Keskkonnapoliitika konspekt (2)

Keskkonnapoliitika EKSAMIKS
Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid.
Poliitika – traditsiooniline poliitika.
Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele.
Keskkond – organismi mõjutavate a- biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond , Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond.
Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks.
Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid : vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid : keskkonnakorralduslikud.
Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine.
Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire , nt. Tšernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus , nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide tasuvusaeg on pikk) .
Arengud alates 1980ndatest aastatest – Positiivsed: Teema tähtsuse tõus ja rahvusvahelise koostöö kasv, Teadmiste kasv, Keskkonnateadlikkuse kasv tööstusriikides, “roheline” ideoloogia, Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (energia, taaskasutamine jne.), KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Negatiivsed: Tarbimise ja fossiilkütuste kasutamise pidev kasv tööstusriikides, KKP tähtsusetus arengumaades (majanduslik areng vs keskkonnakaitse ), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine , rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.)
Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide “avastamine”, näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused , Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete , EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon .
KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega.
Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine.
Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis ? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor.
Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus .
Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud – kas tahetakse ellu viia? Probleemid EL tasandil, Tugev motivatsioon erasektoris kulusid kokku hoida, Vastutuse keeruliseks muutumine.
Tasandid - Ülemaailmne, Regionaalne, Riiklik, Kohalik.
Tsentraliseerimine kui lahendus - Dunoff 2007 milline tasand peaks otsustama konkreetse probleemi üle ning millal tuleks tasandit vahetada?
Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid - Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Saastaja maksab, Ettevaatus ja vältimine, Säästev areng, Õigus puhtale keskkonnale, Abistavad printsiibid .
Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid.
Õiguslikud vahendid - Standardid , piirnormid , keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine
Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid , Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine.
Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid , Teadlikkus kui mõjutaja.
Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon , Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid , Planeerimine: maakasutus , tsoneerimine .
Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine , koolitus) , segavahendid.
Keskkonnapoliitika peamised probleemid .
Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv .
Regionaalsed probleemid - Happevihmad , õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine .
Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine.
Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 – 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine.
Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased!
Montreali protokoll – on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas.
Kliimamuutused - Külmemad perioodid vaheldunud soojematega, jääajad, Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja- Jäämeri, Alaska, Siber , Antarktika . Tõusnud on ka ookeanide temperatuur ja veeauru sisaldus atmosfääris .
Kliima soojenemise põhjused - Antropogeensed: Fossiilkütuste kasutamine, kasvuhoonegaasid, Freoonid . Looduslikud: Päikesekiirguse kõikumine, Ookeanide soojenemine.
Kliima soojenemise mõjud – Ilmastik, Jääkatte vähenemine, Muutused sademetes ja taimestikus, Muutused rannikualadel, Muutused ookeanides.
Kliimamuutustealased kokkulepped - Rio de Janeiro 1992 Kliimamuutuste raamkonventsioon – ei ole siduv, Kyoto protokoll: vähendada kasvuhoonegaase . Vastased: USA, Austraalia (kuni 2007), Hiina (arenevad riigid) Toetajad: EL, arenenud riigid.
Kyoto protokoll –on rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. See on esimene samm võitluses ülemaailmse soojenemisega.
Bioloogiline mitmekesisus - elukeskkondade üldine muutlikkus / rohkus ja seda mõjutavate elusorganismide paljusus - Geneetiline- Liigiline - Ökosüsteemiline.
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse põhjused - bioloogilised, esteetilised , majanduslikud.
Liikide hävimine - Hinnanguliselt 99% kõigist eksisteerinud eluvormidest on välja surnud. Bioloogiline mitmekesisus kui taastumatu loodusvara.
Hävimise põhjused - evolutsioon ja massilised hävimised. Kaasaegne massihävimine, Liigne ekspluateerimine, Reostus , Elupaikade hävimine, Uute liikide sissetoomine.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonid - Rahvusvahelised kokkulepped: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon , 1992 Rio de Janeiro, CITES, Washington 1973 – ohustatud liikidega kauplemine , Berni konventsioon 1979 – Euroopa elupaikade kaitse, Ramsari konventsioon 1972 – märgalad. Regionaalne tasand: nt EL LK alates 1970ndatest, Natura alad. Siseriiklik: rahvuspargid , LK alad.
