleb keskkonnapoliitika ja eesmärgid. Keskkonnaõigus on väga sotsiaal-poliitiline, palju mõjutavad hetkemoed. KESKKONNANORMATIVID keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamõjutuste reguleerimiseks. - kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud) - heitenormativid - tehnoloogianormatiivid - tootenormatiivid Eüs peavad olema ühtlustatud kaupade vabaks liikumiseks. Kvaliteedinormatiivid kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R
3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1
Kõik kommentaarid