Keskkonnapoliitika eksami konspekt (2)

Eksamiks kordamine: 3
9
Keskkonnamõjude hindamise praktika Eesti Vabariigis 2001-2005: 13
Nord - Stream : 13
Säästev areng: Konseptsiooni areng: 13
Säästvaarengu määratlused: 13
Säästvaarengu põhimõtted: 14
Agenda 21: 14
Agenda 21 ja KOV tähtsus: 14
Säästvaarengu mõõtmine: 15
Keskkonna õigus: ajalooline taust: 15
Peamised mõisted: 15
Keskkonnaõiguse peamised allikad: 15
Keskkonnaõigusele eriomased jooned: 16
Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: 16
Vastutus: 16
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust: 16
Euroopa Liidu keskkonnaõigus: 16
Peamised institutsioonid : 17
Keskkonnapoliitika lühiülevaade: 17
VI keskkonnaprogramm 2001-2010: 18
Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 2001: 18
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted: 18
Kliima soojenemine: keskmine temperatuur ja selle kõikumine: 19
Kliima soojenemise põhjused: 19
Kliima soojenemise mõjud: 19
Kliimamuutuste alased kokkulepped: 19
Keskkonnamajandus: 19
Keskkonnamajanduse taust: 19
Keskkonnaprobleemid ja turutõrked: 20
Keskkonnamajanduse vahendid: 20
Tulu-kulu analüüs keskkonnapoliitikas: 20
Majandusmeetmete kasutamise põhjused: 20
EL looduskaitse: taust 20
Bioloogiline mitmekesisus : 21
Liikide hävimine: 21
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid : 21
Looduskaitse Euroopa Liidus: 21
Euroopa Liidu looduskaitse rakendamine: 21
Eesti ja Euroopa Liidu looduskaitse: 22
Looduskaitse Eestis: 22
Poliitikate kujundamine keskkonnapoliitikas: 22
Probleemid etappide kaupa: 23
Tsentraliseerimine kui lahendus: 23
Dunoff 2007: 23
Keskkonnapoliitika põhi printsiibid : 23
Keskkonnapoliitika vahendid: 23
Kokkuvõtteks: 24
Aastaarvud: 24

Eksamiks kordamine:

Üldiselt:
Mis on keskkond? – Keskkondi on erinevaid nt.
Looduskeskkond > Looduskaitse
Tehiskeskkond > Keskkonnakaitse (s.h. ka elukeskkonnaga seonduv , nt müra- ja valgustusreostusega seonduvad küsimused)
KKP > seondub mõlemaga
Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks.
Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks:

• Millal olukord X muutub probleemiks?
  
• Kuidas muuta rahvusvahelised kokkulepped kohustuslikuks? Kes peaks neid kontrollima?
  
• Kuidas me teame, et meede on hea, kui me ei suuda põhjuslikke seoseid tuvastada?
  

Keskkonnapoliitika omapära:
Erasektor tekitab probleeme, kuid ei soovi /suuda neid lahendada, nt. Välismõjud.
Probleemid ületavad piire , nt. Tšernobõli katastroof
Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...
...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d
Dünaamilisus ja komplekssus
Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. Freoonide kasutamine.
Ressurssimahukus ja tasuvus , nt. Kulu-tulu analüüs. (KKP projektide tasuvus aeg on väga pikk)
Keskkonnapoliitika ajalooline taust:
Keskkonna probleemid on vanad, eelkõige linnades.
Samas on keskkonnapoliitika suhteliselt hiline halduspoliitika valdkond :

• Keskkonnapoliitika ajaline määratlus 20. Saj. Teine pool.
  
• Looduskaitse 19. Saj. > KKP algus.
  
• Väiksemate küsimustega tegeletud ka varem.
  

Looduskaitse kui KKP algus – 19. Saj. Kui murranguline periood.
Väärtuste muutus – romantism .
Euroopa vs. USA looduskaitse.
Keskkonnapoliitika peale II maailmasõda:
Keskkonnaprobleemide kasv
Muutus väärtushinnangutes: tarbimise ja elukvaliteedi seos
Kuidas määratleda heaolu?
Alates 1950ndatest peamised valdkonnad:

• Õhk
  
• Vesi
  
• Jäätmed
  
• Tuumaenergia ja sellega seonduvad probleemid
  

„ Limits to growth “ 1972 ja selle mõjud:
MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks
Majanduskasvu takistavad faktorid
Peamised järeldused:

• Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku
  
• Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut
  

Stockholmi konverents 1972:
Peamised järeldused:

• Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest
  
• Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet
  
• Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks
  

Peamised tulemused:

• Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine
  
• Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine
  
• NGOde (Mitte poliitiline organisatsioon ) rolli suurenemine.
  
• UNEP (United Nations Environment Programme) loomine.
  

Roheline ideoloogia:
Uudsus: uus mõõde lisaks vasak-parem skaala majanduslikule dimensioonile:

• Suhe keskkonnaga poliitiliseks küsimuseks.
  
• Uued kriteeriumid ühiskonnakorralduse kritiseerimiseks.
  