Energia - Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast - Nafta , maagaas, kivisüsi. Tuumaenergia u. 6 % energiast. Taastuvad energiaallikad 7% - Päike, tuul, vesi, biomass ja biokütused, geotermiline energia. Energiakulu seotud GDP-ga. USA tarbib 25% maailma energiast aastas. Hiina energiakulu kiiresti tõusmas.
Ökoloogiline jalajälg - Maa võime toetada rahvastikku. Kui palju maad kulutatakse inimese “elatamiseks”.
Rahvusvaheline koostöö, säästev areng.
Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm , 1992 ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro, 2002 ÜRO Säästva arengu konverents, Johannesburg.
Kokkulepped : 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konventsioon ning selle protokollid , Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest, Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed), New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997.
Rio de Janeiro konverents 1992 : Stockholmi konverentsi järel suurenev koostöö, 1987 Brundtlandi komisjoni raport “Our Common Future” – säästva arengu kontseptsioon
Osalejad: nii valitsused kui valitsusvälised organisatsioonid
Olulisemad teemad: majanduslik areng vs keskkonnakaitse
Vastuvõetud dokumendid : Rio deklaratsioon , Agenda 21, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Metsahoiu põhimõtted, Kliimamuutuste raamkonventsioon.
Konverentsi kriitika: Lepingute siduvus , Tähelepanuta jäänud teemad: kolmanda maailma võlgade küsimus ja kaubandustingimused, tarbimine, rahvastiku juurdekasv, vaesus jne. Rahvusvaheliste korporatsioonide mõju, Keskkonnakaitse ja majandusarengu seose rõhutamine retoorikas
Tulemus: problemaatika teadvustamine , kuid reaalseid tulemusi vähe.
Johannesburgi konverents 2002 : vastuoluline mitmes mõttes. Johannesburgi deklaratsioon: põhimõtted samad kui Rio deklaratsioonis, kuid veelgi üldsõnalisem
“Millenium goals ” 2001: Äärmise vaesuse ja nälja väljajuurimine, Universaalne algharidus, Sugudevaheline võrdsus ja naiste õiguste suurendamine , Laste suremuse vähendamine, Emade tervise parandamine, Võitlus haiguste vastu (HIV/AIDS, malaaria jne.). Keskkonna jätkusuutlikkuse kindlustamine, Ülemaailmne partnerlus arengu nimel.
Säästva arengu kontseptsiooni areng : 1971 Development and Environment: Founex report , 1980 World Conservation Strategy , 1987 Our Common Future , 1992 Rio de Janeiro konverents – Rio deklaratsioon ja Agenda 21, 1994 WTO ja Marrakechi kokkulepe, 2000 ÜRO Millenium Declaration 2002 Johannesburgi konverents.
Säästva arengu määratlused : Määratlus 1: SA on areng, mis tagab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamise piiramata järgmiste põlvkondade vajaduste rahuldamist. (Brundtlandi komisjon ) 2005 rõhutati eelkõige järgnevaid aspekte: Praeguste ja tulevate põlvkondade vajaduste arvestamine , Kõige vaesemate elanike vajaduse peavad olema prioriteediks, KK säilitamine, Majandus-, sotsiaal- ja KK-poliitikate lõimimine.
Määratlus 2: tasakaal majandusliku ja sotsiaalse arengu ning keskkonnakaitse vahel. Muud määratlused: SA ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. (Kohalik Agenda 21) SA on valik, mis on ühtaegu majanduslikult tasuv , sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. (Agenda 21, 1992) Märksõnad: säästev, säästlik, alalhoidev , tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, kestev SA seadus (Eesti 1995) – SA-t nähakse eelkõige loodusvarade säästliku kasutamisena.
SA põhimõtted : KK kui ühine rikkus ja vastutus, SA põhimõtete arvestamine planeerimisel, Majanduse arengu mõjutamine KK-a säästvas suunas, KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine, Ettevaatuspõhimõte otsustamisel , KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse, KK-nõuete järgmise saavutamine majanduses “saastaja maksab” põhimõttel. Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel. Subsidiaarsuspõhimõte, Traditsioonilise looduskaitse edendamine, Jäätmete vähendamine, taaskasutamine, Fossiilkütuste tarbimise piiramine, Toodete eluea pikendamine , Tootmine tarbijale võimalikult lähedal.
Agenda 21 : Vastu võetud Rio konverentsil 1992, SA tegevuskava Käsitletavad teemad: Sotsiaalne ja majanduslik mõõde, Arenguks vajalike ressursside kaitse ja majandamine , Peamiste osapoolte rollide tugevdamine, Rakendusvahendid, Riigid peaksid kujundama oma SA strateegia.
