Roomlaste igapäevaelu Laura Ruuder Hanna Loore Salumäe Orjapidajate elu Tõusti vara, et ära kasutada päevavalgust. Rikkama orjapidaja juurde tuli juuksur, et habet ajada. Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus
Orjade kuritarvitamist ning väärkohtlemist keelavad seadused ei rajane mitte orjade endi nimel esitatud nõuetel, vaid nõuetel, mis lähtuvad orjapidajatelt või ühiskonna üldistest huvidest (mille hulka orjade huvid ei kuulu). Orjad ei osale ühiskondlikus elus. Seega ei ole orjad vabad isikud Rawlsi hinnangul tema ühiskonna liikmed. Nad ei ole vabad selles mõttes, et nad ei osale ühiskonna ausas koostöösüsteemis. Kindlasti kehtib antud näite puhul sama mõte ka orjapidaja kohta. Kui orjapidaja peaks asetama ennast orja rolli siis kindlasti ta sellist käitumist ei aksepteeriks. Seega on Rawlsi hinnangul vabad isikud need, kes osalevad ühiskonna ausas koostöösüsteemis samadel tingimustel. Võrdsed isikud on Rawlsi ausas koostöösüsteemis ehk ühiskonnas kodanikud, kes omavad võrdselt minimaalsel tarvilikul määral moraali- ja muid võimeid, mis lubavad neil ühiskonna koostöötegevuses täielikult osaleda
Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata . Orjapidaja jaoks muudab see orjandust täiuslikumaks, kuid teiste jaoks jällegi ebaõiglasemaks .Orjandus oli tolleaegses Ateenas veidi kergem .Kreeklaste jaoks oli orjandus väga oluline . Teistes maades täitsid sarnaseid kohustusi talupojad, Kreekas oli see aga orjade jaoks töö, mistõttu ei saanud nad ennast sama vabalt tunda kui talupojad . Orjal puudus igasugune õigus omada perekonda, ta ei tohtinud abielluda, võtta osa poliitilisest elust ja täita oma usukombeid
Orjade hulka kuulusid nii võlgade katteks orjusesse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid. Barbarid olidki orjade seas suures enamuses. Pikkamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Siiski oli orjade elu Ateenas mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides. Ateena seadused keelasid orja sihiliku tapmise. Kui see juhtuski, siis loeti orjapidaja kuritegu ,,tahtmatuks" tapmiseks. Seaduse järgi tuli süüdlane Ateenast pagendada, kui tapetu omaksed talle ei andesta. Kuna orjal omakseid ei olnudki, siis pääses orjapidaja õige kerge usulise karistusega ta pidi ohverdama jumalatele äsjasündinud põrsa, et ohvrilooma veri puhastaks süüdlase käed patust. Seetõttu tundub mulle, et läbi kodaniku pilgu vaadates, oli orjanduslik demokraatia täiuslik, sest olid
Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati
Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orja lapsed olid orjad ja nii see ahel jätkus. Antiik- Ateenas oli orjade elu natukenegi kergem kui kuskil mujal linnriigis.Orjadel puudusid peaaegu kõik õigused, kuid olid seadused, et orjasid ei tohi teadlikult tappa. Kuid nendes seadustes oli ka auke, nii et orjapidajad said oma ,,äpardused" kinni mätsida. Ja seetõttu tundub Kreeka ühiskodlik kord ebainimlikuna,kuid orjapidaja silmis täiuslikuna.Kreekas oli orjandusel väga tähtis osa, paljud kohustused, mis teistes maades kuulusid talupoegadele oli Kreekas orjade töö. Talupojad said seepärast ennast vabamalt tunda ja nautida kodaniku plusse. Orjadel oli siiski õigus:kui nad tundsid, et neid on koheldud väga ebainimlikult ja rõhutatud, siis neil oli võimalus põgeneda templisse ja paluda preestrilt, et ta edasi müüdaks inimlikumale omanikule. Preestrid ei tohtinud orjasid
Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke. ,,Kalevipoeg" avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele. ,,Kalevalas" on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot oli oma tegevusega eeskujuks kuid sisu oli hoopis teine. 19.saj pärinevad soomlaste, lätlaste ning paljude teiste eeposeid Euroopast (v.a. Venemaa) KES OLI KALEVIPOEG? SEIKLEJA Põrgu Võitlus orjapidaja vastu. Ei usu vaimu jõusse. Arvab, et saab elus ainult jõuga hakkama. Ei väärtusta õppimist. Maailmalõpp Ei usu ohtudesse. Tahtis saada paremaks, püüdis oma tegusid parandada. Saarepiiga Oidipuse kompleks(pole teist naist peale oma ema). Uhke oma juurte üle. EESTLASE KUNINGAS kivivise
