Tallinna Ülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õpetool Anastassia Bosenko EV-3 KIRJANDUS JA FILM Esse Tallinn 2008 Iga inimese mälu on isiklik kirjandus Aldous Huxley Kirjandust uurib kahtlemata kirjandusteadus ning filmikunsti filmiteadus, siis saame siiski tõdeda asjaolu, et neil kahel on olemas omavaheline puutepunkt, sest lüürika, eepika ja dramaatika kõrvale on siginenud omaette kirjandusliigina filmistsenaarium. Niikaua kui inimkonnas vajatakse filmistsenaariume, niikaua on püsiv side kirjanduse ja kino vahel garanteeritud ja kindlustatud. Loomulikult jääb õhku rippuma alatisteks aegadeks dilemma, et kuidas kirjanduslik sõna algmaterjalina kirevasse filmikeelde tõlkida. Kuna kõik kirjanikud eristuvad üksteisest oma isiklike autoristiilide poolest, siis sõnalist fenomeni on üldjuhul raske filmikunstis edastada. Aga siinkohal on võimalik ja oleks paslik lä...
Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega
häälestuses heli võrdne kasutamine Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Elektronmuusika - muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid Minimalism - korduste muusika võimalikult väheste vahendite kasutamine ja seisundimuusika Uustonaalsus - lihtsuse ja heakõlalisuse otsingud Elektism - stiilikirevus Sonorism - kõlavärv muusikas Aleatoorika - juhuslikus Interdistsiplinaarsus - eri valdkondadest teadmised, mis on omavahel seotud Performance - improvisatsioon
võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas omavahel suhtlevad); normatiivne (ettekirjutuslik,hinnanguline; teatavat laadi käitumine hea, teine halb, anname soovitusi, juhiseid, millised paremad teguviisid) Interdistsiplinaarsus: katse näha tervikpilti, teemad paljudest valdkondadest Ideedeajaloo traditsioonid: 2 põhilist meetodit- kanooniline e tekstuaalne ja ajalooline e kontekstuaalne Tekstuaalne meetod- ideedeajaloo kui distsipliini alguspunkt, Arthur Lovejoy, John Hopkinsi ülikoolis filosoofiaprofessor, ideedeajaloo klubi asutaja, võitles selle eest, et id.ajalugu tunnustataks kui eraldiseisvat ajaloodistsipliini elutähtsat osa(uurida inimese mõtlemist on sama, mis uurida inimese olemust)
interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi või seada ohtu tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara keskkonnamõju hindamise tunnused: mõiste „keskkond“ lai käsitlus; interdistsiplinaarsus; alternatiivide käsitlemine; mõjude prognoos, hindamine; süstemaatilisus; reprodutseeritavus; dokumenteeritus; avalikkuse osavõtt keskkonnamõju hindamises osalejad: arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus, järelvaatleja keskkonnaaudit – süstemaatiline ja dokumenteeritud protsess, mille käigus objektiivselt hinnatakse tõendeid määramaks, kas teatud tingimused vastavad auditi kriteeriumidele
korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikultuur. Nt. Boulez Elektronmuusika - helide elektrooniline tõõtlemine. Nt. Stockhausen Minimalism - Võimalikult väheste vahendite kasutam, seisundimuusika. Nt. Reidi vms. Uustonaalsus - lihtsuse ja heakõlalisuse otsingud. Nt. Pärt Ekletitsism - stiilikirevus Sonorism - kõlavärvimuusika Aleatoorika - juhuslikkus. Nt. Cage Interdistsiplinaarsus - valdkondadevahelisus (performance ja happening) Performance - improvisatsioon