Agenda 21 ja KOV tähtsus : Paljude probleemide juured just KOV tasandil. Parim ülevaade majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaseisundist, Lähim tasand elanikele, seega väga head võimalused kaasamiseks, Parimad võimalused koostöö algatamiseks, Lisakokkulepped KOV tasandi kohta: Alborg, Lissabon, Hannover (Euroopa), Kohalike Agenda 21 väljatöötamine (Eestis: Kuressaare, Tartu, Valga jt.)
Keskkond ja majandus, majandusmeetmed , saastaja maksab põhimõte.
Majanduse mõju keskkonnale : Kasvav tööstus, tootmine, transport, Keskkonnaprobleemide piirideülesus, Surve loodusressurssidele, Negatiivsete välismõjude probleem.
Keskkonna (-kaitse ja -korralduse) mõju majandusele : Rangemad keskkonnaregulatsioonid piiravad majandust!? Keskkonnakaitseliste projektide kulukus ja tasuvus pikemas perioodis .
Lahendused ja nendega kaasnevad probleemid : Keskkonnapoliitika meetmed/vahendid/instrumendid , Traditsioonilised meetmed, Liikumine paindlikemate ja nö pehmemate uuenduslike meetmete suunas, Meetmete mõju keeruline hinnata, Mõjuvus ja tõhusus, Vajalik globaalne ja ühtsem reguleerimine, Riikide vaheline majanduslik ebavõrdsus ja erinev suhtumine KP probleemidesse ja nende lahendamisse – kes peaks tegelema?
Keskkonnapoliitika meetmed : Vahendid, instrumendid, mehhanismid KP eesmärkide saavutamiseks.
Eesmärgid (Porrini 2005, Adolino, Blake 2001): Keskkonnareostuse tõrjumine, vältimine . Tekitatud kahju heastamine, hüvitamine. Lisaeesmärgid: tarbijakäitumise mõjutamine, innovatsiooni edendamine, riigieelarvesse tulu toomine jne Üldine liigitus: õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud. Klassikalised „käsu ja kontrolli” mehhanismid, nt standardid, piirnormid, seadused (enamasti tehnoloogial ja keskkonna kvaliteedil põhinevad) Majanduslikud instrumendid, nt õigustel põhinevad kaubeldavad load ning keskkonnamaksud , - tasud , maksusoodustused. Vabatahtlikud lähenemised ja kokkulepped, nt ökomärgised, ISO standardid.
Majandusmeetmed : Majanduslikud, turu-, hinnapõhised meetmed. Kasutavad turumehhanisme, et määratleda õige hinnatase ja saavutada keskkonna eesmärke mõjuvamalt. Ettevõtetel suurem motivatsioon otsida innovaatilisemaid ja tõhusamaid lahendusi. Turutõrgete lahendamine (Helm 2005), ühtsete reeglite kehtestamine, võrdsem konkurents !? Keskkonnasaaste vähendamine ja kontrollimine vastavalt turusignaalidele. Paindlikkus ja ettevõtete erisustega arvestamine. Keskkonna saastamine → kulu maksu või saasteloa hinna näol. Kasumit mõjutab ka avalik heakskiit /hukkamõistmine.
Saastaja maksab printsiip : Üldine eesmärk on sisestada väliskulud toote hinda, st maksta tegelikku hinda toote kogu olelusringi jooksul tekkivate kulutuste (ka keskkonna kahjustuste ja nende korvamise) eest . Keskkonnakahju tekitaja maksab kahjustamise eest, mitte ei kanna seda edasi tulevastele põlvkondadele. Ökoloogiliselt õiged hinnad. Kooskõla teiste KP põhimõtetega Polluter Pays Principle (PPP) Rahvusvaheline tava , ÜRO, OECD ja ELi toetus. Tuleneb ÜRO 1992. a Rio de Janeiro “Environment and development” konverentsi deklaratsiooni 16 printsiibist “Internalization of Environmental Costs ” - Riigiasutused peaksid püüdma edendada internaliseerimisega keskkonnaalaste kulude ja majanduslike vahendite kasutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastuse, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ning kahjustamata rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.
Majandusmeetmete liigid : Maksud, tasud ja hüvitised ( taxes , charges and tax exemptions), Laenud, toetused ja subsiidiumid (loans and subsidies), Müüdavad saasteload (marketable/tradeable permits), Sisse- ja tagasimaksete skeem (deposit/refund scheme), Ökomärgistamine (eco-labelling).
