vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Saastetasu ei ole sundinud ettevõtteid muutma oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks, sest odavam tuleb reostamine kinni maksta. Ülle Krigulson Saastekvoodid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot. Saastekvoodi müügist laekunud vahendite eest soetatakse
saavutatud, kuna elektrienergia tootmismahtude vähenemise, aga ka tööstuse ja põllumajanduse toodangu muutuste tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside kogused 90. aastaga võrreldes juba praegu 50% vähenenud. Kuna emissioonide langus on saavutatud Eestis üksnes tänu geopoliitilistele muutustele 90ndate alguses, peaks Eesti võtma Kyoto leppe raames karmimad eesmärgid. (1) Pilt 2. Kyoto protokolliga liitunud riigid Saastekvoodid kujutavad endast ettevõtjatele jagatavat piiratud õigust heita atmosfääri süsinikdioksiidi. Saastekvootidega kauplemiseks on Euroopas loodud vastav süsteem. Seda võib pidada praegu kõige olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Kvoote jagavad liikmesriigid jaotuskavadega, mille EL peab heaks kiitma. (3) Saastekvootidega kauplemise süsteem loodi EL direktiivi 2003/87 alusel ning see käivitus 2005. aastal
seonduvat (kasuta abimaterjalina näiteks ministeeriumite kodulehekülgi). Selgita valdkonna Kliimamuutus. Tähtsateks arengukavadeks "Kliimapoliitika põhialused suunamise aastani 2050" ja "Kliimamuutustega kohanemise arengukava". loogikat kliimamuutusi ei saa vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini dokumentidest lähtuvalt (mis arengukavad vms). Too näiteid Saastekvoodid kasutatavatest Teavitustöö poliitika vahenditest. Nimeta teemasid, Rekordiliselt palav aasta. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut mis on hetkel meedia huviorbiidis. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut
kaupade hindu. 13. Milles seisneb turu puudulikkus (turutõrked)? Kirjelda turu puudulikkuse 3 aspekti ja too näiteid. Turutõrked seisnevad turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 1)Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol, oligopol. (kaoatati Eesti energia monopol, avatud elektrituru loomine) 2)Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata(Saastekvoodid, piirangud. Põllumajandustoetused) 3)Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks(Tv3, Kanal2, riik toetab, et inimesel oleks valida, mida vaadata. Samuti on kõik Eesti kanalid kanalid kõigile võrdselt kätte saadavad) 14. Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis? Iseloomusta neid lähemalt.
talvel mandril kõrgrõhuala ja merel madalrõhuala suvel mandril madalrõhuala ja merel kõrgrõhuala eestis on priisid öösel ühtepidi, päeval teistpidi päeval soojeneb maismaa kiiremini, öösel läheb kiiremini külmaks eesti tuuma energia majanduse puhul odav ja kallis ei anna punkti tuulegeneraator on kallis aga tuule energia mis selle poolt toodetakse on odav tööpuudus eestis vägivald, kuritegevus, võlad, 10kl tv lõpust eesti kohta meelde jätta saastekvoodid kui ise nii palju ei saasta siis võib neid müüa teistele riikidele Kliimavöötmed Polaarne(vähe päikest, tuuled, jääkõrb), lähispolaarne, paras(neli aastaaega, mõõdukas temperatuur), lähistroopiline, troopiline(palav ja kuiv), lähis ekvatoriaalne, ekvatoriaalne(palav ja niiske, sademed) Loodusvööndid Tundra metsatu ala kus kasvavad põõsad ja samblad, madal temp, suur niiskus, igikelts,
_1997 New Yorki konventsiooni täiendus _Jõustus 2005 _2009 ratifitseeris 184 osapoolt, sh 183 riiki ja Euroopa Liit _EM saavutamisega tegeleb 37 riiki lisaks EL riikidele _Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele. Erandlik, erineva suunitlusega, lepe _Tööstusriigid peavad vähendama tervikuna 2008-2012 kuue kasvuhoonegaasi heitmete vähendamist umbes 8% võrra alla 1990. a. taseme. => Kindlad saastekvoodid Arengumaade jaoks sihtväärtusi ei kehtestatud. => Saaste vähendamine Mehhanismid: _Ühisrakendus ( Joint Implementation) _Puhta arengu mehhanismid ( Clean Development Mechanism) suunatud aregumaadele tehnoloogia edastamine ja finantsskeemid, nt alternatiivenergia. _Heitkogustega kauplemine ( Emissions Trading): Üleilmne heitmetega kauplemise turg ( Carbon market) 7.-18. Detsember 2009 Kopenhaageni ÜRO kliimakonverents Läbirääkimistes osales 192 riiki Kokkulepped:
Füüsiliselt võivad loodusressursid olla piiratud Majanduslik mudel muudab need kättesaadavamaks Garrett Hardin 1968. ,,Tragedy of Commons". Keskkonnaprobleemid ja turutõrked: Turutõrked: Avalikud hüved (mitte-välistatavus, mitte- rivaalsus) Välismõjud Puudulikud turud Puudulik info Puudulik konkurents Keskkonnaprobleemid kui turutõrke tulemus Lahendused: Paremini määratletud omandiõigused Saaste maksustamine Saastekvoodid Keskkonnaregulatsioonid (õigus) Keskkonnamajanduse vahendid: Maksud ja hüvitised Laenud, toetused ja subsiidiumid (toetused, abirahad) Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine Hinnangud lähtuvad tõhususest, õiglusest, rakendatavusest jne. Tulu-kulu analüüs keskkonnapoliitikas: Tulu-kulu analüüs kaalub kõiki poliitikaga kaasnevaid tulusid ja kulusid Võrreldavus Kuidas me maksame keskkonnasõbralikemate lahenduste eest?
vabaks osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad ● CO2 -st saab vara, millega võib hakata maailmaturul kauplema ● Kyoto protokollis käsitleb kauplemist vaid 2 paragrahvi ● Heitmelubade turg peab end ise looma ● Täitevkogu on vaba äri vahekohtunik ● Eeldus, et kapitalism on suuteline kliimat päästma ● Idee on pärit USA-st, kes lõpuks protokolliga ei ühinenud 55. Emissiooniäri ja saastekvoodid. Tuua näiteid. Emissiooniäri sisu: tööstusriigid võivad end CO2 -e emissiooni vähendamise kohustusest vabaks osta, makstes teistele riikidele selle eest, et need oma heitmeid vähendavad. (Nt Niederaussemi elektrijaam Saksamaal.) 56. Säästva arengu kontseptsioon, olemus ja kontseptsiooni tekke põhjused. Keskkonnapoliitikas on olnud kesksel kohal vastolu majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel.
annaabi.ee 