• Poliitilise analüüsi laiendamine inimestest väljapoole
  

Peamised väärused:

• Loodus
  
• Sotsiaalne õiglus
  
• Rohujuuretasandi demokraatia
  
• Vägivalla vätimine
  

Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine
Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest:
Teadmise kasv
Keskkonnateadlukkuse pidev kasv
Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur
Rahvusvahelise koostöö kasv
Rio de Janero konverents 1992
Agenda 21 ja säästev areng
Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega
Keskkonnafilosoofia ja – eetika :
Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga

• Keskkonnaeetika
  
• Keskkonnaesteetika
  
• Keskkonnateoloogia
  

Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist

• Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud , mida antakse nende erialade raames.
  

Keskkonnaeetika küsimused:
Kas tuleks jätkata metsade lageraiega tarbimise nimel?
Kas peaks jätkama fossilkütuseid kasutavaid sõidukeid, kui on olemas nende kasutamist vältiv tehnika?
Kas inimeste mugavus õigustab liigi hävimist?
Millised on inimeste kohustused järgmiste põlvkondade ees?
Kas elusloodusel on sisemine moraalne väärtus? Aga eluta loodusel?
Erinevate eesmärkide kaalumine.
Ajalooline taust:
Teke 1970ndatel
Algatus keskkonnakaitsjate poolt
R.Carson 1962 „Silent Spring “
L.White 1967 „The historical roots of our ecologic crisis“
G.Hardin 1968 „The tragedy of commons“
Keskkonnaeetika alasuunad:
Antropotsentrism :

• Inimesekesksus – inimesel kõrgeimmoraalne väärtus
  
• Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale
  

Zootsentrism :

• Väärtus iseenesest on olemas kõigil aistmisvõimelistel olenditel
  

Ökotsentrism:

• Elusloodusel on väärtus iseeneses
  
• Väärtus iseeneses on ka eluta loodusel
  
• Vale on hävitada biosfääri
  

Ei ole suudetud välja töötada tugevalt põhjendatud zoo- ja ökotsentristlike suundi
Judaismi ja kristluse mõju:
Miks on valdav antropotsentrislik lähenemine?
L.White 1967 „The historical roots of our ecologic crisis“
Religioon kui mõtlemise alus
Tõlgendus üks: Inimene looduse „valitsejana“
„Õilsa metslase müüt“ (The myth of a noble savage )
Tõlgendus kaks: Inimene on vastutustundlik hooldaja
Mõlema tõlgenduse puhul on inimkeskne lähenemine
Kristlus ja darvinism
Marshall:

• Liberalistlik – „inimõiguste“ laiendamine ka elusloodusele
  
• Ökoloogiline – elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine
  
• Konservatsionism – Looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk
  

Ökofeminism:

• Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalsele, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika.
  
• Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega.
  

Rahvusvahelise koostöö algus:
Rahvusvahelise koostöö areng alates 20. Saj. algusest.
Trail’i ( Kanada ) sulatusahjude juhtum:

• Tegutses alates 1896
  
• Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis , USA’s.
  
• 1928- 1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA’le.
  
• 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile.
  

Varajased lepingud keskendusid eelkõige looduskaitsega seotud teemale , näiteks:

• 1911 hüljeste küttimine ja kaitse
  
• 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon
  

Hiljem lisandusid ka muud teemad:

• 1954 naftasaaste vähendamine meredes
  
• 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur
  
• 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped
  

Suurem osa olulistest konventsioonidest on vastuvõetud alates 1960ndatest .
Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused:
Konverentsid :

• 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm
  
• 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro
  
• 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg
  

Kokkulepped (näited):

• 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid .
  
• Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest
  
• Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed)
  
• New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997
  

Stockholmi konverents 1972:
Esimene suur ÜRO keskkonnateemadele keskkenduv konverents – muurang rahvusvahelises keskkonnapoliitikas
Osalajateks 113 riiki, lisaks ka valitsuste vahelised ja valitsusvälised organisatsioonid
Käsitletud teemad:

• Rahvusvaheline koostöö ja teadlikus
  
• Osoonikihi hõrenemine
  
• Kliima soojenemine
  

Vastu võeti deklaratsioon 26 arengut ja keskkonda puudutava põhimõttega ning tegevuskava 109 soovitusega
Stockholmi konverentsi tulemused:
Põhimõtted:

• Loodusressursside säilitamine ja tasakaalustatud kasutamine, saastuse piiramine
  
• Majanduslik areng ja hoolitsus looduse eest
  
• Riikide tegevus ei tohi ohtu seada teisi riike
  
• Teadus keskkonnakaitse arendamiseks
  

Olulisemad tulemused:

• Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine
  
• Kompromisside leidmine vaesete ja rikaste riikide vahel
  
• Valitsusväliste organisatsioonide roll
  
• UNEP-i loomine
  
• Mõju Euroopa Liidu keskkonnapoliitika arengule
  

Rio de Janeiro konverents 1992:
Taust:

• Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö
  
• 1987 Brundtlandi komisjoni raport „Our Common Future“ – Säästva arengu konseptsioon
  

Osalejad: Valitsused ja valitsusvälised organisatsioonid.
Olulisemad teemad: Majanduslik areng vs. Keskkonnakaitse
Vastuvõetud dokumendid :

• Rio deklaratsioon
  
• Agenda 21
  
• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon
  
• Metsahoiu põhimõtted
  
• Kliimamuutuste raamkonventsioon
  

Konverentsi kriitika:

• Lepingute siduvus
  
• Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja kaubandustingimused, tarbimine, rahvastiku juurdekasv, vaesus jne.
  
