Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...
· Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Eesmärgiks on looduskaitsealase tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti Kaitsealade Liit ja ELF on IUCN-i liikmed. · Rooma klubi rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust.(6) Kasutatud kirjandus: 1. http://www.envir.ee/2853 2. http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html 3. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine#Vee_reostuse_allikad 5. http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/planning/sustainable_development.ht m 6. www.ak.rapina.ee 7. http://www.envir.ee/natura2000/ 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitseseadus 9. ,,Kohalik Agenda 21", SEI (Säästva Eesti Instituudi) väljaanne nr 2, Tallinn 2000, lk 5. 10. ,,Läänemere Agenda 21E", välja antud 2002, lk 9
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
Säästva arengu eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu põhimõtted on majanduse ja keskkonna ühendamine, põlvkondadevaheline kohustus, keskkonna kaitsmine, kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. x Tallinna Ülikool Kasutatud kirjandus 1. Säästva Eesti Instituut (2006). Mis on säästev areng?http://www.seit.ee/agenda21/SA/SA.html (11.11.10) 2. Säästva Eesti Instituut (2006). Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi. -http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html (11.11.10) 3.UN Department of Economic and social affairs (2010). Agenda 21. http://www.un.org/esa/dsd/agenda21/ (17.11.2010) 4. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21", Ülemaailmne tasand, lk 12 5. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21", Regionaalne tasand, lk 16 6. SEI väljaanne nr. 2 ,,Kohalik Agenda 21",Eesti tasand, lk 17 7
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Taimede keemilise koostise muutumine ja kasvu peatumine Planktoni paljunemise häirimine Nahavähk Kasutatud allikad http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#osoon http://www.envir.ee/1101324 http://www.envir.ee/1031 http://www.scribd.com/doc/2554934/fuusika-inimkond-ja-kiirgused Aitäh kuulamast!
Inflatsiooni vähendamine- võlakirjade müük, suurendab intresse ja vähendab laenamist Vabaturu tehningud on põhilised meetmed, millega hoitakse kontrolli all inflastsioonitaset, raha pakkumist ja hinnastabiilsust 6 11.02.13 Kasutatud materjalid http://www.eestipank.ee http://www.ecb.int http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_22pangandus.html#funktsioonid http://money.howstuffworks.com/fed.htm http://www.investopedia.com/articles/03/050703.asp#axzz1mX2nCV6k 7 11.02.13 Tänan kuulamast! Küsimusi? 8
Jäätmete hulga kasv Milles probleem? · Palju inimesi, palju jäätmeid · Kasutatakse rohkem elektroonikat · Elektroonikaseadmete jäätmete hulk kahekordistub 12 aastaga Prügilad · Peamine jäätmetest vabanemise viis · Reostavad õhku, pinnast, vett · Toodavad metaani Jäätmete põletamine · Eelised: Vähendada mahtu 90% Vähendada kaalu 60-70% · Ohustab tervist Ringlussevõtt · Vähendab Jäätmete hulka Energia hulka · Aitab piirata reostust Loodusressursside tarbimist Mida teeb Euroopa Liit? · Mõjutab meid kasutades Ökomärgistusi Ohtlike ainete asendamist Toodete ökokujundust Kampaaniaid Regulatsiooni ja maksustamist Mida saad teha sina? · Sorteeri prügi · Kasuta asju korduvalt · Kasuta plastikkotte, mitte kilekotte · Rikkiläinud asjad vii parandusse Prügi mõju loomadele · Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti...
antud adsorbendid naftat endasse ei imanud ega naftalaiku ei vähendanud. Lindude naftast puhastamise modelleerimise katses kasutatavad puhastusvahendid (hambapasta, sooda, Fairy ja äädikas) ei Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lireostus http://www.miksike.ee/documents/main/refer aadid/naftareostus_evelin.htm http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html #veekriis Tänan tähelepanu eest!
kliimasoojenemist. Kliima soojenemisele aitavad kaasa ka troopiliste vihmametsade ja suurte Siberi metsamassiivide hävitamine. Soojenev kliima põhjustab igijää sulamise,millega kaasnevad üleujutused. Soojenev kliima muudab biosfääri liigilist koostist. Vähendada õhu saastamist. NATURA2000 üleeuroopaline loodus-ja linnuhoiualade vürgustik. Eesmärgiks väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. AGENDA21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Tähtsustab keskkonnasõbraliku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, et sellega parandada inimeste elukvaliteeti ja tagada põhiliste vajaduste rahuldamine. Säästva arengu põhimõtted: · Keskkonna käsitlemine riigi kõigi elanike ühise rikkusena. · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvalt. · Keskkonnakahjustuste vältimine.
käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii,
vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999, Tallinn: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Ptk 1. Pdf: http://www.seit.ee/agenda21/Juhend/99_1.pdf Mida mõtleb Lester Brown ajaloo kiirenemise all? Too näiteid selle kohta. Millised on olulisemad etapid ajaloo kiirenemises? Millised on olnud olulisemad tehnoloogilised leiutised 19.-20. sajandil ja kuidas on need muutnud inimeste elu (mille poolest paremaks ja milliseid probleeme on endaga kaasa toonud)? Millised on suuremad probleemid, mille inimkond peab lahendama 21. sajandil? Mis on säästva majanduse peamine tunnus? 3
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. T...
