eelmisega. Jutumärke kasutatakse siis, kui on vaja leida lehed, kus esinevad kõik sõnad just täpselt sisestamise järjekorras, mitte lehed, kus esineb vaid mõni sisestatud otsingusõnadest. 2. ,,Põdra maja metsa sees" lausega tuli umbes 1 880 tulemust, kuhu kuulusid ka erinevad muusikavideod. ,,Inimesed reisivad suurtel kiirustel" lausega tuli ainult 10 tulemust. Sõnade kaasa- ja väljaarvamine 1. kaamel -loomaaed+aafrika+kõrb sõnadega taheti otsida kaamleid, kes elavad Aafrika kõrbetes, mitte loomaaedades elavaid kaamleid. Otsingus tuli umbes 32 500 tulemust. 2. hüään OR saakal OR kõrberebane sõnadega taheti leida veebileht, kus esineb kas hüään, saakal või kõrberebane, mitte kõiki koos. Otsingus tuli umbes 83 000 tulemust. 3. mehhiko OR portugal OR brasiilia -turist -reisipakett hotell sõnadega taheti leida veebileht, kus esineb mehhiko, portugal või brasiilia riik, milles puuduvad sõnad turist, reisipakett ja hotell.
Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed :okasmalts, gobi keeritsrohi, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed Loomad Maailmas elab kõige rohke kaamleid Gobi kõrbes Nad suudavad juua ühekorraga kuni 114 l vett ja säilitada seda. Teised loomad: must-saba gasellid, viiksjänes, kõrbepüüd ehk sadzat, punane hunt jne. Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega Maavarad Vask; Kuld; On leitud mitmeid ajalooliste loomade fossiile (dinosauruste munad) Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.htm
karjakasvatused ja põllumajandustööstused - peamine toodang toimub kõik Põhja-Mongoolias. Lõunaosas on sademeid vähe, seal asuvad ka mägismaad ja Gobi kõrb. Tervest SKT-st moodustab põllumajandus 13.2%, majandusharu 36.1% ja teenused 50.7%. Põllumajandusega tegeleb Mongoolia ühiskonnast 31% rahvaarvust, majandusega 18.5 ja teenustega 50.5% elanikkonnast. Põllumajanduse peamised toodangud on nisu, oder, juurviljad, veised, lambad, hobused, kaamleid. Import Sisse tuuakse rohkem erinevaid produkte, et suurendada mitmekesisust, hädavajalikud ja elementaarsed toiduallikad on Mongoolial endal olemas. Eksport Eksporditakse peamiselt peamiseid põllumajandussaaduseid ja lihtsamaid põllumajandustooteid ning erinevaid jooke. Näljahäda on Mongoolias üsna suur probleem ja paljud inimesed on toiduga halvasti varustatud. Näljahädas on Mongoolia elanikkonnast umbes 25-34%. Kokkuvõtteks
Araabia . Araabiast lähemalt . Asukoht on Araabia poolsaarel. 95% sellest Aarabia alast on kõrb. Tegeleda saab ka põlluharimisega. Enamik araablasi olid beduiinid. Beduiinid. Elasid telkides. Kasvatasid kaamleid, hobuseid ja lambaid. Naised tegelesid sõõgitegemisega ning mehed kasvatasid loomi ja muretsesid toitu. Beduiinide seas oli auasi võõrastelt varastamine. Kaamel oli neile asendamatu. Muhamed . Kohalik Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama uut usku. 622.aastal põgenes taga kiusamise pärast Mekast Mediinasse, Muhamed põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 630
* saagikus väike, sest kunstväetisi ei kasutata ja maa muutub väga kiirelt viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas * kogu saak läheb oma toiduks Kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju rändkarjandus (aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, lõuna-ameerikas, aasias) * karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise. * loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu Kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid ja laamasid 2. intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-, misu-, hirsitalud, maisitalud jne * väikesed maalapid * palju tööjõudu * vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal. Väetisi kasutatakse vähe * väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd * saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud
keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti. Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra) 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest
Iseloomulikud on ka kõrberebane, ehk fennek, kilpkonn, sipelgalõvi, meesi- pelgas, ogasaba, kaamel. lõgismadu inimtegevus Üle ühe miljardi inimese maailma 7st miljardist elab kõrbelistel aladel. Enamikel kõrbealadel on rahvastiku tihedus väga väike. Arv on suur seepärast, et kõrbealad jäävad paljudesse riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega: kasvatatakse kitsi, lambaid, kaamleid. Põlluharimisega saab tegeleda vaid seal, kus on vett. Asustused on tekkinud just oaasidesse, kus on võimalik midagi kasvatada. Kaevandatakse maavarasid, nt nafta ja maagaas. On rajatud turismikeskusi. probleemid Inimesed harivad oaasid põldudeks, kurnavad need välja. Kõrbed aina suurenevad ja laienevad. Liigne karjakasvatus on osad taimekasvuks kõlblikud pinnad ära rikkunud. Kasutatud materjalid Geograafia õpik VIII klassile Google Vikipeedia