süsteemist, antud valdkonna edusammudest ja muudatustest. Raporti (2010: 5,8) järgi on süsteemis viis olulist aspekti, mis ühtlasi kehtivad ka Soome riigis: - teenuse kättesaadavus: igale abivajajale võimalikult varajane toe pakkumine. - teenuse lähedus: tugiteenuste jõudmine kõigi abivajajateni, toe pakkumine võimalikult abivajaja kodu lähedal. - teenuse rahaline kättsaadavus: teenuseid osutatakse kas tasuta või minimaalse tasu eest. - teenuse interdistsiplinaarsus: infovahetus varajase sekkumise meeskonna liikmete vahel. - teenuse mitmekesisus: varajase märkamise ja sekkumisega tegelevad erialad on mitmekesised. Soomes on välja töötatud üsnagi tugev varajase sekkumise süsteem. Riigis on varajane sekkumine üks alushariduse osadest ja detsentraliseeritud mudeli kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5- aastaste lastega tegelevad enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem,
2) sugude vaheline võrdsus 3) tervislik elukeskkond 4) looduskeskkonna kaitse 5) maapiirkondade transformatsioon ja kaasatus 6) inimõigused 7) kultuuride vaheline mõistmine ja rahu 8) jätkusuutlik tootmine ja tarbimine 9) kultuuriline mitmekesisus 10) informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia 10. Millised on SAHi hariduse perspektiivid? Võrdle traditsioonilise haridusega. 1. Interdistsiplinaarsus ja terviklikkus; õpe on seotud terve õppekavaga 2. Lähtumine väärtushinnangutest 3. Kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamine 4. Multidistsiplinaarsed meetodid 5. Osalemine otsuste tegemisel: õppijad osalevad otsuste langetamisel, mis puudutab seda, kuidas nad õppima hakkavad; 6. Ajakohasus kohalikus kontekstis: käsitletakse nii kohalikke kui ka globaalseid teemasid, kõneldakse õppijale arusaadavas keeles. 11
rakendatavad. paindlikkus – Hinnangu protsessis peaks võimaldama iga ettepaneku ja otsuse tõhusa käsitlemise kulutõhusus – Hinnangu protsess ja selle tulemused tagavad tegevuse/projekti keskkonna kahju maksumuse ühiskonnale; Protsess viiakse läbi efektiivselt vastavalt KMH eesmärkidele, piiravaks kättesaadav info, aeg, ressursid ja metoodika usutavus – Hinnang on läbi viidud professionaalselt ja objektiivselt; Täpne, õiglane; Interdistsiplinaarsus – Peab tagama, et kohane tehnika ja vastavad eksperdid (olulised loodusteadused, sotsiaalmajandusteadused) oleksid kaasatud hindamisprotsessi, kaasaarvatud oluliste traditsiooniliste teadmiste (terve talupoja mõistus) kasutamine Integreeritus – Protsess peab olema suunatud sotsiaalsete, majanduslike, keskkonna jne. aspektide omavahelistele suhetele Otstarbekus – Protsess peab uuringutulemuste info ja tulemused keskkonnakaitse ja elanikkonna
5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. 5) Logistilised tegevused Kohaletoimetamine Varude vähendamine Tellimistsükli aeg Prognoosimise täpsus Üldine tootlus Tarneahela kulud Tarnevõime Ressursside kasutamise tõhusus 6) Holistiline lähenemine lk 46 Interdistsiplinaarsus ehk erialadevahelisus probleemide lahendamiseks moodustatakse erinevate erialade spetsialistidest töörühm Süsteemsus probleemile lähenemine on kompleksne, arvestades kõiki selle osi ja nende omavahelisi seoseid Tagasiside kasutamine terviku käitumise mõistmiseks ja kontrollimiseks. 7) Globaalne tarneahel lk 61, 65 Äritegevuse ülemaailmastumine ja tööjõumahuka tootmise üleviimine arenenud riikidest madalamate kuludega riikidesse.