On alles süsteem. Seal toimib. USA-s see ei toimiks, kuid neile see sobib." USA tarnija on sellisel seisukohal. Minu arvates ta ei tohiks sellesse nii kergekäeliselt suhtuda, kui kusagil teisel maal see toimida ei saa, siis mis võiks olla selle põhjuseks. Inimeste piisav teadmine. Ta kasutab liialt juhust ära, et Hiinas töötavad töölised ei tea enda õiguseid ja norme ning ise saab seega ka osta tooteid odavalt sisse ning kalli raha eest maha müüa. Mõnes mõttes on ka tema orjapidaja, kui tema tooteid sisse ei ostaks, ei peaks hiinlased nii ränka vaeva nägema. Samas on see osa nende sisemajandusest, kui välisriigid nende toodangut nii odavalt osta ei saaks, siis poleks Hiinas ka tööd. „See kõik on suhteline ja ei oma tähtsust, sest kümme senti on nende jaoks suur raha. See on kapitalistlik turg… Selline see maailm on." Järjekordne lause tööandja poolt, kes ise elab jõukalt, aga tema alluvad on vaesemast vaesemad
Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on alati ebaõiglane mistahes situatsioonis. Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Niisiis on John Rawlsi poolt koostatud formulatsioon kooskõlas nii mõningate utilitaristliku eetika põhimõtetega, sisaldades sealjuures ka vasturääkivusi, kuid
printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum viimane. Utilitarism ei suuda silmas pidada tõsiasja, et orjus on alati ebaõiglane mistahes situatsioonis Ta toob väite orjapidajast ja orjast. Orjus on ebaõiglane, sest eelised, mida saab orjapidaja ei korva orjapidamise puudusi nii orja kui ka ühiskonna tarvis. Arvestades tänapäeva ühiskonnaga peaksid seadusandjad järgima Rawlsi teooriat, mis puudutab praktilist käitumist enam-vähem nii, et enamus oleksid võrdsed nii võimekustelt kui ka võimalustest. Õigluse teooria fundamentaalseks aluseks ongi just utilitaarne põhimõte olla ühiskonna teenivaks teguriks, mis üritab tagada enam kasutoovat õiglust, mis paneks inimesi tundma rohkem võrdsetena.
Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega võimaldati orjadele kõik hädavajalik, et ta suudaks täie jõuga töötada. Orjadele anti piisavalt toitu, kuigi mitte nii peent kui orjapidajad ise sõid. Samuti anti orjadele iga aasta vastupidavast materjalist tuunika ja üks mantel. Olid ka olemas orjades koosnevad laulukoorid ja tantsurühmad, orjad-raamatukoguhaoidjad ja –õpetajad. Oli haritud orje, kes
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalate...
Praktikat peetakse ausaks, kui tegevuses osalevatest inimestest ei tunne keegi ennast ärakasutatuna. Üldjuhul peetakse ebaausaks seda, kui keegi on nõus vastu võtma praktikast saadud hüved, kuid samas keeldub sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises positsioonis olevatele isikutele praktika põhjenduseks pakkuda asjaolu, et see rahuldab huve paremini andes järele nõuetele, mida tuleks eitada. Samuti oleks ekslik arvata, et praktika olemasolu aluseks võib olla see, et tema toodud kasu kaalub üle kahju. Need põhjused on
Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid, suured põllumaade omanikud ja orjapidaja. Riik ja ühiskond. Polis tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel. Rahvakoosolek riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud. Aristokraatia - kui riiki juhtisid rikkad ja suursugused kodanikud Demokraatia rahvavõim st enamuse võim Kodanik mees, vaba põliselanik Türann isehakanud valitseja