Laenud, toetused, subsiidiumid : Kaht tüüpi lähenemine. Keskkonnakaitselised projektid, mis ei ole ettevõtjatele piisavalt kasulikud!? Taastuvenergia toetused, Kindlate tehnoloogiate toetamine , Subsiidiumid energia- ja ressursimahukale tööstusele ümberorienteerumiseks!? Uued tehnoloogiad või vana säilitamine? Moonutavad konkurentsi? Õõnestavad majanduslike meetmete mõjuvust ja tõhusust? Eelnev oleneb eesmärgist ja konkreetse meetme omadustest.
ELi saastelubadega kauplemise süsteem – EU ETS : EL kliimapoliitika verstapost – võitlemaks kliimamuutuste vastu. 2005 – maailma suurim riike ja sektoreid ühendav kasuhoonegaaside esmissioonidega kauplemise süsteem. Määratud kogus, tasuta load, turupõhine kauplemine, kontroll ja monitooring. Directive 2003/87/EC jõustus 25 oktoober 2003. Rahvusvahelised kliimamuutuste kokkulepped. UN Framework Convention on Climate Change (UNFCCC, 1992). Kyoto Protocol (jõustus 2005)
Ökomärgistamine : Põhjamaade märgis Põhjamaade Luik (Svanen). Saksamaa ökomärgis Sinine Ingel (Blauer Engel ), ELi lilleke (EU Flower, Ehtne ja huvitav Eesti (EHE). Eesti turismitoodete märgistamise süsteem, Roheline Võti. Majutusasutustele antav märgis .
Majandusmeetmete peamised puudused : Mõju konkurentsivõimele. Energia ja ressursimahukas tööstus. Tööjõud vastavas sektoris. Enamasti kannab kulud tarbija. Eeldab teatud majandustaset ja heaolu. Keskkonnaprobleemide teadvustamine ja uuenduslike mõjuvamate ja tõhusamate lahenduste kasutusele võtmine. Energiamaksude kasutuselevõtmine esmalt Skandinaavia riikides ja hiljem Lääne-Euroopa riikides.
Keskkonnamaksud ja –tasud : Kujunemine ja levik - Keskkonnaprobleemide teadvustamine ning globaalne suundumus tõhususele ja säästlikkusele. Rahvusvahelised kokkulepped (Kyoto, Montreal) Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus (EL, OECD, ÜRO) Teisalt võib keskkonnamaksude ja –tasude rakendamine tuleneda ka riigi keskkonnainvesteeringute ja riigieelarve täitmise vajadusest. Ida-Euroopa riigid. Maksu ja tasu erinevus - Kaudne või otsene kasu maksumaksjale, Otstarve, Omahinnale lisaks või omahinna sisse. Tasu kajastumine omahinnas motiveerib ettevõtet saastet vähendama talle kõige sobivamal viisil, soodustades innovatsiooni ja saavutades selliselt parem positsioon hinnakonkurentsis.
Keskkonnamaksude ja –tasude liigid : OECD (1999) - Emissiooni-, toote- , kasutusmaksud ja –tasud, EK, OECD ja IEA (European Commission 2005), Energiamaksud , Transpordimaksud , Loodusvarade kasutamise ja saastamisega seotud maksud, saastemaksud ja ressursimaksud ( Eurostat 2001.
Keskkonnamaksude ja –tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim ( Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga . Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja õiglasem konkurents , Tugevdavad seadusekuulekust, Tulu saab kasutada keskkonnale mõeldud kulutuste suurendamiseks Kasutatavad mitmes erivaldkonnas (nt põllumajandus, transport, tööstus)
Keskkonnamaksude ja -tasude puudused : Negatiivne mõju konkurentsivõimele, energiaintensiivse tööstuse võrdsusele, tööjõule teatud valdkondades ja madala sissetulekuga inimgruppidele (Porrini 2005: 506), Ühiskondlikult regressiivsed. Mida väiksem sissetulek, seda suurem osa sellest kulub energia kasutamisele. Info ebasümmeetria. Valitsusel katsumus identifitseerida sobiv maksumäär . Ettevõtetele saaste vähendamise kulu väga erinev.