Kultuur iii. Ressursid 2. STRATEEGIA FORMULEERIMINE (SÕNASTAMINE) a. Missioon b. Eesmärgid c. Strateegiad d. Poliitikad 3. STRATEEGIA ELLUVIIMINE a. Programs, tegevused, mis on vajalikud plaanide täitmiseks b. Eelarved c. Procedures tööde tegemiseks 4. HINDAMINE JA KONTROLL a. Performance tegelikud tulemused 5. TAGASISIDE JA ÕPPIMINE Strateegilist juhtimist iseloomustab: Interdistsiplinaarsus: Organisatsioon kui tervik Fookus väliskeskkonnale: Majandus, konkurents, turg Fookus sisekeskkonnale: ressursid ja võimalused Fookus tulevikku: otsused, plaanid, muutused Strateegilise juhtimise baasteooriad: Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel) Majandusteaduslik vaade (nt Property rights, Principal-agent, Mänguteooria, tööstusökonoomika) Ressursid ja teadmised (nt resource vased view, knowledge-based view)
kokkuvõttes tulusam kui hilisem viimse pennini täpse informatsiooni kasutamine. Lisaks tähtsustab juhtimisarvestus suuresti ka mitterahalisi andmeid. Müügiesindaja arvamus uuest tootest, ilmastikutingimused vms võivad olla suureks abiks otsuste langetamisel. ORGANISATSIOONI ALLÜKSUSED (SEGMENDID) Juhtimisarvestus arvestab vähem ettevõtte kui tervikuga, enam aga ettevõtte üksikute allosadega. Juhtimisarvestuses on segmenteeritud aruandlusel täita väga oluline roll. INTERDISTSIPLINAARSUS Juhtimisarvestus on tihedalt seotud ettevõttemajanduse, finantsjuhtimise, statistika ja organisatsiooni käitumisega. MITTEKOHUSTUSLIKKUS Finantsarvestus peab vastama kindlatele finantsarvestuse nõuetele ja on kohustuslik. Täitmist kontrollitakse. Juhtimisarvestus ei ole kohustuslik. Firma on täiesti vaba rakendamaks ennast selles vallas nii vähe või palju kui ta ise soovib. Puuduvad välised organisatsioonid, mis määraksid mida ja kuidas teha. Kuna juhtimisarvestus
......... 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused.......................................................................................19 2.1 Interdistsiplinaarsus........................................................................................................ 19 2.2 Mittetoimivus ja praktilised kasulikkusega seotud probleemid......................................22 2.3 Upstream teadustöö ning ülepatenteerimine...................................................................24 2.4 Patendipadrikud nanotehnoloogias................................................................................. 25 3. VÕIMALIKUD LAHENDUSED..........
• Projekt Keskkonnajuhtimissüsteemid • ISO 14001 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. • EMAS –Eco-Management and Audit Scheme • Rahvusvahelise Kaubanduskoja Põhimõtted • Malcolm Baldridge’i Auhin Keskonnamõju liigid: • Füüsikalis-keemiline • Bioloogiline • Kultuuriline • Sotsiaalmajanduslik KMH olulised tunnused • Mõiste “keskkond” lai käsitlus • Interdistsiplinaarsus • Alternatiivide/Variantide käsitlemine • Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine • Süstemaatilisus • Reprodutseeritavus • Dokumenteeritus • Avalikkuse osav Auditi tüübid: (näited) • Vastutusaudit • Asukohaaudit • Omaniku vahetusega kaasnev audit • Eriauditid • Keskkonnajuhtimis süsteemi adudit 1. KK programm 1973-1976 saastaja maksab printiip ühe riigi piires tehtud tegevus ei tohi kahjustada teist riiki
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust
(Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd. Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4) 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega.
tegevused, tulemused-tagasiside. Strateegia on eesmärgistatud kavand, mis sobitab omavahel organisatsiooni ressursid, struktuuri ja kultuuri (tugevused, nõrkused) väliskeskkonna muutustega (võimalused, ohud). Strateegiline juhtimine on otsuste ja tegevuste kogum, mis kindlustab pikas perspektiivis äriühingu jätkusuutliku tulemuslikkuse. • Organisatsiooni seire, formuleerimise, elluviimise, hindamise ja kontrolli protsess. Strateegilist juhtimist iseloomustab: • Interdistsiplinaarsus Organisatsioon kui tervik • Fookus väliskeskkonnale Majandus Konkurents Turg • Fookus sisekeskkonnale Ressursid ja võimekused • Fookus tulevikku Otsused Plaanid Muutused strateegilise juhtimise arengu etapid finantsplaneerimine, prognoosimine, väliskeskkonnale orienteeritud starteegiline planeerimine, strateegiline juhtimine Strateegilise juhtimise baasteooriad *Ratsionaalse otsustamise vaade (nt Ansoff, LCAG mudel)
Saastatud: kriteeriumiks negatiivne mõju keskkonnale. Säästev areng Keskkonnaõiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand: Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid. EL õigus Siseriiklik tasand: Põhiseadus Raamseadus Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev Erinevate tasandite regulutsioonid kattuvad Keskkonnaõigusele eriomased jooned: 13 Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll Loodusteadused faktide tõlgendamine Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole. Praegu avalik-õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel Vastutus on suunatud eelkõige kahju hüvitamisele Muutlikkus > vajalik paindlikkus Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Keskkonnaõigus peab hõlmama:
Projekti mõiste def. 1. Projektiks nim. konkreetse eesmärgi tähtaegseks saavutamiseks kavandatud tegevuse kogumit, mille elluviimisel on rahalised piirangud. 2. Proj. nim. ühekordset, tavaliselt valdkondade piire ületavat ettevõtmist, mis on nii tähtis, kriitiline või vajalik, et seda ei ole võimalik tavajuhtimisega korrektselt teostada, ning mille käsitlemine vajab spetsiaalset organisatsiooni. Projekti iseloomustavad tunnused: uudsus, ühekordsus, ajaline piiritletus, interdistsiplinaarsus- ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest, keerukas plaanimine ja juhtimine (varem pole sellist proj esinenud, otsused täpsed ja kiired), riskirohkus, konfliktsus, olulisus- proj realiseerimine aitab saavutada firma eesmärke. Projekte jaotatakse arendus-, teostus- ja tellimusprojektideks. Arendusprojekt- on praktiline väljund uue konkurentsivõimelise toote, tehnoloogia jms evitamine
võimalikke häireid tehnoloogilises protsessis, ennetada neid, parandada seadmete seadistamist ja häälestamist, avastada ja hinnata toodangu kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Millised tunnused iseloomustavad projekte ? Uudsus (unikaalsus) / ühekordsus – tavaliselt on projekt ühekordne tegevus täpselt määratletud soovitava olukorra saavutamiseks •Ajaline piiritletus – projektil on kindlaks määratud alguse ja lõpetamise aeg. •Interdistsiplinaarsus – ülesande lahendamiseks ei piisa ühe valdkonna spetsialistidest Keerukas plaanimine ja juhtimine – samasuguste algtingimustega ülesandeid ei ole varem esinenud, projekti juhtimisel tuleb teha kiireid, selgeid ja ühemõttelisi otsuseid •Riskirohkus – riski suurus ja iseloom sõltuvad projekti suurusest ja komplekssusest; projektiga kaasnevad näit. tähtajalised, rahalised või personali riskid.
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; – Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i
raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Keskkond ja õigus, EL keskkonnapoliitika KK-õiguse peamised allikad : Rahvusvaheline tasand- Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid, EL õigus, Rahvusvaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted. Siseriiklik tasand- PS, Raamseadus, Valdkondlikud seadused Tunnused: Pidevalt uuenev uued probleemid nõuavad paindlikke lahendusi, Erinevate tasandite regulatsioonid kattuvad. KKÕ eriomased jooned : Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll, Loodusteadused faktide tõlgendamine, Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole, Praegu avalik- õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel, Vastutus suunatud eelkõige kahju hüvitamisele > mõju ettevaatuspõhimõttele? Muutlikkus > vajalik paindlikkus. KKÕ põhiprintsiibid : KKÕ põhiprintsiipide vajadus: Regulatsioon, millega kaasneb
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika
siiski mainida näidete ja valitud loenditena · lühikeste põhitsitaatide läbimõeldud kasutamine illustreerimaks tähtsaid argumente / ideesid · visuaalsete ülevaadete ja täpsemate visuaalsete materjalide kasutamine · iga peatükki lõpetavad kokkuvõtted 2.5 Peegeldav päevik ,,Peegeldava päeviku" pidamine võib tagada otstarbekaid protsesse ja raamistikku, mis panustavad erinevatesse arengutesse: praktika erinevad mudelid, interdistsiplinaarsus ja koostöö julgustamine, laiendatud professionaalsus ning paremad vestlused iseendaga. Päevik võib sisaldada erinevat tüüpi informatsiooni tegevuste ja arengute logi, käigus oleva töö dokumentatsioon, kontekstuaalsed viited, informatsioon töö tempo ja arengute kohta, hindamisest ja analüüsis tulenevad põhipunktid ning muu asjakohane eluline teave. Päevikupidamise protsessi võimalikud elemendid :
õpilane ei saa koolipäeval abi, kus tervisekontrollid jäävad tegemata või nende tõttu lähevad kaotsi mitmed olulised koolitunnid, kus kiirabi peatub regulaarselt kooli ees, et anda abi või viia kaasa mõni laps, siis tuleb arendada koolipõhist esmatasandi tervishoiuteenust. Koolitervishoiuteenuse jätkumise vajalikkus pole arutelu küsimus. Pigem tuleks leida võimalusi selle efektiivsemaks toimimiseks ja arendamiseks. Võrdne kättesaadavus, koolipõhisus või -lähedus, interdistsiplinaarsus on põhimõtted, millest tuleb lähtuda. Kõikidele lastele peab olema kätte saadav võrdse kvaliteediga teenus, olenemata geograafilisest asukohast, sest ka väikeste maapiirkondade koolide lapsed vajavad oma koolimeedikut. Seadusega tuleks kehtestada ühtsed nõuded ja luua nende täitmist kontrolliv süsteem. Koolitervishoid tegutseb ühtses koolitervise ja tervishoiusüsteemis, kus on toimiv infovahetus, rollide jaotus, koostöö ja kooskõlastamine ning loomulikult ühtne õigusruum.
– Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988) Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest • Konstruktivism • Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele • Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse • Interdistsiplinaarsus • Välitööde osakaalu suurenemine • Refleksiivsus 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. • Teema allub žanri spetsiifikale: o – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; o – sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; • Žanr määrab kommunikatsiooni piirid: o – žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; o – žanrite vahel on tööjaotus;
,,Kummalised nimed oli Laurits neile [hobustele] pannud Ringdrotten ja Slngvanbauge , sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune.Õunapuu pääl aiashüppab varblane,tasakesti helbedtalle järele...
tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest: konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse, interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus. 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale: erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus
3Valimi määramine...............................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. Lisa 3. Sotsiaalsed probleemid. 3 SISSEJUHATUS Inimkonna areng on olnud pidevas liikumises ning seda on püütud jaotada etappidesse millegi alusel, mis on maailma tol perioodil kõige enam mõjutanud (tehnoloogia areng, sõjad). Evolutsiooni aeglast, stabiilset arengut mõistame me kvantitatiivsena, pöördeline e
5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?............................................... 8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?............................9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA TARNEAHELAS................................................................................... 10 14.TARNEAHELA AJALINE KAARDISTAMINE:......................................... 11 15
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised
· Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: · Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH olulisemad tunnused: · Mõiste "keskkond" lai käsitlus · Interdistsiplinaarsus · Alternatiivide/Variantide käsitlemine · Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine · Süstemaatilisus · Reprodutseeritavus · Dokumenteeritus · Avalikkuse osavõtt Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. · Projekt · Poliitika · Tegevuskava · Programm · Planeering Keskkonnamõju- on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Kvalitatiivne meetod. 2) Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks. Uuritakse keelekontakte eri ühiskondade vahel. Pol. ja maj. probleemid: mitmekeelsuse mõju majanduse arengule, valitsuse rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10
Oluline keskkonnamõju: Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara või kaasneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuste või nende kombinatsioonide elluviimisega. Keskkonnamõju liigid: Füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik. KMH olulised tunnused: Mõiste “keskkond” lai käsitlus. Interdistsiplinaarsus. Alternatiivide käsitlemine. Mõjude prognoos, hindamine ja võrdlemine. Süstemaatilisus, reprodutseeritavus, dokumenteeritus ja avalikkuse osavõtt. Keskkonnamõju hindamises osalejad: Arendaja, otsustaja, ekspert, huvipooled, avalikkus. Strateegiline keskkonnamõju hindamine: Strateegiline keskkonnamõju hindamine on planeeringu, riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. KESKKONNAAUDIT
humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad)
Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri
Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri
Modid ja rockerid. Deviantsus on miskit muud. Moraalne paanika.) Birminghami kk subkultuuri kontseptsioon oli hoopis midagi muud kui see oli Chicagos. Kui Ameerika traditsioonis läheneti etnograafiliselt ning keskenduti deviantsusele, siis B-s olid esikohal sotsioloogilised kontseptsioonid nagu klass ja ideoloogia. Birminghami kk on oluline ka veel seetõttu, et sealt sai alguse interdistsiplinaarne uurimissuund Cultural Studies (E.k. Kultuuriuuringud). See interdistsiplinaarsus tähendas põhimõtteliselt meediauuringute, sotsioloogia, kultuuri- ja kirjandusteooria ja semiootika kombineerimist. Ühtlasi ei olnud uurijad siis enam mitte osalevad vaatlejad slummides, ööklubides ega mujal, vaid uurimismaterjalile läheneti pigem tekstuaalselt – Sissejuhatus sotsioloogiasse 2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri
ning hindaja enda kohta. Eestlastest kirjutas hea allikaõpetuse õpiku G.P. Saar. Allikakriitikas tuleb arvestada (meetodid äkki?): · Murdepunktid muudavad mälu suulise mälu edasikandumine raskendatud · Kollektiivne mälu on dünaamiline sõnumit mõistetakse läbi oma aja prisma · Enese- ja kollektiivne identiteet allikates ja mälus: mina olen normaalne, teised on hälbega; mustatakse naabreid · Allikates on peidus kirjapanejate suhtumine · Interdistsiplinaarsus kultuuripildi avamisel · Mida suurem on ajavahe sündmuse ja teda fikseerivate andmete vahel, seda kriitilisem tuleb olla Allikaid peab kasutama komplektselt, erinevate allikate teabe ühendamisel võib leida uut sünergiat. LOODUS ja TÄPPISTEADUSED ????? Kirjalikud allikad ÜRIK keskajast või varauusajast pärinev kindlate vorminõuete järgi vormistatud õigusliku sisuga üksikisikule, korporatsioonile mitmesuguseid õigusi või eesõigusi andev dokument
-Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism
valitakse optimaalne tee ülesanded: o informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta o informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta o saadud info ja sellest tulenevate järelduste tegemine otsusetegijatele tunnused: o mõiste „keskkond“ lai käsitlus o interdistsiplinaarsus o alternatiivide/variantide käsitlemine o mõjude prognoos, hindamine, võrdlemine o süstemaatilisus o reprodutseeritavus o dokumenteeritus o avalikkuse osavõtt hindamises osalejad: o arendaja, otsustaja, ekspert/eksperdid – litsentseeritud spetsialist, huvipooled – ametkonnad, ettevõtted, avalikkus, järelvaatleja (tellib
right client Log.sisendid Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed
Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad 3) formalistlik teooria 4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria
kognitiivse lähenemise suunas viis uurimiskeskme süsteemidelt teadumusstruktuuridele, inimese-arvuti interaktsioonile, info hankimise ja inimese infokäitumise problemaatikale. Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt kognitiivsele lähenemisele. Seda on iseloomustatud kui tähelepanu nihkumist infosüsteemidelt inimestele. 6. Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11
* ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine, on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida. Avaliku arutelu olulisus - Habermas Suhestumine teiste teadustega - interdistsiplinaarsus 3. STRUKTUUR JA FUNKTSIOON - Idee, et ühiskond on tervik, midagi sui generis. Lisaks inimestele on veel midagi, mis püsib, kui inimesed vahetuvad. Ühiskond: 1. teatud ala (riik) aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm 2. teatud elanikud (eestlased, venelased, vanurid, väikeste laste emad) 3. materiaalne keskkond (linnaelanikud, maaelanikud, laevadel elavad inimesed, kodutud) 4. kultuur - käitumisjooned 5
mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid Kaks põhilist meetodit: · Kanooniline ehk tekstuaalne meetod · Ajalooline ehk kontekstuaalne meetod Tekstuaalne tekkis varem, EIA kui distsipliini teke · Arthur Lovejoy esimene ideede ajaloo ajakiri. Võitles selle eest, et ideede
arengul on oma eesmärk. Meditsiiniloos on antud idee oluline, kuna selle kaudu on seletatavad paljud selekteerivad ja stratifitseerivad fenomenid arsti- ja tervishoiupraktikas. · Empiiriline versus teoreetiline Empiiriline tunnetus on teooriatest sageli ees käinud see on teaduse arengut kiirendanud, kuid toonud kaasa ka umbteedele suubumist (nt nõukogudemaal, kus ,,praktika saab tõe kriteeriumiks"). · Instrumentaariumi ja teiste teaduste arengu mõju. (Interdistsiplinaarsus) · Ühiskonna mõju. Ootused, raha jne, st, et teaduslikus maailmakäsitluses peegelduvad sageli parajasti ühiskonnas ärevust külvavad probleemid. AJALOO JUURDE! Kujutlus inimesesoo algusest on sageli idealiseeritud vt Paradiisiaeda Pühakirjas või elu jumalatena (või koos nendega) mõnede teiste rahvaste mütoloogias. Sellest algsest õnnest nähakse paraku algavat tavaliselt hilisemat allakäiku (millel mingi oma sümboolne põhjus nt Pandora laeka, millest
annaabi.ee 