• Rahvusvaheliste korparatsioonide mõju
  
• Keskkonnakaitse ja majandusarengu seose rõhutamine retoorikas
  

Tulemus: Problemaatika teadvustamine, kuid reaalseid tulemusi vähe.
Johannesburgi konverents 2002:
Taust: Vastuoluline mitmes mõttes

• Johannesburgi deklaratsioon: põhimõtted samad kui Rio deklaratsioonis, kuid veelgi üldsõnalisemad.
  

„ Millennium Goals “ 2001

• Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine
  
• Universaalne algharidus
  
• Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine
  
• Laste suremuse vähendamine
  
• Emade tervise parandamine
  
• Võitlus haiguste vastu (HIV/AIDS, malaaria jne.)
  
• Keskkonna jätkusuutlikuse kindlustamine
  
• Ülemaailmne partnerlus arengu nimel
  

ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP 1973):
Kordineerib ÜRO keskkonnapoliitikat
Diplomaatiline ja teaduslik roll:

• Oluline roll rahvusvahelise koostöö arendamisel
  
• Teemad: ökosüsteemid meres ja maal, säästev areng, teaduse ja poliitika koostöö jne.
  

Roll peale Rio konverentsi
Reformi plaanid 2007?
Valitsusvälised organisatsioonid:
Varieeruvus suur nii eesmärkides kui tegevusulatused:

• Tegevusulatus:
  
• Kohalik: Sierra Club , BUND
  
• Ülemaailme: Greenpeace, WWF
  

Eesmärgid:

• Tuumavastased liikumised alates 70ndatest.
  
• Bioloogiline mitmekesisus, WWF.
  
• Universaalseim: Greenpeace.
  

Keskkonnapoliitika probleemid:
Globaalsed :

• Kliimamuutused , osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energia, rahvastiku juurdekasv.
  

Regionaalsed:

• Happevihmad , õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon , rahvastiku juurdekasv.
  

Kohalikud:

• Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon
  

Maailma rahvastik :
Thomas Malthus :

• Maailma rahvastik suureneb geomeetrilise jadana. Eluks vajalike ainete hulk suureneb aritmeetilise jadana
  

US Census Bureu hinnang Jaanuar 2007 – 6,6 miljardit inimest
ÜRO hinnanguks on (2000) 1,14% juurdekasv aastas.
Miljardid: 1802-1928-1961-1974-1987-1999
US Census Bureu hinnang 2050 – 9,4 miljardit inimest
Osooniaugud:
Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast
UV kiirguse takistamine
Stabiilne kiht v.a. reaktsioonid freoonidega
Esmane teave 1985, teoreetilised uuringud 1973
Kaasnevad probleemid
Vastumeetmed
Muudatused on aeglased
Happevihmad:
Happeliste ainete ladestumine
Vääveldioksiid, lämmastikoksiid
Regionaalne probleem
Normaalne sademete pH 5-6
Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina – Sademed püsivalt alla 4,5 pH
Tõestus läbi liustike uurimise
Tulemused
Kõrbestumine ja Erosioon:
Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia
Põhjus: intensiivne maakasutus
Erosioon:

• Eelkõige troopikas , vähem parasvöötmes ja artikas
  
• Sademed, voolav vesi, tuul
  
• Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävitamine, väär maakasutus
  

Energia:
Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast (2004)

• Nafta , maagaas, kivisüsi
  

Tuumaenergia u. 6% energiast
Taastuvad energiaallikad u. 7%

• Päike, tuul, biomass ja biokütused, geotermiline energia
  

Energia kulu seotud GDP-ga:

• USA tarbib 25% maailma energiast aastas
  

Ökoloogiline jalajälg:
Maa võime toetada rahvastikku
Keskkonnavarude uuenemine vs kasutamine
Kui palju maad kulutatakse inimese „elatamiseks“?
Jõukuse ja elustiili otsene mõju
Peamised julgeoleku probleemid:
Peamised konfliktid külma sõja järgselt:

• Riikidevahelised konflikid
  
• Etnilised ja usulised konfliktid, natsionalism , separatismikatsed
  
• Kaos kokkuvarisenud impeeriumite aladel
  
• Rouge states – allumatud riigid
  
• Religioosne fundamentalism
  
• Terrorism
  

Traditsiooniline julgeolekuoht – üks riik ründab teist.
Uued julgeolekuohud:

• Poliitline ebastabiilsus nõrkades riikides (põgenikud)
  
• Rahvastik ja tervis.
  