90% toidust. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest. Kuigi on täheldatud suurte rühmadena rändlevaid koiotte, siis jahti peavad nad peamiselt paarikaupa. Poolkõrbed ja kõrbed KAAMEL Kaamleid on kahte liiki:üksküürkaamel ja kaksküürkaamel. Kaamelid on kuni 2m kõrgused ja kaaluvad kuni 800g, neil on üks või kaks varurasvu silsaldavat küüru. Kaamel suudab kuni ühe nädala joomata olla. Kõrbetes on kaamel peamine liikumis vahend.Inimesed saavad temalt villa, nahka, liha ja piima. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab
Külastatul näitusel oli palju teoseid, mis mind ei köitnud ega pakkunud huvi. Kuid siiski üks teos jäi mulle silma.. Käisin näitusel veel ringi, et äkki leian midagi, mis mulle rohkem meeldib, kuid ei midagi. See teos, mis ma lõpuks valisin on eesti keeles "Simooni tee Giza püramiidide juures autorilt Louis Haghe. Minu arvates oli see teos kõige huvitavam. Maalilt võib näha püramiidi selle ees olevat Shpinxi, päikeseloojangut, kaamleid, mehi kandmas idamaised kostüüme ja turbaneid ning on ka näha mõndasi mehi kes puhakavad. Pilt ise on sellistes tumedamate ja punakates/lillakates toonides, mis puudutavad mõtetes sügavamaid kohti, arvaks, et autor on teadlikult need toonid kasutusele võtnud, et paneksid rohkem teosele mõtlema. Pildilt on kohe arusaada, et tegu ei ole "tänapäevase pildiga", kuna pilt on kuidagi tuhmima ilmega. Minu arvates
(tarantel). surnud hobune Gobi kõrbes. Mongoolia hobused teepeal. Gobi kaksküürkaamel Gobi kõrbes asustus on väga hõre. Enamus inimesed, kes seal elavad tegelevad enamasti vaid rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, kaamleid ja hobuseid. Rändkarjakasvatajad liiguvad ühest kohast teise, et leida värsket vett ja rohtu. Oaaside lähedal on aga asustus päris tihe, seal on linnad. Linnades tegeletakse rohkem põlluharimise (seda soodustavad niisutussüsteemid). Kasvatatakse nisu, meloneid, viinamarju, otra, datleid, meloneid, arbuuse vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu
Edisoni laboris toimusid erinevate leiutiste näiteks telefoni, fonograafi, elektripliidi, raudtee, rauamaagi eraldaja ja elektrilise valgustuse katsetused. Umbes kümne aastaga oli Menlo Park laienenud kahe linnaosa suuruseks. Edisoni sooviks oli see, et laborist leiaks vajadusel kõik võimalikke materjale. Tema labor sisaldas näiteks kaheksa tuhat liiki kemikaale, igasuguseid kruve, iga suurusega nõelu, nööre või traate, inimeste juukseid, hobuseid, lehmi, küülikuid, kitsi, kaamleid, erineva tekstuuriga siidi, kookoneid, eri liiki kapju, hai hambaid, hirve sarvi, kilpkonna kestu, korke, vaiku, lakke ja õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne. Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde
- Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase - suurem osa toodangust läheb söögiks piirkond ja Kesk-Ameerika - Kagu-Aasia, Hiina, India rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele · vihmavee kogumiseks Kaubanduslik põllumajandus segatalud - kasvatatkse lihaveiseid ja lambaid
alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid - Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud - väikesed maalapid - palju tööjõudu - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India 1.3. Miks rajatakse terrasspõlde? põllumajandus- maa puudus erosiooni vältimiseks rohkem avatud päikesele vihmavee kogumiseks 1.4. Kaubanduslik põllumajandus
kõikkidel lahedalt ära elada, siis tundusid rikkad naabermaad ahvatlevalt. Pealegi kutsus koraan moslemeid võitlema islami levitamise eest ja kuna kõigile, kes islami eest langevad, lubati pääsu paradiisi. Nii sõdisidki nad hästi võimukalt ja ei andnud nii sama alla. Nende peajõuks oli liikuv ratsavägi.Neil olid väga kiired ja tugevad hobused, millega nad said ka tuntuks. Lahingus oli neil kõrgel tasemel võistluskunst ja distsipliin. Peale hobuste kasutati võitluses ka kaamleid, kes vastaste hobused ära hirmutasid ja ajas neid põgenema. Esmalt rünnati Bütsantsi ja siis Pärsia riiki. Need riigid olid teineteise omavahelises sõjas nõrgestatud ega suutnud uutele kallaletungijatele vastu seista. Vallutatigi Pärsia ja Bütsantsilt võeti ära Süüria ja Egiptus. Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga. 6. Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati.