Teiste riikide hulgas osales konverentsil ka Eesti ja sellest alates on säästva arengu ideed arendatud. Praeguseks on Eestis välja töötatud Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia, mis seab eesmärgid aastani 2030. Selliseid konseptsioone on välja töötanud kõik riigid, kes kirjutasid alla Agenda 21 dokumendile. 15 Kasutatud materjalid: www.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_2.pdf www.envir.ee/2853 Kasutatud materjalid: http://www.envir.ee/2847 www.seit.ee/agenda21/SA/SA.html www.arhipelaag.ee/coastlearn/.../sustainable_development.htm http://saklubi.ee/index.php?page=Klubi http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_02suunised.html#printsiibid http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf www.tartutarbija.ee/uploads/Keskkond/kokkuhoid.doc http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=371437/Uuendatud+strateegia.pdf http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_01konverents.html http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html http://www.riigiteataja
merekeskkonda ning selle paranemist. Agenda töös asetatakse põhirõhk piirkondlikule koostööle ja keskkonnale ning säästvale arengule majanduslikust ja sotsiaalsest aspektist vaadatuna.1 WWF Naturewatch programm WWF poolt väljatöötatud hariduslik programm mille osaks on ka ranniku uurimine. Eesmärk on olla kasvatuslik ning anda edasi infot Läänemere olukorra kohta. 1 http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_03vaht.html Kokkuvõte Läänemeri on oma õrna süsteemiga väga ohtlikku olukorda sattunud kus laevade ning ümbritsevate riikide saastamise tase on liiga kõrge ning sisemere ökoloogiline tasakaal on paigast viidud. Toksiliste ainete ning reovee ladustamine on erinevate projektide mõjul vähenenud kuid siiski püsib Läänemeri maailma kõige saastatumate merede pingerea esiotsas. Loodud konventsioon HELCOM on aidanud
Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et looduskeskond, inimese majanduslik tegevus ja ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel seotud. Kasutatud kirjandus: 3 Eesti 21 4 Säästva arengu seadus 5 Säästva arengu põhimõtted Barstow Magraw, Hawke 2007 Eesti säästva arengu strateegia http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pdf Säästva arengu põhimõtteid http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#printsiibid Maailma säästva arengu tippkohtumine rakenduskava http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1045988/tegevuskava%2Beesti %2Bkeeles.pdf Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006-2010 http://www.valitsus.ee/failid/arengukoost___uus.pdf
Eesti oli mullu ekspordi kasvult EL-is esikohal ERR, 20.03.2011. Külastatud 31.03.2011, aadressil http://uudised.err.ee/index.php?06225935 4. Tiidemann T. (2011) Kooslus ja jõud Inseneeria 01.01.2011 (29). 5. Kirt R. (1995) Eesti väliskaubandus Eesti Pank. Külastatud 31.03.2011 aadressil http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_2 /valis/index.html?ok=1 6. Reiman T. (1998) Väliskaubandus Külastatud 01.04.2011 aadressil http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_21valiskaubandus.html 7. Joonis 1: https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 8. Joonis 2: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika . 4
säästaks meid kliimakatastroofist. VIIDATUD ALLIKAD · Armand, C. (2006). Taastuvenergia potentsiaalid ja piirid. Globaliseerumise atlas. Pariis: Le Monte diplomatique. · Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21. (2005). Tallinn: Eesti Keskkonnaministeerium.[WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.p df · Eesti 21. Säästev areng. [WWW] http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#printsiibid · Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. (2010). Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteerium. · Kraav, E., Lüpsik, S. (2006). 15 aastat keskkonnatasusid Eestis. [WWW] http://www.valitsus.ee/failid/taastuvenergia_ettepanek.pdf.