• Vaesus ja ebavõrdsus
  
• Inimõigused
  
• Majanduslik sõltuvus
  
• Piirideülene kuritegevus
  
• Küberjulgeolek
  
• Terrorism
  
• Keskkond ja ressursid
  

Taust ja peamised küsimused:
Uusim keskkonnakaitsega seotud valdkond: Teema tõstatatud alles 1980ndate keskel.
Algne hüpotees: Keskkonnakaitse ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist:

• Homer-Dixon: sellised konfliktid hajutatud ; piirduvad riigi regiooniga
  
• Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed faktorid.
  

Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik globaalne)
Ressursied kättesaadavus paranenud – vähem põhjuseid konfliktideks.

• Erandiks võib tuua nafta.
  

Järelduseks, et 1990ndate konfliktidel puudub seos keskkonnakaitsega.
Keskkonnakaitse on potensiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise ja piirkondade säimise
Muud küsimused:

• Linna tarbimise mõju maapiirkondadele
  
• Koostöö riikide vahel ( Infrastruktuur , looduskaitse, vesi jne.)
  

Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule:
Julgeolekukeskne lähenemine:

• Kuidas vältida konflikte?
  
• Selget seost keskkonna ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada
  
• Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest
  

Keskkonna poliitika keskne lähenemine:

• Inimeste ellujäämise tagamine
  
• Tarbimine, tootmine, ressursside kasutamine
  

Securitization – Teema muutmine julgeoleku poliitika osaks, ohud ja haavatavad kohad
Keskkonnajulgeoleku peamised teemad:
Sõjaliste konfliktide käigus tekkinud kahju korvamine või selle ennetamine
Keskkonnast põhjustatud konfliktide ennetamine või nende lahendamine
Keskkonna kaitsmine tema väärtuste tõttu
Poliitika analüüs:
Eesmärgiks poliitika tulemuste ja mõjude mõistmine
Ex ante ja Ex post analüüsid
Õigusaktide mõjude analüüs (Regulatory impact analysis , RIA)

• Tegelikest mõjudest arusaamine
  
• Erinevate poliitikate eesmärkide lõimimine
  
• Läbipaistvuse ja huvigruppide kaasamise parandamine
  
• Valitsuse vastutuse suurendamine
  
• Piisav ja selge teave erinevate lahenduste vahel valimiseks
  

Keskkonnamõjude hindamine:
Definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevate keskkonnale avalduva mõju hindamine ( Keskkonnaministeerium )
Natura hindamine
Piiriülese keskkonnamõju hindamine
Strateegiline keskkonnamõjude hindamine:

• Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika , tööstuse, transpordi, jäätme käsitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas.
  
• Üleriigiline, maakondlik või üldplaneering.
  

Keskkonnamõjud:
Definitsioon: Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju
Keskkond laiemas tähenduses: loodus, majandus, sotsiaalne, kultuuriline > säästev areng.
Elukeskkond
Loodus: õhu, vee kvaliteet, kliimamuutused, loodusressursside kasutus, bioloogiline mitmekesisus.
Saaste, jäätmete tekkimise võimalus
Keskkonnamõjude hindamine Eesti seadusandluses:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna auditeerimise seadus 2001-2005
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi juhtimise seadus 2005
Määratleb terminid, kohustusliku Keskkonnamõjude hindamise, oluline keskkonnamõjudega valdkond.
KMH aruanne
Eesti keskkonnamõjude hindamine võrdlevalt:
Rahastaja määratlemine
Eksperdi litsenseerimine
Järelvalve
Eesti regulutsioon sarnane teiste riikidega: KMH kvaliteedi määratlemise alused, järelhindamine ja auditeerimine .
Keskkonnamõjude hindamise praktika Eesti Vabariigis 2001-2005:
633 keskkonnamõjude hindamist, 2/3 neist seotud projektidega, ülejäänud seoses planeeringutega.
Peamine põhjus – seadusest tulenev kohustus
Kaasamine kohustuslik, kuid enamasti puudulik
Hinnanguid:

• Avalikustamine selgelt reguleerimata
  
• Ekspertide objektiivsus
  

Kohtuasjad:

• Laguja prügila
  
• Saaremaa süvasadam
  

Nord-Stream:
Kavandatav 1220 km pikkune gaasitrass Läänemeres.
Piiriülene keskkonnamõju – ümbritsevad riigid peavad olema kaasatud
Eesti seisukoht:

• Mitmeid eeldatavaid mõjusid ei ole käsitletud piisavalt, puuduvad piisavad tõendid ja põhjendused ebaoluliste mõjude osas
  