Üks võimalus seda vältida on annetada ülejäänud toit heategevusele. Sellisel põhimõttel seaduse kehtestas Prantsusmaa, kus supermarketid ei tohi enam halvaks minevat toitu halvaks lasta ja ära visata, vaid peavad selle annetama. Locke vastumeelsus orjusesse tuleb samuti ta omanditeooriast välja, näiteks juba lausest, et inimene saab omanikuks kui ta on mingi objekti omandamiseks vaeva näinud. Sellega välistab Locke üldjuhul orjapidamise, kui ressurside teenimise vormi, sest orjapidaja ise vaeva ei näe, ainult võtab orjalt ressursid mis too on kogunud. Samas võib keegi väita, et antud võrdlus sobiks ka tööandjale, kes ise tööd ei tee vaid teenib palgatud töötajatelt. Kuid sel juhul on pigem tegemist vahetusega, kus tööandja pakub töötajale võimalust töötada tootlikumas töökeskkonnas ning vahetada töövili valuuta vastu, orjale aga tema töökulu ei kompenseerita. Vaatamata ta vastumeelsusesse orjuse suhtes oli Locke
Engels pida s tema perekonda praktiliselt ülal. Avastas: 1. Ühiskonna arengu seaduspärasused 2. Arengu staadiumid ja kommunismi paratamatuse. Siin ta nõrkus, selle tõestuseks hakkas valima ja konstrueerima fakte. Paraku ajaloo areng sikk-saki line, mitte lineaarne, kus ühe formatsiooni peale kasvab teine. Nii ei tekkinud feodaalkord, mitte klassikaliste orjandusriikide asemele vaid hoopis Euroopas, kus orjandus vähetuntud. 3. Klassivõitluse, kui inimkonna ajaloo aluse. Orjandus orjapidaja -ori Feodaalkord aadel- pärisori Kapitalism kodanlus-töölisklass Kommunism- klassideta ühiskond Marxi teooria on esmakordne, kus kogu inimühiskonna ajalugu on näidatud vastuolude resultaadina. Marxi panus oli selles, et ta läks kirjeldamiselt tõestuseni . Ülemineku tõestuseks võttis kasutusele "eituse eituse" kategooria, st vana eitamine uue poolt. Ise nimetab oma filosoofiat materialistlikuks dialektikaks. Põhiteos "Kapital ". - Omaaegne ühiskonna kriitika
väärtuse kasulikkuse põhjal kogu praktika eksisteerimise ajal), mis tulenevad praktika poolt kehtestatud õiguste ja kohustuste jaotusese. Printsiibid on tõesti eriliselt vajalikud, sest inimloomusega arvestades sõltub neist väga palju; see seletab ka õiglusega seonduvate moraalsete tunnete eripära. Õigluse printsiipide aluse tõlgendamises on klassikaline utilitarism ekslik. Näiteks võimaldab ta väita, et orjus on ebaõiglane sellepärast, et orjapidaja saadavad eelised ei kaalu üles orjapidamise puudusi orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne töökorraldus koormab. Võib eeldada, et hüved ja koormised on jaotatud erapooletult - või on jaotamise küsimus üldse kohatu, nagu näiteks avaliku korra ja julgeoleku tagamise või riigikaitse puhul. Seal, kus kehtib õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon, on orjus alati ebaõiglane. Autor ei püüagi väita,et klassikalised utilitaristid oleks orjust pooldanud
huvid. · Kõrvaltingimusi ehk piiranguid vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda Koostegevusteooria · Koostegevusteooria puudutabki vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist. Probleemid: kokkuleppele jõudmise protsess, lepinguliste lubaduste usaldusväärsus, lepingute tagamine strateegilise ebakindluse olukorras, vastastikused sõltuvused jne. · Isegi ori ei ole võrreldav orjapidaja mehhaanilise tööriistaga, mille kasutamise tulemusi viimane saab üksi määrata. Ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõudes mingit koostegevusteooriat. · Koostegevusteooria põhiprobleemiks ongi asjaosaliste vastastikune sõltuvus, mis võib olla nii ühe kui ka mõlemapoolne
poliitiline filosoof ja jurist9) eeskujul isegi kõige kõrgematesse. Augustuse valitsusajal nad enam kõrgemateese riigiametitesse ei pääsenud: need reserveeriti vaid senaatorite poegadele.10 Rääkides aristokraatide päevakorrast, võib öelda, et nad tõusid vara, koos päikesega, et täielikult kasutada päeva ja päevavalgust, nagu teisedki roomlased. Voodis lebamist ajal, mil päike oli juba kõrgel, peeti ebasündsaks. Esimesena tuli jõuka orjapidaja juurde juuksur, et ajada peremehel habet. Kuna seepi ei tuntud ja rauast habemenuga oli nüri, siis kujunes raseerimine väga valusaks toiminguks, mis pealegi nõudis hulga aega. Nii mõnegi roomlase nägu oli sagedasest habemeajamisest armiline, kuid parata polnud midagi – habeme kandmine ei olnud moes ja moodi tuli arvestada.11 Hommikusele tualetile järgnes esimene eine, mis koosnes leivast-soolast, tükikesest juustust ja peotäiest oliividest