peamiselt Lääne-Indias Gujaratis ja suhkrurooga Lõuna-Indias.Peamine tubakakasvatuspiirkond on Godavari ja Krishna delta,sealset vääristubakat veetakse välja. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi-ja kautsukipuud,kookospalmi ja vürtsitaimi (pipar,ingver,kardemon),idarannikul punast pipart. Metsadest saadakse väärtuslikku puitu,vaiku ja ravimtaimi Loomakasvatuse tootlikus on aga väike.Kasvatatakse veiseid,pühvleid,kitsi,lambaid, eesleid,sigu,kaamleid,kodulinde ja siidiusse.Veist kasutatakse peamiselt tööloomana,kuna uskumused keelavad neid tappa ja süüa. Tööstus India valmistab keskmiselt 1.3% maailma tööstustoodangust.Kiiresti arenevad tööstusharud on: energeetika,metallurgia,masina-ja keemiatööstus.Maksumuse järgi moodustab 60% kogutoodangust suurtööstus,40% käsitöönduse ja väiketööstuse toodang. Elektrienergiast toodavad 60% soojuselektrijaamad,36%hüdroelektrijaamad ja 4% tuumaelektrijaamad
Alepõllundus. -kasutatakse laialdast maa-ala -palju tööd põllu rajamisel -põld kasutusel 1-2 aastat -saagikus väike -kogu saak oma tarbeks -kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju -Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus. -karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise -loomadel saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse mõningate põllukultuuride vastu -kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid -Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu, hirsi- ja maisitalud -väikesed maalapid -palju tööjõudu -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal -suurem osa toodangust läheb söögiks -Kagu-Aasia, Hiina, India Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi) Kaubanduslik põllumajandus. Segatalud. -suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu
kuldmünti- see zest on kindlalt Kristuse jäljendamine. Talupoeg Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet maaharija. Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed. Tegeldi aianduse ja viinamarjakasvandusega ning peeti kariloomi. Bütsantslased kasvatasid hobuseid, lehmi, vesipühvleid, kaamleid, eesleid, muulasid, lambaid, kitsi ja sigu. Küttimine ja kalastamine olid peamised tegevusalad. Mesindus oli jõukate talupoegade seas küllaltki arenenud. Bütsantsi põllumajanduse kõige olulisema osa moodustas teraviljakasvatus. Bütsantsi toidusedelis järgnes teraviljale puu-ja köögiviljad. Mõningaid taimi viljeldi peamiselt tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja. Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit
loomadelt saadakse oma tarbeks piima, palju tööjõudu Kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kunstvalgustus, seemned) mõningate põllukultuuride vastu kohta madal Palju tööjõudu, kõrge saagikus kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, suurem osa toodangust läheb söögiks Linna lähedus (Luunja) laamasid Kagu-Aasia, Hiina, India Põllukultuuride geograafiline levik Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantšo Põllukultuuride tähtsus kaubanduses on
Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas. Mandrite lääneosas (Vahemere rannik, California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus, viinamari. Mandrite siseosa (Iraan, Kesk-Aasia) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill. Mandrite idaosa (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas)