• Vene Föderatsioon ei ole omapoolset KMH-d esitanud
  
• Hilisemad piirangud majandustegevusele analüüsimata
  

Alternatiivina pole hinnatud maapealse trassi mõjusid
Kavandatava trassi teel merepõhjas II Maailmasõja aegseid (Keemia) relvi
Põhja setetes asuva reostuse „liigutamine“
Ohutus – Talviseid ilmastikutingimusi pole arvesse võetud
Kuidas toimub kahjude kompenseerimine? S.h. nt kalastamisest saamata jäänud tulu
Mida teha trassiga peale kasutamise lõppu?
Säästev areng: Konseptsiooni areng:
1971 Development And Enviroment: Founex report
1980 World Conservation Strategy
1987 Our Common Future
1992 Rio de Janeiro konverents – Rio deklaratsioon ja Agenda 21
1994 WTO ja Marrakechi kokkulepe
2000 ÜRO Millennium Declaration
2002 Johannesburgi konverents
Säästvaarengu määratlused:
Määratlus 1: SA on areng, mis tagab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamise piiramata järgmiste põlvkondade vajaduste rahuldamist. (Brundtlandi komisjon )
2005 rõhutati eelkõige järgnevaid aspekte :

• Praeguste ja tulevate põlvkondade vajaduste arvestamine
  
• Kõige vaesemate elanike vajadused peavad olema prioriteediks
  
• Keskkonna säilitamine
  
• Majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikate lõimimine.
  

Määratlus 2: Tasakaal majandusliku ja sotsiaalse arengu ning keskkonnakaitse vahel.
Muud määratlused:

• SA ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvusepiire arvestades. (Agenda 21)
  
• SA on valik, mis on üheaegselt majanduslikult tasuv , sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. (Agenda 21)
  

SA seadus (Eesti 1995) – SA-t nähakse eelkõige loodusvarade säästliku kasutamisega.
Säästvaarengu põhimõtted:
Keskkond kui ühine rikkus ja vastutus
SA põhimõtete arvestamine planeerimisel.
Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas.
Keskkonna kahjustuste ennetamine ja vältimine.
Ettevaatluspõhimõte otsustamisel
Keskkonnanõuete lülitamine teistesse valdkondadesse
Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majanduses „ saastaja maksab“ põhimõttel.
Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel
Subsidiaarsuspõhimõte
Traditsioonilise looduskaitse arendamine
Jäätmete vähendamine, tasakaalustamine.
Fossiilkütuste tarbimise piiramine
Toodete eluea pikendamine
Tootmine tarbijale võimalikult lähedal.
Agenda 21:
Vastuvõetud Rio de Janeiro konverentsil 1992.a. SA tegevuskava.
Käsitletavad teemad:

• Sotsiaalne ja majanduslik mõõde
  
• Arenguks vajavate ressursside kaitse ja majandamine
  
• Peamiste osapoolte rollide tugevdamine
  
• Rakendusvahendid
  

Riigid peaksid kujundama oma SA strateegia
Agenda 21 ja KOV tähtsus:
Paljude probleemide juured just KOV (kohalikomavalitsus) tasandil
Parim ülevaade majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaseisundist.
Lähim tasand elanikele, seega väga head võimalused kaasaaitamiseks.
Parimad võimalused koostöö algatamiseks.
Lisakokkulepped KOV tasandi kohta: Alborg, Lissabon , Hannover (Euroopa)
Kohalike Agenda 21 väljatöötamine Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jne.
Säästvaarengu mõõtmine:
Säästva arengu näitajad (2004):

• Sotsiaalne areng
  
• Keskkonna olukord
  
• Majanduslik areng
  
• Institutsioonid
  

Keskkonna õigus: ajalooline taust:
Esimesed märgid seoses linnastumisega .
Algus naabrusõigusest.
Suurem murrang uusajal:

• Õhu puhtus
  
• Loodusvarade kasutamine
  

Tänapäevane KKÕ alates 1960ndatest.
Nähtav ja varjatud saastatus
Kes on täitnud eesmärke:

• KK- kaitsega seotud kulutused on põhjendamatud?
  
• Vajalik norme leevendada
  

Peamised mõisted:
Keskkond:

• Loodusteaduslikud definitsioonid rõhutavad:
  
• KK kui keerukas ja mitmetahuline süsteem
  
• KK määrab ära ellujäämise
  
• Legaaldefinitsioonid :
  
• Sõltuvalt õigusakti eesmärgist
  
• On muutunud laiemaks, lisandunud uued valdkonnad
  

Saastatud : kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale.
Säästev areng
Keskkonnaõiguse peamised allikad:
Rahvusvaheline tasand:

• Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid.
  
• EL õigus
  

Siseriiklik tasand:

• Põhiseadus
  
• Raamseadus
  
• Valdkondlikud seadused
  

Tunnused:

• Pidevalt uuenev
  
• Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad
  

Keskkonnaõigusele eriomased jooned:
Interdistsiplinaarsus :

• Õigusteadus – õiguslik kontroll
  
• Loodusteadused – faktide tõlgendamine
  
• Haavatav, sest tõestamine keerukas
  

Avalik vs eraõigus:

• Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole.
  
• Praegu avalik-õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel
  
• Vastutus on suunatud eelkõige kahju hüvitamisele
  

Muutlikkus > vajalik paindlikkus
Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid:
Keskkonnaõigus peab hõlmama:

• Ka neid KK-elemente, mis ei oma majanduslikku väärtust.
  