Lisaks ei tohtinud surnul olla temaga kullast esemeid. 11 XI tahvel sätestas, et plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud, kuid hiljem see reegel tühistati. Lisaks kirjutati, et ühtki tähtsat ühiskonda mõjutavat otsust ei tohiks ilma inimeste hääletuseta vastu võtta. XII tahvlil oli kirjas, et värskem seadus või kohtuotsus oli suurema mõjuvõimuga kui vanem. Lisaks sätestati, et kui ori põhjustab kahju, siis vastutab taastamise eest orjapidaja, kuid kui omanik oli teadlik orja kavatsustest, määrati talle trahv. Kallaletungi eest määratavad karistused varieerusid. Plebeid said raskema ning patriitsid leebema karistuse. 12 10 12 tahvli seadused 11 Paul Halsall. Ancient History Sourcebook. 1998. 12 12 tahvli seadused 9 3 SEADUSTIKU TÄHTSUS 12 tahvli seadused on suuresti mõjutanud kogu õigusteaduse ajalugu ja arengut. Eelkõige
1997). Kuigi Vana-Rooma inimesed olid lisaks antud kirjatöös nimetatutele hõivatud veel mitmete ja mitmete tegevustega, ei mahu nad kõik sellesse referaati. Püüan piirduda eelkõige just kirjeldamisega, et näidata nende jaoks täiesti harjumuspärast elukeskkonda. 3 ORJAPIDAJAD Orjapidajate hulgas oli nii kaupmehi, riigimehi kui kohtunikke. Jõuka orjapidaja juurde tuli juba varahommikul juuksur (tõusti koos päikesega), et ajada peremehe habet. Nüri habemenoa tõttu oli valusa toimingu tagajärjeks tihti armiline nägu, aga parata polnud midagi, kuna kombed nõudsid ohvreid. Hommikusöögi ajal tulid kõik majalised peremeest tervitama ning seejärel pöörduti oma tegevusala juurde. Keskpäeval katkestati töö, et lõunastada, võimaluse korral tukastada ja seejärel suunduda termi (tolle aja saunad) või minna jalutama (Palamets 1976).
Sine manu abielu puhul võisid pooled vastastikku kokkuleppida lahutuses või siis ühepoolse sooviavalduse alusel. Õitsengu perioodil sai naisele truudusemurdmise eest omaseks karistus. Ühtlasi polnud sine manu niisama abielu, mis ei tekita naisele juriidilisi tagajärgi, vaid tõi siiski kaasa mehe sotsiaalse seisundi. Samuti oli mehel õigus oma naist välja nõuda igalt ühelt, kes teda kinni peab õigusevastaselt vastu mehe tahtmist. 4.1 Eestkoste hääbumine Naise- orjapidaja varandusliku iseseisvumise suurenemise tagajärjel kaotab eestkoste naiste üle kord-korralt oma tähtsuse. Juba vabariigi ajajärgu lõpul võis lesk ise valida endale eestkostja ja teda vahetada. Abielu ja lastesündimist soodustavate teiste vahendite hulgas kehtestati printsipiaadi algul reegel, et eestkoste alt vabanevad vabana sündinud naised, kellel on kolm last, ja vabaks lastud naised, kellel on neli last. Ühtlasi vähendatakse nende juhtude
Peculium osa isanda varandusest oli lubatud anda orjale majandamiseks. Pekuuliumiks võis olla maatükk, rahasumma jne.. Ori võidi määramat isandale kuuluva laeva kapteniks või ettevõtte juhiks. Orjal oli lubatud sõlmida pekuuliumisse puudutavaid tehinguid., kuid neis ei esinenud ori õigussubjektina, tehingud sooritati isanda nimel. Hagi sai esitada Isanda vastu. Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt. 15.Kolonaat Printsipaadi aja algul oli väikepõllupidamine peaaegu täielikult välja tõrjutud orja tööjõuga majandavate suurmajapidamiste latifundumide poolt. Latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele kes esinesid valitsejatena ja said endale töötasuks teatava osa aastasaagist. Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale
a korruptsioon, vähetamatud ja ja tarbijatele identifitseerimatud ohvrid Süüdimõistmine Piiratud ressursid, vähene koostöö, korruptsioon, ouudulik tunnistajakaitse, väikesed karistused Orjapidaja Süüdimõistmine Väikesed karistused, Tõstja orjapidamisega vahele korruptsioon, karistamatuse jäämise nii ärilisi kui ka isiklikke tunne kulusid Tarbija Teadlikkuse tõstmise Soov saada odavat seksi, pole Kõrgemad hinnad, seksiostmise