Keskkonnamaksud ja -tasud: toimetulek puudustega : Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) soovitused (Porrini 2005) Ettevaatlikult kujundada keskkonnamaksude kasutamist ja vastavaid tulusid osana poliitikapakettidest ja keskkonnamaksu reformidest, Rakendada keskkonnamakse järjepidevalt ja järk-järguliselt ning laialdaselt konsulteerides ja informatsiooni vahetades (Porrini 2005: 506). Riik tervikuna on huvitatud majanduse heast käekäigust ning seetõttu sunnitud ettevõtjatega arvestama .
Majanduslikud meetmed Eestis : Keskkonnamaksud, –tasud, hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgised.
Keskkonnamaksud ja –tasud Eestis : Keskkonnatasude seadus (2005), Alkoholi-, tubaka, kütuseaktsiisi seadus (1993) jt
õhusaaste-, veesaaste-, jäätmete kõrvaldamise, vee erikasutus-, maavarade kaevandamis-, riigimetsa raie-, jahipidamisõiguse ja kalapüüdmistasu
kütuse-, pakendiaktsiis , raskeveokimaks , mootorsõidukite, laevade ja lennukite registreerimise riigilõiv
keskkonnaseaduste rikkumise trahvid ja kahju kompenseerimine
Alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (2008) - lisandus elektriaktsiis
Eelnevalt väljatoodud keskkonnamaksud koos elektriaktsiisiga jaotavad Grüner et al (2009) neljaks : Energiamaksud , Transpordimaksud, Saastemaksud, Ressursimaksud - kütuseaktsiis, elektriaktsiis, raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest, saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse , põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis, maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu.
Keskkond ja õigus, EL keskkonnapoliitika
KK-õiguse peamised allikad : Rahvusvaheline tasand- Mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped, konventsioonid, EL õigus, Rahvusvaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted.
Siseriiklik tasand- PS, Raamseadus, Valdkondlikud seadused
Tunnused: Pidevalt uuenev uued probleemid nõuavad paindlikke lahendusi, Erinevate tasandite regulatsioonid kattuvad.
KKÕ eriomased jooned : Interdistsiplinaarsus : Õigusteadus – õiguslik kontroll, Loodusteadused – faktide tõlgendamine, Haavatav, sest tõestamine keerukas
Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole, Praegu avalik-õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel, Vastutus suunatud eelkõige kahju hüvitamisele > mõju ettevaatuspõhimõttele? Muutlikkus > vajalik paindlikkus.
KKÕ põhiprintsiibid : KKÕ põhiprintsiipide vajadus: Regulatsioon, millega kaasneb rakendamise paindlikkus, Rahvusvahelisel tasandil kerge kokku leppida aluspõhimõtetes, Eesmärgile orienteeritus toob kaasa killustatuse
KKÕ peab hõlmama: Ka neid KK-elemente, mis ei oma majanduslikku väärtust, KK-elemente nende vastastikuses seoses, Rahvusvahelist koostööd > Vajalik põhiprintsiipide olemasolu.
Säästev areng ja selle tuumikelemendid, nt. põlvkondadevaheline õiglus, Saastaja maksab, Ettevaatus ja ennetamine, s.h. Piirideülese KK-kahju vältimine, KK-mõjude hindamine, Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Õigus puhtale keskkonnale. Ühised, kuid erinevad kohustused, Abistavad printsiibid, nt. BAT , EL tasandil rõhutatakse lisaks veel järgmiseid põhimõtteid:
Lähedus, Subsidiaarsus , KKP eesmärkide integreerimine teistesse poliitikatesse.
Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire , järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine , Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor , Riigipiiride ületamine.
EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni : I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip , kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole
Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded.
Peamised institutsioonid : Keskkonnadirektoraat, Euroopa Keskkonnaagentuur (1993) – info, analüüsid, Euroopa kohus – mõju kaasuste kaudu, Töögrupid, komisjonid EL parlamendi, Nõukogu juures, Elluviijateks eelkõige liikmesriigid.
KKP lühiülevaade : Kolm peamist etappi - 1957-1972, 1972-1986 Ühtse Euroopa Akt, Alates 1987. Peamised valdkonnad: õhk, jäätmed, vesi, loodus, tööstusest lähtuvad riskid, kemikaalid , GMO-d, müra, tuumaohutus, kliimamuutused, rahvusvaheline koostöö.
1957 – 1972 : Rooma lepingud otseselt KK-poliitikat ei puudutanud, Lubavad sätted olemas, kuid domineeris majanduslik mõõde, Rõhuasetus tagajärgede leevendamisel ja hüvitamisel.