• KK-elemente nende vastastikkuses seoses
  
• Rahvusvahelist koostööd
  
• Vajalik põhiprintsiipide olemasolu
  

Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine
Saastaja maksab
Ettevaatus ja vältimine
Õigus puhtale keskkonnale
Säästev areng
Põlvkondade vaheline õiglus
Abistavad printsiibid
Vastutus:
KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid:

• Ennetamine
  
• Rakenduslikud
  
• Vastutus
  

Vastutuse omapära:

• Kahju tekitaja määratlemine
  
• Põhjusliku seose tuvastamine
  
• Ajafaktor
  
• Riigipiiride ületamine
  

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika taust:
Päevakorda tõusis 1960ndatel
1973-l aastal keskkonnaprogramm
Keskkonnapoliitika põhjused:

• Vaba konkurentsi tagamine
  
• Majanduse tasakaalustatud areng
  

Euroopa Liidu keskkonnaõigus:
Õigusaktid ja nende rakendamine
Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni
Üldised suundumused :

• Tuletatud pädevuselt otsesele
  
• Ühehäälsus > häälteenamus
  
• EN > EN+EP
  
• Direktiivid > Raamdirektiivid
  
• Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded
  

Peamised institutsioonid:
Keskkonnadirektoraat
Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) – Info, analüüsid
Euroopa Kohus – Mõju kaasuste kaudu
Töögrupid, komisjonid, EL parlamendi, nõukogu juures.
Elluviiateks eelkõige liikmesriigid.
Keskkonnapoliitika lühiülevaade:
Kolm peamist etappi :

• 1957-1972 (Stockholmi konverents)
  
• 1972-1986 (Ühtse Euroopa Akt)
  
• 1986-...
  

Peamised valdkonnad: Õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid , kemikaalid , GMO’d, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö.
1957-1972:
Rooma lepingud otseselt Keskkonnapoliitikat ei puudutanud.
Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde.
Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel.
1972-1986:
Stockholmi konverents – keskkonnakaitse põhimõtte määratlemine
> Euroopaliidu keskkonnaprogramm 1973-1976:

• Ennetamine
  
• Keskkonnamõjude arvestamine
  
• Saastaja maksab põhimõte
  
• Piirideülese mõju rõhutamine
  
• Kordineerimine
  

EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine
EL III keskkonnaprogramm 1983-1986: Keskkonnapoliitika integreerimine muudesse poliitikatesse.
Õiguslik alus:

• EMÜ art 100 – direktiivide andmine
  
• EMÜ art 235 – lepingus katmata valdkondade reguleerimine
  

Olulisemad direktiivid:

• Keskkonnamõjude hindamine
  
• Jäätmetealane raamdirektiiv
  
• Looduskaitse algus
  

Ühtse Euroopa Akt – KKP peatüki kaasamine
Alates 1987:
Õiguslik taust
Maastrichti leping 1992
Amsterdami leping 1997
Täpsustatud ja muudetud keskkonnapoliitika taust
Keskkonnapoliitika integreerimine muude poliitikatega
Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele , Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv
IV keskkonnaprogramm 1987-1992:

• Kompleksne kaitse
  
• Haldussuutlikus
  

V keskkonnaprogramm 1992-2000:

• Säästev areng
  
• 5 peamist olulise mõjuga majandusharu
  
• Keskkonnaauditid
  

VI keskkonnaprogramm 2001-2010:
Prioriteedid :

• Kliimamuutused
  
• Bioloogiline mitmekesisus
  
• Tervisekaitse ja elukvaliteet
  
• Loodusvarad, jäätmed
  

Põhimõtted:

• Haldussuutlikkus
  
• Keskkonnakaitse integreerimine teiste poliitikatega
  
• Juurdepääs keskkonnateabele
  

Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 2001:
Göteborgi tippkohtumine 2001
Euroopa Liidu eesmärk: „To become the most competitive and dynamic knowledge- based economy in the world capable of sustainable economic growth with more and better jobs and greater social cohesion“
Ohud:

• Globaalne soojenemine
  
• Rahva tervis
  
• Vaesus
  
• Vananev elanikkond
  
• Bioloogiline mitmekesisus
  
• Linnastumine
  

EL seisukohad Johannesburgi tippkohtumisel 2002
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted:

• Saastaja maksab
  
• Ettevaatlus ja ennetamine
  
• Lähedus
  
• Subsidiaarsus (lähimus)
  
• Integreerimine
  
• Õigus puhtale keskkonnale
  

Kliima soojenemine: keskmine temperatuur ja selle kõikumine:
Külmemad perioodid vahelduvad soojematega
Jääajad
Viimase sajandi jooksul soojenemine u. 0,5°-1°C
1850ndast aastast on keskmine temperatuur tõusnud 13,7°C > 14,5°C
Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja-Jäämeri, Alaska , Siberi, Antarktika
Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris
Kliima soojenemise põhjused:
Antropogeensed:

• Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid
  
• Freoonid
  

Looduslikud:

• Päikesekiirguse kõikumine
  
• Ookeanide soojenemine
  

Kliima soojenemise mõjud:

• Ilmastik
  
• Jääkatte vähenemine
  
• Muutused sademetes ja taimestikus
  
• Muutused rannikualadel
  
• Muutused ookeanides
  

Kliimamuutuste alased kokkulepped:
Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon
Kyoto protokoll: Vähendada kasvuhoonegaase 5,2% võrra võrreldes 1990. Aasta tasemega
Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina, (Arenevad riigid)
Toetajad: EL, arenenud riigid
Müüdavad saasteload
Keskkonnamajandus:
Majandusteaduse haru, mis tegeleb keskkonnaprobleemidega.
Uurib keskkonnapoliitikate majanduslikku mõju:

• Erinevate lahendusvariantide kulu-tulu analüüs
  
• Loodusressursside majandamine
  
• Keskkonda nähakse kui ressurssi
  

Alternatiivsed lähenemised:

• Roheline majandus: majandus kui keskkonna laiendus
  
• Ökoloogiline majandus: majanduse ja ökosüsteemi vahelised seosed
  

Keskkonnamajanduse taust:
Julian Simon 1981. „The Ultimate Resource“.

• Optimistlik mudel keskkonna ja majanduse seostest.
  
• Füüsiliselt võivad loodusressursid olla piiratud
  
• Majanduslik mudel muudab need kättesaadavamaks
  

Garrett Hardin 1968. „Tragedy of Commons“.
Keskkonnaprobleemid ja turutõrked:
Turutõrked:

• Avalikud hüved (mitte-välistatavus, mitte- rivaalsus)
  
• Välismõjud
  
• Puudulikud turud
  
• Puudulik info
  
• Puudulik konkurents
  

Keskkonnaprobleemid kui turutõrke tulemus
Lahendused:

• Paremini määratletud omandiõigused
  
• Saaste maksustamine
  
• Saastekvoodid
  
• Keskkonnaregulatsioonid (õigus)
  

Keskkonnamajanduse vahendid:

• Maksud ja hüvitised
  
• Laenud, toetused ja subsiidiumid (toetused, abirahad)
  
• Müüdavad saasteload
  
• Sisse- ja tagasimaksete süsteem
  
• Ökomärgistamine
  
• Hinnangud lähtuvad tõhususest, õiglusest, rakendatavusest jne.
  

Tulu-kulu analüüs keskkonnapoliitikas:
Tulu-kulu analüüs kaalub kõiki poliitikaga kaasnevaid tulusid ja kulusid
Võrreldavus
Kuidas me maksame keskkonnasõbralikemate lahenduste eest?
Hindamis meetodid:

• Kaudsed
  
• Otsesed
  

Majandusmeetmete kasutamise põhjused:

• Majanduslikud ja õiguslikud instrumendid läbi põimunud
  
• Säästev areng
  
• Saastaja maksab põhimõtte rakendamine
  
• Kuluefektiivsus
  
• Ressurssid keskkonnainvesteeringuteks
  
• Innovatsiooni ja konkurentsi soodustamine
  
• Pika- ajalised valikud
  
• Toetus riigi muudele poliitikatele
  

EL looduskaitse: taust
Ajalooliselt vanim KKP valdkond
Eelkõige tähendab bioloogilise mitmekesisuse kaitset
Õiguslike, majanduslike ja poliitiliste aspektide läbipõimumine:

• Mõjutab maakasutust ja majandustegevust: mida tohib antud piirkonnast teha?
  
• Poliitilised aspektid: Kas ja kuidas kompenseerida piirangutest tingitud kahju?
  

Bioloogiline mitmekesisus:
Definitsioon: Eluskeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus :

• Geneetiline
  
• Liigiline
  
• Ökosüsteemiline
  

Liike:

• Hinnanguliselt liike 3-30 miljonit, kirjeldatud u. 2,5; suurem osa troopikas, Eestis 35-45000, kirjeldatud 24000
  

BM kaitse põhjused: bioloogilne, esteetiline , majanduslik
Liikide hävimine:
Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud.
BM kui taastumatu loodusvara
Hävimise põhjused:

• Evolutsioon
  
• Massilised hävimised
  

Kaasaegne masiihävitamine:

• Liigne ekspluateerimine
  
• Reostus
  
• Elupaikade hävitamine
  
• Uute liikide sisse toomine
  

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid:
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro 1992
CITIES, Washington 1973 – ohustatud liikidega kauplemine
Berni konventsioon 1979 – Euroopa elupaikade kaitse
Ramsari konventsioon 1972 – märgalad
Looduskaitse Euroopa Liidus:
Liikmesriikide väga erinev tase
Kaks peamist direktiivi:

• Linnudirektiiv 79/409/EMÜ – SPA-de loomine
  
• Elupaigadirektiiv e. Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ – SCI-de loomine
  

Natura 2000 alad – SAC (eesmärgiks 12% EL-i pindalast), suurem osa on kaitse all mõlema direktiivi järgi.
Protsess:

• Siseriiklikul tasandil alade valik ja põhjendused
  
• Kaitsemeetmete ettepanekud liikmesriigi poolt
  
• Analüüs koostöös EL-ga
  
• Lõplik kinnitamine EL poolt
  

Euroopa Liidu looduskaitse rakendamine:
Analüüsid on aega nõudvad – uued liikmesriigid on nimekirjad esitanud, kuid analüüs ei ole veel lõpetatud.
Protsess siseriiklikul tasandil on konflikne
Olukord 2009:

• SPA edukam – rohkem riike lõpetanud (keskmiselt 10,8% kaitse all)
  
• SCI – ainult vähesed riigid on lõpetanud analüüsi (keskmiselt 13,3% kaitse all)
  
• Suuremosa alasid on kaitse all mõlema direktiivi järgi.
  