· maailma ühe saastatuma linna - Mexico City - vastsündinute veri sisaldab organismile ohtlikus koguses pliid 9 Kasutatud kirjandus http://www.tpu.ee/~anton/koolitus/Saastev%20ARENG.htm#veekriis http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-1.htm http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-2.htm http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-3.htm http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html http://www.seit.ee/agenda21/Juhend/kooliagenda.html http://www.omsolar.net/en/system_z/img/graph_composition.gif
,märkame ,et ka meie noortel on veel palju arenemisruumi ,et sellise tasemeni jõuda. Eelkõige peaks iga individuaalne inimene mõtlema oma tuleviku peale ja püüda haarata neist võimalustest ,mis riik meile annab. 5 Kasutatud lingid ja kirjandus: · http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=110014 · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://euro.delfi.ee/?cid=5518546 · http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_7sotsareng.html http://www.riigikogu.ee/index.php?id=51689 · http://www.arileht.ee/majandus/461779 · http://www.rto.tlu.ee/LOPUTOOD/BA05_Bodrenkova_kokkuvote.pdf · Postimees 23.märts 2009,"Abiks tööotsijale" lisalehe artikklid
ookeanis. Referaadi tegemise käigus saingi teada kõik vastused oma küsimustele. Leidsin internetist palju huvitavaid videoid maailmamere saastuvuse kohta. Üllatusena tuli see, et Eestis on umbes 300 prügimäge, mida on väga palju väikese riigi kohta. Normaalne prügimägede arv Eestis oleks umbes kakskümmend. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#Jäätmed http://www.youtube.com/watch?v=tnUjTHB1lvM http://www.youtube.com/watch?v=uLrVCI4N67M http://www.greatgarbagepatch.org/
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
Kasutatud kirjandus http://www.envir.ee/2853 kell 21.34 http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m%F5iste_ja_rakendamine kell 21.56 http://teinevoimalus.ee/et/oppimine/elukestev-ope/241-J%C3%A4tkusuutlik-areng %E2%80%93-mida-see-t%C3%A4hendab kell 22.27 http://www.property24.ee/?lang=est&m1=4&m2=5 kell 11.00 http://www.fes-baltic.ee/index.php?id=10757 kell 20.54 http://www.norra.ee/About_Norway/Valispoliitika/Keskkonnakaitse/cooperation/ kell 22.00 http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_12keskkonnakl.html kell 23.06 http://www.seit.ee/index.php?m=6&l=1 kell 01.20
Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesi...
KASUTATUD MATERJALID 1. Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests. [http://www.hotelsmag.com/article/CA6545045.html?q=global+problems] 18.05.2008 2. Liikmed Eestis. Consumetric. [http://green.consumetric.ee/liikmed_eestis.html]. 13.05.2008. 3. 2007. aastal peatus majutusettevõtetes ligi miljon siseturisti. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/19044] 25.05.2008 4. Säästva arengu mõiste erinevaid tõlgendusi. Säästva arengu andmebaas Eesti 21. [http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#t%C3%B5lgendused] 11.05.2008 5. Koolitused. EAS Turismiarenduskeskus. [http://www.visitestonia.com/index.php? page=171] 15.05.2008 12
kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid Agenda 21 www.seit.ee/agenda21/ Bioneer www.bioneer.ee Eerik Puura ,,Elavhõbedast Läänemeres" erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedastlaanemeres/ Eesti Päevaleht www.epl.ee/arvamus/474592 Ene Ergma artikkel Postimehes www.epl.ee/artikkel/459927 Euroopa Komisjon ec.europa.eu/environment/eussd/ Keskkonnaministeerium www.envir.ee/2853 Noorteportaal NIP www.nip.ee/page/212/12 Riigikantselei koduleht www.riigikantselei.ee/?id=72868
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
tulevate põlvede peale, et meie lastel ka oleks koht kus meeldivalt aega veeta ja elada täisväärtuslikku elu. Siinkohal jääb vaid loota, et suudetakse ka täita jätkusuutlikku arengut tagavate programmide poolt seatud eesmärke ja nõudmisi. 7 KASUTATUD MATERJALID 1. Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.11.02/teave/1.shtml 2. http://dolceta.eu/eesti/Mod5/Jatkusuutlikkuse-aspektid.html 3. Säästva arengu andmbaas EESTI 21 http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#agenda 4. Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/2853 5. Euroopa parlament http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/policies/environment/article_729 4_et.htm 6. Õppematerjal ,,Keskkond ja säästev areng" http://www.vabaharidus.ee/public/files/koolituskeskus/saastev_areng_oppematerjal.pd f 7. Malle Peedeli koostatud õppematerjal http://cmsimple.e-ope.ee/arendamine/ 8
Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg. Põlva Talurahvamuuseum, http://miksike.ee/? showurl=/lisakogud/karilatsi , 11.11.2010 6. Kasemets, A. (1999). Maarahvakultuur ja Eesti jätkusuutliku arengu ideoloogia. Eesti Agenda 21. Oja, A. (Koost), Raukas, O. (Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www