1972 – 1986 : 1972 Stockholmi konverents – keskkonnakaitse põhimõtete määratlemine, EL I keskkonnaprogramm 1973-6. Ennetamine, Keskkonnamõjude arvestamine, Saastaja maksab põhimõte ,Piirideülese mõju rõhutamine, Koordineerimine. EMÜ leping: kaupade vaba liikumise tagamine; normide ühtlustamine pole eesmärgiks > erinevate keskkonnatingimuste arvestamine. EL III keskkonnaprogramm1983-6: KKP integreerimine muudesse poliitikatesse. Ühtse Euroopa Akt – KKP peatüki kaasamine.
1987 : Õiguslik taust- Maastrichti leping 1992 , Amsterdami leping 1997 .Täpsustatud ja muudetud KKP taust, KKP integreerimine muude poliitikatega, Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv .IV keskkonnaprogramm 1987-1992Kompleksne kaitse, Haldussuutlikkus. V keskkonnaprogramm 1992-2000Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu, Keskkonnaauditid.
VI keskkonnaprogramm 2001-10 : Prioriteedid- Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, Tervisekaitse ja elukvaliteet , Loodusvarad, jäätmed. Põhimõtted – Haldussuutlikkus, Keskkonnakaitseaspektide integreerimine teiste poliitikatega, Juurdepääs kk -teabele .
EL säästva arengu strateegia 2001 : EL eesmärk - saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks rohkemate ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse.
Ohud: Globaalne soojenemine, Rahvatervis , Vaesus, Vananev elanikkond, Bioloogiline mitmekesisus, Linnastumine .
Siseriikliku tasandi roll, Eesti
Rahvusvahelise KKP mõju siseriiklikule tasandile : Peamised mõjutegurid: Kultuurilised, Majanduslikud, Poliitilised, Institutsionaalsed.
Eesti KK-probleemid 1990ndate alguses : Jääkreostus NL sõjaväebaasidest, Reostus seoses kaevandamisega, Õhureostus tööstusest ning elektritootmisest, Põllumajandusreostus, Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide puudulikkus.
Eesti peamised keskkonnaprobleemid :
Elurikkus : eri põhjustest tingitud maakasutuse muutumine toob endaga kaasa - väärtuslike maastike ja koosluste (sh elupaikade) hävimise; jäätmaade (soostunud ja võsastunud alade) tekkimise; rannikualadel tiheasustuse laialdase levimise; maastike risustatuse (mahajäetud ehitiste rohkuse); elustiku liikide arvu vähenemise.
Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine . Mõju valdkondadele: maavarad , vesi, jäätmed, elurikkus (sh kalavarud , ulukite varud), maakasutus, mets.
(sh taastumatute loodusvarade ammendumine ja taastuvate loodusvarade taastumisvõimet ületav kasutamine, keskkonna reostamine või kahjustamine , kaasa arvatud taastumiseks vajalike tingimuste ahendamine .
Energia tootmine: põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud elektroenergeetika eelistamine on kaasa toonud : saaste kontsentreerumise; suured kaod elektrienergia ülekandel; süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides; taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise.
Energia tarbimine: ebatõhusa (vananenud) tehnika ja tehnoloogiate jätkuv kasutamine on toonud kaasa: hoonete suure energiatarbe ; energia ülekande- ja jaotuskaod; majanduse suure energiamahukuse; suurenenud energianõudluse.
Transport: valglinnastumine, ühistranspordi ja alternatiivsete energiaallikate ebapiisav arendamine ning Eesti toimimine odava transiidikoridorina on toonud kaasa: autode hulga suurenemise ning sellega seotud suurenenud maakasutuse, õhusaaste suurenemise, keskkonnariskide hulga ja võimaluse suurenemise, keskkonnasõbralike energiaallikate ja kütuste vähese kasutamise.
Osoonikihi kaitse: ettevõtete ja kodumajapidamiste külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete kogumissüsteem ja kontroll nende ainete utiliseerimise üle on ebapiisav.
(suunamata maakasutus ja ehitustegevus) (inimeste muutunud liikumisharjumusi ja -vajadusi mittearvestav) sh biokütuste tootmise ja rakendamise)
Osoonikihti mõjutavad ained – Põhiprobleem. Ettevõtete ja kodumajapidamiste külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete kogumissüsteem ja kontroll nende ainete utiliseerimise üle on ebapiisav. Vastutus osoonikihti kahandavate ainete käitlemise eest ei ole täpselt määratud ning trahvid, mis on kehtestatud nende ainete suuremate koguste välisõhku paiskamise eest, on madalamad kui nende ainete hävitamiskulud.