Eesti ja Euroopa Liidu looduskaitse:
Natura 2000 alad välja valitud liitumis hetkeks
U. 16% pindalast kaitse all
Erandite taotlemine läbirääkimistel:

• Suurimad erandid: Hundid, karud, ilvesed, koprad
  
• Lisanduvad liigid
  

Protsess:

• Ametnikekeskne
  
• Info kättesaadavus
  
• Protestid maaomanikelt
  
• Lõplik nimekiri 2004 – kahtlused kokkumängus
  

Looduskaitse Eestis:
Organiseeritud looduskaitse liikumine alates 19. Saj. Keskkpaigast.
1910 Vaika Looduskaitse alad
1971 Lahemaa rahvuspark
Looduskaitse klassikalises tähenduses
Keskkonnakaitse õiguslikud alused:

• § 5 Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
  
• § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
  

Õiguslikud regulatsioonid on killustatud
Uue looduskaitse seaduse kiirustatud vastuvõtmine enne EL-ga liitumist .
Tsentraliseeritud:

• Ministeerium + keskkonnaamet ja maa-amet keskse rolliga
  
• Kohalikeomavalitsuste väike roll
  

Poliitikate kujundamine keskkonnapoliitikas:
Poliitika protsess:

• Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine
  
• Lahendusalternatiivide kujundamine
  
• Otsustamine
  
• Elluviimine
  
• Hindamine
  

Tasandid:

• Ülemaailmne
  
• Regionaalne
  
• Riiklik
  
• Kohalik
  

Probleemid etappide kaupa:
Probleemide tõstatamine:

• Millal muutub olukord probleemiks?
  
• Probleem kelle silmis ?
  
• Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor
  

Lahenduste leidmine:

• Teadlaste mõju
  
• Põhjalike seoste kinnitamise keerukus
  

Elluviimine:

• Rahvusvahelised kokkulepped on vabatahtlikud – kas tahetakse ellu viia?
  
• Probleemid Euroopa Liidu tasandil
  
• Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida
  
• Vastutuse keeruliseks muutmine
  

Tsentraliseerimine kui lahendus:
Dunoff 2007:
Peamine küsimus: Milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada?
Keskkonnapoliitika põhi printsiibid:
Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine
Saastaja maksab
Ettevaatus ja vältimine
Säästev areng
Õigus puhtale keskkonnale
Abistavad printsiibid
Keskkonnapoliitika vahendid:
Brade 2000:

• Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon
  
• Majanduslike vahendid
  
• Vastutus ja kahjude hüvitamine
  
• Informatsioon
  
• Vabatahtlikud regulatsioonid
  
• Planeerimine : maakasutus, tsoneerimine
  

Üldine jaotus: õiguslikud, majanduslikut ja keskkonnakorralduslikud vahendid.
Õiguslikud:

• Standardid , piirnormid , keelud
  
• Tehnoloogiale põhinev lähenemine
  
• Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine
  

Majanduslikud:

• Maksud ja hüvitised
  
• Laenud, toetused ja subsiidiumid
  
• Müüdavad saasteload
  
• Sisse- ja tagasimaksete süsteem
  
• Ökomärgistamine
  

Keskkonnakorralduslikud vahendid:

• Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem
  
• Keskkonnaauditid
  
• Keskkonnamõju hindamine
  
• Keskkonnaindikaatorid
  
• Teaduslikkus kui mõjutaja
  

Kokkuvõtteks:

Aastaarvud:
1911 hüljeste küttimine ja kaitse
1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA’le. (Sulatusahjud)
1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon
1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. (Sulatusahjud)
1954 naftasaaste vähendamine meredes
1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur
1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped
1971 Development And Enviroment: Founex report
1972 „Limits to growth“
1972 Stockholmi konverents
1980 World Conservation Strategy
1987 Brundtlandi komisjoni raport „Our Common Future“ – Säästva arengu konseptsioon
1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro
1994 WTO ja Marrakechi kokkulepe
1997 Amsterdami leping
2000 ÜRO Millennium Declaration
2001 „Millennium Goals“
2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg
(Näited:)
1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid.
1985 Viini konventsioon
1987 Montreali protokoll osoonikihi kaitsest
1989 Baseli konventsioon (ohtlikud jäätmed)
1992 New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon
1997 Kyoto protokoll
24