Jätkusuutlik areng on pidev protsess, mis hõlmab endas pea kõiki elu valdkondi. Selle poole püüdlevad riigid nii üksi, luues riiklikke arengukavasid nagu „Säästev Eesti 21“, kui ka rahvusvahelisel tasemel koos teiste riikidega, näiteks järgides ÜRO arengukava „Agenda 21“. 13 VIIDATUD ALLIKAD Agenda 21. United Nations Sustainable Development. http://sustainabledevelopment.un.org/content/documents/Agenda21.pdf (06.12.2014) About the CSD. http://sustainabledevelopment.un.org/index.php?menu=1211 (08.12.2014) Bulkeley, H., Jordan, A., Perkins, R., Selin, H. (2013). Governing sustainability: Rio+20 and the road beyond. - Environment and Planning C: Government and Policy, vol. 31, pp. 958 – 970 Byrch, C., Kearins, K., Milne, M.J., Morgan, R.K. (2009). Sustainable Development: What does it really mean? - University of Auckland Business Review, vol.11, iss. 1,
kinnikasvamiseni. Vee puhastamine: mehhaaniline setitamine, filtrimine. Bioloogiline bakterite abil org ainete lagundamine. Keemiline O3, Ca(ClO)2 Euroopa Liidu 5 ülimat jäätmekäitluspõhimõtet: jäätmemajanduse hierarhia järgimine, tervikliku ja püsiva jäätmekäitlussüsteemi hoidmine, parima võimaliku tehnika rakendamine liigsete kulutusteta, tootja vastutus toote kui terviku eest kogu toote elutsükli jooksul. Agenda21 ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Merekaitse üldleping (Londoni 1992) keelusta jäätmete tahtliku merre suunamise. Helsingi konventsioon Läänemere, aga ka teiste rahvusvaheliste siseveekogude ja meretransporditeede kasutus ja kaitse. Kyoto protokoll - rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel.
probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika: Eesti nüüdisaja keskkonnapoliitika tugineb riiklikele seadustele ja määrustele ning kogu elanikkonna keskkonnateadlikkusele. Eesti keskkonnapoliitika täpsustamiseks on Riigikogu vastu võtnud arvukalt õigusakte nagu mersaseadus, veeseadus, maapõueseadus, ranna ja kaldaseadus säästva arengu seadus, jahikorralduse seadu jt. Agenda21 põhimõtetest lähtudes võttis Riigikogu 1995. aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks
pdf (23.03.15) https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798 (23.03.15) https://www.riigiteataja.ee/akt/72034 (23.03.15) https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100 (23.03.15) http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostamise_juhend.pdf (23.03.15) https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798 (23.03.15) https://riigiteataja.ee/akt/89690?tegevus=salvesta-link tartu agenda 21 (23.03.15) https://www.riigiteataja.ee/akt/72034 kaitse-eeskiri (23.03.15) http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf (23.03.15) 16
tmk.edu.ee/.../Eesti%20Pank%20ja%20rahapoliitika] 23.04.2013. 5. Inflatsiooni ohjamine - Euroopa Komisjon [http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/inflation/how_et.htm] 23.04.2013 6. Ivanova, N. Pangandusettevõtlus. Tartu: TÜ Kirjastus, 1998.) 7. Keskpanga roll ühiskonnas Tallinn: Eesti Pank, 1999 [http://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Aastaaruanne/.../_1.p] 23.04.2013 8. Keskpanga funktsioonid. Tallinn 2013 [http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_22pangandus.html#funktsioonid] LISAD Lisa 1. Kasutatud lühendid EKP - Euroopa Keskpank EKPS - Euroopa Keskpankade Süsteem ESRB - Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
summana ja see soodustab tooraineregioonide tühjakspumpamist. Kaaluda tuleks defitsiitsetele loodusvaradele minimaalsete limiithindade kehtestamist (kaasa arvatud vastavate ökosüsteemide taastamiskulude kompenseerimist - tundra, põhjavesi jms.); Eesti, kus säästva arengu SA seadusandlus ja ideoloogia on edukalt arenenud, võiks olla initsiaatoriks säästva arengu ideede arendamisel rahvusvahelisel tasandil. Võtsin siit http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_24trans.html 2) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisimaid keskkonnaprobleeme. Müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Kuigi müra mõju inimeste tervisele on ammu teada, näitavad viimase aja uuringud, et mõju avaldub ka vaiksema müra korral kui arvati seni.
Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kaitstavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: I haruldased ja otseses hävimisohus liigid; II väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu; III arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika. Agenda 21. Agenda21 on ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Rõhutatakse loodusressursside säästliku kasutamise vajadust, et vältida ökoloogiliste globaalprobleemide süvenemist ja ülemaailmse keskkonnakatastroofi saabumist. Tänapäeva tehnoloogia areng, majanduslik tegevus ja sellega seotud loodusvarade kasutamine ei tohi ohtu seada tulevaste põlvede jätkusuutlikkust. Eesti keskkonnapoliitika
annaabi.ee 