vahel, nt Inglismaa, ka USA ja Prantsusmaa kus olid mingisugusedki inimõigused olemas. Isegi aastal 1815 leppel mis sõlmiti Inglismaa ja USA vahel lõpetasid väikse sõja ja ka slles oli kuulutatud, et orjakauplemine ei ole kooskõlas humaansuse põhimõtetega. Mis puudutab USA, selleksajaks oli orjus väga juurdunud ja nad ei suutnud seda probleemi varem lahendada. USA deki eelnõus oli ka sätestatud, et orjus tueb kaotada aga Thomas Jefferson oli ise suur orjapidaja (osad arvavad, et hoopis Thomas Pain on tolle autor). Peeti ka ülemaailmseks orjapidamis konv 1840. aastal, 1882 oli juba võrk tekkinud, enam kui 50st riikidevahelisest lepetest, mis lubasid orjapidamise läbi otsida, ilma et oleks vaja, mis riigis laevad regatud on. See jäi suureks probleemiks USAs (oli ka kodusõja põhjuseks), hiljem Linconl kuulutas et orjad on vabad ja pärast seda võeti parandused vastu ja ka lõpetati diskrim mustanahaliste vastu jne
3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum. (kodanlik, kristlik, kiriklik, orja, orjapidaja jne moraal). Moraalifilosoofia keskendub inimestevaheliste kõlbeliste suhete uurimisele, mille sisuks on kõlbelise käitumise normid, kõlbelised tunded, eesmärgid ja ideaalid. Alternatiivsed seisukohad pretendeerivad aga eetika piiride laiendamisele eetika kui teaduse ja eetika kui õpetuse piirid ähmastuvad. Moraal praktika näidates kätte VÄÄRTUSED I.Kant (1724-1804) tegi vahet faktiteaduste (loodusteadused) ja väärtusteaduste vahel (siia eetika ja esteetika)
piiridest. Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi. KOOSTEGEVUSTEOORIA: Strateegiline sõltuvus: Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast! Isegi ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõuab mingit koostegevusteooriat Parameetrilise käitumise korral ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) Strateegilise käitumise puhul reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses kujuneb mäng. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib strateegiline ebakindlus, teravnevad
nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele. (lk.196) Süüria- See on riik Lähis-Idas. Ta piirneb läänest Vahemerega ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga. ( lk.192) Orjus see on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui saadused. Vana-Rooma suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt Rooma keiser. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. (lk.207) Sapp see koguneb sapipõide, mis paikneb maksa küljes.Sapipõide koguneb sapp, mis on värvuselt kuldkollane (kuldpruun kuni rohekas) vedelik. Sapp moodustub pidevalt ja seda ei
Euroopa. · 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,
intensiivne. Vajas suurt maa-ala, kurnas maad, m aaa oli tihti vaja pikaks per sööti panna. Tubaka kasvatamine nõudis rohkem ka oskusi. Lisasks kohvile hakati lõunaosariikides kasvatama ka puuvilla. Kui tubakas oli ameerika rev põhiline istanduste toodang, siis 18 saj lõpp viis tubakahinnad väga alla ning tubakaistandused ei olnud enam kasulikud. Tubaka tootmine orjatööjõul sattus löögi alla. Samalajal levitas Usa tööstur ja orjapidaja Whitney cotton ginny, mis oli puuvilja seemnete eraldamise masina, mis tegi võimalikuks puvlla kasvatamise töötlemise ja turustamise väga lihtsalt. http://inventors.about.com/od/cstartinventions/a/cotton_gin.htm Orjade iivet mõjutas ka see, et istandused olid väiksed. 90 % istandustes ameerikas oli vähem kui 30 orja st orjade suhtes palju individuaalsem suhtumine. Istanduste omaniku reeglina elasid kohapeal
omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui ka töö saadused. Orjade juriidiline seisund on eri ühiskondades varieerunud. Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos perioode, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid). Orjastamine võib tänapäeval olla inimsusevastane kuritegu, kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt. Vana-Rooma suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt Rooma keiser. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. 1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