See oli peatuskohaks tuhandetele ihukaitseväelastele ratsanikele valgetel hobustel. Sellesse kaitse salka kuulusid vaid ainult kõige suursugustemate khaanide pojad; nendest valis kagaan välja kõige taibukamad ning ustavamad ja määras need salkade pealikuteks. Veelgi kaugemal laiusid teised kurennid; nad kulgesid üle tasandiku ja kadusid tiheda metsaga kaetud mägede varju. Stepis kurennide vahel karjatati kaamleid ning mitmekarvalisi hobusekarju. Huigates kihutasid ringi hobusepoisid jälgides loomi. 7 ESIMENE SÕJAKÄIK MONGOLI MALEVAGA Kui Tingis-khaan oli tatarlastest moodustanud maleva, nägi ta et khaanide ahnus ei vähenenud ja lihtsate karjuste nälg ning häda suurenes aina. Tatari rahvas oli kogunud jõudu, mida ta varem raiskas omavahelistele tapatalgutele
sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju. 15)Araablaste ühiskond. Araablased olid rändrahvas ning kõnelesid semiidi keeli. Elanikkond jagunes beduiinideks (rändkarjakasvatajad kõrbetes ja steppides, kasvatati peamiselt kaamleid, saadi nahka, liha, piima ning müüdi), fellahid (paiksed põlluharijad oaasides, kasvatati peamiselt datlitaimi ja palme), kaupmehed (ja käsitöölised, kaubateed peamiselt ida-lääne suunalised). Suuremateks linnadeks olid Meka ja Medina. Suurem osa araablastest elasid üksteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid sugukondadeks. Seal oli ühtekuuluvustunne väga tugev. Elu
· palju tööd põllu rajamisel · põld kasutusel 1-2 aastat · saagikus väike · kogu saak oma toiduks · kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju · Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika Rändkarjakasvatus · karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise · loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu · kasvatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laamasid · Aafrika savannide ja kõrbepiirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu-, hirsi- ja maisitalud · väikesed maalapid · palju tööjõudu · saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal · suurem osa toodangust läheb söögiks · Kagu-Aasia, Hiina, India Miks rajatakse terasspõlde? · põllumajandusmaa puudus · erosiooni vältimiseks · rohkem avatud päikesele
mis andis mõnusat äratundmis rõõmu. Istari nime lugedes tuli mille silmapilk meelde ,,Gilgamesi" näidend, mis oli kindlasti meie üks selle aasta tublimaid ja toredamaid saavutusi, ettevalmistuseks järgmiseks aastaks, mis tuleb veelgi vahvam koos kunstinädalaga. Ootan juba suve, et saaks hakata vaikselt ettevalmistusi rahulikult selleks tegema koos klassikaaslastega. Kõige mõnusamaks lugemispäevaks võin lugeda päeva, kui käisin loomaaias raamatut lugemas: vaatasin kaamleid, ahve, lõvisid, elevante ja oli just meeletult kaunis päiksepaisteline ilm. See viis mind justkui selle raamatu sisse, Egiptusesse, või tegelikult lihtsalt ära Eestist. Tundsin ennast selle raamatuga hästi ja unustasin tol hetkel ära isegi, et mul oli jäänud veel 400 lehekülge lugeda. Ma kindlasti ei kahetse seda, et ma ,,Sinuhet" lugesin, sest see andis mulle nii mõningaidki teadmisi juurde, aga tunnistan ausalt, et tähtajaks oli seda kahjuks mul tõesti pisut keeruline läbi
Tulid kõik koos kaaskonnaga. VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus viikingid slaavistusid. Antinormanistlik teooria VV rajasid idaslaavlased, valitsejad 988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristidaõigeusu kiriku algus vm Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi(tart). Lasi kirja panna"Vene õiguse" 10. Araablased ja islami usk Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg beduiinid(kasv. Kaamleid ja muid loomi) talupojad fellanid (oaasides terv. Nisu, oder, datlipalmid) 11. saj. Olid araablased jõudnud sugukondliku korra lagunemiseni, esile kerkisid sugukond. Juhid seigid esialgu oli tegu polüteismiga. Meka oli üks kõige tähtsamaid usukeskuseid, kaaba tempel jne. Palverändurid sissetuleku alus. Islami usk: rajaja muhamed. Teendi leiba karjusena, abiellus rikka naisega. 10 aastat tegeles kaub
annaabi.ee 