Inimese tervis ja elukvaliteet: lähimineviku pärand – aktiivne ja eelkõige kiirele kasumile suunatud majandustegevus ning inimeste soov saavutada elukvaliteedi võimalikult kõrge tase on koos mõjudes toonud või toomas kaasa: ohutu, tervist säästva ja soodustava keskkonna kahjustumise; tervisele avalduva mõju vähearvestavad tarbimisharjumused; läbimõtlemata ja asukoha looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus, mis omakorda tingib inimeste ja nende vara vähese kaitstuse nii loodusest pärineva kui inimtekkelise keskkonnamõju eest.
KKP olulisemad dokumendid : “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”(RK 14.02.2007) Eesmärk: määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Sisuliselt: nn “suur katustrateegia” – loob raami mitmetele valdkondlikele arengukavadele. Seotud säästva arengu riikliku strateegiaga Säästev Eesti 21 (RK 14.09. 2005. Rakendamine: Keskkonnategevuskava kaudu; praegu kehtiv aastateks 2007-2013 ( kiidetud heaks VV poolt 20.02.2007) Välja toodud konkreetsed tegevused, nende prioriteetsus , vastutajad, eeldatav maksumus jne. Näiteks: Biolagunevate jäätmete taaskasutamise arendamine, prior. 80%, vastutajad – KOV, e/v, KKM; maksumus u. 204 miljonit kr. Näiteks: Järelevalve tõhustamine kalapüügi üle, 60%, KKI, 121 milj.
Toetavad arengukavad: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (VV otsus: 21.10.2008) Riigi jäätmekava 2008-2013 ja selle rakendusplaan  (VV otsus: 29.05.2008) Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2008-2017 ja selle rakendusplaan aastateks 2008-2011  (VV otsus: 17.04.2008) Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 (Riigikogu otsus: 13.11.2002). Elukeskkonna rakenduskava 2007-13 (struktuurivahendite kasutamiseks); kiidetud heaks Euroopa Komisjoni poolt oktoobris 2007.
Ettevalmistatavad arengukavad: Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010-2020 Looduskaitse arengukava aastani 2020. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 . Kõik kavandatavad arengukavad on praeguseks staatuses “esitamine on hilinenud” .
Keskkonnastrateegia eesmärgid :
Jäätmed: aastaks 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.
Jääkreostus: aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.
Joogi ja suplusvesi: joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.
Veekogude seisund: saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea.
Maavarad: maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.
Mets: metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a).
Kalastik : tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.
Ulukid: tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.
Muld ja maakasutus: keskkonnasõbralik mullakasutus ning loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine.
Maastikud ja elurikkus: elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine; maastike mitmeotstarbelisuse säilitamine.
Tervist säästev ja toetav väliskeskkond: parandades väliskeskkonna tingimusi, saavutame inimeste parema tervisliku seisundi ja haigestumiste arvu vähenemise (õhusaaste, müra.
Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum: radooniohu vähendamine ; ruumide sisekliima parandamine standardile vastavaks.
Osoonikihi kaitse: kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.
Energia tootmine: toota elektrit mahus , mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid.
Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine , tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.
Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur.
Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest ( merereostus ; maismaal suurõnnetused).
Peamised institutsioonid : KK- ministeerium , Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigiasutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus - ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne.
Keskkonnaamet : Osalemine poliitika kujundamises. Tegevusload: kk -load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. Metsandus : järelevalve, seire. KK-teave ja – haridus , uuringud . Keskkonnainspektsioon Järelevalve: looduskeskkonna ja –varade kasutamine. Kriisiennetus: koostöös Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti jt.
“Pruunid” valdkonnad : (tegelevad)
Jäätmed: jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutussüsteemid (sortimine, kogumine, käitlemine – sh pakendid ); tööstusjäätmed; ohtlikud jäätmed; probleemtooted.
Vesi: puhas joogivesi , kanalisatsioon ja reoveekäitlus ( infra ); veereostuse vähendamine (hajureostus, punktreostus); veekogude tervendamine ; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine .
Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus – alates transpordisaastest kuni tooteohutuseni (nt värvid, lakid); saasteainete kauglevi; osoonikihi kaitse; heitmekvoodid, Kyoto protokoll, EL kliimakokkulepped; müra.
Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud.
Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon).
“Rohelised” valdkonnad: (tegelevad)
Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine; looduses liikumise suunamine; võõrliigid; GMOd ; rahvusvaheline looduskaitsealane töö.
Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine.
Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon.
Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine – püügikoormuse väljaselgitamine ja mahtude määramine; harrastuslik kalapüük; kalade elupaikade ja kudealade parandamine (sh paisud); kalavarude taastootmine; rahvusvahelised kokkulepped püügikoormuses.
“Hallid” valdkonnad : (tegelevad)
Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaharidus: strateegiline suund, toetused, juhend- ja abimaterjalid.
Keskkonnamõju hindamine: keskkonnamõju hindamise ja strateegilise keskkonnamõju hindamise süsteemi korraldus.
Keskkonnaseire: infosüsteemid, seiresüsteemid, analüüsid.
Keskkonnajuhtimine : keskkonnastandardid, ökomärgised.
Keskkonnaökonoomika: keskkonnatasud ja maksud kui käitumise mõjutajad
Muutused pärast EL - ga liitumist : Standardid karmistusid paljudes valdkondades . Suured investeeringuvajadused. Tegeleda oli vaja uute teemadega, kus polnud ajalooliselt kompetentse: Keskkonnamõju hindamine; Uued jäätmekäitlussuunad; Säästev tootmine ja tarbimine ning keskkonnatehnoloogiad; Keskkonnainfo uuele tasemele viimine : seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel.
Keskkonnaeetika . Keskkonnajulgeolek
Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK- eetika , KK-esteetika, KK- teoloogia jne.
Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne – hinnangud , mida antakse nende erialade raames.
Keskkonnaeetika alasuunad :
Antropotsentrism - Inimesekesksus – inimesel kõrgeim moraalne väärtus. Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale
Zootsentrism - Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel. Näiteks: kas loomadel peaksid olema sarnased õigused kui inimestel (nt õigus elule)? Regan 2005
Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses. Väärtus iseeneses on ka eluta looduse. Vale hävitada biosfääri.
Marshall: Libertaristlik ( Libertarian ) – “inimõiguste” laiendamine ka elusloodusele
Ökoloogiline (ecologic extension) – elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine
Konservatsionism (Conservation ethics) – looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk
Ökofeminism - Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalse, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega.
Keskkond ja julgeolek : Külma sõja järgsed konfliktid: nt. Etnilised ja usulised konfliktid, endiste impeeriumiosade ebastabiilsus, allumatud riigid jne. Traditsiooniline julgeolekuoht: ühe riigi kallaletung teisele riigile. Uued julgeolekuohud: poliitiline ebastabiilsus ja põgenikud, rahvastik ja tervis, majanduslik sõltuvus, piirideülene kuritegevus, terrorism , küberjulgeolek, keskkond ja ressursid .
Taust ja peamised küsimused : Uusim KK-ga seonduv valdkond: teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: kk -ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist. Homer -Dixon: sellised konfliktid on hajutatud , piirduvad riigi regiooniga. Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud maj, pol. , sots faktorid. Vee-sõjad? Vt http://www.worldwater.org/conflict.html . Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik-globaalne) Ressursside kättesaadavus paranenud – vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib kujuneda nafta. Järeldus 1990ndate lõpuks: ei ole otsest seost KK ja konfliktide vahel. Samas: 1990ndatel sõjad lõunas ressursside kontrolli üle. Nt konflikti- e. vereteemandid http://www.globalwitness.org/ . KK kui potentsiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise, piirkondade säilimise. Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele . Koostöö riikide vahel ( infrastruktuur , looduskaitse, vesi jne).
Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule : Julgeolekukeskne lähenemine. Kuidas konflikte vältida, neid lahendada? Selget seost KK ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada. Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest. Keskkonnapoliitikakeskne lähenemine. Inimeste ellujäämise tagamine. Tarbimine, tootmine, ressursside kasutamine
Securitization – teema muutmine julgeolekupoliitika osaks; ohud ja haavatavad kohad.
Keskkonnajulgeoleku peamised teemad : Sõjaliste konfliktide käigus tekkinud kahju korvamine või selle ennetamine. KK-st põhjustatud konfliktide ennetamine või nende lahendamine. KK kaitsmine tema väärtuse tõttu.